![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3695839h1ef4t24.jpg\"\/)
Carl-Johan Vallgren Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\nTore on Tallinnas tagasi olla. See on \u00fcks hea asi, lisaks sellele, et saan t\u00e4na vestelda Carl-Johan Vallgreniga. Kui te soovite, v\u00f5ib Carl-Johan diivanile pikali heita, nagu oleks ps\u00fchholoogi juures, siis saan sinu lapsep\u00f5lve kohta p\u00e4rida. Ma tahan ka mainida, millest varem r\u00e4\u00e4kisime. Carl-Johan k\u00e4is nimelt t\u00e4na hommikul meres ujumas. Minu arust oli see p\u00e4ris muljetavaldav. Ta teeb seda iga p\u00e4ev oma kodumaal Rootsis.<\/p>\n
Jah. Isegi siis, kui meri on j\u00e4\u00e4s. Me peame j\u00e4\u00e4 puruks l\u00f6\u00f6ma. Nii see k\u00e4ib.<\/p>\n
Ja l\u00e4hed 20 minutiks vette?<\/p>\n
Ja siis joome viskit sellesama j\u00e4\u00e4ga, mille just puruks l\u00f5ime. See on oivaline.<\/p>\n
Ma tahan ka k\u00f5igile \u00f6elda, et p\u00fc\u00fcan j\u00e4tta maha \u00fclimalt ohtliku Rootsi tubaka, snus’i, kui sellest kuulnud olete. Selle, mis k\u00e4ib siia huule alla. Seep\u00e4rast m\u00e4lungi pidevalt meeleheitlikult n\u00e4tsu. Ma ei pabista, vaid p\u00fc\u00fcan mokatubakat maha j\u00e4tta.<\/p>\n
Me usume sind. Sa j\u00e4tad tubakat maha, k\u00e4id iga p\u00e4ev ujumas. Kas sa oled distsiplineeritud harjumustega?<\/p>\n
Seda tuleb t\u00f5deda k\u00fcll.<\/p>\n
Kirjanikuna ka?<\/p>\n
Jah, v\u00e4gagi.<\/p>\n
Millal sa selle omaks v\u00f5tsid?<\/p>\n
52-aastaselt. Umbes nii.<\/p>\n
Seega p\u00e4ris hiljuti.<\/p>\n
Ei, tegelikult olen ma kogu aeg kirjanikuna v\u00e4ga distsiplineeritud olnud. Ma ei suuda muidu kirjutada. T\u00e4ielik vaikus peab olema. Ei mingit muusikat ega teisi inimesi, keegi ei tohi r\u00e4\u00e4kida, ei mingit raadiot ega televiisorit. See on k\u00f5ige alus. Ma pean ka \u00f5igel ajal t\u00f5usma.<\/p>\n
Mis kell umbes?<\/p>\n
Kuskil kella seitsme-kaheksa paiku. Ja siis pean ma kolmeks-neljaks tunniks maha istuma. Muidu ei tule midagi head. Ma ei kirjuta midagi, aga kolm-neli tundi hiljem olen omadega t\u00e4itsa l\u00e4bi. Mul pole midagi enamat anda. \u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva teen midagi muud.<\/p>\n
T\u00f5esti? M\u00f5tlesin Inglise krimikirjanikule Graham Greene’ile. V\u00f5i p\u00e4ris kirjanikule, nagu sinagi oled. Tema kirjutas m\u00f5nikord hommikul oma suurt filosoofilist romaani, siis tegi l\u00f5unapausi, j\u00f5i paar martiinit ja kirjutas p\u00e4rastl\u00f5unal detektiivilugusid. Kaks asja k\u00e4isid paralleelselt. M\u00f5tlesin, et see on geniaalne. Sina v\u00f5iksid ehk ka sedasi teha. Martiinidega.<\/p>\n
Vajaksin veel rohkem distsipliini. Enamikule kirjanikest on distsipliin v\u00e4ga t\u00e4htis.<\/p>\n
Muidugi. Me hakkasime juba l\u00f5una paiku juttu ajama, aga siis pidime l\u00f5petama, et ennast mitte t\u00fchjaks r\u00e4\u00e4kida. Me r\u00e4\u00e4kisime reisimisest ja sa \u00fctlesid mulle, et sa k\u00e4isid noormehena ajateenistuses \u00e4ra ja hakkasid siis reisima, mis andiski ainest esimesele romaanile. Kas sa v\u00f5iksid sellest perioodist rohkem r\u00e4\u00e4kida?<\/p>\n
Ma p\u00fc\u00fcan teha l\u00fchikokkuv\u00f5tte, sest sellest v\u00f5ib ka pikalt r\u00e4\u00e4kida. Ma olen p\u00e4rit Rootsi l\u00e4\u00e4neranniku v\u00e4ikesest linnakesest. Minu kodus polnud mingisugust kirjandust. Vanemad olid intelligentsed, aga mitte akadeemiliste huvidega, nad polnud p\u00e4ris intellektuaalid.<\/p>\n
Aga g\u00fcmnaasiumis oli mul \u00fclimalt entusiastlik \u00f5petaja, kes tekitas minus suure kirjandushuvi just sellise kirjanduse vastu, mis 17\u201318-aastaselt meeldib poistele. Seega Hemingway, eks? Ja ma m\u00f5tlesin, et k\u00fcll on hea elu. Esmasp\u00e4eval s\u00f5idad Aafrikasse ja jahid seal ulukeid, j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal istud Pariisis Caf\u00e9 de Flore’is ja jood pastis’i. Imetore elu. Miks ei v\u00f5iks mina nii elada? N\u00f5nda see algas.<\/p>\n
Kas sa suitsetasid juba siis?<\/p>\n
Jah. Ma ei n\u00e4rinud veel mokatubakat, vaid suitsetasin.<\/p>\n
Kas sa olid…<\/p>\n
