Eesti kaitsekulutused kasvavad kiiresti ning v\u00f5imud r\u00e4\u00e4givad juba vajadusest kulutada julgeolekule v\u00e4hemalt 5% SKT-st. \u00dched peavad neid investeeringuid eluliselt t\u00e4htsaks kindlustuseks v\u00f5imalike ohtude vastu, teised kardavad, et kasvavad s\u00f5jalised kulutused suurendavad riigiv\u00f5lga ja sunnivad teiste valdkondade arvelt kokku hoidma. Millist hinda on riik valmis oma julgeoleku eest maksma ja mida ta vastu saab, uuris \u00abMK-Estonia\u00bb.<\/p>\n
Hiljuti avaldas Euroopa Komisjon v\u00e4rske prognoosi, mille kohaselt j\u00e4\u00e4b Eesti eelarvedefitsiit l\u00e4hiaastatel suureks ja riigiv\u00f5lg j\u00e4tkab kasvamist. \u00dcheks p\u00f5hjuseks nimetatakse kasvavaid kaitsekulutusi, mis viimastel aastatel suurenevad kogu Euroopas muutunud julgeolekuolukorra taustal.<\/p>\n
Eesti jaoks on see k\u00fcsimus eriti aktuaalne. Valitsus on seadnud eesm\u00e4rgiks viia kaitsekulutused v\u00e4hemalt 5%-ni SKT-st, mis on \u00fcks k\u00f5rgemaid n\u00e4itajaid NATO riikide seas. Samal ajal tuleb riigil lahendada ka teisi \u00fclesandeid: l\u00fchendada ravij\u00e4rjekordi tervishoius, rahastada haridust, toetada sotsiaalvaldkonda, arendada infrastruktuuri ja aidata kohalikke omavalitsusi.<\/p>\n
Esmapilgul v\u00f5ib tunduda, et tegemist on valikuga julgeoleku ja muude riiklike kulutuste vahel. Olukord on aga palju keerulisem.<\/p>\n
\u00dchelt poolt hoiatavad \u00f6konomistid kasvava koormuse eest eelarvele ja riigiv\u00f5la suurenemise eest.<\/p>\n
Teiselt poolt v\u00e4idavad kaitset\u00f6\u00f6stuse esindajad, et investeeringud julgeolekusse soodustavad kohaliku t\u00f6\u00f6stuse arengut, t\u00f6\u00f6kohtade loomist ja ekspordi kasvu.<\/p>\n
Kas kaitsekulutuste suurenemine viitab seega vajadusele millegi arvelt kokku hoida v\u00f5i v\u00f5ib julgeolekust saada \u00fcks investeeringutest riigi tulevikku?<\/p>\n
Investeering vabadusse<\/p>\n
Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk r\u00f5hutab, et otsus kaitsekulutuste suurendamiseks on seotud eelk\u00f5ige muutunud julgeolekuolukorraga.<\/p>\n
\u00abVenemaa strateegilised eesm\u00e4rgid ei ole muutunud ja kujutavad endast endiselt ohtu NATO-le, seet\u00f5ttu on Eestil vaja kiirendatud tempos tugevdada oma kaitsev\u00f5imet. T\u00e4na vajame rohkem kaitset, et s\u00e4ilitada oma iseseisvus,\u00bb \u00fctleb ta.<\/p>\n
Kuusk m\u00e4rgib, et Eesti jaoks on oluline teha mis tahes agressioon riigi vastu v\u00f5imatuks ning viia koos liitlastega ellu NATO uued kaitseplaanid.<\/p>\n
