![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3698143hab2dt24.jpg\"\/)
Saatejuht Janek Luts ja Indrek Sirk Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nOleks vist kohatu teile meenutada, et te kunagi olete ka olnud liikluspolitseinik \u2013 see oli v\u00e4ga ammu?<\/p>\n
Jah, see periood oli mul elus ja ma usun, et see on \u00fcsna selgelt manifesteerinud ka minu edasist elu, sest teatud p\u00f5him\u00f5tted liiklusohutusest ja arusaamast, kuidas riik ja meie liiklus\u00fchiskond toimib, tulid ikkagi sealt. Advokaadit\u00f6\u00f6 on ainult selle edasiarendus.<\/p>\n
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest saab 35 aastat, miilitsast on saanud politsei. T\u00f5en\u00e4oliselt need inimesed, kes tahavad \u00f6elda, et meil on liikluskultuur ja liikluses toimuv v\u00e4ga tublisti paranenud, ei pea selleks tegema rohkem kui v\u00f5rdlema n\u00e4iteks liiklus\u00f5nnetuste ja raskete \u00f5nnetuste arvu aastal 1996 ja 2026.<\/p>\n
See on t\u00f5si. K\u00f5ige raskem aasta oli meil 1991, mil hukkus 491 inimest. V\u00f5rreldes eelmise aasta 43 hukkunuga on see meeletu edasiminek. Samas tuleb arvestada, et liiklus\u00f5nnetuste arv pole tegelikult v\u00e4henenud \u2013 liikluses saab vigastada ligi 2000 inimest aastas, t\u00e4pselt nagu 35 aastat tagasi. Meil on liiklus\u00f5nnetuste raskusaste oluliselt v\u00e4henenud, paljuski t\u00e4nu turvalisematele autodele, mis p\u00e4\u00e4stavad p\u00e4ris palju elusid.<\/p>\n
Kas liiklusvahendite arv on kordistunud?<\/p>\n
Jah, kolmekordistunud.<\/p>\n
Teie kirjutate selle raskete vigastuste ja hukkunute arvu languse pigem autode parema turvalisuse arvele?<\/p>\n
Need on oluliselt teistsugused autod, millega me t\u00e4na s\u00f5idame, v\u00f5rreldes iseseisvusaja algusega, kus valdav enamus autosid oli N\u00f5ukogude Liidus valmistatud ja enamikul neist polnud turvavarustustki sees. N\u00f5ukogude autode puhul pole passiivsest ohutusest m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida \u2013 need olid plekk-kastid. K\u00f5vema kokkup\u00f5rke korral said inimesed raskelt viga v\u00f5i isegi surma.<\/p>\n
Kas v\u00f5ib siis v\u00e4givaldselt teha kokkuv\u00f5tte, et inimesed ei ole muutunud, ainult masinad on muutunud?<\/p>\n
Ei, nii ma kindlasti ei \u00fctleks. Inimesed on v\u00e4ga palju muutunud. Vabanemistunne N\u00f5ukogude okupatsiooni taagast oli nii suur, et paljud toona noored v\u00f5i keskealised on meenutanud, kuidas teatud perioodil liikluses reegleid justkui ei olnud. Piirkiiruseid ja alkoholireegleid eirati, sest vabanemistunne oli nii suur, et tehti t\u00e4pselt seda, mida taheti ja julgeti. Osa julgeid on kahjuks manalateele l\u00e4inud.<\/p>\n
Kui me vaatame 2026. aasta esimest poolt, siis meie tulemused raskete ja \u00fcliraskete \u00f5nnetuste osas on suhteliselt head. Tallinnas pole esimese poolaastaga \u00fckski jalak\u00e4ija viga saanud ja kuni juunikuuni oli hukkunute arv m\u00f5istlikes piirides. Juunis paraku kaotas 10 inimest elu liikluses.<\/p>\n
Statistika on vajalik trendidest arusaamiseks. Liiklus\u00f5nnetus on \u00f5nnetus, juhuslik s\u00fcndmus \u2013 teatud asjaolud langevad kokku ja juhtub traagiline \u00f5nnetus. Kuna tegemist on \u00f5nnetusjuhtumiga, mitte tahtliku teoga v\u00f5i ettekutsutud olukorraga, v\u00f5ivad need kuhjuda v\u00f5i olla harvad. Enamasti v\u00f5rdleme hukkunute arvu, sest see on objektiivne tunnus, aga m\u00f5nel aastal ei ole hukkunute arvu v\u00e4henemine n\u00e4idanud vigastatute arvu langust, mis n\u00e4itab tegelikult, kas inimestel on vedanud v\u00f5i ei ole vedanud. Piir raske vigastuse ja surma vahel v\u00f5ib olla \u00f5hk\u00f5rn.<\/p>\n
Kas meie \u00fchiskonnale on parem v\u00f5i lihtsam see, et inimene saab surma v\u00f5i elab elu l\u00f5puni ratastoolis, on juba filosoofiline k\u00fcsimus, aga tegelikult puhtalt hukkunute arvuga me sellele k\u00fcsimusele vastust ei saa.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aasta oli selles m\u00f5ttes erakordne \u2013 kui tavaliselt on raskelt vigastatute arv p\u00fcsinud 400 kuni 450 peal, siis mullu langes ka see. T\u00e4navune aasta n\u00e4itas uuesti saatuse juhuslikkust: esimese viie kuuga hukkus 12 inimest, j\u00e4rgneva kuuga 10. See n\u00e4itas meile n\u00e4puga, et hea \u00f5nne peale loota ei tasu.<\/p>\n
Samas on v\u00e4ga murettekitav trend see, et neid juhtumeid, mida me nimetame liiklus\u00f5nnetusteks, ei peeta rahva seas alati liiklus\u00f5nnetusteks \u2013 n\u00e4iteks kukkumisi jalgratturite ja kergliikurijuhtidega. Kui on \u00fche s\u00f5iduki \u00f5nnetus, kus auto s\u00f5idab teelt v\u00e4lja vastu puud, saame k\u00f5ik aru, et juhtus liiklus\u00f5nnetus. Kui kergliikurijuht v\u00f5i jalgrattur kukub ja saab suhteliselt raskelt vigastada, siis me millegip\u00e4rast ei pea seda liiklus\u00f5nnetuseks, vaid mingisuguseks olmetraumaks.<\/p>\n
Alguses kergliikurite \u00f5nnetused t\u00f5usid p\u00e4ris t\u00f5siselt ja andsidki tooni meie viimase viie aasta liiklus\u00f5nnetuses vigasaanute kasvus. Eelmisel aastal n\u00e4itasid nad langustrendi, aga selle taustal on t\u00f5siasi, et kui k\u00fcsida haiglatest erakorralise meditsiini osakondadest, siis saame teada, et neid kukkumisi on t\u00f5en\u00e4oliselt mitu korda rohkem, kui politsei tegelikult registreerib.<\/p>\n
