{"id":224988,"date":"2026-07-10T10:50:11","date_gmt":"2026-07-10T10:50:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/224988\/"},"modified":"2026-07-10T10:50:11","modified_gmt":"2026-07-10T10:50:11","slug":"kahtlast-paritolu-teadustood-saavad-ausatest-marksa-enam-viitamisi-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/224988\/","title":{"rendered":"Kahtlast p\u00e4ritolu teadust\u00f6\u00f6d saavad ausatest m\u00e4rksa enam viitamisi | Teaduselu"},"content":{"rendered":"

Teaduskirjandusse imbub \u00fcha rohkem kahtlase taustaga artikleid, millele viidatakse v\u00e4hiteaduse tippajakirjades mitu korda rohkem kui p\u00e4ris teadust\u00f6\u00f6dele. Samas ei vaevu keegi neid artikleid tegelikult lugema ega alla laadima, osutab Prantsuse ja Austraalia teadlaste uuring<\/a>.<\/p>\n

Kui teadusartiklit sageli tsiteeritakse, viitab see tavaliselt, et uuring on m\u00f5jukas ja selle vastu on valdkonnas suur huvi. Uues uuringus tuli aga ilmsiks, et libaartiklite kohta kehtib vastupidine loogika: ehkki neile viidatakse v\u00f5rdlemisi palju, ei loe neid tegelikult peaaegu keegi. Autorite s\u00f5nul annab see m\u00e4rku s\u00fcsteemsest kitsaskohast kogu meditsiiniteaduses. J\u00e4relduste paikapidavust pole veel hinnanud teised teadlased.<\/p>\n

Praegune kord soosib n-\u00f6 l\u00f5ikamist<\/p>\n

Teadusmaailmas on viidete arv k\u00f5va valuuta, mis kujundab suuresti uurija karj\u00e4\u00e4ri ja rahastusv\u00f5imalusi. Mida enam teised autorid teadlase uuringule toetuvad, seda enam maksab tema s\u00f5na ka akadeemilises kogukonnas. Paraku meelitab selline numbritep\u00f5hine hindamine ligi pettureid.<\/p>\n

\u00dclikoolid ja teadusasutused toetuvad neile samadele n\u00e4itajatele nii uusi t\u00f6\u00f6tajaid v\u00e4rvates kui ka olemasolevaid edutades. Niisiis survestab akadeemiline maailm teadlasi pidevalt uusi artikleid avaldama. See loob aga soodsa pinnase, et neist m\u00f5ned otsiksid kiirema edu nimel v\u00f5imalust avaldamisteel kurve sirgeks s\u00f5ita.<\/p>\n

Petuskeemi keskmes on artiklivabrikud (paper mill) ehk varimajandusettev\u00f5tted, mis loovad tellimust\u00f6\u00f6na massiliselt libauuringuid. V\u00e4liselt j\u00e4tab nende toodang usaldusv\u00e4\u00e4rse mulje, kuid p\u00f5hineb tegelikult kas v\u00e4lja m\u00f5eldud andmetel v\u00f5i puhtalt plagiaadil ning teadust\u00f6\u00f6le oma kvaliteedipitseri andnud retsenseerijad on v\u00e4lja m\u00f5eldud v\u00f5i pole ise oma osalusest teadlikud. Ebaausalt k\u00e4ituvate teadlaste eesm\u00e4rk on osta endale kaasautorsus ja p\u00e4\u00e4seda mainekatesse v\u00e4ljaannetesse.<\/p>\n

Eriti haavatav sihtm\u00e4rk on siinkohal onkoloogia. V\u00e4hiteadus on valdkond, kus liiguvad suured rahad ja oodatakse pikisilmi l\u00e4bimurdeid. Seet\u00f5ttu on selle valdkonna tippajakirjadesse p\u00e4\u00e4semine v\u00e4\u00e4rtuslik saavutus, mille pealt saavad petturid varem v\u00f5i hiljem raha teenida.<\/p>\n

Kiire edumaa<\/p>\n

Soovides n\u00fc\u00fcd murekoha ulatust kaardistada, v\u00f5ttis Prantsuse teadlane Baptiste Scancar kolleegidega luubi alla v\u00e4hiteaduse m\u00f5jukaimad ajakirjad. T\u00f6\u00f6r\u00fchm tahtis m\u00f5ista, kui sageli viitamistega manipuleeritakse ja kuidas see avalikku statistikat moonutab. Andmeanal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile mustri, mis seadis senised kvaliteedim\u00f5\u00f5dikud kahtluse alla.<\/p>\n

Paberi peal peaksid mainekad v\u00e4ljaanded pakkuma ranget eelretsenseerimise kadalippu. Avaldatavad t\u00f6\u00f6d peaks p\u00e4lvima s\u00f5ltumatute teadlaste hinnangu heakskiidu, mis teaduskirjandust kehvade artiklite eest kaitseks. Artiklivabrikud eksitavad toimetajaid aga kavalate meetoditega. Tihti sokutavad nad retsensentide sekka oma kaasosalisi, kes lasevad praaktekstid l\u00e4bi.<\/p>\n