Las ma j\u00f5uan asja m\u00f5tteni. Siis k\u00e4isin ma aega teenimas. See oli k\u00fclma s\u00f5ja p\u00e4evil. Ma tegin seda Rootsi eriv\u00e4gedes. See oli p\u00e4ris karm ajateenistus. Terves minu kompaniis oli ainult kaks inimest, keda kirjandus \u00fcldse huvitas, teised tahtsid lihtsalt tappa. Mina ja veel \u00fcks kutt.<\/p>\n
P\u00e4rast ajateenistuse l\u00f5ppu andis riik pisut raha. Ma ei m\u00e4letagi, kui palju. Tuhat naela v\u00f5i midagi sellist. Ja see kutt, kes huvitus samuti kirjandusest ja armastas Hemingwayd, \u00fctles, et peaksime p\u00e4rast ajateenistuse l\u00f5ppu minema Indiasse Goasse, sest ta oli kuulnud, et seal elab \u00e4ra \u00fche dollariga p\u00e4evas: “L\u00e4heme sinna ja kirjutame kumbki Hemingway kombel romaani.” Ja ma m\u00f5tlesin, et \u00e4ge, n\u00fc\u00fcd on minu aeg k\u00e4tte j\u00f5udnud.<\/p>\n
Aga see kutt ostis paar n\u00e4dalat enne seda, kui pidime Goasse s\u00f5itma, endale selle raha eest hoopis auto. Nii et ma j\u00e4in \u00fcksi. Aga l\u00e4ksin ikkagi sinna. Ma olin siis 20-aastane ja l\u00e4ksin tegema seda, millest olin keskkoolist saadik unistanud: kirjuta romaan, ole pisut Hemingway moodi. Ja ma tegin seda Indias.<\/p>\n
Carl-Johan Vallgren Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Kas elasid \u00e4ra dollariga p\u00e4evas?<\/p>\n
Ei, kolme dollariga p\u00e4evas. Ma elasin seal ja kirjutasin poole oma esimesest romaanist, 200 lehek\u00fclge v\u00f5i nii. Pakistani kirjutusmasinaga. Ma s\u00f5itsin Indiasse maad m\u00f6\u00f6da ja ostsin kirjutusmasina Karachis. T\u00e4pselt nagu eesti keeleski, on rootsi keeles m\u00f5nede t\u00e4htede peal t\u00e4pid. Rootsi keeles on \u00e5, \u00e4, \u00f6. Pakistani kirjutusmasinal selliseid t\u00e4hti pole. Ma kirjutasin sellega ja p\u00e4rast tegin pastakaga \u00e5-\u00e4-\u00f6 t\u00e4pid. Ma ei teinud k\u00e4sikirjast isegi koopiat.<\/p>\n
Issand!<\/p>\n
Ma kasutasin oma k\u00e4sikirja padjana. See oli mu padja sees, magasin selle peal. Aasta hiljem tulin Rootsi tagasi<\/p>\n
Oma k\u00e4sikirjaga.<\/p>\n
Jah, seda oli 250 lehek\u00fclge. L\u00e4ksin Stockholmi s\u00f5prade juurde ja l\u00e4ksin McDonald’sisse pihvipraadijaks.<\/p>\n
Ma pole ei kirjanduslikust ega akadeemilisest perest p\u00e4rit, seega ei teadnud ma kirjastamis\u00e4rist midagi. Olin kuulnud ainult kahest kirjastusest. \u00dcks on Bonnier, mis on Rootsis v\u00e4ga suur. See on seal 200 aastat tegutsenud. Olin kuulnud neist ja veel \u00fchest. M\u00f5tlesin, et peaksin k\u00e4sikirja \u00fchte kirjastusse saatma. Viimaks saatsin Bonnieri, mille \u00fcle ma olen v\u00e4ga \u00f5nnelik.<\/p>\n
Tegelikult kirjutasin ka kaaskirja, kui k\u00e4sikirja Bonnieri saatsin. Et olen see-ja-see, naasin just Indiast, kus ma kirjutasin pool romaani, 250 lehek\u00fclge, ja see on kuradi hiilgav. Parem makske mulle avanssi, sest mu Pakistani kirjutusmasin on pandimajas ja k\u00e4hku oleks raha vaja, sest muidu l\u00e4hen ma sinna teise kirjastusse.<\/p>\n
Ma k\u00e4isin iga p\u00e4ev McDonald’sis t\u00f6\u00f6l ja \u00fchel \u00f5htul, kui tulin koju s\u00f5bra juurde, kelle diivanil ma magasin, \u00fctles ta, et Bonnierist helistati, sest ma j\u00e4tsin tema telefoninumbri, kui neile kirja saatsin. Ma helistasin sinna ja r\u00e4\u00e4kisin inimesega, kellest sai j\u00e4rgmiseks 25 aastaks minu toimetaja. Ta h\u00e4\u00e4les oli midagi imelikku. Ma helistasin sellel numbril, ma tutvustasin ennast ja \u00fctlesin, et pidin sellel numbril helistama. “Jah, v\u00e4ga hea. Me ei taha, et konkurentide juurde l\u00e4hete. Tulge siia avansi j\u00e4rele. Saate kirjutusmasina pandimajast v\u00e4lja osta.”<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kis nagu maffiam\u00f5rtsukas.<\/p>\n
Jah, ma l\u00e4ksingi kirjastusse. See on v\u00e4ga ilus suur hoone Stockholmi kesklinnas. Astusin sisse. Koridorides on maalid, millel on Strindberg ja Selma Lagerl\u00f6f. Seal on Strindbergi ja teiste originaalk\u00e4sikirjad ja kunst, seintel ripub Rootsi modernistide kunst. Ja mina olin 21-aastane. Selleks ajaks oli kuskil viiendal korrusel koht, kuhu kirjastajad said kutsuda selliseid v\u00e4ga vaeseid luuletajaid v\u00f5i noori romaanikirjutajaid nagu mina, kus neile sularaha peo peale laduda ja ta andis ehk 10 000 krooni. J<\/p>\n