Kuidas tervishoiuasutuses sellest teavitatakse ja mis on \u00fcle\u00fcldse tervishoiuasutuse funktsioon \u2013 kas ta ravib inimesi v\u00f5i peaks ka mingisugust statistikat koguma \u2013 on t\u00e4iesti omaette teema. Kuidas seda \u00e4ra lahendada, ei ole siiamaani v\u00e4lja m\u00f5eldud. M\u00f5ni on ka \u00f6elnud, et mis t\u00e4htsust sellel on, loll kukkus ise, on ise s\u00fc\u00fcdi, ja miks me peaksime sellega koormama oma statistikat? Aga j\u00e4reldused on v\u00e4ga olulised ja need on k\u00f5ik meie inimesed. Kui meie Eesti inimesed on vigastada saanud, on neil endil valus, nende l\u00e4hedastel on valus ja nad on koormaks meie \u00fchiskonnale. Koormaks selles m\u00f5ttes, et me peame neid ravima, nad ei saa t\u00f6\u00f6d teha ja \u00fchiskonda panustada. Ohutus on tegelikult palju laiem kui lihtsalt see, et \u00fcks inimene sai viga ja see on tema enda probleem.<\/p>\n
Saatejuht Janek Luts ja Indrek Sirk Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Tallinnas\u00a0 on esimese poolaastaga jalak\u00e4ijad suhteliselt heas seisus. Viimased aastad on \u00e4\u00e4rmiselt palju Tallinnas r\u00e4\u00e4gitud kergliiklusteedest, k\u00f5nniteedest, liiklusohutuse t\u00f5stmisest ja vaieldud kirglikult selle \u00fcle, milline see linn peaks olema. Kui te peaks panema n\u00e4pu peale, miks Tallinnas on esimene poolaasta l\u00e4inud v\u00e4hemalt jalak\u00e4ijate vaates suhteliselt \u00f5nnelikult?<\/p>\n
Pean j\u00e4lle vana plaati m\u00e4ngima \u2013 juhus, juhus, juhus. Loomulikult on siin ka muid tegureid. See, et \u00fchtegi inimest hukkunud ei ole teatud kuude jooksul, on paljuski juhus, aga seal on ka teatavad trendid taga. Tallinnast r\u00e4\u00e4kides on \u00fcks trend see, et siin tehakse autoga liiklemine j\u00e4rjest keerulisemaks. Kehtib v\u00e4ga lihtne seadusp\u00e4ra: mida v\u00e4iksemad on s\u00f5idukite kiirused, seda kergemad on jalak\u00e4ijate vigastused. 50 kilomeetrit tunnis kiiruselt jalak\u00e4ijale otsa s\u00f5ites on hukkumise t\u00f5en\u00e4osus umbes 70 protsenti. Kui see toimub kiirusel 30 kilomeetrit tunnis, on t\u00f5en\u00e4osus 20\u201330 protsenti. Seal on oluline vahe. Kui kiirused on v\u00e4iksemad, saavad jalak\u00e4ijad kergemalt viga. See on huvitav liikluse paradoks \u2013 k\u00f5ige ohutum kiirus on ju null, siis ei juhtu \u00fchtegi liiklus\u00f5nnetust. Samas on liiklusseadusesse sisse kirjutatud p\u00f5him\u00f5te, et liikluse korraldamise eesm\u00e4rk on tagada v\u00f5imalikult kiire ja sujuv liiklus. Need on justkui vastandlikud p\u00f5him\u00f5tted \u2013 tahaks v\u00f5imalikult kiiresti, aga samas ka ohutult. Tasakaalu otsimine k\u00e4ibki paljuski piirkiiruste, normide ja ees\u00f5iguse paikapaneku kaudu.<\/p>\n
Tallinnas on taristu oluliselt paranenud. Mulle k\u00fcll tundub, et sageli toimub see taristu parandamine selle arvelt, et autojuhtide liiklemine tehakse lihtsalt keerulisemaks. See on alati omaette maailmavaateline k\u00fcsimus, kellel peaks olema parem v\u00f5i lihtsam liigelda. Aga m\u00f5nikord on p\u00e4ris kurb vaadata meie peamagistraale, n\u00e4iteks P\u00e4rnu v\u00f5i Narva maanteed, mis on ehitatud p\u00e4ris laiaks, ja siis on suured alad lihtsalt postide v\u00f5i teekattem\u00e4rgistega kogu liiklusele kinni pandud. Mitte keegi seal s\u00f5ita ei saa\u00a0 ja siis me tiksume kuskil \u00fches v\u00f5i kahes reas ja p\u00fc\u00fcame oma soovitud kohtadesse j\u00f5uda. Need on asjad, mis m\u00e4ngivad rolli.<\/p>\n
Kindlasti on ka jalak\u00e4ijate ja autojuhtide k\u00e4itumine muutunud. 25 aastat tagasi pidime vaidlema selle \u00fcle, millal autojuht \u00fcldse jalak\u00e4ijale teed peab andma. Vaidlused j\u00f5udsid isegi riigikohtuni v\u00e4lja \u2013 kas jalak\u00e4ija peab olema juba s\u00f5iduteele astunud v\u00f5i v\u00f5ib alles ootamas olla, et millal tee andmise kohustus tekib. See on fundamentaalne p\u00f5him\u00f5te, et me ei saa liiklus\u00f5nnetust \u00e4ra hoida sellega, kui me p\u00e4rast anal\u00fc\u00fcsime, kas jalak\u00e4ija oli sekund varem v\u00f5i hiljem kuskil, kas ta oli s\u00f5iduteele astunud v\u00f5i mitte. Meil on vaja tegelikult ennetavat tegevust, kus autojuht teab ette, mida ta teeb. T\u00e4na on autojuht jalak\u00e4ija suhtes ettevaatlikum. P\u00f5hiline p\u00f5hjus, miks jalak\u00e4ijatele otsa s\u00f5idetakse, peitub kahes t\u00fc\u00fcpolukorras. Esiteks, autojuht t\u00f5esti ei m\u00e4rka \u2013 kas ta on ise t\u00e4helepanematu v\u00f5i on liiklusolud tema jaoks kehvad. Teine, kahjuks jalak\u00e4ijate kapsaaeda visatav kivi on see, et osa jalak\u00e4ijaid arvab, nagu oleks \u00fclek\u00e4igurada, eriti reguleerimata \u00fclek\u00e4igurada, justkui roheline tuli.<\/p>\n
T\u00e4psustame siis, mida \u00fctleb liiklusseadus reguleerimata \u00fclek\u00e4iguraja kohta. Reguleerimata \u00fclek\u00e4igurada on see, mis on lihtsalt maha joonistatud ja kuhu on m\u00e4rk pandud, aga kus ei ole liiklust suunavat foori.<\/p>\n
Just, see t\u00e4hendab, et liikumisj\u00e4rjekord ei ole fooriga paika pandud. Ei ole nii, et \u00fcks seltskond peab kogu aeg seisma ja teine v\u00f5ib liikuda, vaid liiklejad peavad omavahel hakkama saama, ning kohustused on m\u00e4\u00e4ratud m\u00f5lemale poolele. Autojuhil on kohustus v\u00e4hendada kiirust, valida selline kiirus, et ta suudaks s\u00f5iduteele astuva jalak\u00e4ija puhul oma s\u00f5iduki peatada, ja ta peab jalak\u00e4ijale teed andma. Kuid samav\u00f5rd on kohustus pandud jalak\u00e4ijale: ta peab hindama l\u00e4heneva s\u00f5iduki kaugust ja kiirust, veenduma, et autojuht on teda m\u00e4rganud ja suudab teed anda. See peaks olema vastastikune tegevus, kus jalak\u00e4ija veendub, kas autojuht saab pidama, ja kui saab, siis astub teele. See m\u00f5lemapoolne kohustus v\u00f5ib sageli tuua kaasa olukorra, kus \u00fcks v\u00f5i teine pool hakkab seda piltlikult \u00f6eldes kuritarvitama.<\/p>\n
