![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3699502h11dct24.jpg\"\/)
Simon Mason Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\nSa oled ilmselgelt meeletult huvitatud erinevatest asjadest ja tunned sundust nendest kirjutada. Kas on nii?<\/p>\n
Ma v\u00f5iksin sedasama ka sinu kohta \u00f6elda, sest sa oled sama teinud. Ma pole kokaraamatut kirjutanud, aga Jason on.<\/p>\n
Mina arvan, et kirjanikud on inimesed, kes on v\u00e4ga mitmekesised. Meile meeldib erinevaid asju teha. Mina olen erinevatel eluetappidel kirjutanud erinevaid raamatuid. Noorena kirjutasin ma noore mehe prosaistlikke romaane, mida ma lugeda ei soovita.<\/p>\n
Kui ma lapsi sain, kirjutasin lasteraamatuid, sest minu \u00fcmber oli k\u00fcmneid lapsi. Tegelikult k\u00fcll kaks. Aga sel ajal tundus, et on palju lapsi. Hiljem p\u00f6\u00f6rasin kuritegelikule teele ja hakkasin kriminulle kirjutama.<\/p>\n
Kas sul oli juba lapsena soov kirjanikuks saada? Kas see oli juba siis radaril? Ma olen lugenud, et su isal oli jalgpallimeeskond, su emal oli hoopis teistsugune t\u00f6\u00f6…<\/p>\n
Minu isa oli professionaalne jalgpallur. Ta m\u00e4ngis Sheffield Unitedis, mis on Inglismaa meeskond. Minu ema oli seksiterapeut. Mu esimese raamatu \u00fcmbrisel seisis, et olen jalgpalluri ja seksiterapeudi poeg. Ema helistas mulle ja palus selle v\u00e4lja j\u00e4tta, sest see k\u00f5lab tsirkuseartistide moodi.<\/p>\n
T\u00f5epoolest. Sa k\u00fcsisid, kas ma tahtsin kirjanikuks saada. Sellele m\u00f5eldes meenuvad mulle lapsep\u00f5lvest kaks hetke. Esimesel hetkel olin ma v\u00e4ga v\u00e4ike, 6- v\u00f5i 7-aastane. Ma olin kooli m\u00e4nguv\u00e4ljakul ja minu \u00fcmber oli punt lapsi. Nad naersid millegi \u00fcle, mida mina \u00fctlesin. Ma m\u00e4letan, kui hea tunne see oli, et ma ajasin inimesi naerma. See oli inimlik tung teiste meelt lahutada ja see j\u00e4i meelde, sest kirjutamine on ka teiste meele lahutamise tung.<\/p>\n
Teine hetk on lapsep\u00f5lve palju hilisemast hetkest, kui ma v\u00f5isin olla 15-aastane ja mind hammustas luulepisik. Ma hakkasin luulet lugema ja armastasin seda. Tegelikult meeldis mulle keel, erinevad v\u00e4ljendid, v\u00e4ljendite r\u00fctm, s\u00f5nade erinevad kombinatsioonid. Need kaks asja ajendasidki mind kirjanikuks hakkama: tung teiste meelt lahutada ja keelt kasutada. Nii et see selgitab minu kirjutamistahet.<\/p>\n
Kui see tahe tekkis, siis olin arvamusel, et ei saa nagu enamik kirjanikke kirjutamisega elatist teenida, vaid vajan t\u00f6\u00f6kohta, seega l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6le. See oli mu topeltelu algus, sest t\u00f6\u00f6 oli teiste raamatute kirjastamine. Ma olin toimetaja. Vabal ajal p\u00fc\u00fcdsin aga ise raamatuid kirjutada.<\/p>\n
Kas toimetaja t\u00f6\u00f6st oli kirjanikule kasu? Toimetajaks ei saa \u00f5ppida, ega ju? Kirjastustel pole mingit kursust, mis seda \u00f5petaks, selleks tuleb omaenda vaistu kasutada. Kirjanikke tuleb julgustada, anda soovitusi, mida mitte teha. Neil on kontroll teiste kirjutamise \u00fcle. Kas seda saab ka iseendaga teha?<\/p>\n
Ma usun, et selles m\u00f5ttes on sellest t\u00f5esti abi. Toimetajaks hakates ja kirjanikega nende t\u00f6\u00f6st r\u00e4\u00e4kides \u00f5ppisin ma ise kirjanikuna nii m\u00f5ndagi selleks hetkeks, kui ise teisel pool lauda istusin ja toimetaja minuga r\u00e4\u00e4kis.<\/p>\n
Minu ajal ei \u00f5petatud t\u00f5esti toimetajaid eriti v\u00e4lja. Seda tuli ise \u00f5ppida. Kirjanikuna olin ma v\u00e4ga varakult teadlik, et kriitikat on keeruline saada. Iga kirjanik vajab minu arust kahte asja. Esiteks on vaja head kriitikat, mis oleks aus ja otsekohene. Neile tuleb \u00f6elda, mida nad valesti teevad. Aga teiseks on vaja lootust. Toimetaja peab pakkuma lootust, et neil loksub k\u00f5ik viimaks paika.<\/p>\n
Toimetajana m\u00f5tlesin ma selle \u00fcle ka ise. See aitas mul kirjanike tundeid paremini m\u00f5ista, kui ma m\u00f5ne kirjanikuga tema raamatust r\u00e4\u00e4kisin. Aga kirjanikuna tekitas see minus soovi julgustada teisi kriitikat tegema. Toimetajana t\u00f6\u00f6tasin ma paljude kirjanikega, ka tuntud autoritega. Nemad ei tahtnud \u00fcldse kriitikat kuulda. Nad lootsid, et r\u00e4\u00e4givad minu kui toimetajaga, ja ma \u00fctlen: “See l\u00e4heb otse tr\u00fckki, midagi pole vaja muuta.” Ja ma sain aru, et see on tegelikult mahamagatud v\u00f5imalus.<\/p>\n
