Uluks\u00f5ralistest\u00a0on\u00a0p\u00f5dra\u00a0\u00fcldarvukus p\u00fcsinud stabiilselt m\u00f5\u00f5dukas 10 000\u201311 000 isendi vahemikus. Samasuguse arvukustaseme hoidmiseks soovitame 2026. aasta jahihooajal k\u00fcttida Eestis kokku 3 200\u20133 580 p\u00f5tra ehk 2025. aasta jahihooajaga sarnases mahus. Eelistatult v\u00f5iks k\u00fcttimise esialgseks eesm\u00e4rgiks seada soovitatud vahemiku alumise piiri, j\u00e4ttes jahipiirkondadele rohkem otsustamisruumi.\u00a0<\/p>\n
Punahirve\u00a0arvukus on saartel j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga k\u00f5rge, mandril aga on nii arvukus kui ka hirvede poolt p\u00fcsivalt asustatud alad oluliselt suurenenud. Punahirve k\u00fcttimismahte soovitame suurendada nii Mandri-Eestis kui ka saartel.\u00a0<\/p>\n
Metssea arvukus oli t\u00e4navu kevadeks aastataguse ajaga v\u00f5rreldes kolmandiku v\u00f5rra langenud, sealjuures Mandri-Eestis eraldiv\u00f5etuna sigade Aafrika katku (SAK) laialdase leviku t\u00f5ttu isegi ligi kaks korda. Paraku levib SAK metssigade seas endiselt ning oht selle haigustekitaja j\u00f5udmiseks koduseafarmidesse on ka sel suvel \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rge. Eesm\u00e4rgiga langetada k\u00f5rge metssea arvukusega piirkondades asustustihedus tasemele <3 isendit 1000 hektarile ja v\u00e4ltimaks arvukuse t\u00f5usu madala asustustihedusega piirkondades, tuleks asurkonna kevadisele seisule tuginedes 2026. jahihooajal k\u00fcttida ligi 13 000 metssiga. Arvestades laialdast SAKi levikut, v\u00f5ib reaalne metssigade k\u00fcttimisvajadus ja v\u00f5imalused hooaja jooksul oluliselt muutuda.\u00a0<\/p>\n
Metskitse\u00a0arvukuse langus on Mandri-Eestis viimase aasta jooksul j\u00e4tkunud, kuid see on oluliselt v\u00e4iksem kui eelnevatel aastatel ning piirkonniti on m\u00e4rgata ka arvukuse t\u00f5usule viitavaid m\u00e4rke. Asurkonna suurust 2026. aasta alguses v\u00f5ib hinnata 55 000\u201365 000 isendile ja seisundit hinnata arvukuse madalseisule vaatamata siiski pigem heaks. Metskitse k\u00fcttimisel Mandri-Eestis soovitame piirduda s\u00fcmboolse k\u00fcttimismahuga, Saare- ja Hiiu maakonnas v\u00f5ib j\u00e4tkata sarnaselt eelmiste aastatega.\u00a0<\/p>\n
Suurkiskjatest\u00a0on\u00a0karu\u00a0arvukus j\u00e4tkuvalt t\u00f5usutrendis. 2025. aastal registreeriti v\u00e4hemalt 98 sama-aastaste poegadega emakaru ning asurkonna suurus oli v\u00e4hemalt 1 100 isendit.Karude poolt mesindusele tekitatud kahjud olid 2025. aastal eelneva aastaga v\u00f5rreldes pisut v\u00e4iksemad, samas kui l\u00f5hutud silorullide hulk oluliselt suurenes.\u00a0<\/p>\n
Hundi\u00a0arvukus 2025. aastal m\u00f5nev\u00f5rra suurenes, j\u00e4\u00e4des j\u00e4tkuvalt k\u00f5rgemaks suurkiskjate tegevuskavas kokku lepitud maksimumm\u00e4\u00e4rast. Arvestades m\u00f6\u00f6dunud jahihooaja suhteliselt suure k\u00fcttimissurvega, v\u00f5iks loota, et t\u00e4navune hundipesakondade arv langes soovitud 20\u201330 pesakonda vahemikku.\u00a0<\/p>\n
Ilvese\u00a0pesakondade arv 2025. aastal j\u00e4i viiendiku v\u00f5rra v\u00e4iksemaks kui aasta varem, \u00fcldarvukus j\u00e4i aga veel p\u00fcsima samale tasemele. Erinevaid poegadega emailveseid eristati 2025. aasta vaatlustes kokku v\u00e4hemalt 80 ja \u00fcldarvuks m\u00f6\u00f6dunud s\u00fcgisel t\u00f5en\u00e4oliselt 650\u2013800 isendi vahemikus.\u00a0<\/p>\n
