avaldas temaga pikema intervjuu<\/a>. K\u00fcsitles ajakirjanik Aimar Altosaar. <\/p>\n\u2022 Ta \u00fctleb, et Eesti tulevik s\u00f5ltub suurelt osalt Putini hapuks l\u00e4inud s\u00f5jast Ukrainas<\/p>\n
\u2022 Ta on uhke oma rohelise bareti \u00fcle, mida hoiab k\u00e4eulatuses riiulis<\/p>\n
\u2022 Tema kopter lasti Vietnami s\u00f5jas mitu korda s\u00f5elap\u00f5hjaks, kuid tal oli \u00f5nne<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tElu Eesti vabadusele p\u00fchendanud J\u00fcri Toomepuu on n\u00e4inud kolme s\u00f5da, neist kahest on ta ise s\u00f5jamehena osa v\u00f5tnud.<\/p>\n
Praegu elab 95-aastane Toomepuu USAs Florida osariigis Tampa l\u00e4histel ning kirjutab \u2013 Postimehes Ukraina s\u00f5ja ja USA kohta kommentaare ning on t\u00e4navu avaldanud kaks raamatut. Toomepuu on end tehisaruga kurssi viinud ja soovitab soojalt sama k\u00f5igile vaimse t\u00f6\u00f6 tegijaile.<\/p>\n
Vestlesime oktoobri algul silmast silma veebi vahendusel.<\/p>\n
Olete viimasel ajal taas Eestis t\u00e4helepanu keskmes, eriti oma s\u00fcgavate anal\u00fc\u00fcsidega Ukraina s\u00f5ja ja Ameerika poliitika kohta. Mis teid kommenteerima motiveerib?<\/p>\n
Kui Putin saavutab Ukrainas oma tahtmise, v\u00f5ib ta tahta ja saada ka Eesti. Mu s\u00fcnnimaa tulevik on mulle t\u00e4htis.<\/p>\n
Kui keegi eestlastest on p\u00e4dev v\u00f5tma s\u00f5na Ukraina s\u00f5ja ja Ameerika v\u00e4lispoliitika teemal, siis teie. M\u00f5jute usutavamalt kui paljud teised. Millal asub Ameerika taas demokraatia juhtrolli?<\/p>\n
Trump on nagu ilm \u2013 kord paistab p\u00e4ike, kord m\u00f6llab tornaado. Kodus on tal \u00f5nnestunud inflatsiooni ohjata, piiri kindlustada, majandust parandada ja kuritegevust piirata, v\u00e4lispoliitikas on ta kompass m\u00f5nikord nagu meremehel, kes otsib p\u00f5hjat\u00e4hte p\u00e4ise p\u00e4eva ajal.<\/p>\n
Trumpi Putini-lembus on oht Euroopale ja eelk\u00f5ige Eestile. N\u00e4ib, et ta on l\u00f5puks ometi hakanud aru saama, et Putin on verejanuline, vallutushull despoot, keda ei saa t\u00f5siselt v\u00f5tta. Trump on isegi hakanud Zelensk\u00f5id toetama. Tahaks loota, et veel \u00fcht p\u00f6\u00f6ret ei tule.<\/p>\n
Eesti tulevik s\u00f5ltub suurelt osalt Putini hapuks l\u00e4inud s\u00f5jast Ukrainas. \u00d5nneks on Putin rumalav\u00f5itu t\u00fcrann \u2013 ta s\u00f5da Ukrainas on Venemaad oluliselt n\u00f5rgestanud. Mina olen veendunud, et v\u00f5itjaks j\u00e4\u00e4vad Ukraina tublid vabadusv\u00f5itlejad.<\/p>\n
Miljon langenut, kaotatud s\u00f5jamasinad, mida Venemaa ei suuda asendada, naftat\u00f6\u00f6stuse kahjustused \u2013 k\u00f5ik see on viinud Vene majanduse kokkuvarisemise piirile. Loodan v\u00e4ga, et see varsti \u00fcletab piiri. K\u00f5ik, mis Putini Venemaale halba teeb, teeb head Eestile.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tOlen kohtunud paljude v\u00e4liseestlastega Kanadast ja USAst \u2013 iga kord imetlen, kui tugev on nende side Eestiga!<\/p>\n
V\u00e4liseestlased on m\u00f5nes m\u00f5ttes t\u00f5esti suuremad patrioodid kui kodueestlased.<\/p>\n
Kodumaalt lahkudes lootsime me esialgu, et l\u00e4\u00e4neliitlased suudavad Stalini pidurdada ja me saame peatselt Eestisse tagasi. Inimeste m\u00e4lu on valikuline, meelde j\u00e4\u00e4vad ilusad ja head asjad, v\u00e4hemmeeldivad kaovad unustuse h\u00f5lma. Lastele r\u00e4\u00e4giti, et Eesti on see k\u00f5ige parem ja k\u00f5ige toredam koht. Minu rinnas tuksub ikka Eesti s\u00fcda, nagu teistelgi v\u00e4liseestlastel.<\/p>\n