Kirjanikuna soovisin ma \u00f6elda: “Tehke nii palju kriitikat kui v\u00f5imalik.” Selles pole midagi halba, sest k\u00fcsimus pole minu kui autori tunnetes, vaid raamatu kvaliteedis. Tegelikult on see t\u00e4htis. Ma pean sellesse t\u00e4iskasvanulikult suhtuma ja kriitikat kuuldes julgustama seda tegema ja seda v\u00f5imalikult palju saama, et mul \u00f5nnestuks oma raamatut pisut paremaks muuta.<\/p>\n
On sul m\u00f5ni salalugeja, kes sinu kirjutatule kirjutamise ajal pilgu peale heidab?<\/p>\n
Ei ole. Ma arvan, et see muudaks mind n\u00e4rviliseks. Ma p\u00fc\u00fcan k\u00fcll teha midagi, mis teeb ehk sama v\u00e4lja. Kirjutades loen ma k\u00f5ike eelnevat pidevalt \u00fcle ja p\u00fc\u00fcan ennast lugeja olukorda panna. Mida ma ei saa kunagi teha, sest olen ju kirjanik.<\/p>\n
Aga ma panen ennast sellisesse lugemistranssi. Ma ei m\u00f5tle siis, vaid ainult loen ja ahmin endasse. Ja siis p\u00fc\u00fcan oma peas seda baromeetrit ja n\u00f5ela j\u00e4lgida. See \u00fctleb mulle, kas mul on huvitav v\u00f5i mitte. Ma loen oma teksti ja m\u00f5tlen, et n\u00fc\u00fcd hakkas pisut igav. Mul on igav, siin on midagi halba, ma vaatan selle koha \u00fcle. N\u00fc\u00fcd hakkas juba p\u00f5nevam. See on p\u00e4ris hea, seda ma ei puutu.<\/p>\n
Ma p\u00fc\u00fcan kogu aeg ise lugeja olla. Aga ma ei n\u00e4ita oma teost kellelegi teisele, kuni esimene mustand on valmis. Siis l\u00e4heb see mu toimetajale.<\/p>\n
P\u00e4ris huvitav. Mina p\u00fc\u00fcan mitte kunagi lugeda seda, mida kirjutan. Loen viimase l\u00f5igu \u00fcle, et hommikul alustades meelde tuleks, kuhu j\u00e4in. Aga mul on hirm, et kui ma pausi teen ja tagasi vaatan, siis hakkan seal nikerdama ja asja paremaks muutma ja keeran mingi suurema sasipuntra kokku. Siis ei j\u00f5ua ma enam edasi. Kardan, et hoog kaob k\u00e4est. Ma kannan justkui kahurikuuli \u00fcle mingi joone. Ma kardan hoogu kaotada. Sinu arust v\u00f5ib siis tagasi vaadata?<\/p>\n
Mulle meeldiks kirjutada nagu sina.<\/p>\n
See oleks katastroofiline. Raamat saab k\u00fcll nii valmis, aga j\u00e4\u00e4b tunne, et sai valmis ja paistab p\u00e4ris hea. See on selline v\u00f5lts l\u00f5petatuse tunne. “78 000 s\u00f5na, fantastiline, tegin head t\u00f6\u00f6d.” Sinu moodi v\u00f5ib ehk t\u00f5esti arukam olla. <\/p>\n
Mida sa teed, kui oma kahurikuuliga l\u00f5puni j\u00f5uad? Kas sa loed siis kogu kupatuse l\u00e4bi, l\u00e4hed tagasi ja teed veel mingeid muudatusi?<\/p>\n
Ma olen teinud nii, et mul on v\u00e4ljaj\u00e4tete dokument. Ma poetan sinna asju. Seal on asjad, mis ei l\u00e4inud sisse, kuigi oleksid pidanud minema. Siis kasutan ma seda dokumenti, et tagasi minna ja endale meenutada, et unustasin 20. lehek\u00fcljel midagi mainida. Siis l\u00e4hen ma k\u00fcll tagasi.<\/p>\n
Mina seda ei tee. Ma loen varem kirjutatut kogu aeg uuesti \u00fcle. Kirjutamisp\u00e4eva alguses loen ma tavaliselt seni tehtu uuesti \u00fcle. See v\u00f5ib mul tegelikult pool p\u00e4eva \u00e4ra v\u00f5tta.<\/p>\n
Ma teen seda osaliselt seet\u00f5ttu, et muidu ma ei m\u00e4letaks, mida teha. Ma loen k\u00f5ik uuesti \u00fcle ja m\u00f5tlen endamisi: “Issand, see pole kuigi hea. Ja see pole ka kuigi hea. Ma pean selle kohe \u00e4ra parandama. Muidu unustan \u00e4ra, et see pole v\u00e4ga hea.” See on nagu mu v\u00e4ike maania.<\/p>\n
Kui sa \u00fctled, et miski pole v\u00e4ga hea\u2026 Sinu raamatuid on ju lausa v\u00f5imatu k\u00e4est panna, kui oled \u00fche Wilkinsi p\u00f5nevikuga algust teinud. Need on v\u00e4ga tihedalt p\u00f5imitud s\u00fc\u017eeega. Ja mitte lihtsalt tiheda s\u00fc\u017eeega, vaid tegelased on v\u00e4ga huvitavad. Sul on rabavad tegelased, kes on \u00fcllatavad ja huvitavad. Kas k\u00f5ik s\u00fc\u017eeep\u00f6\u00f6rded on juba kirjutama hakates paigas?<\/p>\n
Jah. Ma olen v\u00e4ga ettevaatlik ja n\u00e4rviline kirjanik. Asjad l\u00e4hevad untsu. K\u00fcsimus on ainult selles, millised asjad. Seega ma ei s\u00f6anda alustada m\u00f5ttega, et k\u00fcll ma selle kuidagi kujutlusv\u00f5imest v\u00f5tan ja et ma liigun \u00f5iges suunas. Ma valiksin vale suuna ja eksiksin \u00e4ra, k\u00f5nniksin sohu.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on mul alguses selline periood, mida ma kutsun “messy play”. Eestis pole sel mingit t\u00e4hendust, aga Inglismaal on laste jaoks sellised klubid. Emad ja isad v\u00f5tavad oma v\u00e4ga v\u00e4ikesed lapsed kaasa ja lapsed v\u00f5ivad teha k\u00f5ike v\u00e4rvide ja liimiga ja liivaga ja paberitega. Nad lihtsalt rahmeldavad seal. Mina teen seda kolm-neli kuud erinevate ideedega. Ma lihtsalt rahmeldan ideedega. Ja p\u00fc\u00fcan otsida asju, mis v\u00f5iksid huvitavad olla.<\/p>\n