uba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval s\u00f5itsin rongiga Portugali ja ma l\u00f5petasin romaani seal. Nii see algas. See oli kohutav romaan. V\u00e4ga hea, et seda pole eesti keelde t\u00f5lgitud. Seda pole \u00fchtegi keelde t\u00f5lgitud. Aga kuskilt tuleb alustada ja see oli minu algus.<\/p>\n
See on fantastiline lugu.<\/p>\n
Rootsi keeles on veel parem.<\/p>\n
Kas sa tunned kaotust, kui su raamatuid t\u00f5lgitakse? Sa kirjutad rootsi keeles ja n\u00e4ed siis t\u00f5lkeid. Sind on vist 25 keelde t\u00f5lgitud? <\/p>\n
Need on rootsi keeles kirjutatud, muidugi tunnen kaotust.<\/p>\n
Kas sa loed neid inglise keeles?<\/p>\n
Ei.<\/p>\n
Sa ei kontrolli \u00fcle?<\/p>\n
Ei, seda mitte. M\u00e4letan, et tegin seda \u00fche korra saksa keeles. See oli kohutav. Nii et ei.<\/p>\n
Seda sa siis ei tee.<\/p>\n
Minu arust on see ka eba\u00f5iglane. Romaanikirjanik kirjutab teatud tasemel: kes on n\u00e4iteks stilistiliselt k\u00f5rgel tasemel, tema teosest l\u00e4heb rohkem kaotsi, kui oled n\u00e4iteks kohutav krimikirjanik, siis on t\u00f5lge originaalist alati parem, sest t\u00f5lkija ei talu halba stiili ja muudab selle paremaks.<\/p>\n
Ma tunnen praegu \u00fcldiselt t\u00f5lkimise vastu huvi. Minu itaalia keele t\u00f5lkija on mitu raamatut t\u00f5lkinud. Ta kirjutas \u00fcksp\u00e4ev ja k\u00fcsis: “Mida see t\u00e4hendab, et Yasim tuleb tuppa ja istub? “Ma m\u00f5tlen: “Imelik, ta on kolm raamatut t\u00f5lkinud ja k\u00fcsib seda.” Ma ei tea, mida see t\u00e4hendas. Aga t\u00f5lkijat tuleb lihtsalt usaldada.<\/p>\n
Usaldus on \u00f5ige s\u00f5na.<\/p>\n
Ma kuulsin, et t\u00f5lge on fantastiline. Sa v\u00f5itsid ka erakordse preemia. <\/p>\n
Rootsi August Strindbergi preemia.<\/p>\n
Kas see oli ootamatu? R\u00e4\u00e4gi mulle sellest. <\/p>\n
Langes kaela.<\/p>\n
Sa olid mitu romaani kirjutanud. Said Portugalis esimese valmis, see ilmus. Kas see oli v\u00e4ga edukas?<\/p>\n
See muutis mu elu. Minu deb\u00fc\u00fct oli 1987. aastal. Ma olin 22-aastane. Kulus 15 aastat, enne kui ma suure l\u00e4bimurde saavutasin. Enamik kirjanikke ei j\u00f5uagi sellise l\u00e4bimurdeni. Selleks tuleb m\u00fc\u00fca 400 000 eksemplari ainult Rootsis. Ma olen selle \u00fcle v\u00e4ga \u00f5nnelik ja tean, et on \u00f5nne vaja, et see juhtuda saaks. Muidugi peab ka annet olema, aga andekaid kirjanikke on palju.<\/p>\n
See muutis igal juhul minu elu. Sain vabamalt v\u00f5tta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3695848h87ebt24.jpg\"\/)
Carl-Johan Vallgren Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gi sellest raamatust. See on t\u00e4iesti erakordne. Inglise keeles on see “Hercule Paljasjala hirmsad kannatused”, rootsi keeles on aga “Koletislik ajalugu”. Sootuks teine pealkiri?<\/p>\n
“Den vidunderliga k\u00e4rlekens historia”. T\u00f5lkimatu.<\/p>\n
V\u00f5i kohe nii?<\/p>\n
Midagi koletislikku, aga vidunderlig v\u00f5ib olla ka midagi fantastilist. Fantastilisel moel koletislik. Ma ei oska seda t\u00f5lkida.<\/p>\n
Huvitav. See on lugu kohutavast homunkulusest, kes s\u00fcnnib samaaegselt ilusa v\u00e4ikese t\u00fcdrukuga. Ja nende saatused on omavahel p\u00f5imunud, nad armastavad teineteist ja kasvavad koos bordellis. Minu arust on see p\u00e4ris karm lugemine. See on julm lugu. Selles m\u00f5ttes on see kelmiromaan. See on 19. sajandi laadis kirjutatud. See on laiahaardeline. \u00dcletab piire ja r\u00e4ndab nende elude jooksul ajas.<\/p>\n
Aga erakordne on see, et see Hercule on m\u00f5ttelugeja. Ma lugesin kuskilt, et sinu arust oli see nutikas s\u00fc\u017eeek\u00e4ik, aga muutus siis j\u00e4rsku loo palju olulisemaks osaks. Huvitav, kuidas see juhtus? See on ju ilukirjandus. R\u00e4\u00e4gib armastusest, vihkamisest ja viimaks ehk ka kaastundest. Kas v\u00f5ib nii \u00f6elda?<\/p>\n
Kirg, armastus ja vihkamine. K\u00f5ik sai alguse sellest, et ma lugesin liiga palju gooti romaane: Walpole ja E. T. A. Hoffmann, Shelley “Frankenstein” ja muu selline. Lugesin liiga palju sellist kirjandust. Hugo Jumalaema kiriku lugu, kus on see k\u00fc\u00fcrakas. Ja ma m\u00f5tlesin, et peaksin ise ka selles stiilis kirjutama. Pealtn\u00e4ha pisut arhailine, nagu 19. sajandil kirjutati. Aga ainult pealtn\u00e4ha, sest kui on liiga selle moodi, ei paku see kellelegi huvi.<\/p>\n
