{"id":225162,"date":"2026-07-10T14:10:45","date_gmt":"2026-07-10T14:10:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/225162\/"},"modified":"2026-07-10T14:10:45","modified_gmt":"2026-07-10T14:10:45","slug":"eesti-liitub-euroopa-pakendituru-uute-reeglitega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/225162\/","title":{"rendered":"Eesti liitub Euroopa pakendituru uute reeglitega"},"content":{"rendered":"<p>Kliimaministeerium saatis koosk\u00f5lastamisele eeln\u00f5u, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada pakendij\u00e4\u00e4tmete teket ja suurendada nende ringlussev\u00f5ttu, vahendab BNS.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"1\">\u201eEuroopa pakendim\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub juba kuu aja p\u00e4rast ja praegu on k\u00e4es aeg viia Eesti seadusandlus sellega vastavusse. Kui pakendim\u00e4\u00e4rus tagab, et pakendid on inimeste tervisele ohutumad ja ringlussev\u00f5etavad, siis j\u00e4\u00e4tmereform omakorda tagab kvaliteetse liigiti kogumise, et j\u00e4\u00e4tmed j\u00f5uaksid t\u00f6\u00f6stusesse. K\u00fcmnendi l\u00f5puks j\u00f5uavad EL-i turule vaid sellised pakendid, mida on v\u00f5imalik ringlusse v\u00f5tta, ning \u00fcha suurem osa neist sisaldab teisest toorainet,\u201c \u00fctles Kliimaministeeriumi pakendiosakonna juhataja Dagni Repp.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"2\">Eestis tekib iga elaniku kohta aastas keskmiselt \u00fcle 140 kilogrammi pakendij\u00e4\u00e4tmeid. Ja kui klaas-, metall- ning paber- ja kartongpakendite ringlussev\u00f5tt on sisse t\u00f6\u00f6tatud \u00fcsna h\u00e4sti, siis suurimaks probleemiks on \u0161ealtpoolt plastikpakendid. Viimaste statistiliste andmete kohaselt suunatakse ringlusse 95% metallpakenditest, kuid ainult 42% plastikust. Seet\u00f5ttu suunavad uued n\u00f5uded tootjaid valmistama paremini ringlussev\u00f5etavaid pakendeid, v\u00e4hendama materjalikulu ja soodustama korduskasutust, et pakendij\u00e4\u00e4tmeid tekiks v\u00e4hem.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"3\">Pakendid muutuvad ka inimeste tervisele ohutumaks, kuna toiduga kokkupuutuvates pakendites piiratakse PFAS-kemikaalide ehk niinimetatud \u201eigaveste kemikaalide\u201c kasutamist. Lisaks saavad pakendid alates 2028. aastast kogu Euroopa Liidus \u00fchtse m\u00e4rgistuse, mis aitab inimestel neid \u00f5igesse j\u00e4\u00e4tmekonteinerisse visata.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"4\">Tarbijate jaoks loob pakendim\u00e4\u00e4rus rohkem v\u00f5imalusi korduskasutuseks. Alates 2028. aastast tuleb toitlustus- ja meelelahutusasutustes kohapeal tarbitavat toitu ja jooki serveerida korduskasutatavates n\u00f5udes. Kaasav\u00f5etava toidu ostmisel peab tarbijal olema v\u00f5imalus valida lisaks \u00fchekordsele pakendile ka korduskasutatav alternatiiv.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"5\">\u201eErinevalt paljudest teistest EL-i riikidest on Eestis juba eeskujulikult toimiv pandipakendis\u00fcsteem. Lisaks on viimastel aastatel avalikel \u00fcritustel kasutatud pandin\u00f5ude s\u00fcsteemi, mis on oluliselt v\u00e4hendanud j\u00e4\u00e4tmete teket, kuid teenustasu tekitas tarbijates palju segadust. Seet\u00f5ttu sisaldub eeln\u00f5us ettepanek, mille kohaselt peab tarbija korduskasutatavate n\u00f5ude v\u00f5i toidupakendite tagastamisel saama tagasi kogu summa ja mingeid lisatasusid v\u00f5tta ei tohi,\u201c \u00fctles Repp.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"6\">J\u00e4\u00e4tmete tekke v\u00e4hendamiseks l\u00f5petatakse kogu Euroopa Liidus teatud liiki \u00fchekordsete pakendite kasutamine: n\u00e4iteks kaovad hotellides kasutatavad v\u00e4ikebalendiga pakendid ning l\u00f5petatakse puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade eelpakendamine v\u00e4ga v\u00e4ikestes kogustes.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"7\">Ettev\u00f5tjate halduskoormuse v\u00e4hendamiseks ei pea v\u00e4ikeettev\u00f5tted edaspidi l\u00e4bima pakendiaruannete kohustuslikku audiitorkontrolli ning kontrolli piirm\u00e4\u00e4ra t\u00f5stetakse 20 tonnilt 100 tonnile aastas.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"8\">Samuti muutuvad tootjavastutuse reeglid: pakendij\u00e4\u00e4tmete ringlussev\u00f5tuga seotud kulude katmise kohustus pannakse \u00fcksnes neile ettev\u00f5tetele, kes lasevad pakendid turule, mitte aga n\u00e4iteks kohvikutele v\u00f5i toitlustusettev\u00f5tetele, kes pakendavad toidu kliendile kaasa m\u00fc\u00fcgikohas.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"9\">J\u00e4\u00e4tmereformi ja pakendim\u00e4\u00e4ruse rakendamise raames toetab riik ettev\u00f5tteid ka pakendij\u00e4\u00e4tmete ringlussev\u00f5ttu soodustava t\u00f6\u00f6stuse arendamisel ja laiendamisel. N\u00e4iteks ehitab O\u00dc DME Recycling riigi toel Narva plastj\u00e4\u00e4tmete \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemistehase, AS Ragn-Sells Tallinnasse tehisintellektil p\u00f5hineva pakendite sorteerimisliini ning O\u00dc RP Pakend Maardusse segapakendite ning paber- ja kartongij\u00e4\u00e4tmete sorteerimiskeskuse. Lisaks on Keskkonnainvesteeringute Keskuses avatud taotluste vastuv\u00f5tt toetuste saamiseks pakendite ringdisaini ja korduskasutatavate pakendis\u00fcsteemide arendamiseks.<\/p>\n<p data-path-to-node=\"10\">Pakendiseaduse muutmise eeln\u00f5u viib Eesti seadusandluse vastavusse Euroopa Liidu pakendite ja pakendij\u00e4\u00e4tmete m\u00e4\u00e4rusega. Eeln\u00f5uga saab tutvuda eeln\u00f5ude infos\u00fcsteemis, Kliimaministeerium ootab sellele tagasisidet 17. augustini.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimaministeerium saatis koosk\u00f5lastamisele eeln\u00f5u, mille eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada pakendij\u00e4\u00e4tmete teket ja suurendada nende ringlussev\u00f5ttu, vahendab BNS. \u201eEuroopa pakendim\u00e4\u00e4rus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":225163,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,2707,33,35,34,36,31,32,21,3081,28,29,19,20720,91227,91228,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-225162","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eelnou","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliimaministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pakendid","tag-pakendijaatmete","tag-pfas-kemikaalid","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116896086379731839","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225162","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=225162"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225162\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/225163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=225162"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=225162"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=225162"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}