Tasahilju unistan ma asjadest, m\u00f5tlen nende \u00fcle j\u00e4rele ja hakkan ideid kokku panema. Ja selle protsessi l\u00f5ppedes on mul loo kondikava paigas. Ma vajan seda, enne kui ma alustan oma teist etappi, mida ma kutsun ladumisetapiks. Siis istun ma oma s\u00fclearvutis ja p\u00fc\u00fcan keelt kasutada, et enda loodud plaani ellu \u00e4ratada.<\/p>\n
Kas esimene osa pole s\u00fclearvutis? Kas rahmeldamine on paberilehtedel?<\/p>\n
See on m\u00e4rkmikus. Ma ei tea, kas teiste arust ka, aga mina m\u00f5tlen siis teistmoodi. Erinevalt k\u00e4sitsi kirjutades ja klaviatuuri taga. Kui ma alles rahmeldan, kirjutan ma suurde m\u00e4rkmikku, lihtsalt kirjutan. Kirjutan k\u00f5ike, mida tahan, suvalises j\u00e4rjekorras. See v\u00f5imaldab minu arust m\u00f5tetel vabamalt lennata, v\u00f5rreldes s\u00fclearvutis kirjutamisega.<\/p>\n
Ladumisetapis, kui ma k\u00f5ike s\u00fclearvutis kirja panen, siis j\u00e4nni j\u00e4\u00e4des v\u00f5i millegi \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5eldes p\u00f6\u00f6rdun ma tagasi m\u00e4rkmiku juurde. J\u00e4tan kirjutamise pooleli. See aitab mul komistuskivist \u00fcle saada.<\/p>\n
Kate Mosse’i abikaasa Greg Mosse \u00fctles, et proosa ja \u017eanrikirjutamise vahe seisneb selles, et proosat kirjutades pole sul terve s\u00fc\u017eee juba paigas. Sa hakkad pihta ja vaatad, kuhu asi v\u00e4lja j\u00f5uab. \u017danrikirjanduses peab aga s\u00fc\u017eee enne kirjutamist paigas olema. Sa oled n\u00fc\u00fcd m\u00f5lemat teinud, noorena kirjutasid sa ka proosat.<\/p>\n
\u00c4rge lugege seda. See on kohutav.<\/p>\n
Kas sa arvad nii? T\u00f5esti?<\/p>\n
Ma tean seda.<\/p>\n
Kas sa olid omal ajal rahul?<\/p>\n
V\u00e4ga rahul. Ma olin v\u00e4ga noor.<\/p>\n
Minu arust peab andma endale voli kirjutada teistsuguses stiilis. Ma langesin vahepeal proosa l\u00f5ksu, et k\u00f5ik peab olema k\u00f5rgetasemeline proosa. Siis sain aga aru, et see on t\u00e4ielik jura. Tahaks ju kirjutada asju, mida ka ise lugeda sooviks, mida oleks l\u00f5bus lugeda, mis lahutaks meelt. Kas sa pidid endale \u00fctlema, et sedasi on lubatud teha? V\u00f5i kas see avastasid seda, kui proosast lastekirjandusse l\u00e4ksid? Kas see avas selle ukse?<\/p>\n
T\u00e4pselt nii see oligi. Ma arvan, et proosateostes on s\u00fc\u017eee v\u00e4iksema t\u00e4htsusega. Kui mina proosat kirjutasin, polnud nende lugu kuigi oluline. Teised asjad olid t\u00e4htsad.<\/p>\n
Kui meil lapsed s\u00fcndisid, hakkasin lastekirjandust kirjutama. Ma lugesin oma lastele lugusid ette. Ma avastasin, kui oluline on laste jaoks s\u00fc\u017eee. Nad on fantastilised lugude endasset\u00f5mbajad. Kui lapsele s\u00fc\u017eee algus v\u00e4lja k\u00e4ia, siis elab ta sellesse sisse, miski ei eksita teda.<\/p>\n
Kui lool on tugev algus ja mingi kindel vorm, siis kuulab laps seda pingsalt. Seega muutusid lood minu jaoks palju t\u00e4htsamaks. See j\u00e4tkus siis, kui hakkasin kriminulle kirjutama, sest minu arust on selles \u017eanris s\u00fc\u017eeel samuti v\u00e4ga t\u00e4htis koht.<\/p>\n
Simon Mason Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Mina olen avastanud, et lastele on tegelikult v\u00e4ga raske kirjutada. M\u00f5tled, et kasutad lihtsat keelt ja v\u00e4ldid v\u00e4givalda. Aga see t\u00e4hendab hoopis midagi muud, sest lapsed on n\u00f5udlikud lugejad.<\/p>\n
Jah, ma lugesin oma esimesi lasteraamatuid enda lastele ette. Ja nad h\u00fc\u00fcdsid: “Igav!” “Rohkem nalju!” “L\u00f5peta \u00e4ra!”. Teate k\u00fcll\u2026 Nad ei s\u00e4\u00e4sta tundeid. Mingis m\u00f5ttes on see hea. See ongi aus ja otsekohene kriitika, millest ma alguses r\u00e4\u00e4kisin. Ja oma lastele annad ju andeks ka. Aga jah, minu arust on lapsed v\u00e4ga puhtad lugejad, see pani mind m\u00f5tlema, kuidas kirjutada lugusid, mille k\u00fclge lugeja saaks klammerduda.<\/p>\n
Kui su lapsed vanemaks said, olid raamatud nende vanusele suunatud?<\/p>\n
Jah, ma olen alati olnud selline kirjanik, kes kirjutab sellest, mis teda \u00fcmbritseb. Ma olen vist v\u00e4ga laisk. Raamatute tegevus toimub Oxfordis, kus ma ka elan. V\u00e4ga mugav.<\/p>\n
Lasteraamatuid kirjutama hakates olid mul lapsed \u00fcmberringi. Mul on m\u00e4rkmik ja ma kirjutan sinna. Kindlasti olete teie ka seda teinud. Te vaatate oma lapsi, nad teevad ja \u00fctlevad k\u00f5ige erakordsemaid asju. Ma panen need asjad kirja. Seda olen ma alati teinud. Ma panin k\u00f5rva taha k\u00f5ike, mida mu lapsed tegid. Lastekirjanduse kirjutamine polnud lihtsalt loomulik, vaid paratamatu. Ma liikusin alateadlikult selle loomuliku fakti poole.<\/p>\n
Kui nad suureks kasvasid ja kodust \u00e4ra l\u00e4ksid, pidid kuritegevuse poole p\u00f6\u00f6rduma?<\/p>\n