\n\u00abInvesteeringud riigikaitsesse on investeeringud meie vabadusse. Need teevad Eesti tugevamaks ja aitavad veenda liitlasi selles, et oleme valmis panustama omaenda kaitsesse,\u00bb r\u00f5hutab kantsler.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kuusk tuletab meelde, et alates sellest aastast \u00fcletavad Eesti kaitsekulutused 5% SKT-st. Nelja aasta jooksul \u2013 kuni aastani 2029 \u2013 moodustavad need keskmiselt 5,3% SKT-st ning investeeringute kogumaht \u00fcletab 10 miljardit eurot.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides konkreetsetest kulutuste suundadest, m\u00e4rgib kantsler, et t\u00e4iendavad vahendid v\u00f5imaldavad arendada mitmetasandilist \u00f5hukaitses\u00fcsteemi, tugevdada maav\u00e4gede tulej\u00f5udu, luua s\u00fcgavuslahingu pidamise v\u00f5imekust, arendada mehitamata tehnoloogiaid ja elektroonilise v\u00f5itluse vahendeid ning muid kriitiliselt t\u00e4htsaid kaitsev\u00f5imekusi.<\/p>\n
\u00abK\u00f5ige olulisemate projektide seast v\u00f5ib esile t\u00f5sta \u00f5hut\u00f5rje arendamist. Juba sel aastal saabuvad l\u00fchimaa raketis\u00fcsteemid ja raketid Piorun, samuti keskmaa s\u00fcsteemid Iris-T. Lisaks ostetakse t\u00e4iendavaid reaktiivs\u00fcsteeme HIMARS ja Chunmoo,\u00bb loetleb ta.<\/p>\n
Kantsleri s\u00f5nul j\u00e4tkub ka Balti kaitsev\u00f6\u00f6ndi loomine, mille l\u00f5puleviimine on kavandatud 2027. aasta l\u00f5puks.<\/p>\n
Eraldi p\u00f6\u00f6rab Kuusk t\u00e4helepanu sellele, et Eesti j\u00e4tkab Ukraina s\u00f5jalist toetamist mahus v\u00e4hemalt 0,25% SKT-st.<\/p>\n
\u00abTegemist ei ole ainult moraalse kohustusega, vaid ka kogu Euroopa ja seega \u2013 Eesti enda julgeoleku toetamisega,\u00bb r\u00f5hutab ta.<\/p>\n
Kaitseministeeriumis leitakse, et kaitsekulutuste suurenemisel on positiivne m\u00f5ju ka riigi majandusele.<\/p>\n
Kuusk toob v\u00e4lja andmed, mille kohaselt ulatus s\u00f5jalise kaitse panus majandusse 2024. aastal rekordilise 490 miljoni euroni, mis moodustas 45,5% tollastest kaitseinvesteeringutest ja majandamiskuludest.<\/p>\n
Ta m\u00e4rgib samuti, et ministeerium toetab Eesti kaitset\u00f6\u00f6stuse arengut. Nii said ettev\u00f5tted 2025. aastal arendusprojektide konkursi raames toetust summas \u00fcle kolme miljoni euro. Lisaks saavad ettev\u00f5tted abi taotluste esitamisel erinevatesse rahvusvahelistesse rahastamisprogrammidesse.<\/p>\n
Kuuska s\u00f5nul k\u00e4ib praegu t\u00f6\u00f6 ka kaitset\u00f6\u00f6stuspargi loomiseks Eestis.<\/p>\n
\u00abSee v\u00f5imaldab elavdada erinevate piirkondade majandust ja luua uusi t\u00f6\u00f6kohti: Ermistus P\u00e4rnumaal \u2013 umbes 130, P\u00f5hja-Kivi\u00f5lis Ida-Virumaal \u2013 kuni 1000 ja Piirsalus L\u00e4\u00e4nemaal \u2013 umbes 100 t\u00f6\u00f6kohta,\u00bb loetleb ta.<\/p>\n
Tasakaalu hind<\/p>\n
Swedbanki pea\u00f6konomist T\u00f5nu Mertsina pakub v\u00e4lja vaadata kaitsekulutusi eelk\u00f5ige l\u00e4bi riskijuhtimise prisma.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul asub Eesti geopoliitiliselt keerulises piirkonnas ja julgeolek on kogu majanduse toimimise alus.<\/p>\n
\u00abKui julgeolekuohud tugevnevad, siis muutuvad \u00f5igustatuks ka t\u00e4iendavad kulutused nende neutraliseerimiseks,\u00bb \u00fctleb Mertsina.<\/p>\n
Tema arvates kujutab ebapiisav kaitsev\u00f5ime riigile palju suuremat riski kui kaitsekulutuste suurenemine.<\/p>\n