Samas ma ei tolereeri kuidagi seda, kui jalak\u00e4ija j\u00e4\u00e4b \u00fclek\u00e4igurajal seisma ja hakkab autodele k\u00e4tega vehkima, et s\u00f5itke edasi. Ise jalak\u00e4ijana liikluses osaledes teen vahel nii, et kui n\u00e4en \u00fclek\u00e4igurajale l\u00e4henedes autosid tulemas, siis lihtsalt aeglustan sammu. Ma ei j\u00f5ua sinna \u00fclek\u00e4igurajale ega j\u00e4ta autojuhile muljet, et kavatsen teed \u00fcletada.<\/p>\n
\u00dclek\u00e4iguradadel, eriti just reguleerimata \u00fclek\u00e4iguradadel, on tekkinud probleem kergliikurite ja jalgratturitega, kes peaksid liikuma \u00fcle raja samal kiirusel nagu jalak\u00e4ija. Nende puhul on selle\u00a0 kohustuse t\u00e4itmine harv.<\/p>\n
Pean teid siinkohal korrigeerima. Ei kergliikurijuhil ega jalgratturil ole kohustust jalgrattalt v\u00f5i kergliikurilt maha tulla, nad v\u00f5ivad \u00fclek\u00e4iguraja \u00fcletada ka s\u00f5ites. Erinevus tekib sellest, mis olukorras on neil ees\u00f5igus. Ees\u00f5igus on neil siis, kui nad kehastuvad jalak\u00e4ijaks \u2013 ja seda tehakse nii, et kaks jalga on maas. Osa jalgrattureid n\u00f5uab endale \u00fclek\u00e4igurajal jalak\u00e4ija ees\u00f5igust sellisel viisil, et nad j\u00e4\u00e4vad s\u00f5iduteel seisma, sadul jalgade vahel. Mida autojuht teeb? Ta eeldab, et jalgrattur on n\u00fc\u00fcd jalak\u00e4ija, j\u00e4\u00e4b seisma ja annab teed. Aga mida teevad jalgratturid? Nad ei k\u00f5nni \u00fcle s\u00f5idutee, vaid s\u00f5idavad jalgrattaga. See t\u00e4hendab, et tegelikult neil ees\u00f5igust ei ole. M\u00e4rguande andmine sellest, et olen kehastunud jalgratturist jalak\u00e4ijaks, peaks olema ikkagi v\u00e4ga konkreetne, kui seda ees\u00f5igust tahetakse saada.<\/p>\n
Teine probleem on kiirus. Kiiruse t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad kergliikurijuhid v\u00f5i jalgratturid \u2013 isegi kui neil on konkreetses kohas ees\u00f5igus \u2013 s\u00f5iduteed jalak\u00e4ijast kiiremini \u00fcletades sageli ise s\u00fc\u00fcdi. Suur probleem meie liikluses on ka see, et \u00fclek\u00e4igurada v\u00f5i peatee ei ole nendes olukordades absoluutne. Kui otseliikuv autojuht saab eeldada, et \u00fclek\u00e4igurajal kergliikuril ja jalgratturil ees\u00f5igust ei ole, siis p\u00f6\u00f6ret l\u00f5petades on olukord t\u00e4pselt vastupidine. Seda on teinekord inimesele endale v\u00e4ga keeruline selgeks teha. Justkui on tegemist samasuguse t\u00fc\u00fcpsituatsiooniga, aga \u00fchel juhul on ees\u00f5igus \u00fchel ja teisel juhul teisel.<\/p>\n
Ka “Anna teed” m\u00e4rgiga ristmikule l\u00e4henedes on liiklusspetsialistid pidanud tuliseid vaidlusi: kas peateel m\u00f6\u00f6da k\u00f5nniteed liikuv jalgrattur v\u00f5i kergliikurijuht liigub peateel v\u00f5i liigub ta juhtumisi k\u00f5nniteel ja sellet\u00f5ttu pole tal ees\u00f5igust k\u00f5rvalteelt peateele s\u00f5itva liikleja suhtes? Kuhu ma selle jutuga tahan j\u00f5uda, on see, et kui meil pole selgeid ja lihtsaid t\u00f5desid, kus saab murdosa sekundiga langetada otsuse, siis hakkavad inimesed erinevalt k\u00e4ituma. Osa on liiga ettevaatlikud \u2013 siis n\u00e4eme, et kuigi jalgratturil ei ole ees\u00f5igust, j\u00e4\u00e4b auto \u00fclek\u00e4iguraja ees ikkagi seisma. Taganttulija v\u00f5ib talle selle peale otsa s\u00f5ita, see on pikivahe teema ja tagant otsas\u00f5itja s\u00fc\u00fc, aga ta paneb liikluse seisma olukorras, kus ta seda tegelikult tegema ei peaks. M\u00f5nikord tekib jalgratturitel sellest p\u00f5hjendamatu kindlustunne, et nendes olukordades j\u00e4\u00e4vad autod ju seisma. Talupojam\u00f5istus ei toimi alati nii, et iga\u00fchel on see \u00fchesugune ja m\u00f5istlik \u2013 selleks meil neid reegleid tegelikult l\u00f5puks vaja ongi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3698128heb3at24.jpg\"\/)
Indrek Sirk Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Mulle j\u00e4i k\u00f5lama, et me ei ole ka p\u00e4ris \u00fcheselt kokku leppinud v\u00f5i ei saa aru, mis liiklusseaduses kirjas on?<\/p>\n
Jah, kurb on see, et liiklusseadus muutub kogu aeg. Aastas muudetakse liiklusseaduse regulatsioone viis kuni k\u00fcmme korda. 90 protsenti muudatustest on sellised, mis igap\u00e4evaliiklust ei m\u00f5juta, aga on ka selliseid tuunimisi, mis seda siiski teevad. Mul on \u00f5pikun\u00e4ide, mida juhtub mu praktikas iga natukese aja tagant: keegi tuleb r\u00e4\u00e4kima, et tegelikult on seaduses ju niimoodi, ja siis me hakkame otsima ja ei leia seda \u00fcles v\u00f5i on see n\u00f5ue \u00e4ra kadunud.\u00a0<\/p>\n
\u00dcks markantsemaid n\u00e4iteid on olukord, kus sel sajandil s\u00fcndinud noormees p\u00fc\u00fcdis mulle v\u00e4ita, et kui on tegemist T-kujulise ristmikuga, kus \u00fcks tee l\u00e4heb otse l\u00e4bi ja teine sumbub, siis ees\u00f5igusm\u00e4rkide puudumisel ei kehti mitte parema k\u00e4e reegel, vaid ees\u00f5igus on sellel, kes otse l\u00e4bi s\u00f5idab, s\u00f5ltumata sellest, et tema parem k\u00e4si on kinni. Noormees oli s\u00fcndinud sel sajandil ja ma k\u00fcsisin, kust ta selle teadmise v\u00f5ttis. Ta \u00fctles, et teab seda ja see on seaduses kirjas. Kuna mind ajalugu huvitab, siis tean, et kuni 1973. aastani oligi selline liiklusn\u00f5ue olemas. Enam kui pool sajandit pole see kehtinud, aga me saame oma liiklushoiakud, liiklusteadmised ja normiteadlikkuse justkui emapiimaga kaasa. Nii nagu kass l\u00e4heb hiirt p\u00fc\u00fcdma, kuigi ta on elanud juba mitu p\u00f5lvkonda linnas korteris ja pole \u00fchtegi hiirt n\u00e4inud. Nii tulevad ka meile kuskilt emapiimaga kaasa teatud p\u00f5him\u00f5tted ja alalhoidlikkus, mis ei ole m\u00f5istuslikult selgitatavad.<\/p>\n