Meenutame aega, kui olite alles laps ja kui Eesti Vabariik annekteeriti.<\/p>\n
Olin \u00fcheksa-aastane, kui venelased Tallinna 1940 sisse tulid. Poistele oli p\u00f5nev n\u00e4ha l\u00e4rmakaid tanke. Neid olime varem n\u00e4inud ainult paraadil. Kui m\u00f5ni j\u00e4i t\u00e4naval seisma, saime Vene s\u00f5durite karjumisest aru, et asi on t\u00e4htis. Aitasime neil isegi t\u00e4navale pudenenud polte otsida.<\/p>\n
Millal teile kohale j\u00f5udis, et p\u00e4ris \u00f5udne asi on juhtunud?<\/p>\n
Siis, kui n\u00e4gin isa nutmas. Meie naaber oli Eesti s\u00f5jav\u00e4e kapten ja kui tuli k\u00e4sk lipp vardasse panna, heiskas ta Eesti lipu. Vaatasime isaga, kui naabri \u00f5uele tuli kaks meest, kes k\u00f5vasti k\u00e4rkisid ja lipu maha rebisid.<\/p>\n
Minu jaoks oli isa kangelane. Oli ta ju v\u00f5idelnud Vabaduss\u00f5jas, oli tal ju palju medaleid spordiv\u00f5istlustelt. Kui ta l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le piirivalvelaevale Pikker, kandis ta kuldpaeltega mundrit. Kui mina t\u00f6inama hakkasin, manitses ta alati, et mehed ei nuta, millele tavaliselt lisas: \u00abMehi ei kohuta surm ega haud.\u00bb<\/p>\n
Kui isa nutma hakkas, sain aru, et midagi on v\u00e4ga halvasti. See oli 1940. aasta juunis.<\/p>\n
Kus koolis te k\u00e4isite?<\/p>\n
Hiiu algkoolis.<\/p>\n
Koolis n\u00f5uti, et k\u00f5ik peavad hakkama pioneeriks. Ema p\u00fc\u00fcdis mind p\u00e4\u00e4sta. Ta tuli kooli selgitama, et \u00f5pin lisaks koolile konservatooriumis, pean iga p\u00e4ev viiulit ja klaverit harjutama ja pioneeriks olemiseks pole lihtsalt aega. Mul lubatigi loobuda. Mu naabripoiss, selle kapteni poeg, kellega ma tihti malet m\u00e4ngisin, pidi kandma punast r\u00e4tikut kaelas ja tal k\u00e4sti Stalini pilt kodus seinale panna.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tM\u00e4letan, et pidime \u00f5ppima ja laulma mingeid vene partisanide laule ja muid s\u00e4\u00e4raseid asju. Samad \u00f5petajad olid esialgu edasi. Ega nad klassis palju midagi teisiti ei teinud. P\u00fc\u00fcdsid mitte silma paista.<\/p>\n
Kas n\u00e4gite lapsena Vene okupantide otsest v\u00e4givalda?<\/p>\n
M\u00e4letan h\u00e4sti 1941. aasta k\u00fc\u00fcditamist. M\u00e4ngisin \u00f5htul naabripoisiga malet. Kui koju l\u00e4ksin, oli kuuvalge \u00f6\u00f6. N\u00e4gin t\u00e4naval veoautosid, millel olid inimesed: mehed, naised ja lapsed. Kui koju j\u00f5udsin, k\u00e4skis ema riietes voodisse minna, \u00fctles, et v\u00f5ibolla tullakse meile autoga j\u00e4rele. Meie maja juures veoautod ei peatunud.<\/p>\n
J\u00e4rgmisel p\u00e4eval n\u00e4gin meie l\u00e4hedal raudteel pikka rongi, mille \u00fcmber oli palju inimesi. V\u00e4ikestest trellitatud vaguniakendest v\u00f5is vahetevahel n\u00e4ha n\u00e4gusid. Mundris mehed hoidsid rahvast rongist eemal. \u00dcks naine \u00fcritas trellitatud akna juurde minna ja sealt riideid ja veepudelit vagunisse ulatada. \u00dcks k\u00f5rvalseisja \u00fctles, et tal on \u00f5de seal vagunis, hakkab kohe s\u00fcnnitama. Vene s\u00f5dur t\u00f5ukas ta akna juurest eemale ja l\u00f5i ta pea veriseks.<\/p>\n
Keegi rahva hulgas hakkas laulma: \u00abNii ajaratas ring k\u00e4ind ja kaunid ajad m\u00f6\u00f6da l\u00e4ind, meil tuleb lahkuda.\u00bb Kohe laulsid k\u00f5ik rongi \u00fcmbritsenud inimesed kaasa. K\u00fcllap laulsid ka need, kes olid rongis teel Siberisse, aga nende laulu me ei kuulnud.<\/p>\n