See aga ei t\u00fchista vajadust otsida tasakaalu julgeoleku ja eelarve j\u00e4tkusuutlikkuse vahel. R\u00e4\u00e4kides kaitsekulutuste m\u00f5just majandusele, m\u00e4rgib Mertsina, et osa harudest v\u00f5ib sellest saada otsest kasu.<\/p>\n
\n\u00abKaitset\u00f6\u00f6stuse arendamine, infrastruktuuri ehitamine ja tehnoloogilised investeeringud tugevdavad samuti majanduse \u00fcldist konkurentsiv\u00f5imet,\u00bb \u00fctleb ta.<\/p>\n<\/blockquote>\n
\u00d6konomisti s\u00f5nul j\u00e4\u00e4vad Eesti tugevateks k\u00fclgedeks kaitset\u00f6\u00f6stuse k\u00f5rgtehnoloogilised suunad \u2013 infotehnoloogia, elektroonika, autonoomsed s\u00fcsteemid ja k\u00fcberkaitse. Samal ajal areneb ka suuremam\u00f5\u00f5tmeline tootmine, mis on seotud laskemoona, kaitserajatiste elementide tootmise ja logistikateenustega.<\/p>\n
Samas hoiatab Mertsina: kui kaitsekulutused kasvavad kiiremini kui riigi tulud, tuleb v\u00f5imudel teha \u00fcha keerulisemaid otsuseid eelarvevahendite jaotamise kohta.<\/p>\n
\u00abK\u00f5ige sagedamini t\u00f5useb surve neis valdkondades, kus kulutuste k\u00e4rpimise tagaj\u00e4rjed ilmnevad alles pika aja p\u00e4rast ja mida on poliitiliselt lihtsam edasi l\u00fckata,\u00bb m\u00e4rgib ta.<\/p>\n
Selliste suundade hulka arvab \u00f6konomist infrastruktuuriprojektid, hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning osa avaliku sektori investeeringutest. Lisaks v\u00f5ivad tema s\u00f5nul edasil\u00fckkamise ohtu sattuda investeeringud kohalikesse teedesse, \u00fchistransporti ja omavalitsuste projektidesse.<\/p>\n
Kaitse tagala<\/p>\n
Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas r\u00f5hutab: kohalikud omavalitsused m\u00f5istavad vajadust tugevdada riigi kaitsev\u00f5imet.<\/p>\n
Ja tuletab samas meelde: nendel lasub endiselt vastutus hariduse, sotsiaalteenuste, kohalike teede, kriisivalmiduse ja elukeskkonna kvaliteedi eest.<\/p>\n
\u00abRiigikaitset ei tohiks vaadata eranditult kui s\u00f5jalist v\u00f5imsust. Eesti kaitsev\u00f5ime algab inimesest, perest, kogukonnast ja kohalikust omavalitsusest. Tugev riik ei koosne mitte ainult relvas\u00fcsteemidest, vaid ka toimivatest kogukondadest, usaldusv\u00e4\u00e4rsetest avalikest teenustest ja kriisikindlast \u00fchiskonnast,\u00bb \u00fctleb Pihelgas. Tema s\u00f5nul, kui inimesed lahkuvad piirkondadest, suletakse koole v\u00f5i halveneb kohalike teenuste kvaliteet, siis pikaajalises perspektiivis n\u00f5rgeneb ka riigi enda vastupidavus. Pihelgas p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu sellele, et vastavalt Euroopa Komisjoni hinnangule on Eesti riigirahandus l\u00e4hiaastatel t\u00f5sise surve all. Seejuures on omavalitsuste jaoks p\u00f5him\u00f5tteliselt oluline, et vahendite otsimine kaitseks ei toimuks kohalike teenuste ja investeeringute arvelt.<\/p>\n