Kui on m\u00e4rkide \u00fclek\u00fcllus, siis me ei j\u00f5ua neid enam j\u00e4lgida. M\u00f5nikord on mittereguleerimine isegi parem kui \u00fclereguleerimine. Parema k\u00e4e reegel on iseenesest hiiglama hea asi. Just nimelt sellistes kohtades, kus tahame v\u00e4ltida transiitliiklust ja kus tahame \u2013 vaatamata sellele, et me kiirust v\u00e4ga piirata ei taha \u2013, et liiklejad oleksid aeglasemad ja liiguksid ettevaatlikumalt. See ristmik sunnib hoo maha v\u00f5tma ja ringi vaatama. Sa ei saa autopiloodil s\u00f5ita, nagu Tallinnast P\u00e4rnusse v\u00f5i Tartusse minnes, kus lihtsalt keerad natukene rooli ja tee l\u00e4heb kogu aeg otse ning oled kogu aeg peateel. T\u00e4helepanu on liikluses meeletult oluline.\u00a0<\/p>\n
Mida rohkem me paneme inimese roolis m\u00f5tlema ja sunnime teda erinevaid kohti j\u00e4lgima, seda v\u00e4hem j\u00e4\u00e4b tal aega k\u00f5rvaliste tegevustega tegelemiseks. Ta ei tohi roolis juba eos igavust tunda, vaid tal peaks olema tegevus, mis sunnib juhtimisele keskenduma.<\/p>\n
Aga see, mida autotootjad meile pakuvad, on ju vastupidine?<\/p>\n
Tehnika areng on paratamatu ja see suurendab ohutust v\u00e4ga palju. Mitteblokeeruvad pidurid, p\u00fcsikiirusehoidjad, isepidurdavad s\u00f5idukid, reaj\u00e4lgijad\u2026.<\/p>\n
Jah, aga ma hakkan masina peale lootma.<\/p>\n
Hakkadki. Nad hoiavad v\u00e4ga palju liiklus\u00f5nnetusi \u00e4ra, aga see on just see, millest ma r\u00e4\u00e4kisin \u2013 see tekitab rutiini. K\u00f5ige suuremat rutiini tekitavad automaatkastid ja p\u00fcsikiirusehoidjad, sest sul ei ole enam vaja k\u00e4ike vahetada, selle peale m\u00f5elda, ega kiirust j\u00e4lgida, sest auto hoiab seda ise. Ja siis hakkab sul lihtsalt igav.\u00a0<\/p>\n
Tehnika ja tehnoloogia v\u00f5ib m\u00f5nikord ka alt vedada, aga kui seda m\u00f5istlikult kasutada, on asjad korras. Olen ise ausalt \u00f6eldes p\u00e4ris mures isejuhtivate autode tehnoloogia arengu p\u00e4rast. Niikaua, kui liiklust on v\u00f5imalik suruda piltlikult \u00f6eldes kanalitesse \u2013 et on konkreetne asi nagu rongitee, kus liiklejate liikumisteed l\u00f5ikuvad kindlaksm\u00e4\u00e4ratult \u2013, siis see toimib. Aga autoliiklus ja jalak\u00e4ijate liiklus on tegelikult hirmus kaootiline asi ja see v\u00f5ib kogu aeg muutuda. Kui p\u00f5rkuvad inimfaktor ja robot, siis ma kardan, et robot \u00fchel hetkel enam ei saa aru, mida inimene v\u00f5ib teha, ega suuda langetada empaatilisi otsuseid, mida me inimestena teeme.<\/p>\n
Kui vaadata n\u00fc\u00fcd, kus, kuidas ja miks k\u00f5ige vastikumad \u00f5nnetused juhtuvad, siis see on \u00fcks pilt. Kui me vaatame suurt statistikat, on see teine pilt. Ja siis, kui hakatakse poliitilisel v\u00f5i riiklikul tasandil r\u00e4\u00e4kima, milliseid otsuseid, piiranguid v\u00f5i muid meetmeid tuleks vastu v\u00f5tta, siis r\u00f5hutakse tihti, et parandame sellega olukorda. Kui \u00f5nnetuste tausts\u00fcsteem lahti l\u00f5igata, siis ma ei ole selles nii veendunud.\u00a0<\/p>\n
V\u00f5tame n\u00e4iteks piirkiiruse: kui langetame maanteel piirkiirust, kas siis j\u00e4\u00e4b \u00f5nnetusi v\u00e4hemaks? Kui vaatan v\u00e4ga raskeid teelt v\u00e4ljas\u00f5ite ja vastu puud s\u00f5itmisi, siis t\u00f5en\u00e4oliselt pole k\u00fcsimus selles, kas juht s\u00f5itis 80 v\u00f5i 90 kilomeetrit tunnis, vaid t\u00f5en\u00e4oliselt s\u00f5itis ta tublisti \u00fcle 100. Kuidas parandab siis olukorda see, kui me mingil teel\u00f5igul langetame kiiruse 90 pealt 80 peale?<\/p>\n
Siin tuleb j\u00e4lle r\u00e4\u00e4kida sellest, et liikluses ei ole lihtsaid lahendusi. Kui oleks olemas lihtsad lahendused \u2013 muudame \u00fche normi ringi v\u00f5i p\u00f5him\u00f5tte \u00e4ra ja liiklus\u00f5nnetused j\u00e4\u00e4ksid toimumata \u2013, oleks keegi selle juba ammu avastanud ja Nobeli preemia saanud. Kui vaatame riike, kus liiklusohutus on meist oluliselt parem, siis ega sealgi j\u00e4\u00e4vad \u00f5nnetused toimumata, need juhtuvad endiselt.\u00a0<\/p>\n
Oluline on see, et liikluses on vaja kuidagimoodi saavutada optimaalne liikumiskiirus. Piltlikult \u00f6eldes oleks ohutu see, kui k\u00f5ik liiguksid sama kiirusega, nagu rong. Ei oleks vaja m\u00f6\u00f6das\u00f5ite teha ja kiirused ei erineks, aga seda me ilmselt kunagi saavutada ei suuda. Kui r\u00e4\u00e4gime suurematest kiirustest, siis vaatamata sellele, et meie teed paranevad ja autod muutuvad turvalisemaks, on s\u00f5idukeid lihtsalt rohkem. Kui tahame kiiremini s\u00f5ita, peame looma taristu enda \u00fcmber ohutumaks.\u00a0<\/p>\n
Teine pool on see, et teed, kus r\u00e4\u00e4gitakse piirkiiruse alandamisest ja mis on meile eeskujuks toodud Norras, Rootsis ja Soomes, on tegelikult v\u00e4iksemad teed, kus ei ole vaja kaugetesse kohtadesse kiiresti kohale j\u00f5uda ja ajakadu ei ole suur. V\u00e4ga paljud nendest teedest on varem olnud kruusateed v\u00f5i v\u00e4iksemad ajaloolised teed, mis on kurvilised ja kitsad. \u00dcks meie probleemkohti ongi k\u00f5vakattega kaetud kruusateed. Need j\u00e4tavad mulje, et s\u00f5idutingimused on oluliselt paranenud ja s\u00f5idetakse kiiremini, aga tee geomeetria pole muutunud ja me kipume kurvis ikkagi v\u00e4lja s\u00f5itma. Teeprofiil on samasugune nagu kruusateel, mis peaks vee kahele poole \u00e4ra juhtima, aga k\u00f5vakate loob autojuhi jaoks hoopis vastupidise olukorra.\u00a0<\/p>\n