Mu lasteraamatud said suureks, paar aastat minu lastest hiljem. Algul kirjutasin 7-9-aastasele, siis 8-12-aastastele, seej\u00e4rel noortele t\u00e4iskasvanutele. Ma ei tea k\u00fcll kedagi, kes ennast “nooreks t\u00e4iskasvanuks” nimetaks. Kirjastajate jaoks on nad “noored t\u00e4iskasvanud”.<\/p>\n
Ja kui mu lapsed teismeeast v\u00e4lja kasvasid, l\u00e4ksid nad oma teed ja ma hakkasin j\u00e4lle t\u00e4iskasvanutele kirjutama. \u00d5ige varsti hakkan v\u00e4ga vanadele inimestele kirjutama. See ootab mind ees.<\/p>\n
V\u00e4ga hea turg.<\/p>\n
Jah, kulup\u00e4ised kulutused.<\/p>\n
Sa kirjutasid raamatuid lastele, aga samal ajal olid ka iga p\u00e4ev toimetaja? Sa tegid ikka m\u00f5lemat t\u00f6\u00f6d?<\/p>\n
Jah. Ma oleksin pidanud selgitama, et alguses t\u00f6\u00f6tasin ma akadeemilise kirjanduse ja teatmike kirjastuses. Alguses ei tegelenud ma ilukirjandusega. See juhtus hiljem. Ma hakkasin lasteraamatuid kirjutama ja \u00fcks kirjastaja avaldas neid \u00dchendkuningriigis ja see kirjastaja kutsus ka mind enda juurde t\u00f6\u00f6le. Siis sai minust lasteraamatute kirjastaja ja samal ajal kirjutasin lasteraamatuid.<\/p>\n
See oli piinlik, sest ma avaldasin ju oma raamatuid. \u00dckskord esitasin ma oma raamatu iseendale. “Hea Simon Mason, siin on see\u2026”<\/p>\n
Hea raamat v\u00f5i? Selle avaldame me kohe.<\/p>\n
Tohutu avansiga…<\/p>\n
See oli teises m\u00f5ttes piinlik, sest olin s\u00f5ltumatu lasteraamatute kirjastaja tegevdirektor. Me arutasime koosolekutel, millistele raamatutele kogu oma reklaamieelarve kulutada. Ma ei saanud \u00f6elda: “Vaat see on v\u00e4ga hea!” \u00dctlesin, et las see olla, kulutage m\u00f5nele teisele raamatule. Tegelikult andis see tagasil\u00f6\u00f6gi.<\/p>\n
Kas sa t\u00f6\u00f6tasid samas kirjastuses, kui kriminulle kirjutama hakkasid?<\/p>\n
Ei. Sellega juhtus nii, et ma ei kaalunud kriminullide kirjutamist. Ma ei loe neid eriti. Ma pole kunagi palju kriminulle lugenud. Mul oli hea meel lasteraamatuid kirjutada ja kirjutasin raamatu keskmisele koolieale, 8-12-aastastele. Selle nimi oli “Moon Pie” ja see sai parimaid arvustusi. See kandideeris Guardiani lasteraamatute auhinnale. Seda ei ostnud aga mitte keegi. L\u00e4bim\u00fc\u00fck oli t\u00e4ielik null.<\/p>\n
Ma m\u00f5tlesin, et teen vist midagi valesti. Alateadlikult ma ilmselt ei lahuta lugeja meelt, vaid kirjutan kriitikutele. \u00d5petajatele, raamatukoguhoidjatele, auhinnakomiteede jaoks, aga ma pean sellega l\u00f5petama. Pidasin endamisi aru.<\/p>\n
Ma otsustasin, et sunnin ennast lihtsalt meelt lahutama. Ja selleks tuleb kirjutada k\u00f5ige populaarsemas \u017eanris ehk siis kriminulle. Ma m\u00e4letan, et helistasin oma agendile: “Hea uudis, ma hakkan kriminulle kirjutama.” Pikk paus. Ta \u00fctles: “Palun \u00e4ra tee seda. Palun mine ps\u00fchholoogi juurde, mida iganes. Kui su elus on mingi kriis, siis lahenda seda sobival moel.”<\/p>\n
Ta suhtus minu kriminullide ideesse v\u00e4ga kahtlevalt, sest \u00fctles, et prosaistid on tihti talle kirjutanud ja \u00f6elnud, et ruttu oleks raha vaja, seega vorbiks \u00fche r\u00e4mpskrimka valmis, sest k\u00f5ik teavad, et need on saast ja sellise kirjutaks iga\u00fcks l\u00f5dva randmega. Toimetaja \u00fctles aga, et ei, selleks on teisi oskusi vaja. See tuleks enne \u00e4ra \u00f5ppida.<\/p>\n
Mina olin valmis seda tegema, sest naudin erinevate asjade kirjutamist. Algul ma ei osanud kriminaalromaani kirjutada. Meie vestluses tekkis veel \u00fcks pikk paus, kui ma \u00fctlesin, et ei oska kriminulli kirjutada. Ma arvasin, et vaja on kolme asja. K\u00f5igepealt s\u00fc\u017eeed. S\u00fc\u017eee peab v\u00e4ga hea olema. V\u00e4ga huvitavad tegelased. Ja tugev milj\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Tema \u00fctles, et need on kolm \u00f5iget asja, aga milj\u00f6\u00f6 on k\u00f5ige t\u00e4htsam, mis oli minu arust huvitav.<\/p>\n
On t\u00f5esti.<\/p>\n
Sinul on v\u00e4ga tugevad milj\u00f6\u00f6d. Kas sa l\u00e4bisid selle m\u00f5tteprotsessi?<\/p>\n
Jah, ilmselt on see t\u00f5si, aga mina ainult milj\u00f6\u00f6 kohta teadsingi. Seep\u00e4rast kirjutan ma p\u00f5neviku, mille tegevus toimub Tallinnas, sest see on ainus koht, mida ma lisaks 19. sajandi Istanbulile tean.<\/p>\n
Mina hakkasin p\u00f5nevikku kirjutama sellest p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htudes\u2026 Nagu halb romaanikirjanik, kes loodab pea ees vette h\u00fcpata. Et tegevus on Londonis ja\u2026 sain peale esimest lehek\u00fclge aru, et see on jura, sest ma ei tea sellest midagi, mul pole sobivat tausta, mul polnud \u00f5iget milj\u00f6\u00f6d. Ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval hakkasin kirjutama Istanbuli p\u00f5nevikku. Milj\u00f6\u00f6 n\u00f5rgus sellest l\u00e4bi, aga seda on huvitav milj\u00f6\u00f6 kohta kuulda. Sul on ilmselt \u00f5igus. Aga tegelaskujud siiski ka, see k\u00f5ik on seotud.<\/p>\n
