Keskkonnakomisjoni j\u00f5udsid neljap\u00e4eval esimese lugemise j\u00e4rgsed ettepanekud kliimakindla seaduse muutmiseks. Kohustused s\u00fcsinikheite v\u00e4hendamiseks pandaks sellega vaid riigisektorile. Opositsiooni s\u00f5nul on aga seaduseeln\u00f5u j\u00e4tkuvalt sisutu.<\/p>\n
Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi (Reformierakond) s\u00f5nul puudutasid muudatusettepanekud suuresti samu teemasid nagu seaduse esimesel lugemisel.<\/p>\n
Eelk\u00f5ige on tema s\u00f5nul vahe eelmiste seaduseeln\u00f5u versioonidega see, et loobutud on sektoriaalsetest heite-eesm\u00e4rkidest, mida ette kirjutada ei soovita.<\/p>\n
Tagasiside tuli aga p\u00f5hiliselt selle kohta, kas seaduses seisvad tegevusplaanid on \u00f5iguslikud n\u00f5udmised v\u00f5i n-\u00f6 hea tahte avaldus.<\/p>\n
“Pigem on v\u00e4ga selge s\u00f5nastamise soov, et teekaardid ei seaks veel lisakohustusi. Nad ei saagi seda teha, kuna need ei ole siis seaduse tekst,” selgitas ta.<\/p>\n
Kusjuures selles seisnebki kliimaraamistiku p\u00f5hiline kriitika, mida on kostnud nii looduskaitsjate kui ka n\u00e4iteks opositsiooni, peamiselt sotside, poolt: eraettev\u00f5tetele kohustusi ei seata.<\/p>\n
Alenderi s\u00f5nul on aga seaduse peamine eesm\u00e4rk panna paika Eesti heite v\u00e4hendamise eesm\u00e4rk. Tema s\u00f5nul puudutabki seadus seep\u00e4rast ainult riigisektorit. Erasektoris aga saaks poliitiku s\u00f5nul tehnoloogilistele arengutele lootma j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
“Tehnoloogia valdkonnas areneb v\u00e4ga kiiresti ja kui me t\u00e4na kirjutame kinni ennast mingites sektorites ja tehnoloogia v\u00f5ib-olla areneb kiiremini m\u00f5nes teises sektoris, siis j\u00e4rgmised riigikogud peavad minema seadust omakorda muutma,” leidis Alender.<\/p>\n
USA majandus on saanud tugeva t\u00f5uke tehisaru arendamisest, samas on tegemist v\u00e4ga energia- ja veemahuka sektoriga. Kuidas see v\u00f5iks seadusele vastu seista?<\/p>\n
“Me peame ikkagi selgelt vaatama puhaste tehnoloogiate arengu poole, [see on] miks ka riigikogu on n\u00fc\u00fcd Eestis v\u00f5tnud vastu ka tuumaenergeetika seaduse, mis on samamoodi puhas energia. Tuumaenergeetika areng on ju t\u00f5usuteel just seoses v\u00e4ga energiamahukate sektoritega, mida seesama tehisintellekt vajab,” \u00fctles keskkonnakomisjoni esimees.<\/p>\n
Maran: tekst on, aga sisu mitte<\/p>\n
Seadust on tugevalt kritiseerinud riigikogu opositsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid, kes eeln\u00f5ule ka oma muudatusettepanekud saatsid.<\/p>\n
“Kasutades siin kellegi teise v\u00e4ljendit \u2013 \u00fckski seadus ei ole kuldmuna. Aga munas peab sisu olema ja sellel seadusel on praegu selline h\u00e4da, et tal on tekst olemas, aga sisu ei ole,” selgitas samuti keskkonnakomisjoni kuuluv sotsiaaldemokraat Tiit Maran.<\/p>\n
Eeln\u00f5u kritiseeris ta kolme peamise punkti l\u00e4bi: tegevuskava, sektoriaalsed eesm\u00e4rgid ja teaduslik sisu.<\/p>\n
Nagu mainitud, ei ole tegevuskava siduv \u00f5iguslik dokument ning see v\u00f5tab Marani s\u00f5nul sellelt ka reaalse m\u00f5ju. Lisaks tahaks sotsid, et kutsutaks kokku kliiman\u00f5ukogu, mis annaks muutustele Marani s\u00f5nul ka teadusliku v\u00e4ljundi.<\/p>\n
Mitmed kriitikud v\u00e4idavad, et roheenergiale \u00fcleminek tuleb liigselt majanduse arvelt ning on sestap vastuoluline, ent Maran nii lihtsustatult pilti ei n\u00e4e.<\/p>\n
“Siin tekib vastandlik seis: rohelised ja mitterohelised. Mulle selline l\u00e4henemine eriti ei istu. Meil ei ole teist v\u00f5imalust, me peame ennast \u00fcmber kujundama kahes aspektis,” \u00fctles Maran ning nimetas nendena kasvuhoonegaasi v\u00e4hendamise ja arusaama, et muutust ei saa enam \u00e4ra hoida ning tuleb kohaneda.<\/p>\n
“Kindlasti tuleb anda majandusele, sektorile hingamisruumi, aga teise poole pealt peab ka majandus muutuma. Meil ei ole teist v\u00f5imalust. See kindlasti on valuline, siin peab riik appi tulema,” k\u00f5neles Maran.<\/p>\n
Samas on riigieelarve defitsiidis ning kaitsekulutused v\u00f5tavad iga aasta aina suurema osa eelarvest. Kust peaks riik siis raha leidma, et anda veel toetusi, mis arvestades n\u00e4iteks energiasektori arendushindu peaks olema \u00fcsna suured?<\/p>\n
“Midagi ei ole teha, \u00f5ige on see, et meil on ju t\u00e4ielik kobarkriis. Meil on geopoliitiline kriis, kliimakriis, keskkonnakriisid v\u00e4ga erinevatest aspektidest ja neid korraga lahendada on keeruline. Aga ei ole ka \u00f5ige see, et me j\u00e4tkame praegu ainult geopoliitilise poolega ja selle teise, sisult veel suurema kriisi, j\u00e4tame t\u00e4iesti k\u00f5rvale,” \u00fctles Maran.<\/p>\n