Euroopa Komisjon alustas Eesti, T\u0161ehhi, Iirimaa, Kreeka, Ungari, Madalmaade, Portugali ja Soome suhtes rikkumismenetlust seoses t\u00f6\u00f6tingimuste l\u00e4bipaistvuse direktiiviga (direktiiv (EL) 2019\/1152), kuna need riigid ei viinud oma siseriiklikku seadusandlust direktiiviga vastavusse, teatab BNS.<\/p>\n
Euroopa Liidu t\u00f6\u00f6tingimuste l\u00e4bipaistvuse direktiiv tagab, et k\u00f5igile t\u00f6\u00f6tajatele EL-is esitatakse selge teave nende p\u00f5hiliste t\u00f6\u00f6tingimuste kohta, sealhulgas t\u00f6\u00f6tasu, t\u00f6\u00f6aja ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ive stabiilsuse kohta.<\/p>\n
Direktiiv kaitseb t\u00f6\u00f6tajaid ka kuritarvituste eest, nagu ettearvamatu t\u00f6\u00f6graafik ja \u00fclesannete saamine viimasel minutil.<\/p>\n
Liikmesriikidel on kaks kuud aega komisjoni j\u00e4relep\u00e4rimisele vastamiseks. Kui riik ei t\u00f5enda rikkumise puudumist v\u00f5i ei k\u00f5rvalda seda, v\u00f5ib komisjon saata sellele p\u00f5hjendatud arvamuse. Menetluse kolmandas etapis v\u00f5ib komisjon esitada hagi Euroopa Liidu Kohtusse, et teha kindlaks liikmesriigi poolne EL-i \u00f5iguse rikkumine.<\/p>\n
Rikkumismenetlus on \u00f5iguslik meede, mida Euroopa Komisjon rakendab liikmesriikide suhtes, kes ei ole t\u00e4itnud oma EL-i \u00f5igusest tulenevaid kohustusi.<\/p>\n
Rikkumiseotsused v\u00f5ivad puudutada k\u00f5iki EL-i poliitikavaldkondi ning nende eesm\u00e4rk on tagada liidu \u00f5iguse n\u00f5uetekohane kohaldamine kodanike ja ettev\u00f5tete h\u00fcvanguks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Komisjon alustas Eesti, T\u0161ehhi, Iirimaa, Kreeka, Ungari, Madalmaade, Portugali ja Soome suhtes rikkumismenetlust seoses t\u00f6\u00f6tingimuste l\u00e4bipaistvuse direktiiviga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":225559,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,32033,37,33,35,91296,34,36,2337,25552,91297],"class_list":["post-225558","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-direktiiv","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-el-i","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-komisjon","tag-kohustused","tag-rikkumiseotsused"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116899999014376403","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225558","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=225558"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225558\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/225559"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=225558"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=225558"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=225558"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}