See on kirjutatud olematus 19. sajandi keeles, aga kasutab k\u00f5iki selle aja rekvisiite.<\/p>\n
Seal on karnevalitrupp ja preestrid ja muu selline.<\/p>\n
Ma hakkasin seda uudishimust kirjutama, et kas ma \u00fcldse suudan seda teha ja leiutada t\u00f6\u00f6riistu, et midagi sellist kirjutada. See lihtsalt kargas esile. Tead ju k\u00fcll, kuidas kirjanduses asjad juhtuma hakkavad. “Mis juhtub, kui ma seda teen? V\u00f5ibolla v\u00f5iks nii juhtuda. \u00c4kki toon \u00fche sellise tegelase sisse.” See hakkas arenema.<\/p>\n
Minu arust andsid sa endale keerulise \u00fclesande. Romaani kirjutamise puhul on nagunii p\u00f5nev k\u00fcsimus, kas minna selle inimese m\u00f5tetesse, kellest sa kirjutad. Kas minna nende m\u00f5tetesse. Evelyn Waugh’lt k\u00fcsiti tema kirjutamise kohta ja ta \u00fctles, et vaatab ainult oma tegelaste n\u00e4oilmet. Ta kirjeldab nende n\u00e4gusid, mitte seda, millest nad m\u00f5tlevad. Sina ei l\u00e4he mitte ainult tema m\u00f5tetesse, vaid ka k\u00f5igi teiste m\u00f5tetesse.<\/p>\n
Just. Mul j\u00e4i enne m\u00f5te pooleli. Vanade gooti \u00f5uduslugudega v\u00f5i kuidas iganes neid nimetada, on lugu nii, et mingit p\u00f6\u00f6ret on vaja. Tegelaskuju vajab mingit p\u00f6\u00f6ret. Mina kasutasin seda, et ta on m\u00f5ttelugeja. See muudab asja kirjanduslikult huvitavaks, sest saad teiste inimeste m\u00f5tetesse h\u00fcpata.<\/p>\n
Seda on keeruline kontrollida. Sama lugu nagu Frankensteiniga. Kui suur v\u00e4ljakutse v\u00f5i kui vahva see sulle oli, et kontrollida seda nii, et mitte k\u00f5ike reeta?<\/p>\n
Kui liiga palju reeta?<\/p>\n
Kui see tegelane p\u00e4\u00e4seb k\u00f5ikjale, ka teiste inimeste p\u00e4he, siis kuidas pinget alal hoida? Minu arust oli see struktuurselt selle raamatu t\u00f5eline triumf. Tuleb kasutada teatud trikke, tagasivaateid ja muud sellist.<\/p>\n
Mulle k\u00fcll meeldib sellest romaanist r\u00e4\u00e4kida, aga samas on see 24 aastat vana. Kuidas k\u00fcll aeg lendab.<\/p>\n
Ma tean.<\/p>\n
Ma ei saaks sellist romaani uuesti kirjutada.<\/p>\n
Huvitav.<\/p>\n
See romaan oli selle aja jaoks. Mul on hea meel, et seda tegin.<\/p>\n
Kas see idanes m\u00f5nest su varasemast teosest v\u00f5i s\u00fcndis see t\u00f5esti t\u00e4iesti t\u00fchjalt kohalt?<\/p>\n
Ma \u00fcritasin sinna maagilist realismi lisada. Ma proovisin seda varem \u00fche teise romaaniga, mis on ka inglise keeles. Selle pealkiri on “M\u00e4ngur Ruba\u0161ovi dokumendid”. See j\u00e4i sul ilmselt mu tausta uurides kahe silma vahele.<\/p>\n
Jah. Claude AI ei maininud seda.<\/p>\n
Ma p\u00fc\u00fcdsin seal maagilise realismi v\u00f5tmes kirjutada.<\/p>\n
Kas p\u00e4rast romaani “Uskumatud kannatused” v\u00f5i mis see sul oligi, mis t\u00f5i kaasa suure kuulsuse ja elevuse, oli sul keeruline j\u00e4tkata?<\/p>\n
Ei. \u00dcldse mitte.<\/p>\n
Kas distsipliini t\u00f5ttu?<\/p>\n
Ma v\u00f5tsin p\u00e4rast seda romaani kirjandusest pika pausi. Ma olen ka muusik. Tegin kaks-kolm plaati, enne kui hakkasin kirjutama uut romaani, mille nimi oli “Kunzelmann ja Kunzelmann”. Seitse aastat j\u00e4i selle ja “Hirmsate kannatuste” vahele, enne kui “Kunzelmann” ilmus. Aga ma tegin teisi asju ja olin v\u00e4ga distsiplineeritud.<\/p>\n
Sa mainisid midagi, mida pole iga\u00fche CV-s: sa pole vaid kirjanik, sa oled ka muusik. Kuidas see asjaga kokku k\u00e4ib? Kas sa oled kirjanik ja peale seda muusik v\u00f5i saab korraga kirjanik ja muusik olla?<\/p>\n
Ei, korraga mitte.<\/p>\n
Huvitav.<\/p>\n
Mitte samal p\u00e4eval. V\u00f5ibolla p\u00e4ev hiljem.<\/p>\n
Kas kirjutad \u00fche aasta raamatut ja siis oled \u00fche aasta rokkstaar?<\/p>\n
Ennek\u00f5ike olen ma romaanikirjanik. Kui ma ennast m\u00e4\u00e4ratlen, siis romaanikirjanikuna. Ma naudin ka muusika kirjutamist v\u00e4ga ja see meeldib mulle, aga see on pigem hobi. Ma ei tea, mida muud teha, tikkida v\u00f5i malet m\u00e4ngida. Mina m\u00e4ngin muusikat.<\/p>\n
Kas sa m\u00e4ngid b\u00e4ndis v\u00f5i \u00fcksinda?<\/p>\n
Ma kutsun ikka b\u00e4ndi kokku, kui turneele s\u00f5idan. Enamik neist on head s\u00f5brad.<\/p>\n
