Teie l\u00f5petasite 1959. aastal \u00fclikooli ajalooteaduskonnas. Teie esimene t\u00f6\u00f6koht oli siis Eesti Riigi Arhiiv?<\/p>\n
Tartu Keskarhiiv.<\/p>\n
Ja siis te t\u00f6\u00f6tasite ka \u00fchingu “Teadus” lektorina ja v\u00e4liskommentaatorina ajalehes Edasi. Missugused need esimesed t\u00f6\u00f6kohad olid ja mille poolest need on teile meelde j\u00e4\u00e4nud?<\/p>\n
Tartu Keskarhiiv sisaldas vanema perioodi dokumente. Mina ei olnud neist eriti huvitatud, aga sinna ma t\u00f6\u00f6koha sain. Ma olen p\u00e4rit Tallinnast, viis aastat Tartus \u00fclikoolis ja siis viis aastat arhiivis. Mind pandi publikatsiooniosakonda, aga arhiivis oli olukord, kus v\u00f5im oli tegelikult migrantide k\u00e4es. Kolme osakonna juhid olid Leningradist hariduse saanud vene p\u00e4ritoluga. K\u00f5igil kolmel osakonnal oli juht, kes ei osanud saksa keelt \u00f5ieti, kes ei tundnud gooti kirja, mis oli seal kohustuslik, ja kelle eesti keel oli ka kuidagimoodi nii ja naa. Ja k\u00fcsimus oli, et mis nad siis teevad seal ja kuidas me saame niisugust korralikku uurimist\u00f6\u00f6d korraldada. Sest lugemisruum oli t\u00e4is niisuguseid kor\u00fcfeesid, n\u00e4iteks Uku Masing ja paljud teised.<\/p>\n
Esimesel s\u00fcgisel kohe olid ameti\u00fchingukomitee valimised, mis oli kohustuslik ja mis oleks pidanud formaalselt minema. Aga juhtus niimoodi, et esimest korda viieliikmelisse ameti\u00fchingukomiteesse mahtusid k\u00f5ik mitteparteilased. Teiste s\u00f5nadega, kommunistid j\u00e4id v\u00e4lja ja see oli t\u00f5eline \u00fcllatus.\u00a0<\/p>\n
Ma olin selle komitee liige, ma ei p\u00fcrginud esimeheks, aga komitee v\u00f5ttis ohjad enda k\u00e4tte, hakkas korraldama \u00fcritusi ja asetas r\u00f5hu keeleoskusele ja kvaliteedile. Kui tuli j\u00e4rgmine aasta, siis juhtus seesama. Ja kolmas, neljas ja viies aasta. See oli t\u00f5eline skandaal.\u00a0<\/p>\n
Huvitav oli see, et arhiivijuht, kelle nimi oli Larin, oli p\u00e4rit Peipsi \u00e4\u00e4rest. V\u00e4ga m\u00f5istlik mees. Huvitaval kombel oli ka raamatupidaja Venemaa eestlane, kelle mees oli Tartu julgeoleku juht M\u00fcrk. Aga tema oli ka venelaste vastu, m\u00f5lemad.\u00a0<\/p>\n
Niimoodi see l\u00e4ks \u2013 kaevati muidugi linnakomiteele ja see oli t\u00f5eline probleem. Aga see oli erakordne elamus, et sai luua viieks aastaks kommunistidest vaba ameti\u00fchingu, kes p\u00fc\u00fcdis ka midagi teha t\u00f6\u00f6tajate heaks. See kestis nii kaua, kuni ma arhiivist lahkusin.<\/p>\n
Tundub, et paljud v\u00f5i k\u00f5ik ametid teie elus on seotud natukenegi vastupanuga ja teisitim\u00f5tlemisega. \u00dcsna varsti asusite t\u00f6\u00f6le ka Eesti N\u00f5ukogude Ents\u00fcklopeedia toimetusse ja selle kohta on ka \u00f6eldud, et see oli ka omamoodi vastupanu t\u00f6\u00f6riist.<\/p>\n
Kas nii v\u00f5i naa, nii v\u00e4gevalt vist \u00f6elda ei saa. Aga mind kutsus Herbert Ligi, tuntud ajaloolane, kes k\u00e4is arhiivis palju. Just sel ajal, see oli 1959. v\u00f5i 1960. aasta paiku, hakati organiseerima Eesti N\u00f5ukogude Ents\u00fcklopeedia toimetust ja Ligi vaatas siis ajaloolasi, kes teeksid ajalugu, ja ta soovitas mind.\u00a0<\/p>\n
Ma olin n\u00f5us sellega, sest arhiiv oli minu jaoks juba\u2026 ja see \u00f5hkkond oli omamoodi nii m\u00fcrgine \u2013 see pidev vastuolu. L\u00e4ksin hea meelega Tallinna ning hakkasin toimetama \u00fcldajalugu ja filosoofiat. N\u00f5ukogude ajalugu ma ei soovinud toimetada, aga niisuguseid asju k\u00fcll. Tekkis \u00f5ige varsti niisugune v\u00e4ike ENE. Heldur Niit n\u00e4iteks ja Tatjana Hallap \u2013 Heldur Niit on tuntud keeleteadlane \u2013 ja mitmed teised, kellega me moodustasime justkui mitteametliku toimetuse, kes p\u00fc\u00fcdis j\u00e4llegi kvaliteeti ja objektiivsust arendada.<\/p>\n
N\u00e4iteks plaan oli panna sisse k\u00f5ik tuntumad kompartei juhid, mis oli t\u00e4iesti m\u00f5ttetu. Me tegime nii, et heitsime need v\u00e4lja ja panime asemele teisi inimesi. Siis tuli Gustav Naan, kes oli just oma pagendusest v\u00e4lja tulnud, tal oli pahandusi, aga ta oli ju omal ajal v\u00e4ga tuntud v\u00f5i v\u00e4ga l\u00e4hedane KGB-ga. See tingis, et ta ei kartnud kedagi. Tal olid need k\u00f5ik omad inimesed, ta oli parasjagu edev, kes riskis asjadega, mis ei olnud otse lubatud. V\u00f5tsime temaga niimoodi kontakti. Meil ei olnud pidev kontakt, aga sai tema poole p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n
N\u00e4iteks mina v\u00f5tsin endale vist kolmandas k\u00f6ites artikli “Jeesus Kristus”. Kohustuslik, aga legendaarne. Keegi ei uskunud, et ta on olemas ju \u2013 m\u00fc\u00fct ja kirik kasutab teda lihtsalt inimeste eksitamiseks. Ma tegin artikli, mis peab t\u00e4naseni vastu. Mitte kuskil pole \u00f6eldud, et teda pole olemas. Andsin oletatavad kuup\u00e4evad ja k\u00f5ik l\u00e4ks niimoodi, et nende allikate p\u00f5hjal on asjad nii. Esitasin m\u00f5ned ideed tema tegevusest ja sellega tuli korralik artikkel, Naan kiitis selle heaks. Siis oli tee vaba. J\u00e4rgmine k\u00f6ide oli kristluse artikkel, kus ma j\u00e4llegi tegin sama, isegi sain Jeesus Kristuse esimese teadaoleva pildi sisse.<\/p>\n