Kogutud andmetest oli n\u00e4ha, et libaartiklitel on suur kunstlik edumaa. \u00dche kuni kolme aasta jooksul p\u00e4rast avaldamist kogus artiklivabrikute toodang ausatest teadust\u00f6\u00f6dest keskmiselt poole v\u00f5rra kuni kaks korda rohkem viiteid. Scancari s\u00f5nul ei seleta sellist h\u00fcpet ei tekstide teaduslik tase ega uudsus.<\/p>\n

S\u00fcgavam anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i aga esile paradoksi. Hoolimata libaartiklite muljetavaldavast viitamisstatistikast laadivad teised teadlased neid lugemiseks alla v\u00e4ga harva. Samuti ei p\u00e4lvinud need artiklid veebis ja \u00fchismeedias pea mingit t\u00e4helepanu: teisis\u00f5nu ei peegelda statistika tegelikkut.<\/p>\n

Kuidas saab uuring olla pealtn\u00e4ha n-\u00f6 teaduse eesliinil, kui keegi seda ei loe? Uue t\u00f6\u00f6 autorite s\u00f5nul tulevad siin m\u00e4ngu koordineeritud viitamisv\u00f5rgustikud. Artiklivabrikute kliendid ristviitavad \u00fcksteise t\u00f6\u00f6dele, luues seel\u00e4bi suletud ja tehisliku \u00f6kos\u00fcsteemi. Nii tekibki illusioon, et pettusel p\u00f5hinev artikkel on \u00e4\u00e4rmiselt m\u00f5jukas.<\/p>\n

Kas viitamine kaotab m\u00f5tte?<\/p>\n

Uuringu autorite s\u00f5nul annab kahtlaste artiklite n\u00e4iline edumaa valusa l\u00f6\u00f6gi ausatele teadlastele: viimaste aastatepikkune vaev ja p\u00e4ris andmete kogumine j\u00e4\u00e4b kunstlikult \u00fclespuhutud numbrite varju. Vabrikute masstoodang t\u00f5rjub seega olulised avastused tagaplaanile ja moonutab teaduslikku arutelu.<\/p>\n

Halvimal juhul ulatuvad r\u00f6\u00f6vkirjastamise tagaj\u00e4rjed laboriseintest kaugemale, otse patsientideni. Kuna v\u00e4hiravis s\u00f5ltub arsti otsustest patsiendi elu, ohustab vigaste andmete levik uute ravimeetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist. Teadlaste s\u00f5nul riskib \u00fchiskond sellega, et teadusraha valgub valedesse k\u00e4tesse ja lootustandvad uurimissuunad kiratsevad.<\/p>\n

Lisaks murendab laialt levinud pettus usaldust kogu akadeemilise s\u00fcsteemi vastu. Kui m\u00f5jukad ajakirjad lasevad s\u00fcsteemselt l\u00e4bi r\u00e4mpsu, kaotab viitamine m\u00f5tte. Teaduse kvaliteedim\u00e4rk muutub uurijate s\u00f5nul sel juhul paljaks formaalsuseks.<\/p>\n

Baptiste Scancari t\u00f6\u00f6r\u00fchm piirdus oma uuringus v\u00e4hiteaduse tippv\u00e4ljaannetega. Seet\u00f5ttu ei anna andmed t\u00e4it pilti teistest teadusharudest v\u00f5i tagasihoidlikuma m\u00f5jufaktoriga ajakirjadest. Uurijate hinnangul v\u00f5ivad aga teisedki meditsiinivaldkonnad vaevelda sama probleemi k\u00fc\u00fcsis.<\/p>\n

Nende s\u00f5nul peavad teaduskirjastused olukorra parandamiseks oma kontrolli oluliselt karmistama ja uuendama. Toimetused ei saa enam usaldada \u00fcksnes viidete koguarvu, vaid peavad j\u00e4lgima, kes keda tsiteerib. Scancari s\u00f5nul peab teadusringkond parandama oma hindamismudeleid, et artiklivabrikud ei saaks s\u00fcsteemiga enam edaspidi manipuleerida.<\/p>\n

Uuringu esmaversioon on leitav v\u00f5rguvaramust bioRxiv<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teaduskirjandusse imbub \u00fcha rohkem kahtlase taustaga artikleid, millele viidatakse v\u00e4hiteaduse tippajakirjades mitu korda rohkem kui p\u00e4ris teadust\u00f6\u00f6dele. Samas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":224989,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[91196,91193,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,91192,80041,95,19,25,91195,91194,91197,6673,91191,23,24,22,20,30,24948,92,93,94],"class_list":["post-224988","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-artiklivabrikud","tag-artikliveskid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-libaartikkel","tag-libaviited","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rampsajakirjad","tag-retsenseerimine","tag-roovajakirjad","tag-teadusartiklid","tag-teadustood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-viitamine","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224988","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=224988"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/224988\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/224989"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=224988"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=224988"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=224988"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}