Teatud m\u00f5ttes sa siiski elad Hemingway elu. See on p\u00e4ris lahe. Aga h\u00e4rjav\u00f5itluste asemel on sul b\u00e4nd.<\/p>\n
Ma ei k\u00e4i Aafrikas elevante laskmas. Kus sa sellega.<\/p>\n
Seda on hea kuulda.<\/p>\n
Minul ka.<\/p>\n
Aga ka albumit kirjutada on lahe.<\/p>\n
Meie arust on lahe.<\/p>\n
Mulle meeldib. Sa andsid v\u00e4lja uusi albumeid, siis j\u00e4tkasid kirjutamisega. J\u00e4rgmiseks hakkasid sa kirjutama Danny Katzi kriminulle, eks? Neil on v\u00e4ga eripalgeline stiil ja peaosaline.<\/p>\n
See oli samuti eksperiment. Enne seda polnud ma selles \u017eanris midagi kirjutanud. Ma polnud detektiivi- ega krimilugusid kirjutanud. Ma tahtsin vaadata, kas olen v\u00f5imeline seda tegema.<\/p>\n
Sa oled ju siiski rootslane. Sa pead k\u00f5igi teistega m\u00f5\u00f5tu v\u00f5tma.<\/p>\n
Mulle oli see eksperiment, et kas ma suudan seda teha. Ma ei karda \u017eanreid vahetada. Ja minu jaoks on jube t\u00fc\u00fctu aastate kaupa sama asja teha, ma pean midagi muud proovima. Mul oli tore kriminulli kirjutada. Ma kirjutasin kaks kriminaalromaani: 2013. ja 2015. aastal. Siis ei teinud ma seda enne uut raamatut mitu aastat.<\/p>\n
Olgu. Kas sa lugesid palju kriminulle, et oskaksid algust teha?<\/p>\n
Enamik kriminulle on nii halvad, et ma loen neid harva. Mul on nii hea meel, kui satun hea kriminulli otsa, aga seda juhtub harva.<\/p>\n
Tuleb tunnistada, et see on Rootsi ekspordiartikkel, nagu Saab.<\/p>\n
On k\u00fcll. Relvat\u00f6\u00f6stus ka veel.<\/p>\n
Ma ei tea, kas Mark Carney k\u00e4ib teil kosjas. Kas see pakub sulle erilist huvi? Kas Danny Katz sobib Skandinaavia krimi kategooriasse?<\/p>\n
Ma ei tea. Ma ei v\u00f5rdle ennast teiste krimikirjanikega. Aga tegevus toimub Rootsis, siis \u00f6eldakse nagunii, et t\u00fc\u00fcpiline Skandinaavia krimi v\u00f5i Skandinaavia noir, nagu \u00f6eldakse.<\/p>\n
Skandi-noir. Selle tunneb \u00e4ra selle j\u00e4rgi, kui politseinik l\u00e4heb oma k\u00f6\u00f6ki, istub laua taha, aga tuld p\u00f5lema ei pane. Siis tead, et loed Skandinaavia krimi.<\/p>\n
Minu puhul sai k\u00f5ik alguse minu lastest. Minu kaks last k\u00e4isid lasteaias. Oli reedene p\u00e4ev. Toona olin ma abielus juudi naisega, reede oli talle t\u00e4htis p\u00e4ev. Me pidime lapsed lasteaiast \u00e4ra tooma ja kodus sabatit t\u00e4histama. K\u00fc\u00fcnlavalgus ja palved, “Baruch atah Adonai”. Aga ma j\u00e4in hiljaks, sest olin v\u00e4ga distsiplineeritud, ma olin oma kabinetis romaani kirjutanud. Ma ei m\u00e4leta, mida ma siis kirjutasin, aga seal ma olin. Sain aru, et olen hiljaks j\u00e4\u00e4nud. Pidin lapsed lasteaiast \u00e4ra tooma. Kui mina sinna j\u00f5udsin, olid k\u00f5ik teised lapsed juba l\u00e4inud. Ma j\u00f5udsin k\u00f5ige viimasena ja minu lapsed olid seal. Neil oli juba k\u00f5ht t\u00fchi.<\/p>\n
Mul oli kaasas lapsevanker. Minu poeg oli siis kolmeaastane, panin ta vankrisse ja v\u00f5tsin oma kuueaastase t\u00fctre k\u00e4ek\u00f5rvale ja l\u00e4ksin metroosse. Nad jonnisid: “Issi, ma tahan j\u00e4\u00e4tist, k\u00f5ht on t\u00fchi.” Mina r\u00e4\u00e4gin, et peame koju sabatile minema. Me j\u00f5udsime metroojaama ja minu t\u00fctar l\u00e4ks t\u00e4iesti lolliks. Me olime sellises metroojaamas, kus r\u00f6\u00f6pad on k\u00fcmme meetrit k\u00f5rgemal, \u00fcles tuleb liftiga s\u00f5ita v\u00f5i trepist minna. K\u00f5igepealt tuli piletid komposteerida.<\/p>\n
Ta hakkas karjuma: “Issi, ma tahan trepist \u00fcles perroonile minna!”<\/p>\n
Ma \u00fctlesin: “Ei, tule kaasa, me l\u00e4heme liftiga.”<\/p>\n
Ta \u00fctles: “Ei, ma tahan!”<\/p>\n
See oli reedel, s\u00f5itjaid oli palju, metroo oli inimesi t\u00e4is. \u00dcks vanamutt \u2013 mitte nii vana, ta oli ehk 65-aastane \u2013, tuli meie juurde ja \u00fctles mu t\u00fctrele: “Tule minuga koos, kallis. Ma viin sind trepist \u00fcles ja ootame koos, kuni su issi ja v\u00e4ikevend lapsevankriga \u00fcles tulevad.” Meie pidime ju liftiga minema. Sekundik\u00fcmnendiku olin ma valmis laskma oma t\u00fctrel minna, enne kui instinkt k\u00e4skis \u00f6elda: “Ei, tule minuga kaasa.” Ma tirisin ta lifti koos oma lapsevankris istuva pojaga, vajutasin nuppu ja me s\u00f5itsime \u00fcles.<\/p>\n