\u00dckskord osalesin ma kriminullikirjanike konverentsil. Ja vestlusringi teemaks oli “S\u00fc\u017eee on rendiauto”. Minu arust oli see p\u00e4ris nutikas t\u00e4helepanek. S\u00fc\u017eee laename me teatud m\u00f5ttes\u2026 Sinu s\u00fc\u017eeed on muidugi palju paremad kui mul, v\u00f5ib-olla on minul t\u00f5esti rendikas, aga sinul on isiklik auto. Sa poleerid seda ja hoiad h\u00e4sti. <\/p>\n
Kindlasti varastatud auto.<\/p>\n
Jah, varastada meeldib meile ka. S\u00fc\u017eee on rendiauto selles m\u00f5ttes, et see on alati olemas, asi algab m\u00f5rvaga, mida hakatakse lahendama. See on ette kirjutatud. Aga huvitav k\u00fcsimus on, et kes autos istub ja mida ta ringi s\u00f5ites aknast n\u00e4eb.<\/p>\n
Sinu Oxfordi p\u00f5nevusjuttude puhul on nii, et milj\u00f6\u00f6 on t\u00f5epoolest v\u00e4ga tasemel, aga sinu tegelased sobivad milj\u00f6\u00f6ga kokku. Tutvusta kuulajatele, kes asjast v\u00f5ib-olla ei tea, neid kahta sama nimega uurijat, kes on nagu Thompson ja Thompson “Tintinis”, aga tegelikult mitte. Miks neil siiski sama nimi on?<\/p>\n
V\u00e4ga segane lugu. Ma palun vabandust.<\/p>\n
Nii hea idee.<\/p>\n
M\u00f5lema nimi on Wilkins. Mul on kaks kokkusobimatut uurijategelaskuju. Ryan Wilkins ja Ray Wilkins.<\/p>\n
Ryan Wilkins on mees, keda Inglismaal kutsutakse ossiks. Ameeriklased kutsuvad nii vaest valget r\u00e4mpsu. T\u00e4naval k\u00e4ies on tal lotendavad dressip\u00fcksid jalas, kapuutsiga pusa, pesapallim\u00fcts, pisut blingi, energiajoogipurk k\u00e4es. V\u00f5ib eeldada, et ilmselt on tal haagiselamus suur koer ketis. K\u00fcllap on ta vanglas istunud, pole elus p\u00e4evagi t\u00f6\u00f6tanud. K\u00fcllap on tal kolme-nelja naisega kolm-neli last, keda ta iial ei n\u00e4e.<\/p>\n
Minu arust oli huvitav seda pisut pea peale p\u00f6\u00f6rata. Ryan kasvas treileripargis \u00fcles, ta isa oli v\u00e4givaldne alkohoolik. Ta on oma kommetelt t\u00f5esti oss, tal pole mingisugust haridust. Ta partsatab v\u00e4lja, mida m\u00f5tleb. Tal on raske oma viha vaos hoida.<\/p>\n
Aga ta on Thames Valley politseijaoskonna uurija.<\/p>\n
Nii hea.<\/p>\n
Sest tema j\u00f5hker lapsep\u00f5lv ihus tema eba\u00f5iglustunnet. Kuidas teisiti? Ta tunneb, et tahab selle heastada. Ja tal pole sugugi kolme-nelja last, keda ta iial ei n\u00e4e. Tal on \u00fcks poeg, ta on \u00fcksikvanem ja v\u00e4ikese Ryani armastav isa. Tema suguv\u00f5sas on k\u00f5ik Ryanid. Tema isa nimi on ka Ryan. Selline on siis Ryan.<\/p>\n
Ray Wilkins on aga t\u00e4ielik vastand. Ta on mustanahaline, Londoni nigeerlane, v\u00e4ga j\u00f5uka taustaga, erakoolis hariduse saanud, k\u00e4is Oxfordis Ballioli kolled\u017eis, \u00f5ppis filosoofiat, politoloogiat ja majandust. Tasemel poksija, n\u00e4gus, k\u00e4ib v\u00e4ga h\u00e4sti riidesj a on v\u00e4ga s\u00f5naosav.<\/p>\n
Minu esimese raamatu peaaegu esimesel lehek\u00fcljel leitakse \u00fche noore naise surnukeha Barnabas Halli kurikuulsalt ennastt\u00e4is rektori kabinetist. Barnabas on \u00fcks Oxfordi kolled\u017eeid. V\u00e4ga delikaatne olukord. Politseijaoskonna dispet\u0161erile tuli k\u00f5ne, et Ray Wilkins l\u00e4heks rektorit \u00fcle kuulama. Tema on see v\u00e4ga noobel, Oxfordi haridusega, ta oskab teadup\u00e4rast ennastt\u00e4is rektoriga suhelda.<\/p>\n
Aga on uus uurija Ryan Wilkins, kes sinna just t\u00f6\u00f6le tuli. Tema nimi on ka dispet\u0161eri nimekirjas. Tema on ka R. Wilkins. Ja eksikombel saadetakse tema. Ta saadeti Wiltshire’ist Oxfordi p\u00e4rast vahejuhtumit Salisbury piiskopiga. Teda ei tohiks Oxfordi kolled\u017ei rektori l\u00e4hedalegi lubada. Aga ta saadetakse sinna ja see t\u00f5mbab loo k\u00e4ima. Ja Ray peab oma suureks t\u00fclgastuseks Ryanil k\u00e4tt hoidma. Tundub v\u00f5imatu, et nad h\u00e4sti l\u00e4bi saaksid ja nad ei saagi. Just sellep\u00e4rast ongi nad koos.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3699505h9c41t24.jpg\"\/)
Simon Mason Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
See on hiilgav. Ma soovitan seda siiralt. See on nii naljakas olukord. Ja need kokkusobimatud uurijad, mida n\u00e4eb Hollywoodi filmides, aga see on nii h\u00e4sti tehtud. See on nii naljakas, aga minu arust muutub viimaks v\u00e4ga liigutavaks. Sest Ryani suhted tema jubedate vanematega, tema alkohoolikust isa ja pidevalt peksa saava emaga, kes treileris elavad\u2026 Tema proovib sellest \u00fcle olla. Ta ise on ebaviisakas ja nahaalne. Aga tal on v\u00e4ga tore suhe oma uskumatult armsa pojaga. See on sul v\u00e4ga h\u00e4sti tehtud.<\/p>\n