N\u00e4dal hiljem tulid Saksa v\u00e4ed.<\/p>\n
Kui Saksa s\u00f5durid kohale j\u00f5udsid, tervitati neid lilledega. Viimased kuud N\u00f5ukogude v\u00f5imu olid eriti hirmsad, eriti kui kuulsime h\u00e4vituspataljonide tegudest. Sakslasi peeti, v\u00e4hemalt esialgu, vabastajateks. Saksa s\u00f5durid olidki ikka kultuurrahva esindajad, nendega mingeid probleeme ei olnud.<\/p>\n
Kui hakati aru saama, et eestlased peavad j\u00e4\u00e4ma Saksa valitseda, et natsionaliseeritud maju ja vara ei taastata, et p\u00f5llumehed peavad andma suure osa saagist Saksa s\u00f5jav\u00e4ele, siis see muidugi muutis inimeste arvamist.<\/p>\n
Kas uuel kooliaastal Saksa v\u00f5imu ajal oli midagi teistmoodi?<\/p>\n
Stalini piltide asemel olid Hitleri pildid. Mees\u00f5petajad \u00fctlesid h\u00fcvasti, m\u00f5ned v\u00e4ga emotsionaalselt, et minna Eesti leegioni ridadesse.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tLoodeti ikka, et saame Eesti Vabariigi tagasi. Kuulsime, et oli loodud eksiilvalitsus. Hiljem, pagulasp\u00f5lves, saigi minust Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse s\u00f5jaminister.<\/p>\n
Kuidas isal \u00f5nnestus p\u00e4\u00e4seda?<\/p>\n
Temaga oli v\u00e4ga huvitav lugu. Pikker, kus ta teenis, oli ehitatud president P\u00e4tsi lipulaevaks. Muide, kui Pikrit veel ehitati, v\u00f5ttis isa mu \u00fckskord t\u00f6\u00f6le kaasa. Kui v\u00e4sisin, pandi mind uhkesse presidendi kajutisse, presidendi suurde voodisse magama.<\/p>\n
Pikri kajutipoisiks tuli \u00fcks noormees, kelle nimi oli Taigro. Isale ta n\u00e4is igati tubli ja tark poiss olevat, kes tahab haridust t\u00e4iendada, nagu isa oli kunagi \u00fcleajateenijana teinud. Isa p\u00fc\u00fcdis teda igati aidata. Kui venelased sisse tulid, selgus, et Taigro oli kompartei komissar! Tal oli aga ilmselt ka s\u00fcdametunnistus. Kui hakati k\u00fc\u00fcditama, siis ta hoiatas isa, soovitas kuhugi maale s\u00f5ita. M\u00e4letan, et elasime t\u00fckk aega meile piima toonud p\u00f5llumehe lauda lakas.<\/p>\n
Isa oli ainukene Pikri ohvitser, kes eluga p\u00e4\u00e4ses.<\/p>\n
Kas isa sai mingit t\u00f6\u00f6d sakslaste v\u00f5imu all?<\/p>\n
Ta t\u00f6\u00f6tas omavalitsuses, korraldas vedusid. See hea amet l\u00f5ppes, kui \u00fcks sakslane v\u00f5ttis temalt ameti \u00fcle.<\/p>\n
Oma elust on ta kirjutanud p\u00e4ris huvitava raamatu \u00abVaravalgest \u00f5htuehani. M\u00e4lestused 1902\u20131983\u00bb.<\/p>\n
Kuidas te Rootsi p\u00f5genesite?<\/p>\n
Ega p\u00f5genemine kerge olnud. L\u00e4ksime Hiiumaale, elasime seal \u00fches rannatalus. Seal oli kalureid, kes teenisid raha inimeste Rootsi viimisega. Saime teada, et \u00fcks paat on lahkumas ja meil \u00f5nnestub pardale saada. Seda kalapaati oli paras kasutada kuuel mehel. Meid oli pardal 44! Keegi ei tahtnud maha j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Olin kajutis, paadi p\u00f5hjas. Meri oli tormine, k\u00f5ik olid merehaiged. Olin v\u00f5rdlemisi roojane, kui kuulsin h\u00fc\u00fcet: \u00abRootsi rand paistab!\u00bb Pressisin end teiste vahelt v\u00e4lja ja j\u00f5udsin parda \u00e4\u00e4rde. \u00dcritasin meres p\u00fcksid puhtaks loputada. Suur laine rebis mul need k\u00e4est ja ma j\u00f5udsin uuele kodumaale p\u00fcksata. Rootslased andsid mulle uued ja olen neile selle eest elu l\u00f5puni t\u00e4nulik.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tKus te Rootsis pidama j\u00e4ite?<\/p>\n
