Nutikellad ja s\u00f5rmused annavad igal hommikul m\u00f6\u00f6dunud \u00f6\u00f6st \u00fcksikasjaliku \u00fclevaate, m\u00f5\u00f5tes k\u00f5ike alates une pikkusest kuni \u00fcldise energiatasemeni. Kuigi moodne tehnoloogia aitab inimestel oma tervisega paremini sidet hoida, soovitab unearst Heisl Vaher usaldada nutiseadmete k\u00f5rval alati isiklikku kehatunnetust.<\/p>\n
Randmele v\u00f5i s\u00f5rme k\u00e4ivad aparaadid j\u00e4lgivad lakkamatult kasutaja s\u00fcdamet\u00f6\u00f6d, hingamissagedust ja kehatemperatuuri. Vaheri s\u00f5nul pakub inimeste kasvanud huvi oma tervise vastu talle arstina suurt r\u00f5\u00f5mu, kuid paratamatult k\u00e4ib trendiga kaasas oma varjuk\u00fclg. “Meil on ka inimesi, kes kipuvad seadmeid teinekord liiga t\u00e4pselt j\u00e4lgima ning seet\u00f5ttu v\u00f5ib \u00e4revusfoon muutuda k\u00f5rgemaks, kui see hea on,” t\u00f5des unearst saates “Huvitaja”.<\/p>\n
Tervist j\u00e4lgivad seadmed ja \u00e4pid p\u00fc\u00fcavad t\u00f5lkida kasutajamugavuse nimel keerulised bioloogilised protsessid lihtsasti hoomatavateks numbriteks ja v\u00e4rvilisteks graafikuteks. Ekraanidele ilmuvad punktisummad j\u00e4tavad seel\u00e4bi kasutajale sageli eksliku mulje \u00fclimast teaduslikust t\u00e4psusest, kuigi tegelikult peidavad seadmed endas \u00fcsna laia ja hinnangulist veam\u00e4\u00e4ra. “Keeruliseks l\u00e4heb lugu siis, kui seadme infot v\u00f5etakse puhta t\u00f5e p\u00e4he, arvestamata, et need ei ole meditsiinilised seadmed,” nentis Vaher.<\/p>\n
Tehnoloogia piiratus joonistub eriti teravalt v\u00e4lja siis, kui masinad p\u00fc\u00fcavad hinnata kasutaja unefaase. V\u00e4rvilised tulpdiagrammid s\u00fcgava, kerge ja REM-une kohta toetuvad vaid andurite kogutud kaudsetele signaalidele. Kliiniliselt p\u00e4dev unefaaside anal\u00fc\u00fcs eeldab aga ajulainete vahetut m\u00f5\u00f5tmist, mida kodused vahendid paraku teha ei suuda. “Mina oleksin unefaaside v\u00e4ga t\u00e4pse trakteerimisega pigem ettevaatlik. T\u00e4naseks ei ole meil veel selliseid seadmeid, mis v\u00f5imaldaksid unefaase m\u00e4\u00e4rata moel, mis oleks arstile k\u00f5lbulik anal\u00fc\u00fcs,” r\u00f5hutas unearst.<\/p>\n
Nutirakenduste algoritmid arvutavad \u00f6ise puhkuse k\u00f5rval v\u00e4lja ka kasutaja p\u00e4evase aktiivsuse ja tema kulutatud energia. Siinkohal joonistavad programmid harilikult liiga optimistliku pildi ja lubavad inimesel tarbida hoopis rohkem kaloreid, kui keha tegelikult vajab. “K\u00f5ik nad arvestavad reaalsest kulust kusagil 20\u201330 protsenti rohkem, nii et selles osas tasub olla ettevaatlik,” selgitas Vaher.<\/p>\n
Selleks, et inimene ei teeks ekraani vaadates vigaseid j\u00e4reldusi, tasub kuvatud numbreid k\u00f5rvutada pidevalt isikliku subjektiivse enesetundega, \u00fcksk\u00f5ik kui k\u00f5rge puhkuseskoor parasjagu on. Unearst lisas: “Kellainfot tuleb ikkagi kasutada koos sisemise tundega ja \u00e4ratundmisega, kui h\u00e4sti sa t\u00e4na \u00f6\u00f6sel magasid ning milline on su unekogemus \u00fcldiselt.”<\/p>\n
Olgugi et kodustel aparaatidel on kindlad tehnoloogilised piirangud, n\u00e4itavad nad m\u00f5ningate spetsiifiliste bioloogiliste signaalide tabamisel siiski suurt potentsiaali. Unearsti hinnangul kujutab s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisageduse varieeruvus ehk HRV endast \u00fcht k\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemat andmepunkti, mida nutikellad reaalajas koguvad. K\u00f5nealune n\u00e4itaja peegeldab otseselt autonoomse n\u00e4rvis\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6d ning annab pildi keha s\u00fcmpaatilise ja paras\u00fcmpaatilise poole tasakaalust. “Kui see on pidevalt hea ja k\u00f5rge, siis ma eeldaksin, et inimene on f\u00fc\u00fcsiliselt suhteliselt aktiivne ja p\u00f6\u00f6ranud t\u00e4helepanu oma unetundidele,” kinnitas Vaher.<\/p>\n
Tundlikult reageeriv HRV annab kehas toimuva kohta v\u00e4\u00e4rtuslikku tagasisidet ja suudab l\u00e4heneva haiguse eest hoiatada veel ammu enne esimeste reaalsete s\u00fcmptomite avaldumist. L\u00fchiajalised \u00fchep\u00e4evased numbrite k\u00f5ikumised n\u00e4itavad graafikutel seevastu harilikult vaid varasemat rasket treeningut v\u00f5i liiga rammusat \u00f5htus\u00f6\u00f6ki. Andmeid anal\u00fc\u00fcsides soovitab arst vaadata seega pigem pikka pilti, mitte iga v\u00e4iksema muutuja peale emotsionaalselt reageerida. Unearst t\u00e4psustas: “Kellad n\u00e4itavad meile trende ning \u00fcksikute piikide p\u00e4rast ei pea olema liialt h\u00e4iritud,” t\u00e4psustas unearst.<\/p>\n
