{"id":225574,"date":"2026-07-11T07:07:58","date_gmt":"2026-07-11T07:07:58","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/225574\/"},"modified":"2026-07-11T07:07:58","modified_gmt":"2026-07-11T07:07:58","slug":"puit-asendab-fossiilmaterjale-kliimasobralikult-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/225574\/","title":{"rendered":"Puit asendab fossiilmaterjale kliimas\u00f5bralikult | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Puidu kasutamine v\u00e4hendab j\u00f5udsalt fossiilsetest materjalidest p\u00e4rinevat s\u00fcsinikuheidet, osutab v\u00e4rske Soome ja USA teadlaste uuring<\/a>. Suurima v\u00f5idu annab saematerjal.<\/p>\n

Kliimamuutusi p\u00f5hjustab eesk\u00e4tt fossiilse toorme kasutamisel vabanev s\u00fcsinik. Hinnanguliselt saab fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamise arvele kanda kolmveerand kogu kasvuhoonegaaside heitest. Samal ajal seovad looduslikud \u00f6kos\u00fcsteemid, nagu ookeanid, muld ja metsad, v\u00e4hem kui kolmandiku aastasest \u00fcleilmsest kasvuhoonegaaside heitest, mis fossiilmaterjalide kasutamisel tekib, kirjutab Eesti Maa\u00fclikooli metsakasvatuse kaasprofessor J\u00fcrgen Aosaar.\u00a0<\/p>\n

Kliimamuutuse leevendamiseks tuleks seet\u00f5ttu asendada fossiilsed materjalid ja -energiaallikad taastuvatega. Puittooted v\u00f5iks pakkuda asendust sellistele s\u00fcsinikumahukatele materjalidele nagu teras, betoon, plastist pakkematerjalid ja ka k\u00fctused.<\/p>\n

Hiljuties uuringus hindasid Soome ja USA teadlased, kas ja mil m\u00e4\u00e4ral v\u00e4heneb fossiilse p\u00e4ritoluga s\u00fcsiniku heide, kui asendada fossiilmaterjalid puiduga. Teisis\u00f5nu hindasid nad asendusefekti (i. k substitution effect), mis kirjeldab puidu kasutamise tulemusel v\u00e4lditud fossiilse s\u00fcsiniku heitkoguseid. Selleks anal\u00fc\u00fcsisid uurijad Soome, Euroopa Liidu ja kogu maailma 2020. aasta andmeid, mis kajastasid saematerjali, puitplaatide, paberi- ja papptoodete ning energiapuidu tootmist.<\/p>\n

Lisaks v\u00f5rdlesid teadlased eesotsas Soome Loodusvarade Instituudi (LUKE) teadlase Henrik Her\u00e4j\u00e4rviga asendusefekti maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF (i. k Land Use, Land Use Change and Forestry) sektori sidumise ja heitega. Avaldatud tulemused n\u00e4itasid, et puidu asendusefekt v\u00f5ib olla v\u00e4ga suur.<\/p>\n

Selgus, et Soomes \u00fcletasid puiduga v\u00e4lditud fossiilsed heitkogused LULUCF-sektori sidumist ja Euroopa Liidu tasandil j\u00e4id need v\u00e4\u00e4rtused samasse suurusj\u00e4rku. \u00dcleilmselt olid aga LULUCF-i heitmed asendusefektist siiski 2\u20134 korda k\u00f5rgemad.<\/p>\n

Absoluutkogustes n\u00e4itasid teadlased, et s\u00f5ltuvalt kasutatud arvestusmetoodikast j\u00e4i 2020. aastal Soomes t\u00e4nu puidule emiteerimata 13\u201338 miljonit tonni fossiilset p\u00e4ritolu kasvuhoonegaase (s\u00fcsinikdioksiidi ekvivalendis). Euroopa Liidus ulatus n\u00e4itaja 149\u2013317 miljoni tonnini ja kogu maailmas 971\u20132014 miljoni tonnini. Kogused moodustavad vastavalt 37\u201394 protsenti Soome, 6\u201312 protsenti Euroopa Liidu ja 3\u20136 protsenti maailma fossiilsetest s\u00fcsinikuheidetest.<\/p>\n

