{"id":225586,"date":"2026-07-11T07:32:21","date_gmt":"2026-07-11T07:32:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/225586\/"},"modified":"2026-07-11T07:32:21","modified_gmt":"2026-07-11T07:32:21","slug":"teet-kalmus-venemaal-ei-ole-voimalik-naftatootlemise-komplekse-ohutorjega-taies-ulatuses-katta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/225586\/","title":{"rendered":"Teet Kalmus: Venemaal ei ole v\u00f5imalik naftat\u00f6\u00f6tlemise komplekse \u00f5hut\u00f5rjega t\u00e4ies ulatuses katta"},"content":{"rendered":"<p>\nEelmises \u00fclevaates kirjutasin, et Venemaa energeetikaeksperdi Mihhail Krutihhini s\u00f5nul ei ole maailmas erilist naftapuudust ning selle kinnituseks ei ole toornafta tulevikutehingute hinnad peale j\u00e4rjekordset Hormuzi v\u00e4ina v\u00e4idetavat sulgemist v\u00e4ga palju t\u00f5usnud ehk siis brent-t\u00fc\u00fcpi nafta hind on t\u00f5usnud 72-73 dollarit\/barrel juurest t\u00e4na hommikul 76-77 dollarit\/barreli juurde.<\/p>\n<p>Krutihhini hinnangul on Iraani tegutsemise l\u00f5pptulemus kahjulik eesk\u00e4tt neile endile, sest teised lahe \u00e4\u00e4res asuvad riigid asuvad rohkem energiakandjaid eksportima v\u00e4inast m\u00f6\u00f6da minnes, samas kui Iraani enda nafta j\u00e4\u00e4b turul n\u00f6 toksiliseks, mida nafta \u00fclepakkumise tingimustes keegi eriti osta ei taha, kui, siis ainult koos v\u00e4ga suure allahindlusega, sest selles \u00e4ris on oluline tarnete stabiilsus.<\/p>\n<p>USA-le selline hinnatase sobib, sest nende naftatootjad on teeninud ja teenivad j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga h\u00e4sti ajal, kui laevaliiklus Hormuzi v\u00e4inas on h\u00e4iritud, samas kui Iraanil on j\u00e4rjest v\u00e4hem oma tegevusega v\u00f5imalik m\u00f5jutada energiakandjate turgu ning mis v\u00e4hemalt sama oluline \u2013 naftatulud on Iraanil siiani v\u00f5imaldanud sellisel kujul hakkama saada, aga ilma nendeta saab riigiaparaadi p\u00fcstihoidmine senisel kujul v\u00e4ga keerukas olema.<\/p>\n<p>Nii Iraani kui Venemaa tegevuse osas mitmed Venemaa anal\u00fc\u00fctikud v\u00e4lja toonud sarnase joone \u2013 reaalse v\u00f5imu liikumine j\u00f5ustruktuuride k\u00e4tte (on ju ka Putin KGB endine operatiivt\u00f6\u00f6taja) on kaasa toonud selle, et strateegilise tasandi juhtimine on asendunud operatiiv-taktikalise tasandi juhtimisega ehk siis eriteenistused ei ole kuskil riikides hakkama saanud riikide kompleksse arendamisega, sest see on nende jaoks liiga keeruline.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tK\u00fcll aga on nende jaoks arusaadav suunata rahalisi vahendeid teistesse riikidesse, et \u00fcritada nii seal oma m\u00f5ju suurendada ning Venemaa n\u00e4itel ei olnud Putini jaoks probleemiks r\u00fcnnata Ukrainat s\u00f5jaliselt, mis strateegilises vaates on Venemaa tuleviku seisukohast \u00e4\u00e4rmiselt halb otsus, aga hingelt operatiivt\u00f6\u00f6taja Putin ihkab ikka n\u00f6 dvi\u017euhhat koos n\u00e4rvik\u00f5diga.<\/p>\n<p>Nii Venetsueela kui Iraan olid ka headeks n\u00e4idetaks selles osas, et sul v\u00f5ib k\u00fcll olla v\u00e4ga suures koguses energiakandjaid maa sees, aga ilma kaasaegseid tehnoloogiate kasutamisv\u00f5imaluseta on sellest k\u00f5igest v\u00e4he abi.