![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3056430hcecft24.jpg\"\/)
Martin Algus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\nSinu teine luulekogu “Elektro” j\u00f5udis v\u00e4rskelt lugejate ette. Erinevaid esilinastusi ja -etendusi on sul elu jooksul palju olnud, kas raamatu v\u00f5i luulekogu ilmumine on selles valguses kuidagi k\u00f5hedam?<\/p>\n
See on kindlasti veidi teistmoodi tunne, sest k\u00f5ik raamatuga seonduv on isiklikum, olen siis mingis m\u00f5ttes hapram. Aga vahel on filmide ja sarjade esilinastustega v\u00e4list m\u00f6llu nii palju rohkem, et tekib lausa \u00e4revus (naerdes).<\/p>\n
Umbes neli aastat tagasi andsid oma esimese luulekogu v\u00e4lja ning see oli paljude jaoks ilmselt \u00fcllatus, et sa j\u00e4rsku luuletajaks hakkasid. Kui olulisel kohal luule sinu elus on olnud? Kas oled tegelikult alati sahtlisse kirjutanud?<\/p>\n
Juba millalgi ammu stsenaariume v\u00f5i ka n\u00e4idendeid kirjutades avastasin, et mul tekib vahel vajadus puistada dialoogidesse kujundeid, mis p\u00e4riselt sinna ei sobi. Mingisugune poeetiline keel hakkas tungima argistesse dialoogidesse ja professionaalseks j\u00e4\u00e4da sooviva stsenaristina tuli mul need kujundlikumad kohad v\u00e4lja k\u00e4rpida. Aga mul oli ka kahju neid kujundeid lihtsalt \u00e4ra visata ja ma kogusin need elektroonilisse kausta, kuhu tekkis aegamisi paras ports \u00fcsna seosetuid ja eri teemadel tekkinud m\u00f5tteid, millega polnud suurt midagi ette v\u00f5tta.<\/p>\n
Aga kui mu ema suri, siis tundsin raske leina ajal vajadust nende kujundite poole p\u00f6\u00f6rduda, hakkasin neid viimistlema, tuues j\u00e4rjest rohkem just hetkel painavaid teemasid sisse, see oli kindlasti omamoodi teraapiavorm. J\u00f5udsin viimaks nende m\u00f5tete ja kujunditega tegelemise k\u00e4igus kohta, kus tundsin, et \u00e4ngi ja valu asemele hakkab tekkima midagi helgemat, midagi t\u00e4nu ja leppimise laadset, see andis v\u00f5imaluse neid tekste juba ka teistega jagada.<\/p>\n
Jagamine tundubki selliste teemade puhul v\u00e4ga oluline, peale raamatu ilmumist olin p\u00f5gusas kirjavahetuses m\u00f5ne lugejaga, kes oli midagi sarnast l\u00e4bi elanud. Sain aru, et jagamine ise juba ongi osa paranemisest.<\/p>\n
Luuletamine oli sinu jaoks omamoodi teraapiavorm, kas see t\u00e4hendab, et sa alguses ei plaaninudki seda avaldada?<\/p>\n
Ma kirjutasin seda algul vaid enda jaoks ja sellisel kujul ei oleks saanud neid tekste teistele lugeda anda. Olin mingitel tumedamatel hetkedel arvuti ees ja lihtsalt tegelesin oma valuga l\u00e4bi kirjutamise, proovisin kirja panna seda, mida ma tunnen ja mida see k\u00f5ik minu jaoks t\u00e4hendab. Aga tekst muutus aja jooksul nii palju elujaatavamaks, et kui ma selle l\u00f5puks \u00f5ele ja isale lugeda andsin, siis nad julgustasid mind seda ka teiste inimeste ette tooma.<\/p>\n
Kui esimene luulekogu oli sinu enda jaoks omamoodi teraapiavorm, siis omal moel oli seda ka teine luulekogu, mille k\u00e4imal\u00fckkavaks j\u00f5uks oli Ukraina s\u00f5da. Kui palju s\u00f5ja algus sind m\u00f5jutas?<\/p>\n
See v\u00f5ttis seest t\u00e4iesti \u00f5\u00f5nsaks. Kogu see \u00f5udus, mis j\u00e4rsku silme ees lahti rullus, ja muidugi\u00a0 lisaks k\u00f5ik need meie vanad hirmud, mis on juba vanemate ja vanavanemate poolt edasi p\u00e4randatud. Mu enda vanavanaisa Artur hukati NKVD poolt. Ekraanid olid t\u00e4is jubedaid pilte ja tekkis vajadus hakata otsima midagi \u00f5rna ja inimlikku, mis peab ju selle koleduse taga endiselt alles olema. See otsing m\u00f5jus kindlasti rahustavalt, sundisin ennast teadlikult otsima miskit, mis annaks usu tagasi.<\/p>\n