\n\u00abKui kaitsekulutused t\u00f5usevad v\u00e4hemalt 5%-ni SKT-st, eelarvedefitsiit ja riigiv\u00f5lg aga j\u00e4tkavad suurenemist, peab riik tegema keerulise valiku erinevate poliitiliste suundade vahel,\u00bb m\u00e4rgib ta.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Pihelgase s\u00f5nul on viimastel aastatel paljudel omavalitsustel tulnud juba investeeringuid edasi l\u00fckata v\u00f5i jagada need mitmeks etapiks. K\u00f5ige sagedamini on jutt koolide ja lasteaedade rekonstrueerimisest, kohalike teede ja t\u00e4navate remondist, vee- ja kanalisatsioonit\u00f6\u00f6stuse, sotsiaalvaldkonna objektide moderniseerimisest ning avalike hoonete energiat\u00f5hususe t\u00f5stmisest.<\/p>\n
\u00abNeed ei ole investeeringud mugavusse, vaid paigutused, mis on otseselt seotud teenuste kvaliteedi, ohutuse ja kulude efektiivsusega,\u00bb r\u00f5hutab vestluskaaslane.<\/p>\n
Ta m\u00e4rgib samuti, et haridus j\u00e4\u00e4b omavalitsuste suurimaks vastutusvaldkonnaks. Lisaks hoonete \u00fclalpidamisele on vaja lahendada pedagoogide, tugispetsialistide puuduse ja hariduslike erivajadustega laste aitamise probleemi.<\/p>\n
Samal ajal kasvab koormus sotsiaalvaldkonnale elanikkonna vananemise ja hooldusvajaduse suurenemise t\u00f5ttu. Eraldi t\u00f5statab Pihelgas kriisivalmiduse ja elanikukaitse k\u00fcsimuse.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on viimaste aastate kogemus n\u00e4idanud, et just kohalikud omavalitsused on inimestele k\u00f5ige l\u00e4hemal pandeemiate, energiakriiside, ulatuslike elektrikatkestuste, \u00fcleujutuste ja muude erakorraliste olukordade ajal.<\/p>\n
\u00abKui r\u00e4\u00e4gime laiapindsest riigikaitsest, on vaja m\u00f5ista, et omavalitsused on selle lahutamatu osa. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on just omavalitsused kriisiolukorras \u00abeesliinil\u00bb ja just nende poole p\u00f6\u00f6rduvad inimesed abi saamiseks. Riigikaitse ei ole ainult Kaitsev\u00e4e \u00fclesanne, vaid kogu \u00fchiskonna \u00fchine vastutus,\u00bb r\u00f5hutab Pihelgas.<\/p>\n
Mitte ainult kulud<\/p>\n
Eesti Kaitse- ja Kosmoset\u00f6\u00f6stuse Liidu tegevjuht Kalev Koidum\u00e4e on veendunud, et kaitsekulutusi ei tasu vaadata eranditult kui koormust eelarvele.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul toob valdkonna areng juba t\u00e4na tuntavat majanduslikku efekti, l\u00e4hiaastatel v\u00f5ib aga see panus muutuda veelgi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemaks.<\/p>\n
Koidum\u00e4e m\u00e4rgib, et kuna k\u00f5ik ettev\u00f5tted ei ole esitanud majandusaasta aruandeid, siis l\u00f5plikke andmeid 2025. ja veelgi enam 2026. aasta kohta praegu ei ole. Prognooside kohaselt on aga kaitse- ja julgeolekuga seotud t\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tete k\u00e4ive 2025. aastal 730 miljonit eurot, mis on umbes 45% rohkem kui aasta varem. V\u00f5rreldes 2021. aastaga on sektori k\u00e4ive kasvanud peaaegu kuus korda.<\/p>\n
Liidu esindaja hinnangul t\u00f6\u00f6tas 2024. aastal selle koosseisu kuuluvates ettev\u00f5tetes umbes 13 400 inimest.<\/p>\n