Enne \u00fcles perroonile j\u00f5udmist hakkas m\u00f5te kerima, et see on kuradi hea lugu. Stressis isa \u00fctleb jah, mine koos toreda naisega. Ta l\u00e4heb ise poja ja lapsevankriga, nad s\u00f5idavad liftiga \u00fcles ja kui perroonile j\u00f5uavad, n\u00e4evad t\u00fchja perrooni ja rongi minema s\u00f5itmas. Pole mingit t\u00fctart ega toredat vanamutikest. Nii algas see minu jaoks. See oli mu esimene kriminaalromaan. Ma teadsin, et sellest annab hea loo arendada.<\/p>\n
Kas sa hakkasid kirjutama, enne kui l\u00f5ppu teadsid?<\/p>\n
Jah. See idee oli liiga hea, nii et ma alustasin kohe, paar p\u00e4eva hiljem juba kirjutasin.<\/p>\n
Ja punusid loo kirjutades valmis? Huvitav. Kriminullidega on tihti nii, et kaks kolmandikku on valmis, k\u00f5ik l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti, tegelased ja m\u00f6ll on ilus, m\u00f5rvad ja k\u00f5ik muu on \u00e4ra toimunud, siis aga m\u00f5tled, et issand, seda nad k\u00fcll teha ei saanud, sest siis k\u00f5ik variseb kokku nagu suflee, mida oma k\u00fclalistele viid. Pead tagasi minema ja asja lappima.<\/p>\n
Minu raamatutes seda ei juhtu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3695845h0fa2t24.jpg\"\/)
Carl-Johan Vallgren Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Sest me ei tea, kui palju vaeva struktuuri hoidmine n\u00f5udis selleks hetkeks. Ma tahtsin ka mainida midagi muud, mis asjasse puutub: sinu ema on “L\u00e4\u00e4nemere diasporaast” p\u00e4rit. See on huvitav, sest sinu raamatuid lugedes on j\u00e4\u00e4nud mulje, et sul on k\u00f5igil on ka teine lugu. Ja mulle tundub, et tihtilugu esitletakse neid lugusid nii, et algul j\u00e4tab see v\u00e4ga julma mulje. Selles v\u00e4ga heas raamatus on palju taustalugusid ja k\u00f5igil on mingi saladus. Ja need saladused m\u00e4ngivad rolli.<\/p>\n
See on mulle kui lugejale t\u00e4htis, et sul on automaatset kaastunnet. Sa tunned tegelaste vastu empaatiat. Selles raamatus on ka v\u00e4ga julmad tahud m\u00e4ngus. Mis on p\u00e4ris r\u00e4nk. Inimr\u00f6\u00f6v ja k\u00f5ik see, inimese kaasaviimine. Ma ei taha liiga palju reeta, aga raamatus on palju valu. L\u00f5puks j\u00e4tab see v\u00e4ga kaastundliku raamatu mulje, aga k\u00f5igil on oma saladus. Kas on liig \u00f6elda, et sul on v\u00e4ljastpoolt tulija maailmavaade? Kas sinu ema v\u00f5is Soomest tuua kaasa selle m\u00f5tte? Kas ta saadeti vist lapsena kodust \u00e4ra?<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
S\u00f5ja ajal vist?<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
Ja ta pidi hakkama Rootsi…<\/p>\n
Ta ei l\u00e4inud lihtsalt tagasi. Ta oli kolmeaastane, kui ta Rootsisse saadeti.<\/p>\n
Tema vanemad ei tulnud kaasa?<\/p>\n
Ei. Tema soomlannast ema, minu vanaema, oli v\u00e4ga haige, ja tema isa, minu vanaisa, oli rindel, osales s\u00f5jas. Nad ei suutnud minu ema eest hoolitseda. Nad tahtsid, aga polnud lootustki. Ta saadeti seep\u00e4rast Rootsi.<\/p>\n
M\u00f5ne perekonna juurde?<\/p>\n
Ta elas mitmetes kohtades. Viimaks l\u00f5petas ta perekonnas, kuhu ta lapsendati, sest nagu paljud sellised lapsed, minetas ta soome kelle oskuse. Ta ei osanud soome keelt. Tema rootslastest “vanematele” oli liiga s\u00fcdantl\u00f5hestav teda tagasi saata. See oli tema bioloogilistele vanematele t\u00f5eline katastroof. Nad ei saanud sellest… Te olete eestlased, olete ise ka kannatanud. Kohutav.<\/p>\n
Nii et nad kaotasid oma t\u00fctre.<\/p>\n
Jah, kaotasid t\u00fctre.<\/p>\n
Erakordne lugu. Mida tema sellest arvas?<\/p>\n
Mu ema on ikka veel elus. V\u00e4ga tore naine, meeldib mulle. See l\u00f5he on teda terve elu saatnud. Tagaj\u00e4rgedega elamine.<\/p>\n
Kas ta k\u00e4is veel Soomes?<\/p>\n
Ta k\u00e4is kodumaal. Ta saab oma \u00f5ega v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi, ta vend on surnud. Tema ema ja isa muidugi ka.<\/p>\n
Kas ta n\u00e4gi oma ema ja isa?<\/p>\n
M\u00f5ned korrad, aga tema Rootsi vanemad kartsid v\u00e4ga, et ta r\u00f6\u00f6vitakse. Nad olid sellega v\u00e4ga ettevaatlikud.<\/p>\n
Huvitav.<\/p>\n