Kui erinevad need luulekogud sinu enda jaoks on? Kas sa vahepealsel perioodil kuidagi nimme ka harisid enda luuletajana?<\/p>\n
“Paranemine” on s\u00fcgavalt isiklik ja ka otsast otsani tegelik, see on nagu omamoodi kroonika. Sinna ei sobinud \u00fckski abstraktsem motiiv, sobis ainult see, mis oli p\u00e4riselt. Tundsin, et pean olema ainult iseenda sees, siin ja praegu, sellega, mis minuga toimub.<\/p>\n
“Elektrot” kirjutades vaatasin muidugi enda sisse aga samuti ka enda seest v\u00e4lja, liigun seal m\u00f5nes tekstis vaatlejana erinevates kohtades, kohtumistes, minevikus, muusikas ja nii edasi.<\/p>\n
Martin Algus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Ma usun, et stsenaristina oled kiire kirjutaja ja asjad s\u00fcnnivad ruttu, aga kas luulega sa l\u00e4ksid nimme t\u00e4iesti vastassuunas?<\/p>\n
Stsenaariumite puhul saan tavaliselt esimese versiooni v\u00e4ga kiiresti paika ja hiljem on seal juba nii palju osapooli, kes k\u00f5ik eri aegadel tagasisidet annavad ja ka rahastus v\u00f5ib aega v\u00f5tta. Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib stsenaariumi arendus m\u00f5nel puhul ikkagi aastate pikkuseks venida.<\/p>\n
Luule osas panen pikema aja jooksul miskit kirja, m\u00f5tisklusi, seoseid, ootamatusi, mis p\u00e4he kargavad, ja ega ei saagi algul aru, mis sellest \u00fcldse tulla v\u00f5iks, kuni \u00fchel hetkel hakkab kaosest mingisugune \u00fcldisem vorm paistma. Luule armastab ootamist, aeglust.<\/p>\n
Sa oled kirjutanud n\u00e4itekirjandust ja stsenaariume nii telele kui filmidele, kas sa ise ka tunned, et kompad kirjutajana pidevalt enda piire? Tahad katsetada asju, mida sa pole varem teinud?<\/p>\n
Ma olen hea meelega erinevaid v\u00e4ljakutseid vastu v\u00f5tnud, et ennast proovile panna ja ka selleks, et \u00f5ppida. Enda jaoks uute teemadega kohtudes v\u00f5i millegi uuega katsetades on ikka algul veidi k\u00f5he kah, aga tundmatusse minek annab ju kindlasti ka v\u00f5imaluse \u00fcllatuda. \u00dcllatumine ja \u00fcllatamine on minu jaoks loomingus \u00fcks peamisi asju.<\/p>\n
Kirjutamine ja tekstidega tegelemine on siis ikkagi midagi sellist, mida sulle meeldib pidevalt lahti muukida ja aina s\u00fcgavamale minna?<\/p>\n
Olen t\u00f5esti \u00fcritanud erinevaid v\u00f5imalusi lahti muukida, eriti mis puudutab just n\u00e4idendit. Lugesin t\u00f5lkimiseks materjali otsides v\u00e4ga palju v\u00e4ga erinevaid n\u00e4idendeid\u00a0 ja avastasin, et seal polegi sellist kindlat koodi, mida peaks teadma. Peadki just ise looma selle oma koodi, millesse t\u00f5esti usud ja siis heal juhul usuvad ka teised sellesse. Siis hakkasingi otsast katsetama ja tulemused on olnud vormilises m\u00f5ttes \u00fcsna erinevad.<\/p>\n
Aga filmistsenaariumi osas on k\u00fcll mingi kood v\u00f5i \u00fctleme, struktuur, mida ka koolis \u00f5ppida saab. Ja siin oleneb v\u00e4ga palju teosest, autorist, rahastajast, paljudest erinevatest teguritest, kas ja mil m\u00e4\u00e4ral seda struktuuri on vaja ka rakendada v\u00f5i siis mitte.<\/p>\n
Neid valdkondi, millega sa tegeled, on v\u00e4ga palju, aga kas sa keskendud korraga ainult \u00fchele projektile v\u00f5i sul on palju asju paralleelselt k\u00e4sil?<\/p>\n