Otsustades valdkonna kasvutempode j\u00e4rgi, \u00fcletas t\u00f6\u00f6tajate arv 2025. aastal t\u00f5en\u00e4oliselt juba 15 tuhande inimese piiri. Seejuures oli umbes kaks tuhat t\u00f6\u00f6tajat igap\u00e4evaselt otseselt h\u00f5ivatud toodangu valmistamisega v\u00f5i teenuste osutamisega kaitset\u00f6\u00f6stuse tarbeks.<\/p>\n
\u00abPraegu valmistame ette ulatuslikku uuringut, kuid selle tulemusi on oodata alles 2027. aastal,\u00bb \u00fctleb ta.<\/p>\n
Liidu juhi s\u00f5nul loodab valdkond 2030. aastaks viia koguk\u00e4ibe kahe miljardi euroni.<\/p>\n
\u00abT\u00e4nase p\u00e4eva seisuga tundub, et meil \u00f5nnestub seda n\u00e4itajat mitte ainult saavutada, vaid ka \u00fcletada. P\u00f5hilist kasvu ootame ekspordi arvelt, kuigi ka Eesti siseturg muutub meie valdkonna jaoks \u00fcha olulisemaks,\u00bb m\u00e4rgib Koidum\u00e4e.<\/p>\n
Eraldi p\u00f6\u00f6rab ta t\u00e4helepanu kohaliku tootmise t\u00e4htsusele riiklike kaitsehankete l\u00e4biviimisel.<\/p>\n
Koidum\u00e4e s\u00f5nul on kaitset\u00f6\u00f6stuse jaoks edukas t\u00f6\u00f6kogemus siseturul elulise t\u00e4htsusega.<\/p>\n
\u00abTeised riigid ja v\u00e4lismaised ettev\u00f5tted vaatavad alati, kas oma riik toetab oma tootjaid ja ostab nende toodangut. Kui seda ei toimu, muutub tehingute s\u00f5lmimine rahvusvahelisel turul tunduvalt keerulisemaks,\u00bb selgitab ta.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides levinud kartusest, et kaitsekulutuste suurenemine toimub teiste valdkondade arvelt, tuletab liidu tegevjuht meelde, et sarnaseid kahtlusi v\u00e4ljendati omal ajal ka kiiresti kasvava IT-sektori suhtes.<\/p>\n
\u00abSiis v\u00f5is samuti eeldada, et selle kasv toimub teiste harude arvelt. T\u00e4na aga n\u00e4eme, et IT-sektori tormiline areng l\u00e4hendas oluliselt elatustaset Eestis L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikide tasemele,\u00bb m\u00e4rgib Koidum\u00e4e.<\/p>\n
Muide<\/p>\n
22. juunil asus \u00c4mari lennubaasis lahinguvalvesse Eesti esimene keskmaa \u00f5hut\u00f5rjekompleks IRIS-T SLM. Varem selliseid s\u00fcsteeme riigis ei olnud.<\/p>\n
Kompleks on ette n\u00e4htud lennukite, helikopterite ja tiibrakettide tabamiseks kuni 40 kilomeetri kaugusel ja kuni 20 kilomeetri k\u00f5rgusel. Radari tegevusraadius on 250 kilomeetrit.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4e esindajate s\u00f5nul on IRIS-T \u00fcks kaasaegsemaid \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme maailmas. Praegu on sellised kompleksid olemas ainult Saksamaal ja Ukrainal, NATO riikide seast sai Eesti teiseks riigiks, mis selle s\u00fcsteemi endale sai.<\/p>\n
\u00abIRIS-T on keskmaa \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteem, mis on t\u00f5estanud oma t\u00f5husust Ukrainas. See viib meie \u00f5hut\u00f5rje uuele tasemele. S\u00f5da Ukrainas n\u00e4itas selgelt, et tugev \u00f5hut\u00f5rje on \u00fcks riigikaitse v\u00f5tmekomponente ja vajalik inimeste, Kaitsev\u00e4e \u00fcksuste ja elut\u00e4htsa infrastruktuuri kaitsmiseks,\u00bb teatas kaitseminister Hanno Pevkur.<\/p>\n