Niimoodi see l\u00e4ks \u2013 n\u00e4iteks artikkel biitlitest. Tookord oli see suur huvi v\u00f5i furoor ja miks mitte panna neid ents\u00fcklopeediasse. Ma sain sellega toime. Kogu aeg k\u00e4is v\u00f5itlus just kvaliteedi ja objektiivsuse p\u00e4rast. Ma \u00fctleksin, et N\u00f5ukogude inforuumis oli ENE k\u00f5ige objektiivsem, k\u00f5igist N\u00f5ukogude ents\u00fcklopeediatest klass k\u00f5rgem.<\/p>\n
Poola ents\u00fcklopeedia oli parem. Kuna mina olin \u00f5ppinud poola keelt omap\u00e4i, siis kulges asi nii, et me kasutasime v\u00f5imalikult palju paralleelset ents\u00fcklopeediat. Kui oli selline situatsioon, et n\u00e4iteks \u00fcldajaloo teemadel ei olnud meil \u00fchtegi t\u00f5sist ajalooteadlast \u2013 neilt telliti artiklid, aga ma n\u00e4gin kohe, et nad on seda kirjutanud kokku kahest-kolmest ents\u00fcklopeediast. Kui mina kasutasin k\u00fcmmet ents\u00fcklopeediat, siis ma tundsin, et mul on \u00f5igus neid artikleid toimetada nii, nagu mina heaks arvan. Keegi ei nurisenud, v\u00f5tsid oma honorari ja tegime n\u00e4iteks Teise maailmas\u00f5ja artiklit v\u00e4ga-v\u00e4ga p\u00f5hjalikult, viies sisse uusi asju. See aeg, mis ma ENE-s olin, algusest l\u00f5puni, t\u00e4hendab kuni esimese t\u00e4iendusk\u00f6iteni, oli \u00fcks elu huvitavamaid aegu.<\/p>\n
Paralleelselt ma olin rahvusvahelise olukorra lektor, mis oli \u00fching “Teadus”, mis lihtsalt kutsus inimesi, vabatahtlikke, kes rakendati selleks, et t\u00f6\u00f6kollektiive valgustada. Ka siin olin juba Tartus alustanud sellega, et ma tegin seda v\u00f5imalikult objektiivselt. Ma kasutasin v\u00e4liskommunistlikke lehti, sest teisi lehti ei tulnud ju.\u00a0<\/p>\n
Minu eelis oli see, et ma kuulasin juba keskkooli l\u00f5pust peale BBC-d inglise keeles. Eestikeelseid ja venekeelseid saateid segati, aga ingliskeelseid ei segatud. BBC oli minu koduraadio 30 aastat, p\u00f5hilise info ma sain sealt. V\u00f5i siis otsides v\u00e4lislehti \u2013 ents\u00fcklopeedia toimetajana mul oli juurdep\u00e4\u00e4s akadeemia raamatukogu spetsfondi, kus olid tookord v\u00e4lja antud n\u00e4iteks Spiegeleid ja selliseid ajakirju, kust oli \u00fcht-teist v\u00f5tta. Niimoodi ma k\u00e4isin m\u00f6\u00f6da Eestit. V\u00e4hem kui 10 aastaga ma pidasin umbes 3000 loengut.<\/p>\n
Mitte ainult Tallinnas ja Tartus?<\/p>\n
Jaa, ma k\u00e4isin \u00fcle Eesti. Mind saadeti, sest ma olin populaarne, ja ma hakkasin kohe kasutama n\u00e4itlikku materjali, mitte lihtsalt r\u00e4\u00e4kima. Sa tulid ju t\u00f6\u00f6kohta, n\u00e4iteks \u00f5mblustsehhi \u2013 see on tohutu raske naiste t\u00e4helepanu ja pilke endale t\u00f5mmata, kui nad teevad t\u00f6\u00f6d. Miks nad peavad passima ja mingisugust juttu kuulama? See tuli teha nii huvitavaks, et nemad huvitusid. Seda sai n\u00e4itlike materjalidega teha ja natuke huvitavama v\u00f5i rohkem informatiivse esinemisega.<\/p>\n
Kuni saabus aasta 1968, Praha kevad. Ma tellisin muuhulgas Poola n\u00e4dalalehte Polityka, mis oli minu meelest k\u00f5ige informatiivsem, k\u00f5ige objektiivsem kogu N\u00f5ukogude leeris. Ma sain seda koju tellida kuni Solidarno\u0161ci \u00fclest\u00f5usuni 1980. aastal, siis keelati Poola v\u00f5imude poolt k\u00f5ik \u00e4ra. See andis v\u00e4ga palju juurde ja seda informatsiooni, mis ma sain n\u00e4iteks Polityka kaudu s\u00fcndmustest nagu Praha kevad ja hiljem Solidarno\u015bc 1980. aastal, ju kusagilt mujalt eriti ei saanud, v\u00e4lja arvatud raadiost.<\/p>\n
Ning tuli 1968. aasta Praha kevad. Ma hakkasin kohe r\u00e4\u00e4kima oma loengutes sellest, mis on kaalul: avatud sotsialism, pluralism ja niisugused asjad, kuidas p\u00fc\u00fctakse seda j\u00e4ika s\u00fcsteemi reformida. Ma t\u00f5lkisin neid materjale, lasin neid paljundada, jagasin inimestele. Kuni tuli august 1968 ja partei haridusmajas, kus on praegu kaitseministeerium, toimus Tallinna poliitinformaatorite suur koosolek, paarsada inimest. Arutati olukorda Prahas, mis oli v\u00e4ga murettekitav, ja t\u00f5usid niisugused s\u00fcnged meeleolud.<\/p>\n
Esimese ettekande tegi keskkomitee propagandaosakonna juhataja [Vladimir] Ranne ja ta r\u00e4\u00e4kis, kui halvaks on olukord l\u00e4inud, kui t\u00f5siselt me peame v\u00f5tma seda sotsialismist k\u00f5rvalekaldumist ja et me peame v\u00e4ga tugeva kriitikaga k\u00f5igesse suhtuma. See oli kolmveerand tundi, \u00f5nneks ta l\u00e4ks \u00e4ra. Minul oli j\u00e4rgmine ettekanne ja ma m\u00f5tlesin, mida n\u00fc\u00fcd teha.\u00a0<\/p>\n
Alustasin sellega, et seltsimees Ranne andis praegu pildi sellest, mis Prahas toimub, aga oleks vaja ka teadvustada, kuidas see algas ja mis olid need p\u00f5hjused. Varsti olin ma oma s\u00f5iduvees ja kiitsin [Alexander] Dub\u010deki reforme. Sellest tehti muidugi j\u00e4reldus, aastaga mind k\u00f5rvaldati lektorite hulgast.<\/p>\n
Keelati avalikud esinemised?<\/p>\n
Keegi ei \u00f6elnud t\u00e4pselt nii, aga seda anti selgelt m\u00f5ista. Kusjuures me tegime enne Praha kevadet Toomas Alataluga, kes oli ka alustav lektor, [koost\u00f6\u00f6d]. Tema oli p\u00e4\u00e4senud televisiooni ja tegi seal v\u00e4lispoliitika saateid. Seni oli k\u00f5ik niimoodi, et vanemad lektorid v\u00f5i v\u00e4lispoliitika toimetajad lugesid oma teksti televisioonis maha. Alatalu v\u00f5ttis uue suuna, ta t\u00f5i sisse n\u00e4itlikud materjalid ja siis ta kutsus mind. See \u00f5nnestus v\u00e4ga h\u00e4sti \u2013 kahekesi, ilma ettevalmistava tekstita, n\u00e4itlikud materjalid.<\/p>\n