\u00dcldine piirkiiruse v\u00e4hendamine on olnud Skandinaavia maadele see v\u00f5luvits, mis on aidanud neil liiklusohutuses j\u00f5uda Euroopa ja maailma tippu \u2013 neil on miljoni elaniku kohta hukkunuid kaks korda v\u00e4hem kui meil siin Eestis.<\/p>\n
Kas teil on ka piinlik, et 35 iseseisvusaastaga ei ole me j\u00f5udnud 2+2 teedega ei Narva, Tartusse ega P\u00e4rnusse?<\/p>\n
Me oleks pidanud suutma need \u00e4ra teha, aga kui v\u00f5rdleme ennast\u00a0 v\u00f5rreldavate naabrite, L\u00e4ti ja Leeduga, siis nemadki pole j\u00f5udnud. See on olnud valikute k\u00fcsimus, aga peame arvestama ka sellega, kus me parasjagu asume. Kui v\u00f5rdleme ennast Euroopa kriteeriumide ja teedeehituse p\u00f5him\u00f5tetega, siis tegelikult ei peakski Eestis 2+2 s\u00f5idurajaga teid olema. Meie \u00f6\u00f6p\u00e4evane liiklussagedus on lihtsalt niiv\u00f5rd madal, et v\u00f5iksime t\u00e4iesti vabalt hakkama saada ka 1+1 teedega, kui vaadata teiste riikide statistikat. Eestis t\u00f5siseltv\u00f5etavaid ummikuid ei ole, me elame p\u00e4ris h\u00e4sti ja saame p\u00e4ris h\u00e4sti liigelda.<\/p>\n
Kui h\u00e4sti on teie hinnangul toiminud 1+2 lahendus?<\/p>\n
Sel on omad plussid ja miinused. Paljuski olid hirmud nende 2+1 teede ees emotsionaalsed \u2013 n\u00e4iteks see, et kuskil l\u00e4heb traktor katki ja kogu liiklus seisab. Need pole v\u00e4ga realiseerunud. See on j\u00e4llegi juhuse k\u00fcsimus, aga usun, et need on meie liiklusohutusele oluliselt kaasa aidanud. Need teed on loonud ka ebamugavaid olukordi. 90 pealt 100 peale kiirust t\u00f5stes kiirus v\u00e4ga ei suurene ja m\u00f6\u00f6das\u00f5itu teha on paljuski v\u00f5imalik vaid veoautost, sedagi \u00e4\u00e4rmisel juhul \u00fchest v\u00f5i kahest. Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt sageli n\u00e4eme, et juhid kasutavad kahe s\u00f5idurajaga ala lihtsalt \u00fclem\u00e4\u00e4rase kiirusega m\u00f6\u00f6das\u00f5iduks. Ega seal ei saa ohutuse m\u00f5ttes piirkiiruseid oluliselt suurendada.\u00a0<\/p>\n
Ma olen aga t\u00e4heldanud, et politsei jaoks on magusamad kiirusem\u00f5\u00f5tmise kohad just 2+1 teede kahe s\u00f5iduraja suuna l\u00f5pus. Nemad v\u00f5tavad vahele need viimased, kes sealt veel pigistavad. Juriidiliselt on see keelatud, aga inimlikult me k\u00f5ik m\u00f5istame, et kui n\u00e4ed ala l\u00f5ppemas ja j\u00f5uaksid m\u00f6\u00f6das\u00f5idu \u00e4ra teha ega taha aeglase s\u00f5iduki selja taha tiksuma j\u00e4\u00e4da, kipub poisikene meist k\u00f5igist aeg-ajalt v\u00f5itu saama. N\u00fc\u00fcd tuleb lihtsalt m\u00f5elda, kui palju me seda juurde vajutame ja kas me ohtu sellega suurendame v\u00f5i v\u00e4hendame.<\/p>\n
Kui vaadata liiklusstatistikat, siis v\u00e4hem professionaalse vaatega inimene v\u00f5ib tunnetada, et 2+2 ja isegi 1+2 teed on peatrassidel olukorda parandanud. Enamus \u00f5nnetusi toimub meil aga ikkagi k\u00f5rvaltrassidel.<\/p>\n
Ma ei seaks meie teede kvaliteeti kuidagi selleks p\u00f5hjuseks, miks liiklus\u00f5nnetused juhtuvad. Jah, meil on olnud teatud teel\u00f5ike ja jumal t\u00e4natud, et P\u00e4rnu maanteega hakati tegelema. Need vihmaveerennid, mis seal juba v\u00e4lja kujunesid, tundusid veel aasta-poolteist tagasi lootusetu probleemina \u2013 tundus, et varsti peame Tallinn-P\u00e4rnu vahel s\u00f5itma 70 v\u00f5i isegi 50 kilomeetrit tunnis, sest tee nii hullusti laguneb ja on roopasse s\u00f5idetud.\u00a0<\/p>\n
\u00dcldiselt on Eesti teed ikkagi head. V\u00e4lismaal k\u00e4ies kipume s\u00f5itma rohkem kasutatavatel teedel ja kiirteedel, aga k\u00f5igile meie teede kirujatele soovitan s\u00f5ita m\u00f5nel L\u00e4ti k\u00f5rvalteel \u2013 siis saate aru, et oleme ikkagi kuhugi j\u00f5udnud. V\u00f5i proovige s\u00f5ita Eestist Euroopasse m\u00f6\u00f6da Riia ringteed.<\/p>\n
Teed ei ole nii suur p\u00f5hjus kuiv\u00f5rd see, et me ei suuda liiklejatena alati kohaneda. \u00dcks probleem v\u00f5ib olla see, et tahame s\u00f5ita t\u00e4pselt liiklusn\u00f5uete j\u00e4rgi ja siis, kui olud on paremad, tundub meile, et liiklusn\u00f5uded piiravad meid. R\u00e4\u00e4gin \u00fcldisest kiirusepiirangust: sa v\u00f5id meie maanteedel s\u00f5ita 90 kilomeetrit tunnis nii imeilusa, kuiva ja p\u00e4ikesepaistelise ilmaga kui ka talvel k\u00f5ige suurema pimeduse, l\u00f6rtsi ja lumesajuga. Piirang on t\u00e4pselt samasugune. Liikleja peaks tegelikult suutma ise kohaneda. V\u00e4ga sageli saame valesti valitud kiirusest aru alles siis, kui tagaj\u00e4rg on k\u00e4es. Nagu me tehnikavaldkonnas \u00fctleme: kui k\u00f5vasti tuleb mutter kinni keerata? Puruks, ja siis pool p\u00f6\u00f6ret tagasi. Me ei saa seda olukorda enam tagasi v\u00f5tta ja sealt need probleemid tekivadki.<\/p>\n
Tegelikult teevad liiklejad ise oma isiklikku riskianal\u00fc\u00fcsi ja\u00a0 v\u00e4ga paljudele liiklejatele tundub, et riigi tehtud kiirusepiirang ei ole adekvaatne. Mingites oludes on piirkiirus justkui liiga madal, ja mingi osa liiklejaid surub peale, et me peame igal juhul s\u00f5itma v\u00e4hemalt piirkiirusega \u2013 parem veel, kui natukene rohkemgi, sest on olemas teatud tolerantsid.\u00a0<\/p>\n