IRIS-T s\u00fcsteemide hanke maksumus oli 400 miljonit eurot. J\u00e4rgmised kompleksid peaksid Eestisse saabuma selle aasta teisel poolel.<\/p>\n
KOMMENTAAR<\/p>\n
J\u00fcrgen Ligi,
\n rahandusminister<\/p>\nVenemaa agressioon lasub r\u00e4nga koormana vaba maailma eelarvetel. Miljonite omaenda kodanike elude ja saatuste hinnaga Venemaa mitte ainult ei tapa ja h\u00e4vita Ukrainas, vaid t\u00fcsistab t\u00f5siselt paljude riikide riigieelarvete olukorda.<\/p>\n
KOMMENTAAR
\nRaivo Vare,
\nmajandusekspert<\/p>\nOn olemas v\u00e4ga lihtne t\u00f5de, mille s\u00f5nastas juba ammu klassik: kes ei taha toita oma s\u00f5dureid, hakkab toitma v\u00f5\u00f5raid.<\/p>\n
Meie naabrusega siin ei ole minu meelest \u00fcldse k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Seejuures on vaja m\u00f5ista, et kulude kasv ei ole seotud ainult kaitsega. Kui r\u00e4\u00e4kida v\u00e4ga j\u00e4medalt, siis umbes 20% t\u00e4iendavast koormusest on seotud kaitsekuludega, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 80% aga muude eelarveridadega.<\/p>\n
Praktiliselt samasuguses tempos kasvavad ka halduskulud. Kokkuhoid muudes valdkondades t\u00f5epoolest on, v\u00e4hemalt \u2013 m\u00f5nes neist.<\/p>\n
Eraldi k\u00fcsimus on kaitset\u00f6\u00f6stuskompleks. Kui jutt on ekspordist, siis on see majandusele kasulik. Kui toodangut valmistatakse ainult sisetarbimiseks, on kasu tunduvalt v\u00e4iksem. Kuid teatud majanduslik efekt eksisteerib igal juhul, sealhulgas \u2013 riigile, kuna need on reaalsed maksutulud.<\/p>\n
Peamine probleem seisneb selles, et teenima hakkab riik, kuna p\u00f5hilised maksud laekuvad just riigieelarvesse, investeerida tuleb aga sageli kohapeal. Suure eelarvedefitsiidi t\u00f5ttu p\u00fc\u00fctakse osa kulusid veeretada kohalike omavalitsuste \u00f5lgadele. Sellist asja t\u00f5epoolest toimub ja see ei ole hea.<\/p>\n
Muidugi saavad ka kohalikud omavalitsused sellest teatud kasu, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4iksemat kui riik tervikuna. Seet\u00f5ttu tuleb olukorda vaadata eelk\u00f5ige l\u00e4bi riiklike investeeringute prisma.<\/p>\n
Aga mis investeeringud need on? P\u00f5hiliselt on jutt infrastruktuurist, ehk asjadest, mida vajavad ka kohalikud elanikud. Seet\u00f5ttu ei ole ma sedav\u00f5rd skeptik, kuid ei ole ka \u00fclem\u00e4\u00e4rane optimist. Lisaks on kaitset\u00f6\u00f6stus majandusele t\u00f5eliselt kasulik siis, kui hakkab massiliselt t\u00f6\u00f6tama ekspordiks.<\/p>\n
Eesti siseturg on liiga v\u00e4ike, et tagada suurt n\u00f5udlust sellisele toodangule.<\/p>\n
KOMMENTAAR
\n Maarjo M\u00e4ndmaa,
\nSotsiaalministeeriumi kantsler<\/p>\n2027. aasta eelarve kujundamisel j\u00e4\u00e4vad meie prioriteetideks erihoolekandeteenuste, vaimse tervise ja ohvriabi rahastamine, samuti uute arstide ja \u00f5dede ettevalmistamise tagamine.<\/p>\n