Alguses olime p\u00f5genikelaagris, siis G\u00f6teborgis, kus k\u00e4isin m\u00f5ned aastad koolis.<\/p>\n
Enne magistri tegemist polnud ma \u00fchtegi kooli l\u00f5petanud. Eestikeelne haridus l\u00f5ppes s\u00f5ja t\u00f5ttu algkoolis. \u00dclikool j\u00e4i pooleli sellep\u00e4rast, et l\u00e4ksin USA s\u00f5jav\u00e4kke, tahtsin lenduriks \u00f5ppida. Kuid v\u00f5tsin igal pool, kus elasin, \u00fclikoolikursuseid. Kui olin juba magistri\u00f5ppes, sain ka bakalaureuse k\u00e4tte. Magistri\u00f5ppe l\u00e4bisin algusest l\u00f5puni. Olen l\u00f5petanud ka mitu tosinat s\u00f5jav\u00e4e- ja riigikursust v\u00f5i -kooli.<\/p>\n
Kuidas te Ameerikasse j\u00f5udsite?<\/p>\n
J\u00f5udsin Ameerikasse 18-aastase meremehena. Kui j\u00f5udsin laevaga New Yorki, h\u00fcppasin laevalt maha, tol ajal oli see v\u00f5rdlemisi lihtne, immigratsiooniamet kedagi ei kimbutanud.<\/p>\n
Kui kuulsin Korea s\u00f5jast, arvasin, et ka minul on kohustus kommunistide vastu s\u00f5dida, nagu oli teinud mu isa Vabaduss\u00f5jas. Korea s\u00f5da andis v\u00f5imaluse. L\u00e4ksin v\u00e4rbamispunkti ja \u00fctlesin, et tahan s\u00f5jav\u00e4kke. V\u00e4rbamispunktis selgitati, et kuna ma ei ole Ameerikas seaduslikult, nad mind v\u00e4rvata ei saa.<\/p>\n
Tol ajal kehtis aga ikka veel Teise maailmas\u00f5ja aegne sundteenistuse kohustus. K\u00f5ik v\u00e4hemalt 18-aastased noormehed Ameerikas pidid end v\u00e4eteenistuse jaoks registreerima. M\u00f5tlesin v\u00e4lja, et kui olen registreeritud, v\u00f5in sundteenistusse saada! Seda ma tegingi. Nii olin vabatahtlikult sundteenistuses.<\/p>\n
Mida tegite s\u00f5jav\u00e4es?<\/p>\n
Mind m\u00e4\u00e4rati \u00f5hut\u00f5rje\u00fcksusesse, kus pidin \u00f5ppima lennukite j\u00e4rgimist, kr\u00fcptograafiat ja muud sellist. Koostasin palvekirju, et mind Koreasse saadetaks. Saadeti, aga m\u00e4\u00e4rati j\u00e4lle \u00f5hut\u00f5rjepatarei meeskonda. See asus tagalas, mina tahtsin rindele. Olin lugenud diviisi lehest, et iga\u00fcks, kes tahab tagalast rindele minna, v\u00f5ib seda teha. Kui ma veltveeblile avalduse esitasin, rebis ta selle puruks. Igal \u00fcksusel oli meestest puudus.<\/p>\n
Hakkasin v\u00e4ejooksikuks. L\u00e4ksin maanteele, kus s\u00f5itsid s\u00f5jav\u00e4e veoautod, ja n\u00e4itasin p\u00f6idalaga rinde suunas. Kui j\u00f5udsin rinde l\u00e4hedale, l\u00e4ksin esimese kompanii\u00fclema juurde ja \u00fctlesin, et tahan rindele. Kompanii\u00fclem andis avalduse sisse ja paari p\u00e4eva p\u00e4rast tuldi mulle j\u00e4rele ja olingi reamees lahingu\u00fcksuses.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tKogemusi tuli kiirelt. Viie kuu p\u00e4rast olin juba vanemseersant. <\/p>\n
Aga v\u00e4lja\u00f5pe?<\/p>\n
Tol ajal oli see niipidi, et \u00fcksus, kuhu sind m\u00e4\u00e4rati, pidi korraldama v\u00e4lja\u00f5ppe. Koreasse j\u00f5udes sain p\u00fcssi, mida \u00f5ppisin lahti v\u00f5tma ja kokku panema alles laeval, millega ma Koreasse j\u00f5udsin. Mul oli piinlik teistelt k\u00fcsida, kuidas seda teha, aga piilusin \u00fcle \u00f5lgade ja sain asja selgeks. Oma esimesed paugud tegin lahingus.<\/p>\n