Kui mina laps olin, selline maailm minu arust oligi. Vahel l\u00e4heb kehvasti ja k\u00f5ike seda. V\u00f5ibolla m\u00f5jutas see kuidagiviisi mu romaane, aga see on pigem romaan leinast, kaotusvalust. Peategelane kaotas oma naise, kes ilmutab ennast selles raamatus peaaegu vaimuna. Mees n\u00e4eb ja tunnetab teda, tunneb tema l\u00f5hna ja maitset ja ta saab temaga r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
See m\u00f5te meeldis mulle. Sellest saigi see alguse. Ja ma tahtsin, et lugeja arvaks algul, et ta polegi surnud, mees ju r\u00e4\u00e4gib temaga. Aga siis n\u00e4ed seda teisest vaatenurgast. Mees on politseinik. Vaatenurk p\u00f6\u00f6rdub tema kolleegile. Kolleeg vaatab, et ta istub autos ja r\u00e4\u00e4gib iseendaga. Vaatenurk vahetub tagasi ja Bj\u00f6rling istub seal ja r\u00e4\u00e4gib oma naisega. See meeldis mulle.<\/p>\n
Kui ma seda kirjutama hakkasin, see n\u00e4is olevat romaanile hea algus. Siis j\u00e4i mu naine haigeks. Ta j\u00e4i v\u00e4hki, t\u00e4pselt nagu Bj\u00f6rlingi naine. Nii et see oli \u00fclimalt kohmetuks tegev ja hirmutav ja kohutav, nagu oleks mulle needus peale pandud. T\u00f5in selle needuse endale kaela. Ma pidin kirjutamise pooleli j\u00e4tma ja oma naisega tegelema. Ta j\u00e4i \u00fcha haigemaks ja ta k\u00fcsis minult mingil hetkel, kas ma kirjutan midagi. \u00dctlesin, et ei kirjuta. Ta k\u00fcsis, et enne ju oli midagi k\u00e4sil. \u00dctlesin, et jah.<\/p>\n
“Millest see oli?” k\u00fcsis ta.<\/p>\n
Ma \u00fctlesin, et politseinikust, kelle naine suri v\u00e4hki.<\/p>\n
Ja mu naine \u00fctles: “K\u00f5lab v\u00e4ga huvitavalt. Hea oleks seda lugeda.”<\/p>\n
M\u00f5istagi selles m\u00f5ttes, et kui valmis j\u00f5uan, sest mu naine j\u00e4i v\u00e4ga haigeks ja suri. Ma sain selle valmis alles siis, kui teda enam polnud. Nii et seal on palju leina. Aga see on ka austusavaldus elule ja loodusele, siin on palju loodust.<\/p>\n
On t\u00f5esti.<\/p>\n
M\u00f5nikord on see hirmutav, teinekord aga jumalik. Hingestatud. Mul on nii hea meel, et mu naine \u00fctles, et ma prooviksin selle valmis kirjutada. See p\u00e4\u00e4stis ka mind, muidu oleksin hulluks l\u00e4inud. Mul on selle \u00fcle hea meel.<\/p>\n
Kas sa oled p\u00e4rast seda veel midagi kirjutanud?<\/p>\n
Jah, aga ma ei saa sellest r\u00e4\u00e4kida. See ilmub rootsi keeles paari kuu p\u00e4rast. Aga see on valmis. See ilmub koos muusikaplaadiga. Kirjutasin p\u00e4rast 16-aastast pausi muusikat.<\/p>\n
Plaat.<\/p>\n
Mis iganes see t\u00e4nap\u00e4eval on. Spotifys.<\/p>\n
Kas see t\u00e4hendab, et romaanil on heliriba kaasas?<\/p>\n
V\u00f5ib ka \u00f6elda, et romaan aitab seda plaati selgitada. Ma ei tea.<\/p>\n
See meeldib mulle.<\/p>\n
Aga mul on selle \u00fcle hea meel. Pealkiri on “Sinu aeg tuleb”. Ma olen selle \u00fcle v\u00e4ga uhke. See pole masendav raamat. See on p\u00e4ris hirmutav raamat. Hirmutav, aga see muutub \u00fcha helgemaks ja l\u00f5pus l\u00e4heb tegelastel k\u00f5ik h\u00e4sti. Mul on ka selle \u00fcle hea meel. Nad tulevad olukorraga toime ja l\u00f5pus on palju helgust.<\/p>\n
Tegevus toimub sinu lapsep\u00f5lvekodus.<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
V\u00f5ib \u00f6elda, et see on peaaegu ajalooline romaan? 1990-ndatest.<\/p>\n
Jah, 90-ndatest.<\/p>\n
Miks nii?<\/p>\n
Sest mul on k\u00f5rini raamatutest, kus tuleb jamada arvutite ja netiga, nutitelefonide ja muuga. Eriti krimilugusid kirjutades. See l\u00f6\u00f6b k\u00f5ik uppi. Kuidas pinevust \u00fcles ehitada? Peategelane on metsas, kus on v\u00e4ga ohtlik, ta peab h\u00e4daabik\u00f5ne tegema, aga aku on t\u00fchjaks saanud, teist v\u00f5imalust pole. Kui lugu toimub aga 1992. aastas, siis ei pea selle p\u00e4rast muretsema.<\/p>\n
T\u00f5si. Te olete kindlasti m\u00e4rganud, et see on kriminullides levinud. Mobiilidest tuleb eemale saada.<\/p>\n
Ma tahtsin ka luua pildi meie maailmast enne globaliseerumist. Me suhtlesime siis teisiti.<\/p>\n
Kas sa oled globaliseerumise ja tehisaru p\u00e4rast ka mures? Kas see teeb sulle muret? V\u00f5i h\u00e4irib sind? Kas sa kirjutad sellest?<\/p>\n