Pikemaid trende uurides v\u00f5tavad kellade algoritmid luubi alla uinumise kellaajad, mis kipuvad paljudel inimestel n\u00e4dalap\u00e4eviti tugevalt varieeruma. Sageli p\u00fc\u00fcavad kasutajad puhkep\u00e4evadel n\u00e4dala sees kogunenud unev\u00f5lga voodis pikemalt lesides tagasi teha. Vahel juhtub lausa nii, et rakendus premeerib tavap\u00e4rasest pikemat und k\u00f5rgete skooridega, eirates t\u00e4ielikult asjaolu, et inimene uinus alles varahommikul. Unebioloogia vaatepunktist m\u00e4ngib p\u00fcsiv magamamineku rutiin f\u00fcsioloogilise tasakaalu hoidmisel hoopis kaalukamat rolli kui \u00f6ise une absoluutne pikkus.<\/p>\n
Regulaarne elur\u00fctm annab kehale selge signaali k\u00e4ivitada \u00f5igel ajal vajalikud bioloogilised protsessid, mis tagavad s\u00fcgava ja taastava puhkuse. “Magamaj\u00e4\u00e4mise ja unes olemise eelduseks on teatud hormoonide ja ainete vabanemine kehas. See toimub vastavalt une-\u00e4rkveloleku r\u00fctmile ning kui me seda erinevate magamaminekuaegadega tugevalt k\u00f5igutame, on ainete vabanemine h\u00e4iritud,” nentis unearst. Tekkinud hormonaalne tasakaalutus selgitabki h\u00e4sti, miks tunnevad inimesed ennast ka p\u00e4rast v\u00e4ga pikaks veninud n\u00e4dalavahetuse und tihti endiselt uimasena.<\/p>\n
T\u00f5sisemate terviseh\u00e4dade ilmnemisel j\u00e4\u00e4vad nutikellad paratamatult h\u00e4tta ega asenda kunagi korralikku arstlikku diagnostikat. Tegelikust abivajadusest ja uneh\u00e4iretest annab nutitelefoni hoiatustest tunduvalt selgemini m\u00e4rku hoopis pidev f\u00fc\u00fcsiline kurnatus ja raskused igap\u00e4evaste toimetustega hakkamasaamisel. Vaher s\u00f5nas: “P\u00e4evane enesetunne on suurep\u00e4rane indikaator. Eneseanal\u00fc\u00fcsiv\u00f5ime \u00fctleb t\u00e4iskasvanud inimesele \u00fcsna kiiresti, kui midagi on valesti.”<\/p>\n
Keerukates algoritmides ja tohututes andmemassiivides orienteerumise asemel piisab isiklikest magamisharjumustest korraliku pildi loomiseks tegelikult palju lihtsamatest vahenditest. Ilma elektrita meetodid ei koorma kasutajat liigse infom\u00fcraga ega tekita tehnoloogiast tingitud pidevat \u00e4revust. “Vana iidne meetod enda j\u00e4lgimiseks on unep\u00e4eviku t\u00e4itmine paberil. […] Tehisaruga ei soovitaks ma alati asja uurima minna, sest olenevalt k\u00fcsimuse nutikusest v\u00f5ib sealt saada v\u00e4ga isesuguseid vastuseid,” r\u00f5hutas Heisl Vaher.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nutikellad ja s\u00f5rmused annavad igal hommikul m\u00f6\u00f6dunud \u00f6\u00f6st \u00fcksikasjaliku \u00fclevaate, m\u00f5\u00f5tes k\u00f5ike alates une pikkusest kuni \u00fcldise energiatasemeni.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":224967,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,91171,91175,28,29,19,82726,19733,25,91174,27967,23,24,22,14283,91172,91176,91173,28050,3707,20,30],"class_list":["post-224966","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heisl-vaher","tag-hrv-nait","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-nutikellad","tag-nutiseadmed","tag-populaarseimad-lood","tag-sudame-loogisageduse-varieeruvus","tag-tervisetehnoloogia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-une-jalgimine","tag-unearst","tag-unefaasid","tag-unefaaside-analuus","tag-unehaired","tag-uni","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116895174273331963","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224966","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=224966"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224966\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/224967"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=224966"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=224966"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=224966"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}