Koreas m\u00e4\u00e4rati mind aga j\u00e4lle \u00f5hut\u00f5rje\u00fcksusesse, kahetorulise \u00f5hut\u00f5rjekahuri laskuriks. Sellega sain h\u00e4sti hakkama. \u00dckskord sain ka lennukit lasta. See oli aga eksinud ameerika lendur, kes meid r\u00fcndas. Tema meile \u00f5nneks pihta ei saanud ja mina ka teda ei j\u00f5udnud alla lasta. Kui ta meilt tuld sai, taipas ilmselt, et on vea teinud, ja kadus silmapiiri taha.<\/p>\n
Rindel olite vaenlasega ka kuumas kontaktis?<\/p>\n
Ei olnud, sest tollel ajal peeti seisma j\u00e4\u00e4nud kaevikus\u00f5da. Liikumist ega r\u00fcnnakuid ei olnud. See tegi elu igavaks. Peamine tegevus oli patrullimine, et punahiinlasi tabada. Meie patrull liikus nagu elevandikari, sain aru, et sedasi meil mingit v\u00f5imalust vaenlasele l\u00e4hedale hiilida ei ole. Mul t\u00e4rkas m\u00f5te hakata kasutama kolmemehelisi patrulle. Sain sellest r\u00e4\u00e4kida pataljoni luureohvitserile, kes oli asjaga kohe n\u00f5us. Sain kampa noore Korea s\u00f5duri, kes oli saadetud meie \u00fcksust t\u00e4iendama, ja \u00fche v\u00f5itlusvaimu t\u00e4is Ameerika indiaanlase.<\/p>\n
Hiinlastel tervet rinnet l\u00e4bivaid kaevikuid ei olnud. Nad okupeerisid peamiselt k\u00f5rgendikud. Meil \u00f5nnestus tihti hiilida nende selja taha. Kui neile toodi m\u00e4en\u00f5lvakule kaelkookudega l\u00f5unat, tellisin sinna kogu patarei tule. Meie kolmemehepatrull oli efektiivne.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tTegime sellist patrullimist \u00fcsna pikalt. Hiljem lugesin pataljoni\u00fclema intervjuust \u00fchele ajakirjale, et olin teinud 150 patrulli.<\/p>\n
K\u00f5ik head asjad peavad kunagi l\u00f5ppema. Mu patrullid l\u00f5ppesid p\u00f5\u00f5sas. L\u00e4ksime v\u00e4lja videvikus nagu alati, sest siis oli vaenlasel meid raske m\u00e4rgata, aga ise saime kiiresti liikuda. Kui j\u00f5udsime teek\u00e4\u00e4nakuni, kuulsin hiinlaste patrulli \u2013 nad olid \u00fcsna l\u00e4rmakad. H\u00fcppasime kohe tee \u00e4\u00e4rde p\u00f5\u00f5sasse. Lootsin, et nad l\u00e4hevad meist m\u00f6\u00f6da ja me saame edasi liikuda. Kuid nad j\u00e4id otse meie p\u00f5\u00f5sa k\u00f5rvale varitsema. \u00dcks vahimees sahistas teisel pool p\u00f5\u00f5sast, meist paari meetri kaugusel. P\u00fc\u00fcdsin teistele k\u00e4tega selgeks teha, et me ei tohi k\u00f5ik magama j\u00e4\u00e4da, \u00fcks peab kogu aeg \u00e4rkvel olema ja kui \u00fcks meist raskelt hingama hakkab, tuleb teda k\u00fc\u00fcnarnukiga m\u00fcksata.<\/p>\n
P\u00f5\u00f5sas oli palju kuivi oksi ja lehti ja need kr\u00f5bisesid iga kord, kui me liigutasime. Hiinlaste vahimees arvas ilmselt, et p\u00f5\u00f5sas on mingi loom, ja loopis meie poole kive. Tegime samuti, kui rotid k\u00e4isid meie kaevikute ees punahiinlaste laipu n\u00e4rimas.<\/p>\n
\u00d6\u00f6 m\u00f6\u00f6dus aeglaselt, aga kui koitis hommik, hakkasid hiinlased sekeldama. Olin juba kindel, et k\u00fcllap p\u00e4\u00e4seme. Siis aga tuli \u00fcks mees otse meie p\u00f5\u00f5sa poole. Hakkas p\u00fckse alla laskma. T\u00e4rkas lootus, et ehk saan ta vangi v\u00f5tta, et teised lahkuvad ilma temata. L\u00fckkasin talle karabiinitoru k\u00f5htu ja panin n\u00e4pu huultele, et ta aru saaks, et peab vait olema. Ta karjatas ja ma vajutasin triklile.<\/p>\n