Asi l\u00f5ppes vist viiendal v\u00f5i kuuendal korral sellega, et olid Itaalia valimised tulemas. Mul oli kaasas Itaalia kompartei leht L’Unit\u00e0, ma v\u00f5tsin selle, n\u00e4itasin, t\u00f5lkisin itaalia keelest eesti keelde [Palmiro] Togliatti memoriaali. Togliatti oli niisugune revisjonistlik kompartei juht, kes suri Jaltas ja kes j\u00e4ttis oma Jalta memoriaali, kus ta kritiseerib stalinlikku s\u00fcsteemi ja \u00fcldse sellist kompartei juhtimist. See oli k\u00f5ik. Kohe oli Leonid Lentsman, keskkomitee ideoloogiasekret\u00e4r, helistanud ja k\u00fcsinud, et kaua te seda inimest lasete seal r\u00e4\u00e4kida. Asi oli muidugi selge ja j\u00e4llegi mind vaikselt k\u00f5rvaldati.<\/p>\n
Minu mulje \u2013 ma m\u00e4letan, kui Vene tankid l\u00e4ksid Prahasse, siis minu toimetuse tuppa tuli Gustav Naan ja ma k\u00fcsisin talt, et kuidas ta suhtub sellesse. Tema vastas, et need on lollused, mida ei tuleks kunagi teha. Aga asi l\u00e4ks ka N\u00f5ukogude Liidus palju karmimaks, [Leonid] Bre\u017enev tugevdas oma haaret.<\/p>\n
K\u00fcsimus oli juba m\u00f5nda aega, kui ma Tallinnas olin, et ma olin tuttav mitmete meie kirjanike, kunstnike, haritlastega. Ma hakkasin organiseerima niisuguseid omavahelisi kohtumisi ajaloo, filosoofia, religiooni ja Eesti olukorra kohta. Need muutusid populaarseks, seal k\u00e4isid Arvo Valton ja [Andres] Mustonen ja paljud teised. See oli midagi 15\u201320 inimest.<\/p>\n
Kutsusite s\u00f5pruskonna kokku?<\/p>\n
Jaa, s\u00f5pruskonna kokku eri kohtades. \u00dcks suuremaid kogunemiskohti v\u00f5i p\u00fcsivamaid oli Helju Taugi, meie tuntud muusikoloogi ja pianisti kodus. Aga ka mitmete teiste kodus \u2013 n\u00e4iteks Heli Susi, Rein Einasto ja pooltosina teiste. Me niimoodi arutasime seal asju, kuni minuga v\u00f5ttis \u00fchendust Sergei Soldatov. Pool-eestlane, pool-venelane.<\/p>\n
Narvas s\u00fcndinud.<\/p>\n
Narvast, dissident. Me vestlesime ja ma kutsusin teda meie seltskonda, kus ta pidas v\u00e4ga h\u00e4id loenguid Vene filosoofiast, sellisest konservatiivsest filosoofiast. Siis meil tekkis m\u00f5te \u2013 me \u00fckskord jalutasime Sakala t\u00e4naval ja ta r\u00e4\u00e4kis, see oli seitsmek\u00fcmnendate algul, 1971. v\u00f5i 1972. aastal, et Moskvas on tekkinud inim\u00f5iguste grupid ja kas ei tahaks \u00fchineda. Ta tuli selle peale, et igal juhul me peaksime saatma Eestist \u00fche s\u00f5numi L\u00e4\u00e4nde. Kasv\u00f5i \u00dcRO-sse, et meil on oht, migrante tuleb j\u00e4rjest juurde. Millal saabub see p\u00e4ev, kus eestlased j\u00e4\u00e4vad oma kodumaal v\u00e4hemusse?<\/p>\n
Tegelikult see \u00f5\u00f5nes hirmutunne oli, mis eestlasi praktiliselt k\u00f5iki \u00fchendas. See teadmine, et v\u00f5ib elada n\u00fc\u00fcd k\u00fcll N\u00f5ukogude ajal, v\u00f5ib teha isegi karj\u00e4\u00e4ri, kui sa parteisse l\u00e4hed ja kui sa oled vait, kui sa ei avalda teistsuguseid arvamusi. Aga et see surve kasvab ja me olime j\u00f5udnud nii kaugele, et aastaks 1991, p\u00e4rast seda veel 10\u201315 aastat ja see mitte-eestlaste enamus oleks saavutatud. Millega oleks tulnud maha matta igasugune lootus iseseisvale rahvusriigile.<\/p>\n
See tekitas m\u00f5tte, et me peaks saatma \u00fche signaali, mis n\u00e4itaks, et mitte k\u00f5ik eestlased valimiste tulemuste p\u00f5hjal [ei toeta] \u2013 oli ju 99,1, 99,2 v\u00f5i 99,3 protsenti. Eestlased olid tookord v\u00e4ga-v\u00e4ga maha j\u00e4\u00e4nud teistest. Usbekistanis saadi 99,99 protsenti, m\u00f5nes kohas 100 protsenti ja isegi \u00fcle 100 protsendi. Aga Eesti oli valimistel nii tagasihoidlik ja seda tuli kuidagi t\u00f5rjuda.<\/p>\n
See viib tagasi veel \u00fclikooli l\u00f5pu v\u00f5i Tartu arhiiviaega, kus ma tutvusin [Aleksandr] Sol\u017eenits\u00f5ni v\u00e4ga tuntud kirjutisega “Elagem ilma valeta”. Midagi paark\u00fcmmend lehek\u00fclge. Ma t\u00f5lkisin selle eesti keelde, levitasin, aga see andis minu elu jaoks v\u00f5i p\u00f5him\u00f5tete jaoks baasi.\u00a0<\/p>\n
Sol\u017eenits\u00f5n \u00fctleb, et jah, me oleme v\u00e4givalla all, me ei saa midagi teha f\u00fc\u00fcsiliselt. Aga v\u00e4givald tugineb kahele sambale. \u00dcks on v\u00e4givald ise, aga see ei pea kaua vastu, me ei saa kogu aeg v\u00e4givalda kasutada. Ta vajab selleks teist sammast \u2013 valet, mis ilustab seda diktatuuri ja lubab tal kauem hingitseda.\u00a0<\/p>\n
Mida me saame teha, on sellest valest k\u00f5rvale t\u00f5mbuda. Mitte minna kaasa valega. Me ei pea minema kuskile barrikaadidele v\u00f5i v\u00f5tma p\u00fcstolid k\u00e4tte, aga me ise peame muutuma. Me peame ise muutuma demokraatlikeks, p\u00f5him\u00f5ttekindlateks ja taastama need v\u00e4\u00e4rtused, mis okupatsiooniga l\u00e4mmatati. Taastada ka see ajalugu, mida ju eitati \u2013 Eesti Vabariik, see oli mingi kodanlik moodustis, mis teenis Inglise ja teiste l\u00e4\u00e4neriikide huve, kartulivabariik ja nii edasi.<\/p>\n