Samal ajal on oluline m\u00f5ista, et kaugeltki mitte k\u00f5ik ei s\u00f5ltu sellest, kui palju raha riik tervishoiule ja sotsiaalvaldkonnale eraldab. Meie eesm\u00e4rk on teha nii, et inimesed j\u00e4\u00e4ksid v\u00f5imalikult kauaks terveks ja saaksid iseseisvalt oma eluga hakkama. Ainult rahastamise suurendamisest selleks aga ei piisa.<\/p>\n
N\u00e4iteks on Eestis v\u00e4ga kvaliteetne arstiabi, v\u00f5rreldes paljude teiste riikidega on see praegu veel ka piisavalt k\u00e4ttesaadav. Aga kui inimene ise ei hoolitse oma tervise eest, ei vii haiglate rahastamise suurendamine iseenesest elanikkonna tervisliku seisundi paranemiseni.<\/p>\n
Sama puudutab ka sotsiaalvaldkonda. Meil on olemas v\u00e4\u00e4rikad perepoliitilisedtoetused, kuid s\u00fcndimus j\u00e4\u00e4b ikkagi madalaks. Sest selliseid tulemusi on v\u00f5imatu saavutada eranditult eelarvevahendite arvelt.<\/p>\n
Inimestele on vajalik pikaajaline kindlustunne homse p\u00e4eva suhtes. Nad peavad olema kindlad, et lapse s\u00fcnd ei saa takistuseks karj\u00e4\u00e4rile, riigi tulevik aga j\u00e4\u00e4b stabiilseks. Ja see kindlustunne on v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral seotud julgeolekuga. Just seet\u00f5ttu ei pea ma kaitsekulutusi \u00abhalvaks\u00bb, mis v\u00f5tab raha \u00e4ra tervishoiult ja sotsiaalvaldkonnalt.<\/p>\n
Ma vaatan neid kui baasilise julgeoleku alust, millel k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud valdkonnad saavad normaalselt toimida. Seejuures on vaja m\u00f5ista, et tervishoid ja sotsiaalvaldkond on juba t\u00e4na riigi suurim kulurida.<\/p>\n
Riigieelarve umbes 20 miljardist eurost langeb nendele eesm\u00e4rkidele umbes 7,8 miljardit eurot \u2013 ehk peaaegu 40% k\u00f5igist riigi kulutustest.<\/p>\n
Meie \u00fclesanne on teha nii, et need vahendid t\u00f6\u00f6taksid maksimaalselt efektiivselt inimeste h\u00fcvanguks.<\/p>\n
KOMMENTAAR
\nMihkel Nestor,
\n SEB majandusanal\u00fc\u00fctik<\/p>\nMina arvan, et praeguses olukorras ei saa majanduslikud argumendid olla otsustavad. Kaitsev\u00e4gi on selgelt teatanud, et riik vajab rohkem laskemoona, rohkem relvastust ja rohkem kaitserajatisi. Neid kulutusi on vaja teha s\u00f5ltumata sellest, kas need moodustavad 3%, 5% v\u00f5i kas v\u00f5i 10% SKT-st.<\/p>\n
Minu arvates on valdava enamiku Eesti elanike jaoks iseseisvus palju olulisem k\u00fcsimus kui riigiv\u00f5la tase, sotsiaalkulutuste maht v\u00f5i maksukoormus.<\/p>\n
Seejuures ei seletaks ma riigiv\u00f5la kasvu eranditult kaitsekulutuste suurenemisega. Olulist rolli m\u00e4ngib ka kulude kasv sotsiaalvaldkonnas. Ei ole v\u00e4listatud, et m\u00f5ned investeerimisprojektid j\u00e4\u00e4vadki ellu viimata.<\/p>\n
Kuid tekib k\u00fcsimus: kas kahaneva rahvastikuga riik vajab t\u00f5esti pidevalt uusi kultuuriobjekte, neljarealisi maanteid ja muid kulukaid projekte?<\/p>\n
KOMMENTAAR
\nLauri Punga,