Olin \u00f6\u00f6 jooksul kaaslastele k\u00e4tega selgitanud, et kui midagi juhtub, jookseme teek\u00e4\u00e4naku taha ja hakkame tulistama. N\u00fc\u00fcd sain seda juba s\u00f5nades v\u00e4ljendada. J\u00f5udsimegi teek\u00e4\u00e4naku taha, p\u00fcssid laskevalmis. Hiinlastel tundus aga olevat sama kiire. Ega nemad osanud arvata, et meid rohkem pole kui need kolm, keda nad olid n\u00e4inud. Mu indiaanlasest s\u00f5ber tegi v\u00f5imsa jooksu teek\u00e4\u00e4naku taha, aga siis selgus, et ta jalg oli tabamuse saanud. Tellisin raadio teel j\u00e4rele d\u017eiibi, millega ta \u00e4ra viidi. Hiinlase kuul tabas ka minu karabiini, ise j\u00e4in terveks.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Saite 1952\u20131953 Korea s\u00f5jas olles ohvitseriks.<\/p>\n
Mulle teatati, et r\u00fcgemendi \u00fclem tahab mind n\u00e4ha. Ta k\u00fcsis, kas ma olen avaldanud soovi saada Ameerika kodakondsuse. Ma muidugi vastasin: \u00abYes, sir!\u00bb Ma ei saanud aru, et see on avaldus, mille immigrandina saabunud peavad tegema.<\/p>\n
M\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast k\u00e4sutati mind j\u00e4lle r\u00fcgemendi \u00fclema juurde. Ta oli v\u00e4ga kuri. \u00dctles, et oli tahtnud mind lahinguv\u00e4lja teenete eest ohvitseriks \u00fclendada, aga ma olevat talle oma immigratsioonistaatuse kohta valetanud. Saime siiski selgeks, et oli lihtsalt arusaamatus. Ohvitseriks saamiseks oleks pidanud olema kodanik ja s\u00f5jav\u00e4ele oli delegeeritud lahinguolukorras kodanikuks vannutamise \u00f5igus. Muidugi ainult seaduslikele immigrantidele.<\/p>\n
Sain peatselt p\u00e4rast lahinguv\u00e4ljalt lahkumist seaduse j\u00e4rgi immigrandistaatuse. Varsti p\u00e4rast seda \u00fclendati mind nooremleitnandiks.<\/p>\n
Olite saanud ohvitseriks, aga s\u00f5jalist haridust teil ikka ei olnud.<\/p>\n
Mind saadeti kohe jalav\u00e4eohvitseride kursusele. Seej\u00e4rel tegin l\u00e4bi tuumarelvade kasutamise kursuse. M\u00f5ned aastad hiljem jalav\u00e4eohvitseride kooli. Samad koolid tuli l\u00e4bida neil, kes olid l\u00f5petanud s\u00f5jav\u00e4eakadeemia West Pointi. Tegin l\u00e4bi langevarjuri ning lahingu- ja staabiohvitseri (Ranger) treeningu ja s\u00f5jav\u00e4e lennukooli. K\u00f5ige rohkem meeldis mulle eri\u00fcksuse (Special Forces) treening. Kandsin uhkusega rohelist baretti.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tRohelistest barettidest r\u00e4\u00e4gitakse legende. Need mehed pidid olema k\u00f5ige paremini treenitud ja k\u00f5ige t\u00f5husamad s\u00f5jamehed.<\/p>\n
Jah, v\u00f5ib \u00f6elda cr\u00e8me de la cr\u00e8me\u200b \u2013 k\u00f5ige paremad. Lahingus ma kahjuks ei saanud rohelise baretina osaleda, sest olin siis juba lendur. Vietnam oli helikopterite s\u00f5da. Lenduritest oli suur puudus.<\/p>\n
Olite Vietnami s\u00f5jas helikopteripiloot? Helikopteriga Vietnami d\u017eungli kohal lendamine tundub \u00e4\u00e4rmiselt riskantne?<\/p>\n
Helikoptereid k\u00f5mmutati p\u00e4ris palju alla. Minu helikopter oli ka p\u00e4rast m\u00f5nda lahingut nagu s\u00f5elap\u00f5hi. Tavaliselt on vaja palju tabamusi, et helikopter alla kukuks. Aitab muidugi ka \u00fchest, kui see lenduri silmade vahele satub. Oli \u00f5nne \u2013 siin ma olen.<\/p>\n
Helikopterit juhtida on raskem kui s\u00f5jalennukit?<\/p>\n
Ega \u00f5ppimine raskem ole. Tolleaegseid helikoptereid tuli kogu aeg m\u00f5lema k\u00e4e, jala ja ka n\u00e4ppudega kontrollida. Kui tahtsid tulistada kuulipildujaga, siis vajutasid n\u00e4puga nuppu. Kuid sellega harjub, igat asja v\u00f5ib \u00f5ppida. Klaverikontserti m\u00e4ngida on palju keerulisem!<\/p>\n
\u00d5ppisite noorena muusikat?<\/p>\n