Euroopa Liidus ulatus aastatel 2000\u20132020 puidust toodete asendusefekt kokku ligikaudu 3000\u20136000 miljoni tonni ja maailmas 20 000\u201341 000 miljoni tonni s\u00fcsinikdioksiidi ekvivalendini.<\/p>\n

Sedav\u00f5rd suured hinnangute erinevused tulevad k\u00e4ibel olevatest asenduskoefitsientidest (i. k displacement factor). Nende p\u00f5hjal rehkendatakse, kui suurt hulka fossiilseid heitkoguseid fossiilsete materjalide asendamisel puiduga v\u00e4lditakse. Nii Euroopa Liidu kui ka maailma kohta puudub aga \u00fchtne ja terviklik vastavate koefitsientide kogum. Seep\u00e4rast kasutaski Her\u00e4j\u00e4rvi oma kolleegidega kahte erinevat \u2013 k\u00f5rget ja madalat \u2013 P\u00f5hjamaades v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud koefitsientide komplekti.<\/p>\n

K\u00f5rgemate asenduskoefitsientide korral kujunes Soome puittoodete hinnanguline asendusefekt ligikaudu 2,5 korda suuremaks v\u00f5rreldes madalamate koefitsientidega. K\u00f5ige suurem panus fossiilsete heidete v\u00e4ltimiseks tuli saematerjalist, s\u00f5ltumata kasutatud arvutusviisist.<\/p>\n

Tulenevalt asenduskoefitsientide metoodilistest puudustest l\u00e4henesid autorid arvutustele mitmel puhul v\u00f5imalikult ettevaatlikult ja konservatiivselt. Seet\u00f5ttu leiavad nad, et esitletud asendusefektid n\u00e4itavad tulemusi ilmselt tegelikust v\u00e4iksemana.<\/p>\n

Fossiilse toorme asemel puidu kasutamise kliimam\u00f5ju pole siiski nii lihtne hinnata. Puitu kasutatakse v\u00e4ga erinevate toodete valmistamiseks ja alati pole ka \u00fcheselt selge, millist materjali v\u00f5i energiaallikat see tegelikult asendab. Samuti s\u00f5ltuvad hinnangud eluts\u00fckli anal\u00fc\u00fcsidest, mille tulemused v\u00f5ivad uuringuti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt erineda. Sellest hoolimata osutavad teadust\u00f6\u00f6d laiemalt, et puidu asendusefekt on kliima seisukohalt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n

Uuringu autorid r\u00f5hutavad, et nad anal\u00fc\u00fcsisid \u00fcksnes seda, kui palju fossiilse s\u00fcsiniku \u00f5hku paiskamist puiduga v\u00e4ltida \u00f5nnestus. Nad ei v\u00f5tnud arvesse muutusi metsade ja muldade s\u00fcsinikuvarudes ega muid biosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsinikubilanssi m\u00f5jutavaid protsesse.<\/p>\n

Praegu kasutab inimkond aastas ligikaudu neli miljardit kuupmeetrit puitu ja eeldatavasti see kogus kasvab veelgi. Tulevikus v\u00f5ib puidu asendusefekt m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4heneda, sest uute tehnoloogiatega v\u00f5ivad terase, betooni ja plasti tootmisest tulenevad heited v\u00e4heneda.<\/p>\n

Samas nendivad nad, et s\u00fcsinikumahukate sektorite dekarboniseerimine ei kulge loodetud tempos. Her\u00e4j\u00e4rvi ja tema kolleegid leiavad et puidul p\u00f5hinevad materjalid ja bioenergia aitavad fossiilset s\u00fcsinikuheidet ka tulevikus tublisti v\u00e4hendada.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Silva Fennica<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Puidu kasutamine v\u00e4hendab j\u00f5udsalt fossiilsetest materjalidest p\u00e4rinevat s\u00fcsinikuheidet, osutab v\u00e4rske Soome ja USA teadlaste uuring. Suurima v\u00f5idu annab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":225575,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,91308,130,37,33,35,34,36,91309,2339,27283,60190],"class_list":["post-225574","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-asendusefekt","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-fossiilne-toore","tag-lulucf","tag-plast","tag-puit"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116900089551668100","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225574","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=225574"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225574\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/225575"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=225574"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=225574"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=225574"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}