Tavaliselt on\u00a0 t\u00f5esti mitmeid asju korraga laual, aga konkreetselt tegelen korraga ikkagi ainult \u00fchega neist. Ma niimoodi ei saa, et hommikul kirjutan \u00fchte stsenaariumit, l\u00f5unal teist ja \u00f5htul kolmandat. Vahel v\u00f5ib-olla olude sunnil tuleb korraks \u00fchelt teisele h\u00fcpata, aga see on erand.<\/p>\n
Meil on kirjanikest endiselt vanakooli ettekujutus, et kuskil on kirjutuslaud, pastakas ja nii edasi. Kas sinu jaoks on kirjutamine rituaalne tegevus v\u00f5i see on juba pikka aega nii loomulik osa elust, et teed seda igal pool kogu aeg?<\/p>\n
Pigem on see p\u00e4eva loomulik osa, mul mingeid rituaale sellega ei kaasne. T\u00f5epoolest, kunagi kirjutasin ka pastakaga m\u00e4rkmikutesse ja vihikutesse, n\u00e4iteks oma esimesed t\u00f5lked kirjutasin pastakaga kaustikusse ja \u00f6\u00f6sel tr\u00fckkisin \u00fche t\u00e4he haaval ainsasse Ugala arvutisse, aga see on kauge minevik.<\/p>\n
Vanusega koos on tulnud ka tunne, et hommikupoole on parem t\u00f6\u00f6tada ning v\u00e4ga suure sagina keskel ka ei tahaks kirjutada. Kunagi t\u00f5epoolest sai kasv\u00f5i m\u00f5ne peo ajal kirjutada, kui hoog peale tuli, aga n\u00fc\u00fcd ma l\u00fckkan selle rahulikult edasi (naerdes).<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3056433h2f85t24.jpg\"\/)
Martin Algus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Aga kas sul inspiratsiooniga on seejuures probleeme? Mingil hetkel l\u00e4hed lihtsalt t\u00e4iesti lukku?<\/p>\n
Eks iga t\u00f6\u00f6 jooksul v\u00f5ib tekkida hetk, kus tunned, et v\u00e4sid \u00e4ra v\u00f5i jooksed nurka, aga siis tuleb korraks lahti lasta, sest oled ilmselt vedru liiga kinni vajutanud. Mul on ka niimoodi olnud, et kui olen n\u00e4iteks \u00f5htuks omadega kokku jooksnud, siis vahel just hommikul enne \u00e4rkamist n\u00e4en poolunes \u00f5iget lahendust.<\/p>\n
Ilmselt aju l\u00f5dvestub ja annab vastuse m\u00f5ne aja p\u00e4rast, eelmisel \u00f6\u00f6l olekski v\u00f5inud j\u00e4\u00e4da peaga vastu seina jooksma.<\/p>\n
Kuidas sul l\u00f5petamisega on? Kas sa j\u00e4tad teose otsad pikaks ajaks lahti v\u00f5i lihtsalt \u00fchel hetkel otsustad, et n\u00fc\u00fcd peaks punkti panema?<\/p>\n
Vahel n\u00e4en loost justkui mingisugust terviklikku “hologrammi”. Tean, kust see algab ja kuhu see v\u00e4lja j\u00f5uab. Ka oma romaani “Midagi t\u00f5elist” puhul n\u00e4iteks tajusin loo pidepunkte algusest l\u00f5puni ja panin esimese mustandi ka \u00fcsna kiiresti kirja. Vahel v\u00f5ib see l\u00f5pp k\u00fcll veidi ringi hulpida ja oma kohta otsida, aga n\u00e4iteks n\u00e4idendit “Postmodernsed leibkonnad” hakkasin otsast kirjutama just siis, kui n\u00e4idendi l\u00f5pp oli mu vaimusilma ette kerkinud. Augustikuu Loomingus ilmus mu tekst “Aeg on sinist v\u00e4rvi”, see on N\u00f5ukogude impeerimi lagunemise aegadega tegelev jutt, mis koosneb pisikestest miniatuuridest, millest osad on t\u00f5etruud, osad aga hoopis unen\u00e4olised. Kui viimase miniatuuri kirjutasin, siis m\u00f5istsin, et see ongi l\u00f5pp, sellega saabki punkti panna.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisid nendest poolunes n\u00e4htud n\u00e4gemustest, aga kas sind j\u00e4\u00e4vad mingid l\u00f5petamata-realiseerimata lood ka kummitama? Kas sa tunned, et ei oska midagi v\u00e4lja kirjutada ja need m\u00f5tted painavad?<\/p>\n