Ma hakkasin seda rakendama oma elus, mis t\u00e4hendas seda, et \u00fcks esimesi punkte oli, et ma ei v\u00f5ta osa mai ja novembri meeleavaldustest. Mis olid \u00fcldiselt ju poolkohustuslikud. Ega ei vaadatud hea pilguga, ikka eeldati, et sa tuled.\u00a0<\/p>\n
Absoluutselt.<\/p>\n
Minu keskkooli ajal me ju pidime marsiproove tegema Kadrioru staadionil. Mitte nii, et me jalutasime l\u00e4bi trib\u00fc\u00fcnist, nagu N\u00f5ukogude v\u00f5imu viimastel aastatel. Ma v\u00f5tsin otsuse vastu peale \u00fclikooli esimest kevadet, et ma ei l\u00e4he enam oma keha laskma kasutada v\u00f5imude poolt, kes nende tuhandete inimestega p\u00fc\u00fcavad n\u00e4idata v\u00e4lismaale, et kogu rahvas neid toetab. Ja neil tekib mulje, et rahvas toetabki neid, kelle \u00fcle enamik inimesi ikkagi viskas nalja ja ei v\u00f5tnud neid v\u00e4ga t\u00f5siselt.<\/p>\n
Aga kuidas teil see \u00f5nnestus, mis t\u00f6\u00f6kohal te siis olite?<\/p>\n
Ma olin \u00fclikoolis algul. Ja see oli l\u00f5pp, ma kunagi enam ei l\u00e4inud meeleavaldusele. Algul oli vabandus, et vanemad on Tallinnas ja ma kasutan juhust, aga saabus hetk, kus k\u00fcsiti, aga miks sind ei ole. Ma vastasin, et meil on meeleavaldusvabadus \u2013 mina olen otsustanud mitte osaleda. Ja k\u00f5ik. Mitte midagi ei juhtunud.<\/p>\n
Teine oli muidugi valimised. Minu ema andis mulle [eeskuju], kes oli helilooja, aga visati heliloojate liidust v\u00e4lja 1948. aastal, kuna ta keeldus tegemast muusikat tekstidele, mis sisaldasid Stalini nime. Ta tuli koju, ta oli ahastuses, “ma ei suuda seda teha”, ja ta ei teinud ja visati v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n
Siis oli Stalini aeg veel, olid valimised, niinimetatud valimised. Ema oli haige, valimiskast toodi koju ja muidugi eeldati, et ema t\u00e4nulikult laseb oma sedeli kasti. Selle asemel ema v\u00f5ttis sedeli, kuulutas, et valimised on meil ju salajased. L\u00e4ks teise tuppa, sulges ukse ja minu silme all t\u00f5mbas kandidaadi nime maha. Seda vaatamata kuulujuttudele, et KGB teeb kindlaks k\u00f5ik, kes vastu h\u00e4\u00e4letasid, sest sedelid on salaja m\u00e4rgistatud.<\/p>\n
Minu \u00f5ppetund sellest oli: mitte kunagi elus, ma pole kunagi h\u00e4\u00e4letanud N\u00f5ukogude kandidaatide poolt. Mitte \u00fcks kord. Hiljem hakkasin ma valimisi boikoteerima. See andis niisuguse moraalse kindluse \u2013 mina isiklikult ei ole avalikult N\u00f5ukogude v\u00f5imu toetanud. Olen p\u00fc\u00fcdnud v\u00f5imalikult sellest hoiduda.<\/p>\n
Siit ka siis l\u00e4kitus, mida Soldatov pakkus. See idee, mida me arutasime oma jalutusk\u00e4igul, et tuleks saada mingi l\u00e4kitus, mis \u00fctleks lihtsalt, saadaks s\u00f5numi, et mitte k\u00f5ik Eestis elavad inimesed ei toeta N\u00f5ukogude v\u00f5imu. Et on neid, kes meenutavad Eesti Vabariiki, kes teavad, et l\u00e4\u00e4neriigid pole okupeerimist tunnustanud ja seda, et me soovime vaba Eestit tagasi.<\/p>\n
Oli kaks p\u00f5randaalust r\u00fchmitust, millega meid tutvustati, Soldatov oli nendega seotud: Eesti Demokraatlik Liikumine ja Eesti Rahvusrinne. Nendega r\u00e4\u00e4kides nad volitasid mind, et teeksin oma teksti valmis. Tookord olid ilmunud \u00dcRO p\u00f5hikiri, p\u00f5hilised paktid, igasugused deklaratsioonid, mis olid saadaval, ja ma hakkasin teksti valmistama otsekohe inglise keeles.\u00a0<\/p>\n
See oli meie olukorra kirjeldus: okupatsioon, selle mittetunnustamine ja l\u00f5puks, et me oleme olukorras, kus me palume v\u00f5i soovime \u00dcRO-lt abi. Esiteks, eemaldada N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4gi, kes on N\u00f5ukogude v\u00f5imu alus siin, ja teiseks, aidata korraldada vabad valimised.\u00a0<\/p>\n
Loomulikult oli selge, et keegi seda t\u00f5siselt ei v\u00f5ta ametlikes ringkondades. Ma ei usu, et see kunagi [\u00dcRO tollase peasekret\u00e4ri] Kurt Waldheimini j\u00f5udis. V\u00f5ib-olla j\u00f5udis, aga t\u00e4htis oli see, et seda v\u00f5ttis \u00fcle Eesti pagulaskond ja ka suurem rahvusvaheline ajakirjandus, sest see oli esimest korda, kui tuli niisugune s\u00fcsteemne, selgelt rahvusvahelisele \u00f5igusele p\u00f5hinev l\u00e4kitus.<\/p>\n
V\u00e4lismeedia avaldas selle?<\/p>\n
Jaa. Tagantj\u00e4rele ma kuulsin, kuidas pagulaseestlaskond oli v\u00e4ga t\u00e4nulik, sest oli periood, kus valitses rahumeelne kooseksisteerimine, kus l\u00e4\u00e4neriigid \u00fcha enam hakkasid kalduma pragmaatilise suuna poole. Et kurb k\u00fcll, aga ega need eestlased ei saa kunagi ju enam vabaks, nad j\u00e4\u00e4vad N\u00f5ukogude Liitu. Ja siis see signaal, et Eestis on inimesi, kes unistavad vabaduse taastamisest ja nad on valmis midagi tegema. See andis neile suure moraalse toetuse.<\/p>\n
Aga kui palju Eestis endas sellest teati? Kas te levitasite ka omakirjastuslikult p\u00f5randa all seda teksti? Ega see paljudeni ikkagi ei j\u00f5udnud?<\/p>\n
See oli liiga plahvatuslik. Me ei hakanud seda tegema. Aga muide, nendel koosolekutel, n\u00e4iteks Eesti Demokraatlik Liikumine, oli v\u00e4ga hea kuju Artem Juskevit\u0161, kes oli Ukrainast p\u00e4rit. Tema valmistas ette Eesti Demokraatliku Liikumise programmi, kus n\u00e4hti ette olukord, kus kompartei v\u00f5im hakkab varisema \u2013 kuidas siis k\u00e4ituda ja kuidas v\u00e4ltida seda, et asi ei l\u00e4heks relvastatud kokkup\u00f5rgeteni. Seda me nimetasime “suureks seaks” ja \u00dcRO-le saadetud kirja omavahel “v\u00e4ikeseks notsuks”, kes lippas \u00fcle piiri.<\/p>\n