<\/p>\n<p>N\u00f6 normaalse, eesk\u00e4tt oma riigi arendamisele keskendunud v\u00f5imu olemasolul ei oleks Iraanil mingeid probleeme olnud naftat eksportida praegusest mitu korda rohkem ning hoopis teisiti oleksid asjad ka maagaasi ekspordiga, sest Iraanil on Venemaa j\u00e4rel suurimad teadaolevad maagaasi varud (Venemaal 24-25%, Iraanil 17-18%, Kataril 12-13%, USA-l 5%).<\/p>\n<p>Venemaa oli siiani energiakandjate ekspordiga paremini hakkama saanud, lisaks ehitati ja moderniseeriti viimastel aastak\u00fcmnetel naftat\u00f6\u00f6tlemise komplekse, et tagada kvaliteetse mootorik\u00fctuse k\u00e4ttesaadavus nii Venemaal kui ka seda eksportida, sest ise naftast mootorik\u00fctuseid tootes on lisandv\u00e4\u00e4rtus oluliselt suurem. Et mootorik\u00fctuseid eksportida, tuli investeerida miljardeid dollareid seadmetesse, mille abil sai toota Euro 5 kvaliteedin\u00f5uetava vastavat bensiini ja diiselk\u00fctust.<\/p>\n<p>Venemaa l\u00e4\u00e4neosas on valdav urals-t\u00fc\u00fcpi nafta, mis on keskmiselt raske nafta ning sellisest naftast saab rohkem diiselk\u00fctust, nii saab 100 tonnist urals-t\u00fc\u00fcpi naftast keskmiselt 30-33 tonni diiselk\u00fctust, 20-23 tonni bensiini ja 6-8 tonni lennukik\u00fctust. 100-st tonnist kergemast naftast saab 30-36 tonni bensiini, 20-25 tonni diiselk\u00fctust ja lennukik\u00fctuse osa on sama \u2013 6-8 tonni.<\/p>\n<p>Tulenevalt kasutatavast naftast toodab Venemaa oluliselt rohkem diiselk\u00fctust kui bensiini. Kuna lisaks k\u00f5ige moodsamatele naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksidele on Venemaal ka neid, mis kaasajastamist vajaksid, t\u00e4hendab see nende puhul veelgi suuremat diisli tootmist v\u00f5rreldes bensiini tootmisega.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tViimastel aastatel oli Venemaa tootnud Nez\u00f5gari andmetel suurusj\u00e4rgus 90 miljonit tonni diiselk\u00fctust aastas, millest Venemaal tarbiti \u00e4ra 52 miljonit tonni ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa l\u00e4ks ekspordiks. Kui n\u00fc\u00fcd Venemaa teatas, et nad l\u00f5petavad diiselk\u00fctuse ekspordi \u00e4ra, siis n\u00e4eb ju nende arvude abil \u00e4ra, kui suured probleemid mootork\u00fctuste tootmisel Venemaal tegelikult on.<\/p>\n<p>Aga bensiiniga on asjad oluliselt keerulisemad, sest Venemaal toodeti bensiini aastas suurusj\u00e4rgus 44 miljonit tonni, millest riigis tarbiti \u00e4ra 38 miljonit tonni ehk siis ekspordiks l\u00e4ks aastas ainult 5-6 miljonit tonni bensiini, mida on diiselk\u00fctusega v\u00f5rreldes kohe oluliselt v\u00e4hem.<\/p>\n<p>Kui vaadata Venemaa s\u00f5iduautode parki, siis seal on valdav enamus bensiinimootoriga masinad \u2013 90-92%, diiselmootoriga on 5-7% autodest ja h\u00fcbriidid ja elektris\u00f5idukid moodustavad marginaalse turuosa. Miks on selline proportsioon kujunenud? Venemaal on k\u00fctusehinnad tanklates subsideeritud, kusjuures bensiin on odavam kui diiselk\u00fctus (aasta alguse pool n\u00e4iteks liiter 95 oktaanarvuga bensiini suurusj\u00e4rgus 70 rubla liiter ja diiselk\u00fctus 80 rubla liiter).<\/p>\n<p>Oma osa on ka karmil kliimal, kus suurte k\u00fclmadega on bensiinimootoriga v\u00e4hem probleeme, aga lisaks on varasemal ajal olnud just diiselk\u00fctuse kvaliteedi osas suuremaid k\u00f5ikumisi, samas kui kaasaegsed diiselmootorid on ebakvaliteetse k\u00fctuse osas tundlikumad kui on bensiinimootorid.