Isa ehitas endale karjapoisina ise viiulit ning arvas, et poeg tahab sama. Seitsmeaastaselt pandi mind viiulit \u00f5ppima ja p\u00e4\u00e4sesin koguni Tallinna konservatooriumi. Pean tunnistama, et mulle meeldib pigem muusikat kuulata kui teha.<\/p>\n
Olete kommunismi vastu v\u00f5ideldes saanud hulga autasusid. Kui paneksite k\u00f5ik oma ordenid ja medalid rinda, siis oleksite \u00fcsna k\u00f5lisev-tilisev, nagu me m\u00e4letame punaarmeelasi.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tN\u00e4eksin v\u00e4lja nagu [N\u00f5ukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekret\u00e4r Leonid] Bre\u017enev. Aga siin pole tavaks medaleid kanda. Mundrile k\u00e4ivad medalite asemel ainult v\u00e4rvilised paelad.<\/p>\n
Mis sai p\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4eteenistust?<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tasin kaua aega Ameerika s\u00f5jav\u00e4e v\u00e4rbamise peakorteri uurimist\u00f6\u00f6de \u00fclemana. Tegime teaduslikke uuringuid v\u00e4rbamise ja s\u00f5durite ning s\u00f5jav\u00e4e efektiivsuse kohta. Hiljem l\u00e4hetati mind Koreasse, kus olin Korea kaitseministeeriumi ja kaitsej\u00f5udude n\u00f5unik. Aitasin Korea kaitsej\u00f5udude teadlasi uurimist\u00f6\u00f6 tegemisel. Selles huvitavas ametis t\u00f6\u00f6tasin kaks aastat.<\/p>\n
Millal tulite esimest korda taas Eestisse?<\/p>\n
Ameerika eestlased valisid mu Eesti Kongressi liikmeks. Osalesin kongressil ja aitasin organiseerida Kaitseliitu. Kaitseliidu taastajatega korraldasime kaugetes taludes konspiratiivseid kokkutulekuid. Esialgseks relvastamiseks oli maa seest v\u00e4lja kaevatud relvi ja neid t\u00f6\u00f6korda seatud. Mina lootsin taastada Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse kaudu, mille s\u00f5jaminister olin.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tSiis j\u00e4itegi Eestisse?<\/p>\n
Kohe p\u00e4rast Eesti Kongressi istungit ma veel Eestisse ei j\u00e4\u00e4nud. Kuid kui hakkasid tulema riigikogu valimised, otsustasin osaleda. Organiseerisin kiiresti Eesti Kodanike Liidu ning mul \u00f5nnestus saada rohkem h\u00e4\u00e4li kui \u00fchelgi teisel kandidaadil. Eesti Kodanikust p\u00e4\u00e4ses riigikokku kaheksa kandidaati. Mulle antud h\u00e4\u00e4led aitasid kaasa.<\/p>\n
Olete kritiseerinud teravalt toonast peaministrit Mart Laari. Miks?<\/p>\n
Mina toetasin Isamaa valimisprogrammi t\u00e4ielikult. Laar lubas teha Eestist rahvusriigi ja palju muud, mis mulle meeldis. Kahjuks ei t\u00e4itnud ta \u00fchtegi valimislubadust. Rahvusriigi loomise asemel p\u00f5listas ta Stalini saadetud okupandid ja nende j\u00e4reltulijad alalisteks elanikeks ja seega tulevasteks kodanikeks. See on kahtlemata Eesti ajaloo k\u00f5igi aegade k\u00f5ige suurem viga.<\/p>\n
Esitasin riigikogus mitu eeln\u00f5u, et ainult need, kes on tulnud Eesti Vabariigi loal, v\u00f5ivad Eesti kodanikuks saada. N\u00f5udsin Genfi konventsiooni 49. l\u00f5igu rakendamist. See \u00fctleb, et okupandid peavad lahkuma okupatsiooni l\u00f5ppedes.<\/p>\n
K\u00f5ige t\u00f5sisemad Eesti ja eestlaste probleemid tulenevad Laari saatuslikust veast. Eesti venestamine toimub j\u00e4rjest kiirenevas tempos.<\/p>\n
Olete kadestamisv\u00e4\u00e4rselt viljakas kirjutaja, mis teeb selle v\u00f5imalikuks?<\/p>\n