See on ka huvitav, ma puutun oma t\u00f6\u00f6s kogu aeg liiklusjuhtumitega kokku. Inimesed k\u00e4ivad mulle pidevalt r\u00e4\u00e4kimas, mis neil liikluses on juhtunud. T\u00f5si, see on umbes nagu arstit\u00f6\u00f6 \u2013 nad ei tule r\u00e4\u00e4kima sellest, kuidas oli mugav ja m\u00f5nus s\u00f5ita ning kuidas k\u00f5ik lahenes, vaid ikka probleemidest. Kuulen v\u00e4ga palju nende inimeste h\u00e4\u00e4lt, kes \u00fctlevad, et liiklus on korrast \u00e4ra ja k\u00f5ik kihutavad \u00fcmberringi. Ma ise s\u00f5idan aastas suurusj\u00e4rgus 30 000 kilomeetrit, mis ei ole k\u00fcll v\u00e4ga palju, aga s\u00f5idan erinevate s\u00f5idukitega \u2013 mootorrataste, s\u00f5iduautode ja suuremate autodega. Ausalt \u00f6eldes ei n\u00e4e ma seda kohutavat liikluspilti. Ma ei n\u00e4e seda, et kogu aeg j\u00e4\u00e4ks mulle keegi aeglane ette v\u00f5i et alatasa s\u00f5idaks keegi must kiiremini m\u00f6\u00f6da. Jah, aeg-ajalt s\u00f5idab keegi m\u00f6\u00f6da ja aeg-ajalt j\u00e4\u00e4b keegi ka mulle ette, aga l\u00f5ppude l\u00f5puks, kui ise n\u00e4rvi ei l\u00e4he, j\u00f5uad kohale. Miks nad siis n\u00e4rvilised on? S\u00f5idad Tallinn-Tartu, Narva v\u00f5i P\u00e4rnu maanteel ogaralt ja silm ruutus teistest m\u00f6\u00f6da, aga j\u00f5uad oma maakodusse ja teed mida? Kas j\u00f5udsid viis minutit varem v\u00f5i hiljem, pole tegelikult t\u00e4htsust.\u00a0<\/p>\n
See hetkekiiruse tagaajamine, et ma ei suuda s\u00f5ita 85-ga seda m\u00f5nda kilomeetrit, kuni tekib m\u00f6\u00f6das\u00f5iduv\u00f5imalus v\u00f5i auto p\u00f6\u00f6rab \u00e4ra, tekitab suurt frustratsiooni ja trotsi. Ei m\u00f5elda sellele, et m\u00f6\u00f6das\u00f5iduga me aega oluliselt juurde ei v\u00f5ida \u2013 aeg on arvutatav sekundites v\u00f5i minutites, kindlasti mitte k\u00fcmnetes minutites v\u00f5i tundides siin Eesti oludel.<\/p>\n
M\u00f5iste “m\u00f6\u00f6das\u00f5it” on v\u00e4ga palavalt armastatud, sest 85 kilomeetrit tunnis s\u00f5itvast autost tahaks m\u00f6\u00f6da minna. Kui kiirust \u00fcletada ei soovi, on m\u00f6\u00f6das\u00f5iduks vaja v\u00e4ga mitut kilomeetrit.<\/p>\n
See on t\u00f5si. Eriti veel, kui utreeritult arvestada ka pikivahedega \u2013 et kolm sekundit peab olema enne vastassuunav\u00f6\u00f6ndis s\u00f5itmist ja kolm sekundit p\u00e4rast. Selleks kulub umbes kilomeeter-poolteist vastassuunav\u00f6\u00f6ndis viibimise aega, mida meil sageli ei ole.<\/p>\n
Nii et tuleb rikkuda liikluseeskirju?<\/p>\n
Mina kuulun sellesse koolkonda, kes sellist m\u00f5\u00f5dukat kiiruse\u00fcletamist tolereerib. Kui suudame m\u00f5istlikult k\u00e4ituda, saab ka politseinik aru. Kui ees s\u00f5idetakse 85-ga ja sa s\u00f5idad 100-ga m\u00f6\u00f6da, siis on m\u00f6\u00f6das\u00f5iduks kulunud teepikkus ja vastassuunav\u00f6\u00f6ndis liikumise aeg l\u00fchem. Ta on rikkumine, aga arvan, et see on \u00f5igustatud rikkumine. Paraku kuuleme sedasama \u00f5igustust ka neilt, kes s\u00f5idavad 100 asemel 120 v\u00f5i 150-ga ja \u00fctlevad, et siis on aeg veel l\u00fchem ja ohutus suurem. Siis aga hakkavad rolli m\u00e4ngima juba teised asjad.\u00a0<\/p>\n
Kui v\u00e4ikeses ulatuses kiiruse\u00fcletamine on puhtalt f\u00fc\u00fcsikaliselt ja matemaatiliselt liikluses andestatav, siis suures ulatuses kiiruse\u00fcletamine on \u00f5nnega m\u00e4ngimine. Kui seal on m\u00f5ni ristmik ja keegi s\u00f5idab v\u00e4lja ega oska arvestada su suure kiirusega, on traagiline \u00f5nnetus saabumas.<\/p>\n
L\u00f5puks peame j\u00e4lgima, mis \u00fcmberringi toimub. M\u00f6\u00f6das\u00f5idu ajal oleme me tavaliselt rohkem kontsentreeritud ja t\u00e4helepanelikumad. \u00dchtlaselt s\u00f5ita 90 asemel 100 v\u00f5i 110-ga on palju ohtlikum kui teha seda l\u00fchidalt m\u00f6\u00f6das\u00f5idu ajal ja j\u00e4lgida pingeliselt, mis \u00fcmberringi toimub. Siis me saame liikluses paremini hakkama.<\/p>\n
Kummaga me paremini hakkame saama: sellega, et aru saada, mis ees toimub, v\u00f5i suudame hoomata ka seda, mis toimub k\u00fclgedel ja taga?<\/p>\n
Enamik inimesi vaatab kahjuks kogu aeg \u00fches suunas. See on ka inimese erip\u00e4ra, et silmad vaatavad ette ja selja taga meil neid ei ole, kuigi peeglid on olemas. See on mugandumine. Ise p\u00fc\u00fcan pidevalt olla teadlik ka sellest, mis toimub minu k\u00fclgridades ja taga. See on vajalik ka selleks, et liikluses oleks rohkem tegevust ja suudaksin juhtimisele keskenduda. Kui vaatad ainult ette ja ei tea, mis taga toimub, v\u00f5ib juhtuda, et tagant tuleb operatiivs\u00f5iduk.\u00a0<\/p>\n
Olen mitme juhtumiga kokku puutunud, kus autojuht s\u00f5idab kilomeetreid nii, et vilkuritega politseiauto on taga \u2013 \u00fcksk\u00f5ik, kas politsei tahab teda peatada v\u00f5i temast m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita \u2013 ja juht lihtsalt ei n\u00e4e ega saa aru, sest ta v\u00f5ib-olla kuulab k\u00f5rvaklappidega muusikat ega kuule sireene. Peeglisse ta ei vaata, sest arvab, et tal pole vaja teada, mis taga toimub. Tema on maanteekuningas ja kui kellelegi jalgu j\u00e4\u00e4b, pole see tema, vaid kellegi teise probleem. Liiklust rohkem j\u00e4lgides, ka seljatagust, suudame ohtlikke olukordi ennetada.\u00a0<\/p>\n
Kasv\u00f5i nii lihtne asi, et \u00fclek\u00e4igurajale v\u00f5i ristmikule l\u00e4henedes v\u00e4hendame aegsasti kiirust \u2013 see hoiab k\u00fctust kokku ja sunnib ka taganttulija, kes v\u00f5ib-olla on olnud t\u00e4helepanematu, aegsasti kiirust maha v\u00f5tma. Meil ei ole vaja liikluses s\u00f5ita nagu rallis\u00f5itjad, kes l\u00e4hevad t\u00e4isgaasiga v\u00f5imalikult kurvi l\u00e4hedale ja teevad \u00e4kki pidurduse. Sujuv liiklus t\u00e4hendab, et me ei tee j\u00e4rske pidurdusi ega kiirendusi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3698122h51dbt24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Janek Luts ja Indrek Sirk Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
J\u00e4tkame vestlust liiklusteemadel. Esimene poolaasta Eestis ei ole k\u00f5ige hullem olnud, aga ei ole ka k\u00f5ige parem. Kas liiklusj\u00e4relevalves peaks olema rohkem kaameraid v\u00f5i rohkem politseinikke?<\/p>\n