\nEesti Panga \u00f6konomist<\/p>\nEesti valitsuse otsus suurendada kaitsekulutusi tasemeni \u00fcle 5% SKT-st on eelk\u00f5ige reaktsioon muutunud julgeolekuolukorrale maailmas, mitte aga riigi majanduse seisundile.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu oleks selle hindamine eranditult majanduslikust vaatepunktist vale.<\/p>\n
Samal ajal leiame, et riigi finantsiline j\u00e4tkusuutlikkus on otseselt seotud riikliku julgeoleku tagamisega. T\u00e4na on Eesti riigiv\u00f5lg endiselt \u00fcks madalamaid Euroopas, kuid Eesti Pank on mures selle edasise kasvu tempo p\u00e4rast.<\/p>\n
Alates sellest aastast tekib riigieelarves m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne defitsiit, mis ilma t\u00e4iendavate otsusteta v\u00f5ib muutuda p\u00fcsivaks. Seet\u00f5ttu on oluline leida stabiilsed katteallikad nii kasvanud kaitsekulutustele kui ka muudele eelarvet survestavatele teguritele, lootmata eranditult laenuvahenditele.<\/p>\n
KOMMENTAAR
\nTriinu Tapver,
\nLHV makroanal\u00fc\u00fctik<\/p>\nKaitsekulutuste suurenemine on vajalik Eesti kaitsev\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks. Muidugi t\u00e4hendab see majanduslikust vaatepunktist k\u00f5rgemat eelarvedefitsiiti ja v\u00e4hem raha muudele valdkondadele. Kuid see on see juhtum, kus julgeolekukaalutlused kaaluvad \u00fcles majanduslikud argumendid.<\/p>\n
Praegu on Eesti v\u00f5rdlemisi soodsas seisus: riigiv\u00f5lg moodustab umbes 24% SKT-st, mis j\u00e4\u00e4b madalaimaks n\u00e4itajaks EL-is. Kuid 2030. aastaks v\u00f5ib see kasvada juba 40%-ni SKT-st, see aga t\u00e4hendab ka v\u00f5la teenindamise kulude suurenemist.<\/p>\n
Eesti elanikud tunnevad l\u00e4hiaastatel t\u00e4iesti kindlalt eelarvedefitsiidi kasvu tagaj\u00e4rgi. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem on, et j\u00e4rg-j\u00e4rgult kehtestatakse uued maksud v\u00f5i t\u00f5stetakse juba olemasolevaid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti kaitsekulutused kasvavad kiiresti ning v\u00f5imud r\u00e4\u00e4givad juba vajadusest kulutada julgeolekule v\u00e4hemalt 5% SKT-st. \u00dched peavad neid investeeringuid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":225173,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[2873,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,91229,28,29,54,19,25,51,23,24,262,22,20,30],"class_list":["post-225172","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-amari","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iris","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-saksamaa","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116896129741237962","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225172","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=225172"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225172\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/225173"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=225172"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=225172"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=225172"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}