L\u00f5petamata lood v\u00f5i motiivid mind painama ei j\u00e4\u00e4, igasuguseid ideid h\u00f5ljub palju ringi ja enamusest neist ei saagi midagi. Pigem on vahel nii, et tekib mingi ootamatu m\u00f5te, mis koondab osad kasutud motiivid \u00fcheks tervikuks, see m\u00f5jub neile justkui \u00f5ige s\u00fc\u00fcte- v\u00f5i sideainena ja siis saabki midagi kirjutama hakata.\u00a0<\/p>\n
Mida sa ise lugejana kirjandusest otsid? Stsenaristina tegeled sa pidevalt lugude jutustamisega, aga kas sa l\u00e4hed ka kirjandusest lugusid taga ajama?<\/p>\n
Ma otsin kirjandusest eelk\u00f5ige seda, mis teeb kirjandusest justnimelt kirjanduse. Mitte ainult lugu, mitte ainult sisu, vaid ka vormi. Ja mul on hea meel, et kirjandusel on selline unikaalsus, mida \u00fckski teine kunstiliik ei saa \u00fcle v\u00f5tta. Sa ei saa mujal kui kirjanduses nii vahetult teise inimese peas v\u00f5i hinges olla, tajudes samas k\u00f5ike vaid iseendale ainuomasel moel oma peas, oma vaimus.<\/p>\n
Mul on tohutult hea meel, et L\u00e1szl\u00f3 Krasznahorkai sai Nobeli kirjanduspreemia. Peaaegu iga lause “Saatana tangos” tekitas minus omamoodi katarsise. Mulle meeldib v\u00e4ga ka n\u00e4iteks Thomas Bernhard, kes v\u00f5ib kirjutada palavikulise m\u00f5ttevoo vormis raamatu, kus pole ju mitte mingit tegevust. Tema teoses “Vanad meistrid” seisab n\u00e4iteks \u00fcks inimene muuseumis \u00fche koha peal\u00a0 ja saad lugeda vaid seda, mida see tegelane seal m\u00f5tleb ja see on v\u00e4ga vaimukas ja p\u00f5nev.<\/p>\n
Prosaisti ja luuletaja oled ka sina osa Eesti kirjandusmaastikust, seega igati kohane on sult k\u00fcsida, mis elu Eesti kirjandus praegu elab? On see praegu viljakas maastik?<\/p>\n
R\u00f5\u00f5m on n\u00e4ha, et see maastik on \u00fcha rohkem naisterahva n\u00e4gu ja see on ka \u00fcks kirju ja viljakas maastik. Raamatuid ilmub palju, t\u00f5lgitakse palju, v\u00f5lg maailmaklassika v\u00f5i m\u00f5ttekirjanduse t\u00f5lkimise ees v\u00e4heneb hoogsalt, ehkki, selge see, et me ei j\u00f5ua ju kunagi k\u00f5ike vajalikku oma keelde t\u00f5lkida, aga siiski. Tore on n\u00e4ha, et kirjutajate vastas istuvad innukad lugejad, m\u00f5tlen sellega just erinevaid lugemsiklubisid ja ka tegusaid raamatukogusid.\u00a0<\/p>\n
Kui liigume kirjandusest stsenaristika suunas, siis palju on r\u00e4\u00e4gitud, et Eesti tele- ja filmivaldkonna \u00fcks suurimaid probleeme on see, et meil on liiga v\u00e4he stsenariste. Kas see probleem on endiselt veel esil?<\/p>\n
Peame v\u00e4ga t\u00e4nulikud olema, et meil on selline kool nagu BFM, mis on n\u00fc\u00fcdseks juba m\u00f5nda aega meie filmimaastikku positiivselt m\u00f5jutanud. Loodetavasti see suundumus j\u00e4tkub, olen seet\u00f5ttu \u00fcpris optimistlik ja mitte ainult stsenaristide osas.<\/p>\n
Aga millises seisus on praegu Eesti telesari?<\/p>\n
M\u00f5ne aasta eest tundus, et kunstiline tase on v\u00f5rreldes varasemaga m\u00e4rgatavalt t\u00f5usnud, n\u00fc\u00fcd aga toodetakse nii v\u00e4he sarju, et raske on isegi \u00fcldistada. Tundub, et tellitakse peamiselt kom\u00f6\u00f6diat, nagu ikka. Ise ma just v\u00e4ga aktiivselt hetkel sarjadega ei tegele.<\/p>\n
Aga p\u00f5ikamegi korra kom\u00f6\u00f6dia juurde, mille sa sisse t\u00f5id. Sa oled kirjutanud kom\u00f6\u00f6diasarju nii telesse kui kui suurtele ekraanidele, aga mida sa ise huumorist otsid? Mis on sinu jaoks hea kom\u00f6\u00f6dia tuum?<\/p>\n