See on keeruline k\u00fcsimus. Globaliseerumine… Ma ei tea. Ma usun, et kirjanduse t\u00f5lkijate jaoks tulevad karmid ajad, sest t\u00f5lkeprogrammid muutuvad aina paremaks. Ma proovisin nalja p\u00e4rast lasta oma tehisarul l\u00fchijuttu kirjutada, aga see ei suuda taset hoida, see on ikka nii halb. K\u00f5ik k\u00e4ib kolmekaupa. Sellest saab kohe aru.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3695851h413ft24.jpg\"\/)
Jason Goodwin ja Carl-Johan Vallgren Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Ma sain eile kirja hiinlastelt, kohe n\u00e4ha, et tehisarust tulnud. Seal polnud siiruse piiskagi. Aga ma ei tea, v\u00f5ibolla inimesed kirjutavad selle abil romaane. Aga mitte selliseid. Seda ei kirjuta.<\/p>\n
Ei, ma olen p\u00e4ris kindel. \u00c4kki saja aasta p\u00e4rast, kes teab?<\/p>\n
Kas j\u00e4rgmine raamat on selle j\u00e4rg?<\/p>\n
Ei.<\/p>\n
See on \u00fchekordne romaan.<\/p>\n
Jah, eraldiseisev. Ma arvan, et ei kirjuta n\u00fc\u00fcd enam aastaid kriminulle. Mul on vaja teisi asju kirjutada. J\u00e4rgmised k\u00fcmme aastat tulevad romaanid. Aga ma pean ka seda (“Sinu aeg tuleb” – toim) tavaliseks romaaniks. See on kriminulliks maskeerunud. Tegelikult on see filosoofiline romaan. Inimeseks olemisest.<\/p>\n
Minu arust on see praegu \u00fcldse krimi\u017eanri tugev k\u00fclg. See on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga laiahaardeline kirjutamisviis. Osaliselt seep\u00e4rast, et kriminulle loetakse ja neid ostetakse, aga ilukirjanduslik romaan v\u00f5ib inimesi eemale hirmutada. Sul on formaat, mis inimestele sobib. Ja seep\u00e4rast on nagu sina palju intelligentseid ja hiilgavaid kirjanikke otsustanud seda formaati kasutada, sest see k\u00f5netab inimesi. <\/p>\n
See m\u00fc\u00fcb.<\/p>\n
Nii on inetum viis \u00f6elda, et see k\u00f5netab. Sul on kirjanikuna olnud pikk karj\u00e4\u00e4r. Kuidas on sinu suhtumine jutustamisesse muutunud? Kui on? <\/p>\n
Romaanikirjanikud on alati head lugu otsimas. See on mulle ikka t\u00e4htis. V\u00e4ga hea lugu on oluline. Ma olen valmis selle nimel surema. See on alati samaks j\u00e4\u00e4nud. Stilistiliselt olen ma rohkem muutunud ja minu ampluaa on palju laiemaks muutunud. Mul on n\u00fc\u00fcd rohkem t\u00f6\u00f6riistu. Ma oskan n\u00fc\u00fcd erinevalt kirjutada. Alguses valdasin ma ainult Hemingway stiili. See oli k\u00fcll vastus, aga mitte vastus sinu k\u00fcsimusele.<\/p>\n
Ei, see on hea vastus, aga mina arvan m\u00f5nikord, et kui enda peale m\u00f5elda, olen ma ausamaks muutunud ja stiil muutub. Sa m\u00f5istad, et need trikid, mida sa alustades h\u00e4davajalikuks pidasid… Romaanikirjaniku nipid. V\u00f5ibolla sinul seda muret polnud. M\u00f5nda aega see…<\/p>\n
Ma p\u00fc\u00fcan kogu aeg uusi nippe leiutada. Aga muidugi vastab t\u00f5ele, et on teatud kirjeldusi, mida ma enam ei kirjutaks. Maailm on muutunud ja meie muutume koos sellega. Muidugi on stiil muutunud. Minu metafoorid on teistsugused kui noore kirjanikuna.<\/p>\n
Aga l\u00f5puks on ikka vaja head lugu. Te kuulsite seda siin k\u00f5igepealt.<\/p>\n
Ma armastan h\u00e4id lugusid. Ma sureksin hea loo nimel.<\/p>\n
Ja see ongi hea lugu. Carl-Johan, suur t\u00e4nu. Ma nautisin seda v\u00e4ga.<\/p>\n
Ait\u00e4h, Jason. Ait\u00e4h kohale tulemast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tore on Tallinnas tagasi olla. See on \u00fcks hea asi, lisaks sellele, et saan t\u00e4na vestelda Carl-Johan Vallgreniga.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":223963,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[90919,37,33,35,173,34,36,65709,90918,140],"class_list":["post-223962","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-carl-johan-vallgren","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-headread","tag-jason-goodwin","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116888580276552475","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223962","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=223962"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223962\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/223963"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=223962"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=223962"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=223962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}