M\u00f5lemat on vaja. Kaamerad on delikaatne teema. Niikaua, kui kaamera on \u00fcles pandud \u00f5iguserikkumistega tegelemiseks, on see hea ja preventiivne. Selle tasakaalu leidmine oli peaaegu kaksk\u00fcmmend aastat tagasi kiiruskaameratega v\u00e4ga lihtne: kaamera on tee \u00e4\u00e4res, m\u00f5\u00f5dab pidevalt kiirust, aga fikseerib olukorra alles siis, kui oled rikkumise toime pannud.\u00a0 Privaatsusesse sekkumine on minimaalne, sest seda ei saa n\u00f5uda, et saaksin privaatselt \u00f5iguserikkumisi toime panna. Aga kui kaamerad hakkavad pidevalt j\u00e4lgima, fikseerima meie autode numbreid ja liikumist, ja see viiakse veel tehisaruga kokku nii, et pannakse kirja meie liikumisteed ja harjumused \u2013 see on liikumine j\u00e4lgimis\u00fchiskonna poole ja seda peaksime v\u00e4ltima.<\/p>\n
Automaatne j\u00e4relevalve v\u00f5imaldab suurt hulka inimesi raamides hoida. Ma jagan liiklejad kolme gruppi. Enamus Eesti inimestest on m\u00f5istlikud. Kui normid on kehtestatud, nad usaldavad neid; m\u00f5nikord nad libastuvad, mis on inimlik, aga \u00fcldiselt nad t\u00e4idavad n\u00f5udeid ja neile pole j\u00e4relevalvet eriti vaja. Nende vastandiks on n-\u00f6 “anarhistid”, kes v\u00f5itlevad k\u00f5igele vastu ja kompavad piire. Neid on \u00fchiskonnas v\u00e4he, ehk m\u00f5ni protsent, ja nendega tuleb tegeleda karmimate meetmetega. Aga on ka grupp, erialaterminites “hiilijad”, kes j\u00e4lgivad, kas nad saavad liiklusn\u00f5udeid natuke painutada.\u00a0<\/p>\n
Nad kasutavad rakendusi, et teada kaamerate ja politseinike asukohti. Kui nende arvates vahelej\u00e4\u00e4mise risk on v\u00e4ike, siis nad rikuvad \u00f5igust, kihutavad v\u00f5i s\u00f5idavad purjusp\u00e4i. Kui neil on vahelej\u00e4\u00e4mise hirm, t\u00e4idavad nad n\u00f5udeid. Nende jaoks on vaja luua subjektiivne risk \u2013 vahelej\u00e4\u00e4mise v\u00f5imalus s\u00f5ltumata ajast, kohast v\u00f5i tehnilistest vahenditest. L\u00f5puks muutub rikkumine neile lihtsalt ebamugavaks ja nad hakkavad n\u00f5udeid t\u00e4itma. Nende jaoks ongi vaja automaatset j\u00e4relevalvet, et nad ei saaks loota sellele, et kuna patrulle on v\u00e4he, v\u00f5ivad nad kiiremini s\u00f5ita.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal saatis politsei 880 musta j\u00f5ulukaarti inimestele, kes olid v\u00e4hemalt neli korda vahele j\u00e4\u00e4nud ja rahalise karistuse saanud. Kokku m\u00e4\u00e4rati neile 820 000 eurot trahvi, mis teeb iga inimese kohta ligi 1000 eurot. See n\u00e4itab, et neil on t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik: s\u00f5ita v\u00f5ib kiiremini, see on lihtsalt tasuline.<\/p>\n
Nende seas, kes neli korda vahele j\u00e4\u00e4vad, on nii paadunud retsidiivseid rikkujaid kui ka juhuslikumaid eksijaid, kes s\u00f5itsid n\u00e4iteks kindlustuseta v\u00f5i \u00fclevaatuseta. Samal ajal, kui kiiruskaamerad tabasid eelmisel aastal 300 000 kiiruse\u00fcletajat, tabati joobes juhte natuke \u00fcle 6000. Meil on tegelikult vaja leida s\u00fcsteem, mis suudaks ohtlikud rikkujad v\u00e4lja s\u00f5eluda ja nendega eraldi tegeleda, aga praegu meil seda ei ole.<\/p>\n
Selle nimi on veapunktis\u00fcsteem.<\/p>\n
Jah, seda nimetatakse veapunktis\u00fcsteemiks, aga sellel on n\u00f5ukogudeaegse talongide augustamise halb maik. Tundub, et see on s\u00fcsteem, kus nelja rikkumise pealt v\u00f5etakse automaatselt juhtimis\u00f5igus \u00e4ra. Mujal maailmas on ammu aru saadud, et lihtsalt sanktsioonide kohaldamine ei ole v\u00f5luvits. Veapunktis\u00fcsteem koosneb tegelikult kahest osast: esiteks selekteerib v\u00e4lja korduvrikkujad ning teiseks n\u00e4eb ette, et nendega tuleb midagi ette v\u00f5tta. Liiklusest k\u00f5rvaldamine ei ole esmane valik, v\u00e4ga sageli on vaja neid suunata. M\u00f5ni inimene ei saagi aru, et kiiruse \u00fcletamine on ohtlik, ja uskumatult palju on neid, kes ei oska arvestada, kui kaua alkohol organismist v\u00e4lja l\u00e4heb. Tundub, et kaks \u00f5lut on poole tunniga l\u00e4inud, sest tunne on hea ja l\u00f5bus, aga paraku see ikkagi m\u00f5jutab.<\/p>\n
Kas trahvim\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine t\u00f5stab liikluskultuuri?<\/p>\n
Liikluskultuuri ta ilmselgelt ei paranda, k\u00fcll aga hirmu. Inimene m\u00f5tleb majanduslikult. 2025. aasta alguses t\u00f5steti karistusm\u00e4\u00e4rasid, k\u00fcll p\u00f5hjendusega, et riigieelarvesse on raha juurde vaja, kirjeldati ka juurde, et teatud rikkumiste puhul pole trahvim\u00e4\u00e4r muutunud aastast 2002. See on t\u00e4itsa t\u00f5si. Tegelikult liiklusohutusspetsialistid olid seda ettepanekut pikalt teinud. Varem polnud selleks poliitilist tahet. Kui eelarve t\u00e4itmiseks oli vaja, tehti see \u00e4ra, aga sellel on olnud ka m\u00f5ju.\u00a0<\/p>\n
Eelmisel aastal liiklusrikkumiste avastamine v\u00e4henes ja see aasta n\u00e4itab endiselt langustendentsi, kuigi politsei v\u00e4idab, et nad on t\u00e4naval v\u00e4ljas samas mahus. Politsei v\u00e4idab praegu, et on praegu rohkem keskendunud preventiivsele t\u00f6\u00f6le ja selgitustele, aga see ei t\u00e4henda, et suured kiiruse\u00fcletajad v\u00f5i joobes juhid p\u00e4\u00e4seksid vaid n\u00e4puviibutusega \u2013 neile vormistatakse ikkagi trahvid, ja need on v\u00e4henenud. Ma julgen arvata, et Eesti inimene sai umbes eelmise aasta keskel v\u00f5i hiljemalt selleks aastaks aru, et kaks korda suurem trahv on rahakotile oluline v\u00e4ljaminek, ja hirm on pannud “hiilijate” seltskonna m\u00f5tlema, et nad enam ei riku.<\/p>\n