Hea kom\u00f6\u00f6dia on trag\u00f6\u00f6diale v\u00e4ga l\u00e4hedal. Otsin ka huumorist autentsust, midagi \u00fcllatavat, midagi m\u00f5tlema \u00e4rgitavat, hea kom\u00f6\u00f6dia v\u00f5ib vahel inimese ja maailma kohta tabavamalt ja s\u00fcgavamalt \u00f6elda kui surmt\u00f5sine draama. Kom\u00f6\u00f6dia on k\u00f5ige keerulisem \u017eanr, seet\u00f5ttu ka tihipeale \u00f5igustatult kriitikute murelaps.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3056436hf1f1t24.jpg\"\/)
Martin Algus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Mitmete sinu kirjutatud filmide kohta on kasutatud ka m\u00f5istet “rahvakom\u00f6\u00f6dia” ning tihti just halvustavas m\u00f5ttes. Mida sa ise sellest m\u00f5istest arvad?<\/p>\n
Ma ise selles midagi halvustavat ei n\u00e4e, need filmid olidki rahvakom\u00f6\u00f6diatena m\u00f5eldud, j\u00e4relikult tabasime pakku. Kommertskino on Eestis suhteliselt uudne n\u00e4htus ja selle vastuv\u00f5tmiseks pole traditsiooni, pole justkui s\u00f5navaragi, halvustada tundub sel juhul ehk turvalisem. Suur h\u00e4da on muidugi selles, et need filmid on toodetud v\u00e4ga v\u00e4ikese eelarvega, eks see paistab tahes tahtmata v\u00e4lja.<\/p>\n
Ma ise ei alav\u00e4\u00e4rista \u00fchtegi \u017eanri. Kom\u00f6\u00f6diat on t\u00f5esti keeruline teha ja seda v\u00e4ljakutset vastu v\u00f5tta on omaette julgust\u00fckk. \u00d5nnestumise m\u00e4rgiks ongi enamasti see, kui inimesed seda vaatama l\u00e4hevad, naeravad, saavad l\u00f5dvestuda.<\/p>\n
On sul m\u00f5ni selline projekt ka, mida sa praegu h\u00e4bened ja m\u00f5tled, et oleks v\u00f5inud tegemata j\u00e4tta?<\/p>\n
Tegelikult ei ole, kuigi k\u00f5ik ju ei \u00f5nnestu alati sajaprotsendiliselt, aga ma olen k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d mingil kindlal p\u00f5hjusel vastu v\u00f5tnud ja teistpidi kahetseks v\u00f5ib-olla rohkem, et oleksin ehk mingist kogemusest ilma j\u00e4\u00e4nud. Ka tahan ma kirjutamisest \u00e4ra elada, olen ettev\u00f5tliku loomuga ja see on lubanud vahel riskiga kaasa minna.<\/p>\n
Kas kriitika l\u00e4heb sulle korda? V\u00f5tad sa seda v\u00e4ga isiklikult, kui n\u00e4iteks m\u00f5ni sinu kom\u00f6\u00f6dia nahutada saab?<\/p>\n
K\u00f5ik oleneb sellest, kes kritiseerib. Kui see on inimene, kes tegelikult teab, kuidas h\u00e4id kom\u00f6\u00f6diafilme tehakse, siis ju tasubki kriitikast midagi \u00f5petlikku kaasa v\u00f5tta. Aga kui keegi lihtsalt kirjeldab oma kinok\u00fclastust v\u00f5i asi on \u00fcksnes maitses, siis pole sellega eriti midagi peale hakata.<\/p>\n
Kriitikat v\u00f5tan alati hea meelega vastu, usun, et midagi luues pead seadma teose endast k\u00f5rgemale. Kogu kriitika t\u00f6\u00f6tab sel juhul sinu jaoks vaid selle nimel, et see v\u00f5i j\u00e4rgmine teos tuleks parem. Ego pole nii oluline. Vastupidi oleks v\u00e4ga keeruline.<\/p>\n
Sa t\u00f5id h\u00e4sti v\u00e4lja selle, et teos peab olema autorist k\u00f5rgemal. Kas see on dilemma, millega sa oled ka alustava autori-stsenaristina maadelnud, et ego kippus ikkagi esiplaanile t\u00f5usma?<\/p>\n
Tegelikult mitte, ma olen alati usaldanud tegelasi ja seda lugu, mida parasjagu kirjutan. Sel hetkel olen pigem j\u00e4lgija, hangin k\u00fcll materjali enda seest, aga samas taandan ennast sellest just egoistlikus plaanis, olen puhtalt teose teenistuses.<\/p>\n