See on j\u00e4llegi keeruline asi, kuidas kirjutada lastest. Laste teemal, mitte laste jaoks. Kirjutada nii, et see pole liiga imalalt magus ega ebausutav. Ma pean sulle t\u00f5esti au andma, sest v\u00e4ike Ryan on minu arust hiilgav tegelane. Ma ei taha liiga palju reeta, aga ta ajendab suhtlemist Rayga, kes on selline n\u00e4gus ja filmilik uurija. See aitab neil pisut suhteid soojendada, kuigi \u00f5iget klappi pole. Seal on ka reetmist.<\/p>\n
Nende suhted on sul v\u00e4ga h\u00e4sti kirja pandud. Sul lookleb seal palju l\u00f5ngu, aga sa s\u00f5lmid need k\u00f5ik\u2026 Kas see ongi osa protsessist varasemat pidevalt \u00fcle lugeda? Ma ei k\u00fcsi publiku p\u00e4rast, vaid mul on vaja endal teada. Kas sa otsustad uuesti \u00fclelugemise k\u00e4igus, et huvi Ryani vastu hakkab kaduma v\u00f5i et miski ei k\u00f5la p\u00e4ris\u2026 Kas sa muudad selliseid asju igal hommikul t\u00f6\u00f6d \u00fcle vaadates?<\/p>\n
See on v\u00e4ga huvitav k\u00fcsimus. Kui ma oma t\u00f6\u00f6d \u00fcle vaatan, m\u00f5tlen ma seda \u00fcle lugedes, kas miski toimib v\u00f5i mitte. Kui ei toimi, on p\u00f5hjus v\u00e4ga tihti selles, et tegelased ei k\u00e4itu nii, nagu nad peaksid k\u00e4ituma. Ma m\u00f5tlen tegelaste peale ja p\u00fc\u00fcan neid loomulikumaks ja efektsemaks muuta. Ja ma usun, et ilmselt lisan nendesse ja nende suhetesse emotsioone.<\/p>\n
Ma ei tea, kas siin loetakse Raymond Chandlerit. Imehea krimikirjanik, kelle lood toimuvad Los Angeleses. Tema detektiiviks on Philip Marlowe. Ta on tuntud kui \u00fcks esimesi noir’i loojaid ja tema raamatutes on palju v\u00e4givalda. Aga mind \u00fcllatas \u00fcks kiri, mille ta elu l\u00f5pus oma s\u00f5brale kirjutas. Ta \u00fctles oma s\u00f5brale\u2026 Noore mehena kirjutas ta pulp-ajakirjadele krimil\u00fchijutte. Toimetajad saatsid neid tagasi ja olid pool lugu maha t\u00f5mmanud. K\u00f5ik selle, kust stiili h\u00f5ngus. Ta kirjutas umbes sellise lause: “Astusin kuuma p\u00e4ikese k\u00e4est v\u00e4lja ja minu peale langes vari otsekui jaheda vee puudutus.” Toimetaja oli k\u00f5ik maha kriipsutanud ja k\u00f5rvale sirgeldanud: “Meie lugejad ei taha seda paska. Sa venitad lihtsalt s\u00fcndmustega.” Ja Chandler \u00fctles: “Minu arust ta eksib. Lugejad ainult arvavad, et tahavad tegevust. Tegelikult tahavad nad emotsioonide tekitamist.”<\/p>\n
Oma raamatuid kirjutades tuli mulle idee, et sellel ossil Ryanil v\u00f5iks olla v\u00e4ike poeg, keda ta armastab, ja v\u00e4ike poiss oleks v\u00e4ga armas. See moodustaks raamatu emotsionaalse keskuse. Raamat vajab emotsionaalset keset, et lugejal tekiks raamatuga emotsionaalne side. Kui lugejal on raamatuga emotsionaalne side, siis tundub kogu tegevus palju eredam, sest lugeja elab tegevusele tunnetega kaasa. Tegelikult keskendun ma sellele.<\/p>\n
See on kindlasti t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt. Naljakas, et sa teda mainisid, mulle meeldib ka Chandler, aga temalt sa s\u00fc\u017eeek\u00e4ike ei \u00f5piks.<\/p>\n
Ei.<\/p>\n
Chandler on naljakas, sest ta on omas v\u00f5tmes geniaalne, aga kui Howard Hughes filmi tegi, siis ta helistas Chandlerile ja \u00fctles, et nad loevad k\u00e4sikirja, aga ei saa aru, kes sohvri tappis. Ja Chandler k\u00fcsis: “Millise sohvri?” Sest see pole \u00fcldse oluline, atmosf\u00e4\u00e4r on peamine ja laeng, mida teos tekitab. Ja Hughes valis Philip Marlowe rolli omamoodi valge r\u00fc\u00fctli. Ta pidi olema mees, kes liigub kurjadel t\u00e4navatel, aga pole kuri. Ja minu arust peab see paika.<\/p>\n
Sa annad sellise omaduse m\u00f5lemale oma uurijale. Aga eriti \u00fcllatav on see Ryani puhul. See toob talle peaaegu pisarad silmi, kui ta saab aru, et juurdlus l\u00f5petatakse ja keegi ei \u00fcritagi t\u00fcdruku tapmist uurima hakata. See on p\u00f5letav eba\u00f5iglus, mille ta lahendama peab.<\/p>\n
Jah, ta on vihase loomuga mees. Aga osaliselt on ta vihane toime pandud eba\u00f5igluse p\u00e4rast. Temas on viha s\u00fcsteemi ja k\u00f5igi privilegeeritute vastu. Teda ajendab viha, mis t\u00f5ukab teda vahel v\u00e4ga heas suunas.<\/p>\n
Kas sa naersid raamatut kirjutades?<\/p>\n
Ma naeran kogu aeg. See on lausa haiglane. Peaksin abi otsima. Ma naeran oma naljade peale. See on t\u00f5siselt piinlik. Ma naeran valjusti omaenda naljade peale.<\/p>\n