See oli omamoodi raske \u00fclesanne, sest Soldatov viis selle teksti Moskvasse, Moskva inim\u00f5iguste kaitsjatele, aga nemad tegelesid kodaniku\u00f5igustega, mitte liiduvabariikide vabanemisega. Ja seda v\u00f5eti \u00fcsna pika hambaga vastu, edasi ta ei l\u00e4inud.\u00a0<\/p>\n
Siis me saime \u00fchenduse Soome piiblitoojatega, kel oli t\u00f5eline v\u00f5rgustik, toimetades piibleid ja muud vaimulikku kirjandust. Neid toimetati Eestisse k\u00fcll laevaga, hiljem autodega ja nendele \u00f5nnestus see sokutada, filmile v\u00f5etuna muidugi. Nemad andsid selle edasi Ants Kipparile, kes oli Rootsis Eesti vastupanuliikumises tuntud juht, ja sealt edasi.<\/p>\n
Aga tegevus oli omamoodi distsiplineeriv. Sa kuulsid, et see l\u00e4ks \u00e4ra. Sai tehtud koos Kalju M\u00e4tikuga, kes oli TPI-s \u00f5ppej\u00f5ud, veel kaaskiri, mis oli midagi viis lehek\u00fclge pikk, selgitades Eesti ajalugu ja venestumist ja niisuguseid asju. Ja siis saadate \u00e4ra ja siis on alati inimlik kiusatus: “Aga teate, kui suure asja me tegime!”<\/p>\n
Tahaks r\u00e4\u00e4kida kellelegi.<\/p>\n
Jah, ja siis tuleb loomulikult krahh. Muide, ma tutvustasin seda teksti enne \u00e4rasaatmist, augustis 1972, oma kursusekaaslasele \u00dclo Vooglaiule, kes juhtis siis sotsioloogia laborit Tartu \u00dclikoolis. Meil oli \u00fcks \u00f5htune kohtumine, kus olid mitmed tema s\u00f5brad ja ma n\u00e4itasin seda teksti. Nad andsid oma toetuse p\u00f5him\u00f5tteliselt. P\u00e4rast selgus, et \u00fcks osalejatest oli sellest kohe informeerinud KGB-d. Aga midagi ei juhtunud, kuna ei olnud ju dokumenti kui sellist, oli ju ainult midagi visandatud, kuni siis asi hakkas L\u00e4\u00e4nest kostuma.<\/p>\n
Teine, mis on minu jaoks olnud elup\u00e4\u00e4stev, on see, et ma mitteametlikud asjad v\u00f5i k\u00f5ik, mis on ametlikult keelatud, olen lahutanud igap\u00e4evasest elust. See t\u00e4hendab v\u00e4ga tugevat distsipliini \u2013 et sa oma kodus ei r\u00e4\u00e4gi valjusti mitte midagi. Et sa oma telefonis ei r\u00e4\u00e4gi kellegagi, kellega sul on suhe, mis ei peaks v\u00f5imude ninna j\u00f5udma, ja mitte \u00fchestki oma plaanist. Seda on v\u00e4ga raske saavutada, sest inimesed koos olles ju panid padja telefoni peale ja m\u00f5tlesid, et eks nad kuulevad pealt, aga ega me midagi paha ei tee ju. Ja siis l\u00e4ks ikka lobisemiseks.<\/p>\n
Aga kuna ma ei hoidnud ka kodus \u00fchtegi sellist materjali, isegi oma kirjutusmasinat mitte, siis kui tuli vastul\u00f6\u00f6k, see oli detsembris 1974, siis ei leitud midagi. Meid otsiti natuke hiljem l\u00e4bi, paar kuud hiljem, aga ei leitud minu juurest mitte midagi. K\u00f5igi teise viie inimese juures leiti midagi. Koopiaid memorandumist ja v\u00e4ljaandeid, mida need kaks gruppi publitseerisid. Ja k\u00f5ik viis arreteeriti.<\/p>\n
Kes need viis olid?<\/p>\n
Need olid Sergei Soldatov, Artem Ju\u0161kevit\u0161, Kalju M\u00e4tik, Mati Kiirend ja Arvo Varato, kes oli N\u00f5mmel arst. M\u00f5ned olid juba ette tuntud, nagu Soldatov ja Ju\u0161kevit\u0161, nad olid segatud juba vastupanuliikumisse. Nad tegid t\u00f6\u00f6d merev\u00e4elaste hulgas Paldiskis ja said oma hoiatused ja karistused, teised olid tundmatud.\u00a0<\/p>\n
Pidid hakkama r\u00e4\u00e4kima, v\u00e4lja arvatud Kalju M\u00e4tik, kes v\u00f5ttis p\u00f5him\u00f5ttelise hoiaku: “Ma ei r\u00e4\u00e4gi mitte midagi. Te k\u00fcsite, ma ei vasta.” See \u00f5igus oli olemas tookord, sest see ei olnud Stalini aeg.<\/p>\n
Aga ma arvan, et meil m\u00e4ngis oma rolli esimene rahvusvaheline julgeoleku- ja koost\u00f6\u00f6konverents, millest v\u00f5ttis osa Bre\u017enev, kes kirjutas alla niinimetatud kolmandale korvile, kus N\u00f5ukogude Liit esimest korda liitus inim\u00f5iguste tagajate hulka. See andis tohutu t\u00f5uke k\u00f5igile inim\u00f5iguste eest seisjatele N\u00f5ukogude Liidus. Et meil on \u00f5igus, n\u00e4ete, Bre\u017enev kirjutas alla.\u00a0<\/p>\n
Muidugi ei l\u00e4inud niimoodi, nagu ta alla kirjutas, aga p\u00e4ris kindlasti oldi ettevaatlikud selles suhtes, mis toimus Tallinnas. Olid ettevaatlikud Moskvast, ma m\u00f5tlen, sest ei tohtinud ju rikkuda Bre\u017enevi inim\u00f5iguste suhtes flirtimist sellega, et Tallinnas samal ajal toimub hoopis \u00fcks suuremaid KGB operatsioone. K\u00fcmned inimesed otsitakse l\u00e4bi, k\u00fcmned kaotavad t\u00f6\u00f6koha, sajad kuulatakse \u00fcle, sest kui asi j\u00f5udis Moskvani, et mis on Eestist v\u00e4lja saadetud, siis loomulikult ju said p\u00e4he siinsed KGB-lased, et kuidas te saite lubada seda.<\/p>\n
Ja siis hakkas v\u00e4ga t\u00f5sine tegevus alates 13. detsembrist 1974. aastal. See oli 13.\u00a0 kuup\u00e4ev ja reede. KGB armastas m\u00e4ngida niisugustele asjadele. Tekitab ka ju emotsioone, niisugune halb p\u00e4ev. Ja k\u00f5ik kolm arreteeriti.<\/p>\n