Kas m\u00f5ne telesarja v\u00f5i filmi stsenaariumit kirjutades pead ka enda unistustele v\u00f5i m\u00f5tetele mingi lae ette panema, kuna rahalised v\u00f5imalused on nii piiratud? Ma usun, et see on Eestis endiselt teema.<\/p>\n
See on meil kindlasti v\u00e4ga suur teema, teles v\u00f5ibki ju norima j\u00e4\u00e4da, et miks ei tehtud nii nagu Netflixis v\u00f5i Apple TV-s , aga meie eelarved on imepisikesed ning see ju dikteerib muu hulgas ka v\u00f5tteperioodi pikkuse. K\u00f5ik on nii kokku surutud ja odav, et on \u00fcldse ime, kui suudetakse \u00e4ra petta, et tuleb natukenegi kvaliteetsem sari, mida tegelikult ei olekski v\u00f5imalik sellise raha eest toota. Filmides on tihti sama probleem. V\u00e4lisraha suurem kaasamine aitaks m\u00f5lemal puhul oluliselt.<\/p>\n
Telesarjade puhul ilmselt l\u00f6\u00f6b rahapuudus veel valusamalt, sest meil on alles tekkimas h\u00e4sti struktureeritud rahastusmudelid sarjadele, mis filmide puhul on juba pikka aega toimunud. Kas sa tunned, et Eesti filmi ning sarja j\u00e4rgmine arenguh\u00fcpe saab toimuda siis, kui meil hakkab selles valdkonnas olema rohkem raha?<\/p>\n
Kindlasti. Praegu ongi tore n\u00e4ha, et \u00fcksikutel juhtudel see toimib, kui leitakse v\u00e4ljast partnereid ja suudetakse teha midagi sellist, millel on ka v\u00e4lismaa tellijatele mingisugune v\u00f5lu ja v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n
Ma ei kujuta hetkel h\u00e4sti ette, kust see raha veel tulla v\u00f5iks, meil on juba ka tellijatel v\u00e4lja kujunenud selline suhtumine, et pigem tellitakse mitu odavat sarja, millega oma saatekava sisustada, kui et v\u00f5iks sama raha eest \u00fche t\u00f5esti korraliku ja kallima asja toota, millega siis v\u00e4listurgudelt raha tagasi teenida. Selline ambitsioon suuresti puudub, sest igap\u00e4evane eeter vajab sisu ja lihtsalt pole sellise luksuse jaoks ressurssi. Riigil nagunii raha pole, riiklik kultuurirahastus v\u00e4heneb kohutava tempoga.\u00a0<\/p>\n
Kas selle k\u00f5ige valguses, mida sa r\u00e4\u00e4gid, oled \u00e4kki m\u00f5elnud ka v\u00e4ljaspool Eestit t\u00f6\u00f6d leida?<\/p>\n
Olen teinud nii filmi kui sarja teemal koost\u00f6\u00f6d ka v\u00e4lispartneritega ja see on alati v\u00e4ga kosutav olnud, lisaks osalesin European Writers Clubi koolitustel, kus sai korraga v\u00e4ga paljude Euroopa stsenaristide ja programmijuhtidega suhelda. S\u00e4\u00e4rane koost\u00f6\u00f6 on alati p\u00e4ris mitmes m\u00f5ttes hariv ja sooviksin, et just meie noored tegijad, kes tulevad otse koolist v\u00f5i on oma esimese filmi teinud, leiaksid sarnaseid kontakte v\u00f5imalikult kiiresti.<\/p>\n
Kuidas sulle tundub, kas viimase 15 aasta jooksul, mis sa oled selles valdkonnas tegutsenud, on ka need lood muutunud, mida inimesed soovivad n\u00e4ha? V\u00f5i on see laias laastus samaks j\u00e4\u00e4nud?<\/p>\n
Ma arvan, et p\u00f5hiolemuselt on j\u00e4\u00e4nud see ikkagi samaks, et tahame ka l\u00e4bi tele-ekraani ja kinolina olla \u00fchenduses teise inimesega. \u00dcksk\u00f5ik, mis \u017eanris otsitakse autentsust ja ehedust ning see pole muutunud, pigem on j\u00e4rjest tehislikumaks muutuvas maailmas vajadus autentsuse j\u00e4rele suurenenud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3056427h3092t24.jpg\"\/)
Martin Algus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
