Viimastel aastatel on Eesti pere\u00f5iguse aruteludes \u00fcha enam r\u00e4\u00e4gitud v\u00f5rdse vanemluse p\u00f5him\u00f5ttest. Selle idee vastu on raske midagi v\u00e4ita. Lapsel on \u00f5igus m\u00f5lemale vanemale ning m\u00f5lemal vanemal on \u00f5igus ja kohustus osaleda oma lapse kasvatamises. Need on v\u00e4\u00e4rtused, mille \u00fcle ei saa vaielda. K\u00fcsimus tekib aga siis, kui \u00fchest heast p\u00f5him\u00f5ttest saab eesm\u00e4rk iseeneses, kirjutab Viktor Turkin.<\/p>\n
\u00dcha sagedamini v\u00f5ib kuulda seisukohti, mille j\u00e4rgi \u00fchine hooldus\u00f5igus t\u00e4hendab sisuliselt v\u00f5rdset ajajaotust ning v\u00f5rdne ajajaotus omakorda seda, et elatise maksmiseks enam p\u00f5hjust ei ole. Selline m\u00f5tteviis j\u00e4tab mulje, nagu oleks lapse heaolu v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta kalendri ja kalkulaatori abil.<\/p>\n
Paraku ei ela \u00fckski laps protsentides. Lapse elu ei koosne sellest, mitu \u00f6\u00f6d ta kummagi vanema juures magab. Tema maailm koosneb turvatundest, harjumustest, s\u00f5pradest, koolist, hobidest ja tunnetest. M\u00f5ne lapse jaoks v\u00f5ib vahelduv elukoht olla suurep\u00e4rane lahendus. M\u00f5ne jaoks t\u00e4hendab see aga pidevat kohvrite pakkimist, kahe kodu vahel pendeldamist ja tunnet, et p\u00e4ris kodu polegi enam kusagil.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ei saa 50:50 mudelit pidada universaalseks ideaaliks. See v\u00f5ib olla v\u00e4ga hea lahendus siis, kui see vastab konkreetse lapse vajadustele ja vanemad suudavad teha t\u00f5husat omavahelist koost\u00f6\u00f6d. Aga sama h\u00e4sti v\u00f5ib lapse huve paremini teenida hoopis teistsugune elukorraldus.<\/p>\n
Lapse huvid ei allu matemaatikale.<\/p>\n
Sama ekslik on k\u00e4sitleda elatist pelgalt p\u00e4evade jagamise k\u00fcsimusena. Avalikus arutelus kohtab sageli v\u00e4idet, et kui laps viibib m\u00f5lema vanema juures v\u00f5rdselt, ei peaks kumbki enam teisele elatist maksma. Selline arusaam eeldab, et lapse kulud jagunevad samuti automaatselt v\u00f5rdselt.<\/p>\n
Tegelikkus on siiski palju keerulisem. Lapse \u00fclalpidamine ei t\u00e4henda ainult toitu neil p\u00e4evadel, mil ta \u00fche v\u00f5i teise vanema juures viibib. Laps vajab kodu, kus tal on oma tuba. Ta vajab riideid, \u00f5ppetarvikuid, arvutit, spordivarustust, huviharidust, tervishoiuteenuseid ja turvalist elukeskkonda. Paljud neist kuludest ei v\u00e4hene poole v\u00f5rra isegi siis, kui laps jagab oma aega kahe kodu vahel.<\/p>\n
Veelgi enam \u2013 m\u00f5nikord tekivad kulud hoopis kahekordselt. Kahel kodul tuleb tagada lapsele sobivad elamistingimused. See t\u00e4hendab kahte voodit, kahte kirjutuslauda, sageli kahte jalgratast v\u00f5i v\u00e4hemalt kahte komplekti igap\u00e4evaseid tarbeesemeid. Samal ajal j\u00e4\u00e4vad suuremad v\u00e4ljaminekud \u2013 n\u00e4iteks hambaravi, huviringid v\u00f5i kooliga seotud kulud \u2013 sageli \u00fche vanema kanda.<\/p>\n
K\u00f5ik see n\u00e4itab, kui eksitav on taandada lapse \u00fclalpidamine \u00fcksnes ajajaotuse k\u00fcsimuseks.<\/p>\n
Lisandub veel \u00fcks aspekt, mida avalikus debatis k\u00e4sitletakse \u00fcllatavalt v\u00e4he \u2013 vanemate majanduslik ebav\u00f5rdsus.<\/p>\n
\u00d5igus ei l\u00e4htu eeldusest, et k\u00f5ik vanemad teenivad \u00fchepalju. Vastupidi. \u00dclalpidamiskohustus on seotud ka vanema majanduslike v\u00f5imalustega. Kui \u00fcks vanem teenib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem kui teine, ei t\u00e4henda \u00f5iglus tingimata seda, et m\u00f5lemad peavad kulutama lapsele sama summa. \u00d5iglus t\u00e4hendab seda, et m\u00f5lemad panustavad vastavalt oma v\u00f5imalustele, et laps ei peaks oma elus kogema vanemate p\u00f5hjendamatut ebav\u00f5rdsust.<\/p>\n