Mind hakati j\u00e4litama kohe, kui hakati r\u00e4\u00e4kima, sest Varato r\u00e4\u00e4kis suu puhtaks, tema l\u00f6\u00f6di l\u00f5hki p\u00f5him\u00f5tteliselt. Mati Kiirend r\u00e4\u00e4kis algul ka, aga keegi ei saanud t\u00f5endada, et mina selle dokumendi tegin. Sest keegi polnud n\u00e4inud seda, v\u00e4lja arvatud M\u00e4tik, kellega me koos tegime ja kes keeldus r\u00e4\u00e4kimast.\u00a0<\/p>\n
Seega siis mind j\u00e4litati, mis oli omamoodi huvitav periood, poolteist kuud, kuni tuldi 11. veebruaril juba 1975. aastal l\u00e4bi otsima. Aga k\u00f5ik tundem\u00e4rgid n\u00e4itasid, et see tuleb. Midagi ei leitud muidugi. Siis pandi mind julgeoleku Volgasse, viidi KGB-sse esimest korda elus. Kohtusin polkovnik Sokoloviga, kellega esimene \u00fclekuulamine oli kaks tundi ja k\u00fcsimus oli, et mis te siin n\u00fc\u00fcd olete teinud \u2013 k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad teie kohta, teie seos nende inimestega on ju selge, siin pole midagi arutada.<\/p>\n
Nagu minu hilisem kuraator, major Ots \u00fctles mulle: “Me oleme h\u00e4mmastunud, et t\u00e4iesugune korralik, soliidne inimene, tuntud inimene on sattunud selliste j\u00e4tiste, N\u00f5ukogude-vastaste j\u00f5udude seltskonda. See on uskumatu, aga teha pole midagi. N\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gime suud puhtaks, teeme n\u00e4dal aega t\u00f6\u00f6d ja ma garanteerin teile oma KGB ohvitseri aus\u00f5naga, et teiega midagi ei juhtu.” See oli niisugune asi, mida polnud v\u00e4himatki, mitte hetkegi m\u00f5tet uskuda, see on ju selge.<\/p>\n
Minu taktika oli see, et ma p\u00fc\u00fcdsin asja esitada nii, et jah, m\u00f5ningaid ma tunnen v\u00f5i olen kohtunud, aga mitte mingisugust s\u00f5prust v\u00f5i tihedamat suhtlemist ei olnud. Soldatov jah r\u00e4\u00e4kis Vene filosoofiast. Aga selle dokumendi koostamist ma ei tea, pole juures olnud. Noh, h\u00e4sti. Siis l\u00e4ks paar n\u00e4dalat edasi, j\u00e4rgmised \u00fclekuulamised. Ma suutsin seda olukorda hoida enam-v\u00e4hem tasakaalus. Ma olin ametlikult tunnistaja seisundis, mis t\u00e4hendas, et kui sa teed v\u00e4himagi v\u00e4\u00e4ratuse, l\u00e4hed s\u00fc\u00fcaluse kategooriasse v\u00e4ga-v\u00e4ga lihtsalt. Kuidas hoida ennast niimoodi, et ma peaksin vastu?<\/p>\n
Siis saabus mai 1975. Me tegime ents\u00fcklopeedia rahvaga ekskursiooni Riiga ja tagasi tulles \u00f6eldi minu kontoris, et \u00fcks Ots on teile mitu korda helistanud ja k\u00fcsib, kus te olete. L\u00e4ksin j\u00e4rgmine hommik KGB-sse ja olukord oli muutunud. Nad olid k\u00e4inud Tartus, r\u00e4\u00e4kinud \u00dclo Vooglaiuga ja teiste minu tuttavatega, kes olid ka unustanud k\u00f5ik need paroolid, mida me tookord kokku leppisime, et mida me arutasime ja et see polnud midagi t\u00f5sist, kui k\u00fcsitakse. See oli mitu aastat m\u00f6\u00f6das. K\u00fcsimus oli n\u00fc\u00fcd, kuidas venitada see p\u00e4rastl\u00f5una nii kaugele, et ma saaks koju.<\/p>\n
Ots \u00fctles, et mida siin enam arutada \u2013 te n\u00e4ete, siin on need tunnistused, te olite seal, te n\u00e4itasite seda dokumenti, mida enam arutada? Aga me venitasime seda ja major Ots oli selline t\u00fc\u00fcp, kes sai pealel\u00f5unal, kui aeg edasi l\u00e4ks, pahatihti k\u00f5nesid s\u00f5pradelt, mida me t\u00e4na \u00f5htul teeme, kuhu me l\u00e4heme. Ta pidas t\u00f6\u00f6ajast v\u00e4ga t\u00e4pselt kinni. Ma sain v\u00e4lja ja siis m\u00f5tlesin, mida n\u00fc\u00fcd teha. Ainuke v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s tundus mulle see, et tuleb Tartus k\u00e4ia. Seal on katastroof.<\/p>\n
Ma l\u00e4ksin oma kursusekaaslase mehe Aldo Balbati juurde loomaaia juures ja palusin, tal oli auto, viia mind Tartu. \u00d5nneks ma vaatasin, et sabasid ei olnud. S\u00f5itsime, j\u00f5udsime hilis\u00f5htul Tartusse. L\u00e4ksin Vooglaiu juurde, ta oli j\u00e4rgmise p\u00e4eva hommikuks kutsutud Tallinna KGB-sse. Siis me t\u00e4psustasime, et me ei r\u00e4\u00e4kinud \u00fcldse, et mingisugune dokument on. Et me r\u00e4\u00e4kisime lihtsalt, et olukord on majanduslikult ja rahvuslikult v\u00e4ga halb ja tuleks midagi ette v\u00f5tta. Aga meil ei olnud \u00fcldse mingeid dokumente. Siis l\u00e4ksin oma arhiivit\u00f6\u00f6kaaslase juurde, Ernits, kellega ma olin ka seda asja jaganud, ka tema oli kutsutud homseks Tallinna. L\u00f5puks j\u00f5udsime kell kuus hommikul tagasi. L\u00e4ksin Rein Einasto korterisse, ka tema oli kutsutud. Nii et see silmus oli t\u00e4iesti perfektne.<\/p>\n
Aga te j\u00f5udsite enne?<\/p>\n
J\u00f5udsin koju ja kella \u00fcheksaks Pagari t\u00e4navale ja hoopis teise enesetundega. Esimene asi: mind pandi vastamisi Arvo Varatoga, kes oli l\u00f5hki l\u00f6\u00f6dud, kes oli r\u00e4\u00e4kinud v\u00e4ga palju. \u00dclekuulamist viis l\u00e4bi L\u00e4tist tulnud major sellep\u00e4rast, et niisugusel puhul ainult Eesti KGB-lasi ei usaldatud. Ta k\u00e4itus v\u00e4ga \u00fclbelt. Siis toodi Varato ja ma v\u00f5tsin ohjad enda k\u00e4tte ja hakkasin r\u00e4\u00e4kima oma versiooni, millega Varato hakkas kaasa tulema. Tuli v\u00e4lja, et k\u00f5ik need teravad kohad tema jutust kadusid. “Ei jah, vist oli niimoodi ikka asi.”<\/p>\n