K\u00fcsimus autentsusest viib paratamatult ka tehisintellekti juurde. Mis pilguga sa seda vaatad? Tunned, et sinu pink on ka ohus ja seda t\u00f5mmatakse sult vaikselt istumise alt \u00e4ra? Kujutad ette, et varsti kirjutab arvuti k\u00f5ik lood ise valmis?<\/p>\n
Sellest on p\u00e4ris k\u00f5he m\u00f5elda, sest me ei tea t\u00e4pselt, mida AI tegema hakkab ja kuhu ta omadega v\u00e4lja j\u00f5uab.<\/p>\n
Ma v\u00e4ga loodan, et \u00fchiskond pole kunagi selline, et robotid kirjutavad inimeste r\u00f5\u00f5mudest ja muredest, mida meie inimestena siis loeme ja millele \u00fcksnes kaasa noogutame.<\/p>\n
Sotsiaalmeedias on juba praegu liiga palju AI-m\u00f6ga, mis on jumal teab kelle poolt \u00fche sekundiga genereeritud. Loomeprotsess ja mingisugune s\u00fcgavus on k\u00f5rvale j\u00e4etud, aga ega me ei tea, v\u00f5ib-olla kunagi AI suudab seda s\u00fcgavust ka j\u00e4ljendada\u2026<\/p>\n
Ma usun, et inimene kui looja ei kao maailmast, aga t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et \u00fchel hetkel on raamatukogudes pikad riiulid AI-kirjandusega ja seal kuskil allpool on \u00fcks v\u00e4ike riiul “k\u00e4sit\u00f6\u00f6kirjandusega”, mis on inimeste loodud.<\/p>\n
Kogu see AI-m\u00f6ga muudab juba paranoiliseks. N\u00e4iteks n\u00e4gin \u00fchel p\u00e4eval klippi David Lynchist, milles ta r\u00e4\u00e4kis, et \u00e4ngiseisundis loomine pole hea, et \u00e4ngist r\u00e4\u00e4kimiseks tuleb esmalt \u00e4ng seljatada. Mulle l\u00e4ks see v\u00e4ga korda, sest “Paranemise” puhul sain sellest omal nahal aru. See oli t\u00f5en\u00e4oliselt autentne klipp, aga mul tekkis ikkagi kahtlus, et kas see polnud j\u00e4rsku hoopis AI?<\/p>\n
Kui \u00fchelt poolt surub meile peale tehisaru pealtn\u00e4ha piiritu areng, siis kui h\u00e4sti on sinu hinnangul praegu vabadusega? Kas loojatel on vabad k\u00e4ed teha just seda, mida nad soovivad?<\/p>\n
\u00dcks suurimaid probleeme praegu ongi minu arust see, et vabadus on ohus. Autoritaarsus on maailmas t\u00f5usuteel ja erinevates demokraatiates kammitsetakse vabadust mitte kumminuiade ja p\u00fcssitorude, vaid peamiselt raha abil. Vaigistatakse rahavoo katkestamisega v\u00f5i kuluka kohtuprotsessi \u00e4hvardusega. Lisaks \u00fcldine j\u00e4lgimise ja kontrolli kasv, ka liigne b\u00fcrokraatia. Meilgi on agaraid ametnikke, kes on alati n\u00f5us kontrolli t\u00f5hustama.<\/p>\n
P\u00e4ris hull oleks see, kui tehisaru piiritu areng peamiselt just sellise j\u00e4lgimis- ja tsensuuri\u00fchiskonna t\u00f6\u00f6riistaks muutuks.\u00a0<\/p>\n
Avasid enne huvitavalt seda, mis sind kirjanduses k\u00f6idab, aga mida sa filmidest otsid? Mis sind hetkel k\u00f6idab?<\/p>\n
Filmi vaadates tahan n\u00e4ha filmi kuju v\u00f5tnud vaimukat m\u00f5istust, mis \u00fcritab praeguse aja kohta midagi olulist k\u00fcsida. N\u00e4en seda tihti n\u00e4iteks A24 stuudio filmide puhul, kus natukene k\u00f5hedas, ehk isegi \u00f5uduslikus atmosf\u00e4\u00e4ris suudetakse \u00fcllatada. Peaaegu alati on see seotud mingi t\u00e4nap\u00e4evase motiiviga, mis minus kuidagi vastu tuksub ja see on tavaliselt neil ka osavalt ja vaimukalt \u00e4ra lahendatud. Meeldivad julged \u017eanrisegud ja muidugi k\u00f6idavad autorifilmid, milles n\u00e4eb eksperimentaalsemat laadi loojutustamist.<\/p>\n
Kas sul on endal sahtlisse kirjutatud ka valmis m\u00f5ni unistuste projekt, mis veel ootab oma aega, aga kunagi ehk saab teoks?<\/p>\n