<\/p>\n<p>Ehk kui n\u00fc\u00fcd Venemaal j\u00e4rjest s\u00fcveneva mootork\u00fctuse kriisi ajal v\u00f5ib n\u00e4ha, et tanklates on tihtipeale ainsana saadavad diiselk\u00fctus, siis autoomanikele on sellest r\u00f5\u00f5mu v\u00e4he, sest diiselmootoriga s\u00f5iduautosid on lihtsalt v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n<p>Omaette teema on m\u00fc\u00fcdava k\u00fctuse kvaliteediga, aasta l\u00f5puni v\u00f5ib m\u00fc\u00fca ka madalama kvaliteediga Euro 3 k\u00fctuseid, samas kui venemaalaste s\u00f5nul tanklas tankimisel selle kohta v\u00e4ljas mingit infot ei ole, info saamiseks pead minema tankasse sisse, kus \u00fcldjuhul saab n\u00e4ha m\u00fc\u00fcdava k\u00fctuse kvaliteedisertifikaati, aga kui sabad tanklates on niigi pikad, siis mis ta teed, kui saba \u00e4ra seisad ja siis selgub, et m\u00fc\u00fcdav k\u00fctus on madalama kvaliteediga?<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tUkraina j\u00e4rjestikuste droonir\u00fcnnakute tulemusena (t\u00e4na \u00f6\u00f6sel Ilski naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleks) on Venemaal j\u00f5utud olukorda, kus ei suudeta katta turun\u00f5udlust isegi madalama kvaliteediga bensiini osas, puuduj\u00e4\u00e4k on hinnanguliselt 25%, aga v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd juba olla ka suurem ning olukorra parenemiseks l\u00e4hiajal lootust ei ole.<\/p>\n<p>Putin v\u00f5ib ju teleesinemises n\u00f6 n\u00f5uda probleemide likvideerimist, aga jutuks see ainult j\u00e4\u00e4bki, sest reaalsuses on naftat\u00f6\u00f6tlejad v\u00f5imetud olukorda muutma, nn Madjari lindude vastu on nad v\u00f5imetud.<\/p>\n<p>Z-kanal Voenn\u00f5i osvedomitel \u00fcritas l\u00e4bi m\u00e4ngida stsenaariumi, kui k\u00f5igi Venemaa suuremate naftat\u00f6\u00f6tlemise komplekside juurde paigutataks \u00f5hut\u00f5rjekompleksid Tor ja Pantsir, siis kui palju neid vaja l\u00e4heks. Selgus, et seda \u00fclesannet ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ita, sest suurte naftat\u00f6\u00f6tlemise komplekside territooriumid on hiiglaslikud, t\u00fc\u00fcpiliselt 500 hektarit ja rohkemgi, \u00fcks kompleks kataks 90 kraadise sektori mingi vahemaa osas.<\/p>\n<p>V\u00f5ttes seda arvesse, aga ka infot, et Ukraina h\u00e4vitab neid komplekse oluliselt kiiremini kui neid Venemaal suudetakse juurde toota, siis j\u00f5udis z-kanal j\u00e4reldusele, et olukorras, kus s\u00f5da kestab, ei ole l\u00e4hiaastatel reaalne naftat\u00f6\u00f6tlemise komplekse \u00f5hut\u00f5rjekompleksidega t\u00e4ies ulatuses katta.<\/p>\n<p>Aga ka siis oleks v\u00f5imalik Ukrainal korraldada massiivne r\u00fcnnak \u00fchest kindlast suunast, mis t\u00e4hendaks seal asuvate komplekside \u00fclekoormamist peibutusdroonidega, peale mida j\u00e4rgneks r\u00fcnnak lahingudroonidega. Seda infot kinnitas z-kanal Kremljovkaja tabakerka, kelle andmetel olid Venemaa s\u00f5jav\u00e4elased \u00f6elnud, et enne 2029. aastat ei ole reaalne naftat\u00f6\u00f6tlemise komplekse \u00f5hut\u00f5rjekompleksidega katta.<\/p>\n<p>Realistlikum variant oleks arendada mobiilsete \u00f5hut\u00f5rjegruppide t\u00f6\u00f6d, aga et Venemaal ei ole lubatud p\u00fc\u00fcdurdroonides kasutada l\u00f5hkeainet, siis ainult kineetilise meetodiga Ukraina droonide r\u00fcndamine on oluliselt v\u00e4iksema efektiivsusega.<\/p>\n<p>Praeguste arengute j\u00e4tkudes, eeldusel, et Ukraina ei l\u00f5peta oma droonir\u00fcnnakuid, saab Venemaal k\u00fctusekriis ainult s\u00fcveneda. Jutud mingitest pisikestest mobiilsetest naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksidest ei kannata Krutihhini s\u00f5nul mingit kriitikat, sest sealt saab oluliselt madalama kvaliteediga k\u00fctust, mida uuematesse autodesse ei ole eriti m\u00f5ttekas panna.