KGB ohvitserid olid v\u00e4ga pahased, et kuidas, mis siis juhtus? Siis major Ots m\u00e4rkas k\u00fcsida, et ega te kellelegi Tartu ei helistanud. Nad ei v\u00f5inud ette kujutada, et ma v\u00f5isin Tartus \u00e4ra k\u00e4ia. L\u00f5puks ma andsin Varatule k\u00e4tt, soovisin talle k\u00f5ike head, mille peale major Ots oli v\u00e4ga pahane j\u00e4llegi, et kuidas te riiklikule kurjategijale k\u00e4tt annate. Ma \u00fctlesin, et ta ei ole kurjategija, kuni kohus on otsuse langetanud, ja ma soovin k\u00f5igile head, ka teile. P\u00e4rast l\u00f5unat oli kohtumine \u00dclo Vooglaiuga. Me r\u00e4\u00e4kisime nagu \u00f5litatult t\u00e4pselt sama juttu ja see l\u00f5ppes sellega, et nende suur\u00fcritus oli l\u00f5hki l\u00f6\u00f6dud. Ei tulnud midagi v\u00e4lja ja mina p\u00e4\u00e4sesin vanglast.<\/p>\n
Aga repressioonidest ei p\u00e4\u00e4senud?<\/p>\n
See oli pehme maandumine, teised said viis ja kuus aastat.<\/p>\n
Teie kaotasite t\u00f6\u00f6koha?<\/p>\n
Jah, aga siis oli meil huvitav. Asi l\u00f5ppes sellega, et mind kutsuti veel kord \u2013 see oli vist juulis 1975 \u2013 Pagari t\u00e4navale ja Ots andis mulle \u00fcle m\u00f5ned konfiskeeritud v\u00f5i \u00e4ra viidud paberid, sealhulgas ka L\u00e4\u00e4nes tr\u00fckitud piibli. Aga mitte minu kirjutusmasinat, mille ma olin vabatahtlikult neile toonud, kuna ma sellel masinal polnud midagi teinud, mis neid huvitaks. Ja siis ta \u00fctles huvitavad s\u00f5nad: “Me oleme n\u00fc\u00fcd palju vestlenud ja mina pean \u00fctlema, kui kasutada sportlikke termineid \u2013 mina kaotasin ja teie v\u00f5itsite. Sest ma olen kindel, et teie olete see kurjajuur. Aga me ei saanud teid sundida ja sellega on meie asi praeguseks l\u00f5ppenud.”<\/p>\n
Aga te olite, v\u00f5ib ikkagi \u00f6elda, et kuni 90. aastani peaaegu KGB kontrolli all?<\/p>\n
Jaa muidugi, selge see. Aga samal ajal mul oli valik. Mind vallandati v\u00e4ga pehmel ettek\u00e4\u00e4ndel: koondamine. Kusjuures oli imelik, et iga\u00fcks tegi oma t\u00f6\u00f6d, midagi ei olnud koondada. Aga koondamisel pakutakse ikka mingit asenduskohta ja kuna meie toimetuse sekret\u00e4r oli lapsepuhkusel, siis see koht oli vaba. Siis ma otsustasin, et aga v\u00f5ib-olla asjad kuidagi paranevad, ma v\u00f5tan selle koha vastu. Ja t\u00f6\u00f6tasin midagi viis kuud pooleteise kohaga, saades sekret\u00e4ri palka, aga tehes oma toimetaja t\u00f6\u00f6d t\u00e4ies mahus edasi.<\/p>\n
Kuni l\u00f5puks Gustav Naan kutsus mind enda juurde ja \u00fctles, et ma k\u00e4isin KGB-s toimikuga tutvumas. Jah, 50. aastatel oleks kindlasti kinni pandud, 60. aastatel ilmselt samuti. \u00d5nneks on meil praegu 70. aastad, aga kahjuks mitte veel 80. aastad. Ja seet\u00f5ttu me peame teist lahkuma.<\/p>\n
Ja aasta oli siis?<\/p>\n
1975. K\u00fcsimus oli muidugi, mida edasi teha. Kas olla n\u00e4iliselt peksa saanud ja t\u00f5mbuda oma karpi, lubades, et ma selliseid lollusi enam ei tee? V\u00f5i j\u00e4tkata, sest viis s\u00f5pra olid vangis? Ma sain just selle \u00fclekuulamisperioodi l\u00f5puks liini, mis \u00fchendas meid Helsingiga \u2013 need samad Soome kristlased, kes t\u00f5id piibleid.\u00a0<\/p>\n
Mul oli \u00fcks hea vahemees, kes need vastu v\u00f5ttis ja \u2013 \u00fclekuulamiste ajal veel, kui toimus julgeoleku- ja koost\u00f6\u00f6konverents Helsingis \u2013 ma peale Pagari t\u00e4navalt tulemist l\u00e4ksin tema korterisse P\u00e4rnu maanteel ja \u00f6\u00f6 l\u00e4bi tr\u00fckkisin l\u00e4kitust Helsingi konverentsile. Teatades, et samal ajal, kui Bre\u017enev kirjutas alla inim\u00f5iguste austamisele, 80 kilomeetrit l\u00f5una pool on \u00fcks KGB suuremaid jahte, kus rikutakse inim\u00f5igusi toorelt, kuna me tahtsime ainult s\u00f5navabadust kasutada ja oma arvamust avaldada.<\/p>\n
Kui ma hommikul l\u00f5petasin ja minu s\u00f5ber v\u00f5ttis selle \u00fcle, et seda pildistada filmile ja edasi saata, siis ma tulin erakordse rahuldustundega v\u00e4lja \u2013 nemad uurivad minu minevikupatte, aga mina valmistan neile juba midagi uut. Olen teist ees.<\/p>\n
Kui te vaatate oma eluk\u00e4igu peale n\u00fc\u00fcd tagasi, et kui te oleks siiski saanud p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist teadust teha ehk kui teid oleks v\u00f5etud NLKP liikmeks ja te oleks saanud teadust edasi teha, kas teie elu oleks v\u00e4ga palju teistsugune olnud v\u00f5i mitte sugugi?<\/p>\n
Ma arvan, et mitte \u00fcldse. \u00dcks vahepealne periood oleks olnud, kui ma oleks katsetanud. Aga kogu minu olemus selleks ajaks oli juba kujunenud selliseks, et ma olin ju N\u00f5ukogude-vastane. Mitte veel siis, kui ma olin \u00fclikooli l\u00f5petanud ja mind soovitati filosoofia aspirantuuri, aga isegi kui mind oleks parteisse vastu v\u00f5etud, oleks selge olnud, et ma oleks poole aastaga sealt v\u00e4lja lennanud. Sellest polnud mingit kahtlust.<\/p>\n
Ma sain tuttavaks \u00fche Leningradi naisprofessoriga, kes tegeles idamaadega, ja tema pakkus mulle, et tulge mittestatsionaarsesse aspirantuuri, ja ma alustasin seal. Minu t\u00f6\u00f6 oli India \u00fclemaailmselt kuulsast nii vaimsest kui ka poliitilisest juhist, Swami Vivekanandast, kes tegutses 19. sajandi l\u00f5pul ja 20. sajandi algul. See oli niiv\u00f5rd vaimustav, just tema vaimsus ja kuidas ta v\u00f5itles India vabastamise eest, aga rahumeelsete vahenditega. Ma v\u00f5tsin selle teemaks, aga \u00fcsna peagi selgus, et nad tahavad teist, poliitilist kuju, kes v\u00f5itles kolonialismi vastu. Ja see mulle ei sobinud, nii et see j\u00e4i katki.<\/p>\n