Ma t\u00f6\u00f6tan Oxfordis meie majas oma t\u00f6\u00f6toas. See on ridaelamu ja kohe seina taga on naabermaja. K\u00f5rvalmaja naabertoas teeb \u00fcks mees t\u00f6\u00f6d. Ma naeran kirjutades valjusti ja h\u00fc\u00fcatan vahel asju. Aeg-ajalt ta pr\u00f5mmib vastu seina. N\u00e4itab, et ta on seal. V\u00f5i siis k\u00f6hatab sedasi. “Palun j\u00e4\u00e4 juba vait.”<\/p>\n
Kirjutab kindlasti lasteraamatuid, mida neetud toimetaja vastu ei v\u00f5ta. Kes lisaks Chandlerile sind veel m\u00f5jutanud on? Sa mainisid ka oma agenti. Kindlasti on ju teisi ka olnud? Enne kui ma k\u00fcsin, kes su kangelased on, panin ka t\u00e4hele, et kirjutasid teejuhi maailma klassikute juurde. Ma pole seda lugenud, aga v\u00f5tan vist ette. Sa kirjutad seal maailmakirjanduse 200 teosest. Sa pidid k\u00f5ik l\u00e4bi lugema? Kas lugesid ikka k\u00f5ik l\u00e4bi?<\/p>\n
Ma ei pannud iga\u00fchele hinnet \u00fchest k\u00fcmneni, aga see oli Rough Guidesi jaoks, nad kirjutavad reisiraamatuid, aga m\u00f5nikord ka reisimisega mitte seotud teejuhte. Nad palusid mul teha klassikaliste romaanide teejuhi ja \u00fclesandeks oli nad v\u00e4lja valida, l\u00e4bi lugeda ja maailmakirjanduse 200 klassikalisest romaanist kirjutada.<\/p>\n
Mu naine ei andesta seda mulle, sest mul kulus selleks kaks ja pool aastat. Ma t\u00f6\u00f6tasin t\u00e4iskohaga kirjastamises. Ma lugesin iga n\u00e4dal kahte romaani ja kirjutasin nendest. Nii 2,5 aastat j\u00e4rjest. Me k\u00e4isime Brasiilias puhkamas. Olime Jeepis ja s\u00f5itsime Pantanalis, \u00fcmberringi oli metsik loodus. T\u00f5eline elu plahvatus. Aarad, alligaatorid. Mina lugesin tagaistmel Balzaci ja tegin m\u00e4rkmeid.<\/p>\n
Aga kes mu lemmikud on? Ei, k\u00f5ik olid kamarajura. Minu kirjanduslikud kangelased ei kirjuta tavaliselt kriminulle. Mulle meeldib luule. Meeldivad mitmesugused klassikalised romaanid. Neid v\u00f5tan ma vahel ette.<\/p>\n
Mulle meeldivad erinevad kirjutised. Hetkel loen ma Saksa prosaisti Daniel Kehlmanni. Teda v\u00f5ibolla tuntakse. Fantastiline. Mul on Ezra Poundi luulekogu kaasas. Mulle endale meeldib selliseid asju lugeda.<\/p>\n
Hea, et sa Ezra Poundi fa\u0161ismi koolkonnaga kaasa pole l\u00e4inud. Sinu proosa on ju v\u00e4ga kaunis, aga see pole maneerne. Kui mina 200 klassikut loeksin, p\u00fc\u00fcaksin George Elioti moodi k\u00f5lada. Seda oleks keeruline v\u00e4ltida. Aga sinu proosal on v\u00e4ga lihtne stiil, mis mulle v\u00e4ga meeldib. Milliseid krimikirjanikke sa \u00fcldse imetled?<\/p>\n
M\u00f5ned kalduvad prosaistide poole. Raymond Chandler on \u00fcks. Teda loen ma tema romaanide prosaistlike r\u00f5\u00f5mude p\u00e4rast. Mulle meeldib Inglise kirjanik Lee Child ja tema Jack Reacher. Tema raamatud on nii tempokad ja ta on v\u00e4ga nutikas. Tegelikult kirjutab ta v\u00e4ga lihtsat proosat, mis on samas v\u00e4ga t\u00f5hus, sest ta on prosaistliku stiiliga.<\/p>\n
Mulle meeldib mainida autorit, keda tavaliselt ei tunta. Tema nimi on Peter Temple. Oled kuulnud?<\/p>\n
Jah, olen kuulnud, aga ei ole lugenud.<\/p>\n
Ta on l\u00f5una-aafriklane, aga elas enamiku elust Austraalias. Tema lugude tegevus toimub Melbourne’is. Ta on kaunis kirjanik. Tema raamatutes toimub lisaks kuritegudele palju muudki. Samuti kulub tal palju aega tegelaskujude loomisele. Ta teeb seda peamiselt dialoogi kaudu, ta on dialoogimeister.<\/p>\n
Mulle meeldib dialoog, ma kulutan sellele palju aega. Ausalt \u00f6eldes ma arvasin, et valdan dialoogi v\u00e4ga h\u00e4sti. Ma vestlesin Philip Pullmaniga, kelle raamatut ma siis toimetasin. Ma m\u00f5tlesin, et valdan dialoogi h\u00e4sti. Tema \u00fctles: “K\u00f5ik arvavad, et oskavad dialoogi kirjutada. Dialoog on lihtne. Seda oskab iga idioot kirjutada. Kirjeldused on keerulised.” Ja ma m\u00f5tlesin, et tal on \u00f5igus.<\/p>\n
See ei ole \u00fcldse t\u00f5si. Dialoog aitab karaktereid edasi anda. Seep\u00e4rast on dialoog huvitav.<\/p>\n
Jah, t\u00e4pselt.<\/p>\n
Palju muid asju ka. Dialoogi kaudu saab uudiseid ja muud levitada. Osava kirjaniku k\u00e4es ei loe aktsendid ja muu selline. Nagu see tuntud harjutus, et kas sa suudad erinevate tegelaste jutu \u00fcksteise alla panna, et r\u00e4\u00e4kija oleks alati selge, isegi kui r\u00e4\u00e4kijat v\u00e4lja ei tooda.<\/p>\n
See on v\u00e4ga t\u00f5si. Ma kulutan dialoogile palju aega. Mulle ei meeldi dialoog, mis lihtsalt infot edasi annab. “Enn\u00e4e, professor, meil on maailma p\u00e4\u00e4stmiseks kolm tundi aega.” Selline v\u00e4rk. Dialoog peab iseloomu v\u00e4ljendama. Siis polegi vaja t\u00e4histada, kes t\u00e4pselt r\u00e4\u00e4gib. Konkreetsest dialoogikillust saab otsekohe aru, kes r\u00e4\u00e4gib.<\/p>\n
