P\u00f5llupidajad on sattunud keerulisse olukorda seoses v\u00e4etiste hinnat\u00f5usuga, mille tekitas L\u00e4his-Ida kriis. Euroopa Liidus on kavas p\u00f5llumajanduse kriisireservist v\u00f5tta kasutusele 540 miljonit eurot p\u00f5llumeeste toetamiseks. Eestis aga n\u00e4hakse, et summade jaotamisel j\u00e4\u00e4vad siinsed tootjad ebav\u00f5rdsesse seisu.<\/p>\n
L\u00e4mmastikv\u00e4etiste hinnad olid maikuus 2024. aasta keskmisest umbes 70 protsenti k\u00f5rgemad. Fosforv\u00e4etiste hinnad \u00fcletasid keskmist 22 protsenti. See on pannud p\u00f5llumehi oma plaane \u00fcmber vaatama, r\u00e4\u00e4kis p\u00f5llumajandus-kaubanduskoja p\u00f5llumajanduspoliitika juht Kaie Laanev\u00e4li-Vinokurov.<\/p>\n
“Me n\u00e4eme selle m\u00f5ju avaldumist \u00fcle Euroopa, see muudab p\u00f5llumajandustootjate otsuseid. N\u00e4iteks Hispaanias ja Prantsusmaal on juba v\u00e4hendatud v\u00e4etisen\u00f5udlike kultuuride pindalasid. Hispaanias on m\u00f5nes kohas juba suurendatud n\u00e4iteks p\u00e4evalillede, mis on oluliselt madalama v\u00e4etise vajadusega, pindu ligi 40 protsenti teatud piirkondades,” lausus Laanev\u00e4li-Vinokurov.<\/p>\n
Ta lisas, et v\u00e4ga k\u00f5rge v\u00e4etisevajadusega maisi toodang on v\u00e4henenud. N\u00e4iteks Hispaanias v\u00e4heneb maisitootmine t\u00e4navu hinnanguliselt 30 kuni 35 protsenti. Rumeenias on v\u00e4hendatud teraviljapindasid.<\/p>\n
“Eestis me teame, et v\u00e4etiseid pannakse v\u00e4hem, kogu Euroopas pannakse tegelikult v\u00e4etiseid v\u00e4hem. Neid tulemusi me n\u00e4eme saagikuses, kvaliteedis, nendes samades otsustes, kus teravilja k\u00fclvatakse v\u00e4hem, neid kultuure k\u00fclvatakse v\u00e4hem, mis on k\u00f5rgema v\u00e4etise vajadusega, lihtsalt selleks, et kulusid kokku hoida,” t\u00f5des Laanev\u00e4li-Vinokurov.<\/p>\n
“On tulnud ka juba m\u00f5ned teated, et m\u00f5ned p\u00f5llumajandustootjad j\u00e4tavad oma maad kesasse sellep\u00e4rast et lihtsalt arvutused ei tule kokku, kui sisendikulud on nii kallid ja n\u00e4ha ei ole, et turult see hind tagasi tuleb,” \u00fctles p\u00f5llumajandus-kaubanduskoja esindaja, lisades, et Eestis seda massiliselt praegu veel ei n\u00e4e, aga esimesed viited sellele on ikkagi olemas.<\/p>\n
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku eraldada p\u00f5llumajandusreservist kriisiabi. Skeem p\u00f5hineb otsetoetuste \u00fclemm\u00e4\u00e4radel ja selle j\u00e4rgi saaks Eesti 3,1 miljonit eurot, millele v\u00f5ib riik juurde panna kuni 200 protsenti lisatoetust. Eesti aga leiab, et selline skeem ei arvesta p\u00f5llumeeste tegelikke kulusid.<\/p>\n
“Me me ei taha selle jaotusega h\u00e4sti n\u00f5us olla, sellep\u00e4rast et Eestis on \u00fched madalamad otsetoetused Euroopa Liidus ja otsetoetuste tase t\u00e4na ei peegelda seda, millised on olnud lisakulud v\u00e4etiste hinnat\u00f5usust ja k\u00fctuse hinnat\u00f5usust,” selgitas p\u00f5llumajandusministeeriumi p\u00f5llumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.<\/p>\n
Maidre s\u00f5nul peaks arvesse v\u00f5tma ka tegelikku olukorda liikmesriigis. “Kui meil on \u00fcks madalamaid loomkoormuse tasemeid ja samamoodi on meil ka suur s\u00f5ltuvus v\u00e4etiste impordist, siis tegelikult selle toetuseraha jagamisel peaks v\u00f5tma arvesse ka seda, millised on riigi spetsiifilisemad tingimused.”<\/p>\n