L\u00f5ppude l\u00f5puks ei kuulu elatis vanemale. Elatis kuulub lapsele. Ning just siin peitubki oht, mis on v\u00f5rdse vanemluse arutelusse tasapisi hiilinud. M\u00f5nikord n\u00e4ib, et lapse huvidest r\u00e4\u00e4gitakse k\u00fcll palju, kuid tegelik vaidlus k\u00e4ib hoopis vanemate \u00f5iguste \u00fcle. Kes saab rohkem aega? Kes peab v\u00e4hem maksma? Kes “v\u00f5idab” kohtuvaidluse?<\/p>\n
Laps ei peaks olema sellise v\u00f5istluse m\u00f5\u00f5dupuu. V\u00f5rdne vanemlus ei t\u00e4henda \u00fcksnes v\u00f5rdseid \u00f5igusi. Sellega kaasneb ka v\u00f5rdne vastutus. Vastutus olla lapse jaoks olemas siis, kui tal on raske. Vastutus teha koost\u00f6\u00f6d ka siis, kui omavahelised suhted on keerulised. Ja vastutus panustada lapse \u00fclalpidamisse viisil, mis l\u00e4htub lapse vajadustest, mitte soovist saavutada v\u00f5imalikult soodne positsioon teise vanema suhtes.<\/p>\n
Siinkohal tasub k\u00fcsida veel \u00fcht ebamugavat k\u00fcsimust. Kas me r\u00e4\u00e4gime v\u00f5rdse vanemluse all tegelikult lapse \u00f5igusest m\u00f5lemale vanemale v\u00f5i t\u00e4iskasvanute \u00f5igusest v\u00f5rdsele ajale lapsega? Need kaks ei pruugi alati kattuda.<\/p>\n
Lapse \u00f5igus m\u00f5lemale vanemale t\u00e4hendab, et m\u00f5lemad vanemad on tema elus kohal, hoolivad temast ning v\u00f5tavad tema eest vastutuse. See ei pruugi t\u00e4hendada, et kalendris peab iga kuu l\u00f5pus olema t\u00e4pselt sama arv \u00f6id ema ja isa juures. M\u00f5nikord on see v\u00f5imalik ja lapse jaoks parim lahendus. M\u00f5nikord ei ole.<\/p>\n
Kui aga 50:50 mudelist saab ideoloogiline eesm\u00e4rk, tekib oht, et lapse individuaalsed vajadused j\u00e4\u00e4vad tagaplaanile. Siis ei k\u00fcsita enam, milline lahendus on konkreetsele lapsele parim, vaid hoopis seda, milline lahendus n\u00e4eb k\u00f5ige \u00f5iglasem v\u00e4lja t\u00e4iskasvanute vaatenurgast.<\/p>\n
\u00d5igusriigis peaksid asjad olema vastupidi. Lapse parimad huvid ei ole loosung. Need on p\u00f5him\u00f5te, mis n\u00f5uab iga juhtumi eraldi hindamist. See t\u00e4hendab, et vahel on lapse huvides v\u00f5rdne ajajaotus, vahel mitte. Vahel on p\u00f5hjendatud, et elatist ei maksta, vahel on aga t\u00e4iesti \u00f5iglane, et ka v\u00f5rdselt aega jagava lapse puhul panustab \u00fcks vanem rahaliselt rohkem. \u00d5iglus ei seisne selles, et k\u00f5ik saavad v\u00f5rdselt. \u00d5iglus seisneb selles, et iga laps saab selle, mida ta vajab.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla olekski aeg l\u00f5petada pere\u00f5iguse taandamine protsentidele ja eurodele. \u00dchine hooldus\u00f5igus, vahelduv elukoht ja elatis ei ole eesm\u00e4rgid omaette. Need on vahendid, mille ainus m\u00f5te on teenida lapse heaolu. Kui me selle lihtsa t\u00f5e unustame, v\u00f5ime \u00fchel hetkel avastada, et oleme k\u00fcll loonud vanemate vahel matemaatiliselt t\u00e4iusliku tasakaalu, kuid j\u00e4tnud t\u00e4helepanuta selle inimese, kelle p\u00e4rast kogu s\u00fcsteem \u00fcldse olemas on.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimastel aastatel on Eesti pere\u00f5iguse aruteludes \u00fcha enam r\u00e4\u00e4gitud v\u00f5rdse vanemluse p\u00f5him\u00f5ttest. Selle idee vastu on raske midagi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":224342,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,22898,25,23,24,22,20,54314,30,37968,92,93,94],"class_list":["post-224341","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-pereoigus","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanemlus","tag-viimased-uudised","tag-vordne-vanemlus","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116890341648892725","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224341","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=224341"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224341\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/224342"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=224341"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=224341"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=224341"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}