P\u00e4ris sellist asja ei ole, aga on muidugi ideid k\u00fcll sellest, mida tahaks teha, osad neist ideedest ootavadki sedasama s\u00fc\u00fctemotiivi, et millekski kasvama hakata.<\/p>\n
Aga sahtlisse sa siis ei kirjuta? Sul ei ole palju asju ootel?<\/p>\n
Kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks mul seda ei ole, sest ma olen ikkagi nii palju hetkes, et kui tuleb mingi impulss v\u00e4ljast v\u00f5i seest, siis \u00fcritan selle kuidagimoodi kohe \u00e4ra lahendada ja sellega kaasa minna, kui see on muidugi v\u00e4\u00e4rt kaasa minemist. \u00dctleme, et sahtel on t\u00e4is uitm\u00f5tteid, t\u00f6\u00f6laual on aga parajalt asju, millel on juba mingi t\u00e4htaeg peal.<\/p>\n
Kas sa suudad \u00fcldse kirjutama olla? Kui sa n\u00e4iteks n\u00e4dal aega ei kirjuta, kas siis hakkab kuidagi kripeldama?<\/p>\n
Ma olen aru saanud, et mul on juba lapsep\u00f5lvest peale see tung sees ja eks ma \u00fcritan siis olla vastutustundlik selle tungi ees, \u00fcritan seda lahendada nii h\u00e4sti, kui oskan ja pidevalt juurde \u00f5ppida, et selle tungiga heas l\u00e4bisaamises olla.<\/p>\n
V\u00f5tad endale kirjutamispause ka?<\/p>\n
Ei oska \u00f6elda, ma vist ei pea seda otseselt tegema\u2026 Kindlasti on see t\u00f6\u00f6 vahel v\u00e4ga v\u00e4sitav, eriti sarja kirjutades on k\u00fcll vahel tunne, et ei tahakski seda enam kunagi teha, aga see ei t\u00e4henda, et ma ei v\u00f5iks samal \u00f5htul juba m\u00f5nda oma teksti v\u00f5i luuletust viimistelda.<\/p>\n
Oleme r\u00e4\u00e4kinud kirjandusest, filmidest ja sarjadest, aga huvitaval kombel on teater t\u00e4iesti k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud. Mis suhe sul praegu teatriga on? Kas sind kisub ennast veel teatrilavale n\u00e4itlejana ka?<\/p>\n
Lavale hetkel ei kisu, aga suhe teatriga on v\u00e4ga hea, tunnen, et teater on ikkagi minu p\u00e4riskodu. Ma olin v\u00e4ga noor, kui hakkasin kooliteatris osalema, sealt l\u00e4ksin otse teatrikooli ja sealt edasi teatrisse. See k\u00f5ik on m\u00f5junud niimoodi, et kui astun mistahes teatrisse sisse, siis on tunne, et olen koju j\u00f5udnud. Isegi, kui ma l\u00e4hen v\u00e4lismaal teatrisse, siis tunnen, et see on minu jaoks justkui saatkond, kus saan olla peaaegu nagu kodus.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/1841261heaa1.png\")
<\/p>\n
Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sinu teine luulekogu “Elektro” j\u00f5udis v\u00e4rskelt lugejate ette. Erinevaid esilinastusi ja -etendusi on sul elu jooksul palju olnud,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":22612,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,12878,173,34,36,208,5218,178,12877,140,364],"class_list":{"0":"post-22611","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-elektro","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-id","17":"tag-kirjandus","18":"tag-martin-algus","19":"tag-meelelahutus","20":"tag-sari"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22611","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22611"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22611\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22612"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22611"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22611"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22611"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}