Inglise kirjanik Henry Green valdab seda. Ta oskab v\u00e4ga h\u00e4sti n\u00e4idata, mida mingi tegelane m\u00f5tleb, selle kaudu, mida tegelane ei \u00fctle. Tegelane \u00fctleb midagi, aga sa tead, et ta j\u00e4tab midagi enda teada. Selline dialoog on v\u00e4ga hea. Ma p\u00fc\u00fcan head dialoogi j\u00e4ljendada.<\/p>\n
Tegelikult toob see mind Leidja sarja juurde, mis on t\u00e4iesti eripalgelise ja p\u00e4ris julge stiiliga. Kirjelda mulle, kuidas Leidja sari toimib.<\/p>\n
Leidja sarjas on m\u00f5istatuseks m\u00f5ni kadunud inimene. Ja minu peategelane on ka k\u00f5igi nende lugude jutustaja. Ta on vaikne ja p\u00e4ris passiivne kuju. Tema idee inimeste leidmiseks on see, et tuleb p\u00f6\u00f6rduda kadunut k\u00f5ige paremini tundnud inimeste m\u00e4lestuste ja kujutlusv\u00f5ime poole, nendega r\u00e4\u00e4kida. Avastada, milline inimene see kadunuks j\u00e4\u00e4nud inimene on.<\/p>\n
Need on palju vaiksemad raamatud, seal on palju vestlusi. Ja m\u00f5istatus v\u00f5ib laheneda m\u00f5ne kuriteo kaudu, aga v\u00f5ib olla ka midagi muud, n\u00e4iteks p\u00e4\u00e4stmine. See v\u00f5ib olla p\u00f5genemine v\u00f5i m\u00f5ni haigus v\u00f5i k\u00e4ttemaks. M\u00f5istatusel v\u00f5ib olla palju erinevaid lahendusi.<\/p>\n
Ma kirjutasin need, sest need erinevad kriminullidest v\u00e4ga.<\/p>\n
Need on tegelikult tegelaskuju avastamised.<\/p>\n
Jah, rohkem seda.<\/p>\n
Minu arust on see v\u00e4ga huvitav. Loodetavasti need t\u00f5lgitakse eesti keelde.<\/p>\n
Ma loodan ka.<\/p>\n
Mis j\u00e4rgmiseks? Mis sari tulekul on? Kuidas sa \u00fcldse otsustad? Sul on palju palle korraga \u00f5hus. Leidja sari, Oxfordi sari. Kas sul on kavas n\u00e4iteks televisiooni jaoks kirjutada?<\/p>\n
Ei, televisiooni pole plaanis. Ma kirjutan praegu kuuendat Oxfordi raamatut. Ja seej\u00e4rel pean ma kirjutama neljanda Leidja raamatu. Mulle v\u00e4ga meeldib see, kui ma saan liikuda Ryani raamatu juurest Oxfordis Leidja raamatu juurde kuskil mujal.<\/p>\n
Kas see meeldib kirjastajatele ka? Ma m\u00e4letan, et ennevanasti, kui n\u00e4iteks mina l\u00f5petasin ajalooliste raamatute kirjutamise ja \u00fctlesin, et kirjutan Osmanite impeeriumis toimuva romaani, olid mu kirjastajad endast v\u00e4ljas. Nad \u00fctlesid, et Osmanite ajaloo k\u00e4sitlemiseks pole see parim viis. Ma k\u00fcll ei p\u00fc\u00fcdnudki seda teha. Kas sinu kirjastajad panevad seda pahaks? V\u00f5i on neil hea meel? Kui sa niimoodi \u00fche asja juurest teise juurde kargad?<\/p>\n
Kui nad seda pahaks panevad, varjavad nad seda v\u00e4ga h\u00e4sti. Aga kindlasti oleksid m\u00f5ned kirjastused \u00f6elnud: “Me parem ei teeks neid” v\u00f5i soovitaksid pseudon\u00fc\u00fcmi kasutada, et neid lahus hoida. Aga minu kirjastus oli v\u00e4ga m\u00f5istev ja tahtis ka neid v\u00e4lja anda. Need ilmuvad lihtsalt paralleelselt.<\/p>\n
See on hetkel teemaks, seega k\u00fcsin, mida sina arvad, mis tulekul on? Kas me loeme veel 25 aasta p\u00e4rast v\u00f5i vajutatakse lihtsalt nuppe? Kas kunstlikud lugejad hakkavad masinate kirjutatud teoseid lugema?<\/p>\n
Ma lihtsalt ei tea. \u00d5nneks ei pea mina sellele m\u00f5tlema. Ma ei tea, mis juhtub. Tehisaru oskab juba raamatuid kirjutada. lihtsalt mitte v\u00e4ga h\u00e4sti, aga see muutub v\u00e4ga kiiresti palju paremaks.<\/p>\n
Ma tean kirjanikke, kes kasutavad tehisaru oma raamatute loomisel kas taustamaterjali otsimiseks v\u00f5i oma raamatule pealkirja leidmiseks. Mina pole seda teinud. Ma olen liiga vana. Ma olen valest p\u00f5lvkonnast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sa oled ilmselgelt meeletult huvitatud erinevatest asjadest ja tunned sundust nendest kirjutada. Kas on nii? Ma v\u00f5iksin sedasama…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":226117,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,65709,90918,178,140,91416],"class_list":["post-226116","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-headread","tag-jason-goodwin","tag-kirjandus","tag-meelelahutus","tag-simon-mason"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116905570913427351","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226116","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=226116"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226116\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/226117"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=226116"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=226116"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=226116"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}