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tK\u00f5ige rohkem m\u00f5jutab madalama kvaliteediga mootorik\u00fctus kuni 10 aasta vanuseid autosid, milliseid on Venemaal suurusj\u00e4rgus 30% autode koguarvust ning selles kontekstis on Venemaa sotsiaalmeedias j\u00e4rjest rohkem postitusi s\u00f5numiga, et inimeste jaoks on k\u00f5ige m\u00f5istlikum kujunenud olukorras oma uuemad autod lihtsalt seisma panna ja tegijaks on kujunemas taas vanad Ladad, mille jaoks pole erilist vahet, et kas k\u00fctus on kvaliteediga Euro2 v\u00f5i Euro3. Igatsesite NSVL-i taga, n\u00fc\u00fcd saate seda tunda.<\/p>\n<p>Ukraina on v\u00f5tnud viimase n\u00e4dala jooksul k\u00e4sile olukorra Aasovi meres, mille osas Putin mingi aega tagasi t\u00f5i v\u00e4lja, et selle mere n\u00f6 muutumine Venemaa siseveekoguks on senise s\u00f5ja \u00fcks suurimaid saavutusi Venemaa poolt. Defence Expressi andmetel on Ukraina droonid r\u00fcnnanud l\u00fchikese aja jooksul 27,5% Aasovi merel olevatest k\u00f5igist laevadest, kusjuures mitmeid laevasid on r\u00fcnnatud korduvalt.<\/p>\n<p>T\u00e4na lisandusid r\u00fcnnakud Taganrogi sadama k\u00fctuseterminaalile ja pihta sai ka Asovi linna naftabaas ehk Ukraina on asunud likvideerima Venemaa v\u00f5imekust selle mere \u00e4\u00e4res k\u00fctust laevadele laadida ning mitmete zetnikute hinnangul v\u00f5ib juba l\u00e4hiajal tekkida olukord, kus Aasovi meres ei liigu enam \u00fckski Venemaa laev, mis t\u00e4hendab, et Krimmi ei j\u00f5ua sellelt suunalt enam \u00fcldse k\u00fctust.<\/p>\n<p>Krimmis endas on mootorik\u00fctuste hind t\u00f5usnud 300 rublani\/liiter ning z-kanalites nenditakse nukralt-s\u00fcgavam\u00f5tteliselt, et bensiini ei saa rohkem tarbida, kui seda toodetakse ning m\u00e4ngitakse l\u00e4bi erinevaid stsenaariume juhuks, kui siseturult on puudu 30% vajaminevast bensiinist.<\/p>\n<p>Talongid tekitavad kiirelt musta turu ja kriminaalsete gruppide suurenenud huvi, sest defitsiidi tingimustes on v\u00f5imalik kiirelt palju vahelt teenida. Kui m\u00fc\u00fca k\u00fctust kallilt (300 rubla\/liiter), siis saavad eesk\u00e4tt pihta v\u00e4hemkindlustatud inimesed, aga neid on Venemaal palju ja valimised tulemas.<\/p>\n<p>Ainuke lahendus olukorra muutmiseks paremuse poole oleks s\u00f5ja l\u00f5petamine, aga seda Putin ei taha, tema on Lavrovi s\u00f5nul valmis s\u00f5dima senikaua, kuni Ukraina n\u00f5ustub Venemaa tingimustega ehk siis kapituleerub.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tOlukord rinnetel.<\/p>\n<p>K\u00f5ik j\u00e4tkub varem v\u00e4ljakujunenud mustri j\u00e4rgi, kus Venemaa on aktiivsem Donbassis, kus neil oli Deepstate andmetel Kostjantinivivkast idas ja Rodinskest kirdes v\u00e4ike edenemine ja hall ala laienes Rai-Oleksandrivkast ida pool.<\/p>\n<p>Ukraina omakorda j\u00e4tkad vastur\u00fcnnakute l\u00e4biviimist L\u00f5manist p\u00f5hja pool, Novopavlivka suunal ja Stepnogirske suunal ning muidu \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikult s\u00f5nu seadva 3. armeekorpuse alampolkovniku Maksim \u017dorini s\u00f5nul on Ukraina armeel reaalseid edusamme, millest avalikult r\u00e4\u00e4gitakse rohkem ehk juba isegi l\u00e4hiajal.