Aju veel mul enam-v\u00e4hem t\u00f6\u00f6tab, f\u00fc\u00fcsiline pool pole enam sama hea. Kui olin riigikogus, elasin Vana-Viru t\u00e4naval ja igal hommikul kell kuus jooksin m\u00f6\u00f6da V\u00e4ikest Jalga \u00fcles Toompeale. Seal oli varahommikul hea v\u00e4rske \u00f5hk, sest poliitikud ei olnud veel t\u00f6\u00f6le tulnud. Ka n\u00fc\u00fcd \u00fcritan iga p\u00e4ev trenni teha. \u00d6eldakse, et treening on k\u00f5ige parem ravi, ja see on vist \u00f5ige.<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n
\tKuidas suhtute tehisintellekti?<\/p>\n
Suhtun v\u00e4ga h\u00e4sti, loodan, et k\u00f5ik vaimse t\u00f6\u00f6ga tegelevad inimesed seda kasutaks. Varem v\u00f5ttis andmete otsimine artiklite jaoks v\u00e4ga kaua aega. N\u00fc\u00fcd saab need ChatGPTga m\u00f5ne minutiga k\u00e4tte. Tuleb osata k\u00fcsida, mida sa t\u00e4pselt tahad, et saada just need, mis on kasulikud. Peab olema selge, mida saadud andmetega peale hakata, et neist tuleks midagi kasulikku v\u00e4lja.<\/p>\n
Eesti Vabariik on p\u00e4rast taastamist kestnud n\u00fc\u00fcd 34 aastat. Oleme teinud vigu, kuid elu on siiski paremaks l\u00e4inud. Millised ohte n\u00e4ete Eestile? Kas n\u00e4ete ka lootust?<\/p>\n
Lisaks Eesti venestamisele on eestlaste k\u00f5ige suurem oht rahva v\u00e4ljasuremist ennustav Eesti naiste s\u00fcndimuskordaja. Kui see ei parane, j\u00e4\u00e4vad eestlased v\u00e4hemusrahvaks p\u00f5lisel kodumaal ja ees ootab s\u00fcnge tulevik \u2013 eesti rahvas, keel ja kultuur kaob ajaloo pr\u00fcgikasti. Loodan, et j\u00e4rgmised riigikogu valimised parandavad olukorda. Urmas Reinsalu on kahtlemata j\u00e4rgmine peaminister ja arvan, et ta on tubli mees.<\/p>\n
Poolsada aastat kestnud v\u00f5\u00f5ra v\u00e4givalla kiuste elab Eesti edasi ja rohkem kui midagi muud loodan ma, et mu s\u00fcnnimaa pojad ja t\u00fctred suudavad ka t\u00e4na \u00fchineda meie kodumaa ehitamise p\u00fchas t\u00f6\u00f6s ja edasi kanda tulevastele p\u00f5lvedele eestlaste armastust selle maa vastu, tahte olla peremehed oma kodu randadel, p\u00f5ldudel ja aasadel, ning oskuse ja julguse selle armastuse ja tahte nimel vapralt v\u00f5idelda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Postimehe n\u00e4dala persoon J\u00fcri Toomepuu: k\u00f5ige suurem oht on venestamine ja v\u00e4henev s\u00fcndimus Postimees kuulutas USA’s elava endise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":22588,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[4362,26,27,37,33,4358,35,4360,34,36,4359,4364,4357,31,32,21,1554,28,29,95,19,25,23,24,22,20,4361,4363,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-22587","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajaleht","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-elu","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eestielu","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-estonian-life","19":"tag-estonian-media","20":"tag-estonian-world-review","21":"tag-featured-news","22":"tag-featurednews","23":"tag-headlines","24":"tag-kanada","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-valiseesti","35":"tag-valiseestlased","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22587","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22587"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22587\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22588"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22587"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22587"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22587"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}