Kas teisaldatav kiiruskaamera peab olema hoiatava m\u00e4rgiga t\u00e4histatud, v\u00f5i l\u00e4htume p\u00f5him\u00f5ttest, et piirkiirust peab nagunii igal pool j\u00e4lgima? See vaidlus oli meil kevadel riigikogus.<\/p>\n
Minu arvates on see \u00fcsna propagandistlik v\u00e4ide, et kui ma tean, kus kiirust m\u00f5\u00f5detakse, siis k\u00e4itun \u00f5iguskuulekamalt. \u00dcldiselt on nii, et kui ma oma kiirust ei j\u00e4lgi ega pole t\u00e4helepanelik, ei n\u00e4e ma ka seda m\u00e4rki. “Hiilijatele”, kes j\u00e4lgivad Waze’i rakendusest kaamerate ja patrullide asukohti, on m\u00e4rgistamine vesi nende veskile. Nad saavad teadlikult kujundada oma liiklusk\u00e4itumist nii, et teatud kohtades nad rikuvad ja teistes on \u00f5iguskuulekad.\u00a0<\/p>\n
Veel hullem on see, mis politsei n\u00fc\u00fcd oma halduskoormuse v\u00e4hendamiseks v\u00e4lja m\u00f5tles. T\u00f5epoolest jah, mulle ka ei meeldi saada kolme v\u00f5i kuue kilomeetri lubatud s\u00f5idukiiruse \u00fcletamise eest saada hoiatustrahvi. Aga kui me tegelikult \u00fchiskonnale \u00fctleme, et\u00a0 n\u00fc\u00fcd me t\u00f5stame seda sekkumistolerantsi igal pool ja absoluutselt, siis tegelikult sisuliselt on politsei v\u00e4lja \u00f6elnud, et viiek\u00fcmne alas seier kuuek\u00fcmne peal, \u00fcheksak\u00fcmne alas seier saja peal – see on meie tolerantsipiir. Aga see t\u00f5stab meie keskmisi kiiruseid ja liikumiskiirust igal juhul ning tekitab veel rohkem erineva kiirusega liikuvaid s\u00f5idukeid.<\/p>\n
Samas v\u00e4hendab see kindlasti fikseeritud kiiruse\u00fcletuste arvu. Kaamerate poolt fikseeritud kiirused on tihti sellised, kus juba nelja-viie kilomeetri \u00fcletamise j\u00e4rel l\u00e4heb hoiatustrahv teele.<\/p>\n
Kuna kiiruskaamera trahvid tehakse s\u00f5iduki omanikule ja on anon\u00fc\u00fcmsed, sest trahvitakse auto omanikku, ei anna see meile v\u00e4ga suurt v\u00f5imalust oma liiklusolukorda anal\u00fc\u00fcsida. T\u00f5sisema valimi annavad meile juba ammu mobiilsed kaamerad, mis asuvad juhuslikes kohtades, sest seal n\u00e4eme tegelikku liiklusk\u00e4itumist. Statsionaarsete kaamerate juures oskab enamus ennast tagasi hoida. Tolerantsi t\u00f5stmine julgustab lihtsalt neid inimesi, kes m\u00e4ngivad piiridega.<\/p>\n
Kui vaatame liikluspilti kokkuv\u00f5tvalt, siis kellele on t\u00e4na rohkem m\u00f5eldud: jalak\u00e4ijatele, kergliikuritele v\u00f5i autos\u00f5itjatele?<\/p>\n
Meil ei ole suundumust mingit liiklejate gruppi oluliselt eelistada v\u00f5i soosida. \u00dche grupi esindajale v\u00f5ib tunduda, et teistele p\u00f6\u00f6ratakse rohkem t\u00e4helepanu, aga mulle tundub, et meie liiklus on suhteliselt tasakaalustatud. Natukene teeb muret see, et me p\u00fc\u00fcame kergliiklust soodustada autode liikluse piiramise ja kokkusurumise kaudu. See loob lihtsalt n\u00e4rvilist \u00f5hkkonda juurde. V\u00e4ga oluline on ka see, et me ei ole j\u00f5udnud \u00fchistranspordiga sinna, kus inimestel, eriti pendelr\u00e4ndajatel, oleks reaalne valik. See on k\u00f5ige suurem kitsaskoht. Kui me \u00fchistranspordi asja korda saaksime, paraneks ka liiklus.<\/p>\n
Kuna liikluspolitsei patrullide arvu t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga kiiresti t\u00f5sta ei saa, kas siis teie arvates peaks olema rohkem kaameraid?<\/p>\n
Jah, kaameraid v\u00f5iks olla rohkem, aga neil peab olema v\u00e4ga selge kasutusotstarve ja nende muuks otstarbeks kasutamine peaks olema v\u00e4ga selgelt reglementeeritud.<\/p>\n
Seda praegu ei ole ja see, et politsei tahab fikseerida andmebaasides k\u00f5ikide m\u00f6\u00f6duvate autode numbrid, ei ole p\u00e4ris korrektne.<\/p>\n
Seda meil vaja ei ole, me siiski vajame mingisugust privaatsust.<\/p>\n
Ait\u00e4h nende m\u00f5tete eest. \u00d5nneks v\u00f5i kahjuks k\u00f5iki asju ei muudeta, aga kui liiklusseadus on segane, siis vandeadvokaadil l\u00e4heb ju h\u00e4sti.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 otsa selles valdkonnas ei saa. Aga n\u00e4en, et meie \u00fchiskond muutub \u00fcldises m\u00f5ttes ikkagi rahulikumaks, suudame teineteisega rohkem arvestada ja kui me sellega toime tuleme, j\u00f5uame k\u00f5ik ilusti \u00f5htuks koju.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3698164h3bf6t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Janek Luts ja Indrek Sirk Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oleks vist kohatu teile meenutada, et te kunagi olete ka olnud liikluspolitseinik \u2013 see oli v\u00e4ga ammu? Jah,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":225502,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,79492,17304,28,29,19219,8102,2834,91278,53673,19,29163,25,91279,23,24,22,20,30],"class_list":["post-225501","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-indrek-sirk","tag-kergliikurid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liikluskaamerad","tag-liikluskultuur","tag-liiklusohutus","tag-liiklusseadused","tag-liiklussurmad","tag-news","tag-piirkiirus","tag-populaarseimad-lood","tag-talinn-tartu-maantee","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116899511625881909","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225501","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=225501"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225501\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/225502"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=225501"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=225501"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=225501"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}