<\/p>\n<p>Z-kanal Svidetel Bairaktara kirjeldas Ukraina r\u00fcnnakumustri muutumust viimasel ajal, mis olevat Ukrainale ka edu toonud. See muster kopeerib m\u00f5nes m\u00f5ttes Venemaa armee enda tegutsemist Dobropilja suunal eelmisel suvel, kus droonidega lennutati ette varustust, et s\u00f5jav\u00e4elastel oleks v\u00f5imalik paremini m\u00e4rkamatult m\u00f6\u00f6da metsaveerge hiilida.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd olevat olukord muutunud selles osas, et kuna Ukraina armee k\u00e4sutuses on suured droonid, siis nendega veetakse ette relvastust kuni raskekuulipildujateni ja v\u00e4iksemate miinipildujateni v\u00e4lja, samas kui Ukraina s\u00f5jav\u00e4elased saavad ilma rasket varustust tassimata m\u00f6\u00f6da metsaviirge edasi liikuda, s\u00e4ilitades kuumas ilmas nii vajalikku v\u00e4rskust ja v\u00f5itlusv\u00f5imet. Lisaks on r\u00fcnnakutel l\u00e4biviimisel t\u00e4htis roll Ukraina droonidel, mis esimeses laines Venemaa s\u00f5jav\u00e4elaste positsioone t\u00f6\u00f6tlevad.<\/p>\n<p>Viimase info kohaselt olevat Ukraina droonid taas k\u00fclastanud Moskvas Kapotnes asuvat naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksi ja ka \u00fchte Ni\u017enekamskis asuvat naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksi (seal on neid kaks), aga loodetavasti selgub p\u00e4eva peale selles osas rohkem infot.<\/p>\n<p>Ukraina peetakse ka edetabelit selles osas, et kui mitu korda on mingit Venemaa naftat\u00f6\u00f6tlemise komplekis r\u00fcnnatud ning praegu on esikohal Saraatovi naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleks 15 korraga, j\u00e4rgnevad Rjazanski ja Volgogradi naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksid 13 korraga. T\u00f6\u00f6 k\u00e4ib.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmine \u00fclevaade esmasp\u00e4eval.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tAu Ukrainale!<\/p>\n<p>\u00dclalolev artikkel p\u00f5hineb <a href=\"https:\/\/www.patreon.com\/teetkalmus\/posts\/ulevaade-toimuva-163420615\" target=\"\\&quot;_blank\\&quot;\" rel=\"nofollow noopener\">Teet Kalmuse sotsiaalmeedia postitusel<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmises \u00fclevaates kirjutasin, et Venemaa energeetikaeksperdi Mihhail Krutihhini s\u00f5nul ei ole maailmas erilist naftapuudust ning selle kinnituseks ei&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":225587,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[4362,26,27,37,33,4358,35,4360,34,36,4359,4364,4357,31,32,21,1554,28,29,95,19,25,23,24,22,20,4361,4363,30,92,93,94],"class_list":["post-225586","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ajaleht","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-elu","tag-eesti-keel","tag-eestielu","tag-estonia","tag-estonian","tag-estonian-life","tag-estonian-media","tag-estonian-world-review","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kanada","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valiseesti","tag-valiseestlased","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116900183791313486","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225586","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=225586"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/225586\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/225587"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=225586"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=225586"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=225586"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}