Mida suurem on liikmesriigi loomkoormus, seda lihtsam on asendada mineraalv\u00e4etist s\u00f5nnikuga. Kergem on ka riikides, kes ise v\u00e4etist toodavad. Seega Eesti on v\u00e4etiste hinnat\u00f5usust \u00fcks r\u00e4ngemalt m\u00f5jutatud riike.\u00a0<\/p>\n
Kaie Laanev\u00e4li-Vinokurov p\u00f5llumajanduskojast m\u00e4rkis, et tegelikult on riikidel v\u00f5imalus ka otse p\u00f5llumehi toetada.<\/p>\n
“Juba varem, kui see kriis alguse sai, leevendati n\u00e4iteks riigiabi reegleid, mis t\u00e4hendab seda, et liikmesriigid saavad oma riigieelarvest oma tootjaid toetada. Toetada v\u00f5ib siis nii energiakulude katmist kui v\u00e4etisekulude katmist,” \u00fctles Laanev\u00e4li-Vinokurov ja t\u00f5i n\u00e4iteks, et Prantsusmaa toetab oma tootjaid energiakulude katmisega ja Hispaania on eraldanud riigieelarvest oma tootjatele 500 miljonit eurot v\u00e4etisekulude katteks.<\/p>\n
“See m\u00f5nes m\u00f5ttes juba tekitab meie \u00fchisturul ebav\u00f5rdse konkurentsisituatsiooni, sest osad riigid, kellel on riigieelarves sellist v\u00f5imekust, oma tootjad toetavad, samal ajal teised ei toeta.”<\/p>\n
Eesti ei ole arutanud p\u00f5llumeeste otse toetamist, samuti pole selge, kas riik paneks eelpool mainitud kolmele miljonile juurde oma osa ja kui suur see oleks. Kristel Maidre s\u00f5nul arutatakse seda siis, kui kriisiabi eeln\u00f5u on vastu v\u00f5etud.<\/p>\n
Kiireloomuline h\u00e4\u00e4letus selle \u00fcle toimub 17. juulil. Kui Eesti ettepanekuid kuulda ei v\u00f5eta, j\u00e4\u00e4me h\u00e4\u00e4letamisel erapooletuks. Maidre aga ei usu, et selles enam muudatusi tehakse.<\/p>\n
“See h\u00e4\u00e4letus toimub siiski j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal \u00e4ra, kuna kogu selle teemaga on kiire. Ja see on erakorraline abi, mida just tahetakse anda v\u00f5imalikult kiiresti. Et p\u00f5llumajandustootjatel oleks teatav kindlus, et neid lisakulusid h\u00fcvitatakse ja need m\u00f5jutaksid v\u00e4hem nende j\u00e4rgmise perioodi tootmisotsuseid,” \u00fctles Maidre.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5llupidajad on sattunud keerulisse olukorda seoses v\u00e4etiste hinnat\u00f5usuga, mille tekitas L\u00e4his-Ida kriis. Euroopa Liidus on kavas p\u00f5llumajanduse kriisireservist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":224738,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,55488,28,29,95,19,3424,34977,25,23,24,22,20,32249,30,92,93,94],"class_list":["post-224737","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-lahis-ida-kriis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-pollumajandus","tag-pollumajandustoetused","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaetis","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116893990473974771","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224737","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=224737"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224737\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/224738"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=224737"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=224737"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=224737"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}