Hallh\u00fclge\u00a0asurkonna \u00fcldine seisund Eestis ja L\u00e4\u00e4nemeres on v\u00e4ga hea ning eesk\u00e4tt t\u00e4nu k\u00fcttimispiirangute leevendamisele m\u00f6\u00f6dunud aastal on oluliselt suurenenud ka nende k\u00fcttimine. Arvukus p\u00fcsib stabiilsena.\u00a0<\/p>\n
V\u00e4ikeulukitest\u00a0v\u00e4ljendab\u00a0\u0161aakali\u00a0arvukus kasvu, samuti on pisut laienenud tema levikuala.\u00a0Kopra\u00a0arvukus on pikemat aega olnud langustrendis ning oluliselt on v\u00e4henenud ka nende k\u00fcttimine. Sama kehtib\u00a0valgej\u00e4nese\u00a0kohta. Ka\u00a0rebase\u00a0arvukus on j\u00e4tkuvalt langustrendis, samas arvukuse kasv on t\u00e4heldatav saartel.\u00a0K\u00e4hrikkoera\u00a0arvukus on peale pikemaajalist langust hakanud taas kasvama. Langust v\u00e4ljendab\u00a0metsnugise, j\u00e4tkuvat t\u00f5usu aga m\u00e4gra\u00a0ja\u00a0hallj\u00e4nese\u00a0arvukus.\u00a0<\/p>\n
Tuhkru\u00a0arvukuses n\u00e4eme pikaajalist tagasihoidlikku kasvutrendi ja mingi omas vastupidist suundumust. Jahimeestel soovitame enamiku imetajatest v\u00e4ikeulukite k\u00fcttimist j\u00e4tkata eelmise aastaga samade p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi, invasiivseid v\u00f5\u00f5rliike\u00a0minki\u00a0ja k\u00e4hrikkoera soovitame rohkem k\u00fcttida. Jahilindudest soovitame j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge arvukusega probleemliikidest\u00a0hanede, valgep\u00f5sk-laglede\u00a0ja\u00a0kormoranide\u00a0k\u00fcttimist suurendada ning nende k\u00fcttimisv\u00f5imalusi avardada.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Keskkonnaagentuuri iga-aastased ulukiseire andmed annavad \u00fclevaate liikide k\u00e4ek\u00e4igust ning aitavad teha teadusp\u00f5hiseid otsuseid, mis toetavad Eesti eluslooduse tasakaalu ja liikide pikaajalist s\u00e4ilimist. K\u00fcttimissoovitused on \u00fcks osa riigi laiemast ulukite \u00a0ohjamise ja kaitse s\u00fcsteemist, kus arvestatakse nii looduse vajaduste kui ka inimeste ja metsloomade kooseksisteerimisega.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uluks\u00f5ralistest\u00a0on\u00a0p\u00f5dra\u00a0\u00fcldarvukus p\u00fcsinud stabiilselt m\u00f5\u00f5dukas 10 000\u201311 000 isendi vahemikus. Samasuguse arvukustaseme hoidmiseks soovitame 2026. aasta jahihooajal k\u00fcttida Eestis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":224828,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,6997,28,29,2835,19,25,52053,91127,7664,23,24,22,12494,91128,91129,20,30],"class_list":["post-224827","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkonnaagentuur","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-metsloom","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-seire","tag-soralised","tag-suurkiskja","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulukid","tag-ulukiseire","tag-ulukiseirearuanne","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116894438735792714","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224827","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=224827"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224827\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/224828"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=224827"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=224827"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=224827"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}