Ma korraks k\u00fcsiksin veel nende loengute kohta. Rahvas m\u00e4letab loenguid, mida p\u00f5hiliselt nimetatakse ufoloenguteks, ja m\u00e4letatakse seda, et n\u00e4iteks Tallinnas TPI saal, suur auditoorium \u2013 t\u00e4nase Tehnika\u00fclikooli auditoorium \u2013 oli rahvast t\u00e4is ja inimesed istusid treppide peal. See oli k\u00f5ik v\u00e4ga \u00fclev meeleolu, mis seal valitses. Kui palju teie ufodest n\u00e4iteks r\u00e4\u00e4kisite?<\/p>\n
Ma tundsin inimesi, kes olid asja uurinud. Omal algatusel, aga saanud v\u00e4lismaalt kirjandust. \u00dches\u00f5naga, see teema huvitas mind 60. aastate teisel poolel, kuni mul \u00f5nnestus kirjutada ajalehes Edasi j\u00e4rjejutt “K\u00fclalised kosmosest”. See ilmus 1967. aastal, kaks n\u00e4dalat, kokku 10 osa, ja seda nimetati hiljem “kaks n\u00e4dalat, mis vapustasid Eestit”. Sest ka selles olukorras, kus ei olnud ju mingeid perspektiive, inimesed haarasid sellest kinni, et kas t\u00f5esti on niisugused maav\u00e4lised tulnukad ja mis juhtub. Siis ma hakkasin loengut pidama sellest. Muidugi huvi oli v\u00e4ga suur.<\/p>\n
Aga j\u00e4rgmisel aastal, see on siis 1968. aasta kevadel, Moskva sekkus ja grupp teadlasi avaldas, et k\u00f5ik see on m\u00fcstika, see on inimeste eksitamine, seal pole mingisugust alust. Inimesed vaatavad looduslikke v\u00f5i tehisn\u00e4htusi, mis on juba olemas, nad lihtsalt on kehvad vaatlejad.\u00a0<\/p>\n
Ma j\u00e4tkasin p\u00e4rast seda mitteametlikult. Ma kunagi ei pidanud ufodest loengut ametlikult niikuinii, sest mind huvitas \u00fcks asi \u2013 ka see N\u00f5ukogude teadlaste suhtumine. Miks on nii, et mingisuguse n\u00e4htuse suhtes, kus on juba tuhandeid tunnistajaid, nende hulgas k\u00f5rgetasemelised vaatlejad, piloodid, k\u00fcmned ja sajad teadlased, v\u00e4ga h\u00e4sti kvalifitseerunud inimesed \u2013 kuidas nad k\u00f5ik on nii rumalad siis \u00e4kki, et n\u00e4evad mingit kuud v\u00f5i gaase, mis tulevad maa seest v\u00f5i ei tea mida, v\u00f5i muidugi mingeid uusi lennumasinaid, mida pole veel avalikustatud? Kuidas see on v\u00f5imalik ja millise kirega nad eitavad, et see ei saa niimoodi olla?<\/p>\n
See on eriti kahtlane.<\/p>\n
See huvitas mind rohkem kui see n\u00e4htus ise. Miks see nii on? See pani rohkem uurima ja minu j\u00e4reldus on ka t\u00e4na, et n\u00e4htus kui selline on olemas. Mina peatusin seal, kus ma olin veendunud, et n\u00e4htus kui selline on olemas. Mis see n\u00e4htus on, mis selle taga on, mina ei suutnud tuvastada \u2013 loomulikult polnud mul selleks mingisuguseid eeldusi \u2013 ja ma lihtsalt \u00f5petasin.\u00a0<\/p>\n
Aga ma olen v\u00e4ga rahul sellega, et k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel, k\u00f5ige teaduslikumal ja s\u00f5jalisel tasandil on praegu seda n\u00e4htust tunnustatud ja ollakse valmis avalikustama neid aastak\u00fcmnete jooksul tehtud vaatlusi. J\u00e4relikult ei tegelenud ma mitte mingisuguse v\u00e4ljam\u00f5eldisega v\u00f5i a\u017eiotaa\u017ei \u00fcleskruvimisega.<\/p>\n
Aga ma pidasin loenguid lisaks v\u00e4lispoliitikale. N\u00e4iteks \u00fcks v\u00e4ga populaarne loeng oli “M\u00f5tteid m\u00f5tlemisest”. Paljude filosoofide poolt m\u00f5tteid ja selle areng \u2013 t\u00e4hendab, et kui me tahame midagi suuremat saavutada, siis me peame k\u00f5igepealt ise m\u00f5tlema hakkama. Mitte kuulama ainult teiste m\u00f5tteid ja propagandat, vaid me peame ise looma oma v\u00e4\u00e4rtuste baasi, oma maailmavaate, ja siis saame midagi teha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teie l\u00f5petasite 1959. aastal \u00fclikooli ajalooteaduskonnas. Teie esimene t\u00f6\u00f6koht oli siis Eesti Riigi Arhiiv? Tartu Keskarhiiv. Ja siis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":224980,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[91187,91190,26,27,91183,37,33,35,34,36,31,32,91185,21,91184,2992,28,29,95,91189,19,431,25,91186,44392,91188,91182,23,24,50370,22,91181,795,20,30,92,93,94],"class_list":["post-224979","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-artem-juskevits","tag-arvo-varato","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dissident","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gustav-naan","tag-headlines","tag-kalju-matik","tag-kgb","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mati-kiirend","tag-news","tag-noukogude-liit","tag-populaarseimad-lood","tag-rein-einasto","tag-repressioonid","tag-sergei-soldatov","tag-teisitimotleja","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tunne-kelam","tag-uldised-uudised","tag-ulo-vooglaid","tag-uro","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224979","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=224979"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224979\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/224980"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=224979"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=224979"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=224979"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}