Kes tahab EasyJeti osta? <\/p>\n
Hetkel k\u00e4ib Londoni b\u00f6rsil noteeritud lennufirma p\u00e4rast t\u00f5sine oksjon kahe USA erakapitalifondi vahel. Alles juuli alguses teatas EasyJeti juhatus, et on valmis vastu v\u00f5tma investeerimisfirma Castlelake\u2019i 5,5 miljardi naelase (ligikaudu 6,5 miljardit eurot) ostupakkumise. Kuid kohe p\u00e4rast seda, 10. juulil, sekkus m\u00e4ngu USA gigant Apollo Global Management, l\u00fc\u00fces lauale 5,7 miljardi naelase pakkumise (7,15 naela aktsia kohta). EasyJeti juhatus muutis seepeale kiiresti kurssi ja on n\u00fc\u00fcd meelestatud soovitama aktsion\u00e4ridele just Apollo pakkumist.<\/p>\n
Apollo ei ole lennunduses uustulnuk \u2013 pandeemia ajal s\u00fcstisid nad miljardeid Air France-KLM-i ning on aidanud finantseerida ka SAS-i ja Virgin Atlanticut.<\/p>\n
Kes omab lennufirmat t\u00e4na? <\/p>\n
Praegu on EasyJet avalik ettev\u00f5te, mis kuulub tuhandetele v\u00e4ike- ja suurinvestoritele. Kuid k\u00f5ige m\u00e4rgilisem omanik on endiselt lennufirma asutaja, K\u00fcprose-Kreeka p\u00e4ritolu Sir Stelios Haji-Ioannou. Tema ja ta perekond hoiavad ettev\u00f5ttes endiselt ligikaudu 15% osalust. Kui Apollo tehing l\u00e4bi l\u00e4heb, on Steliosel valida: kas v\u00f5tta v\u00e4lja umbes 855 miljonit naela sularahas v\u00f5i j\u00e4tta oma osalus uude, b\u00f6rsiv\u00e4lisesse ettev\u00f5ttesse alles. Br\u00e4ndi litsentsitasude kaudu teenib asutaja lennufirmalt tulu nagunii edasi.<\/p>\n
Mis saab lennufirmast edasi? <\/p>\n
Kui \u00fclev\u00f5tmine \u00f5nnestub, lahkub EasyJet Londoni b\u00f6rsilt ja muutub eraettev\u00f5tteks. Reisijate jaoks ei tohiks piltlikult \u00f6eldes taevas alla kukkuda. M\u00f5lemad kosilased on lubanud, et ettev\u00f5tet ei hakata t\u00fckkideks lammutama. Plaanis on senise juhtkonna hoidmine, lennupargi uuendamine ning v\u00e4ga tulusa puhkusepakettide \u00e4ri (EasyJet Holidays) j\u00f5uline kasvatamine. Erakapitali k\u00e4es on ettev\u00f5ttel lihtsam teha pikaajalisi investeeringuid, ilma et peaks iga kvartal b\u00f6rsianal\u00fc\u00fctikutele aru andma.<\/p>\n
Suurimaks komistuskiviks tehingu ees on aga Euroopa Liidu reeglid, mis n\u00f5uavad, et EL-i siselende tegev lennufirma peab kuuluma enamuses eurooplastele. Kuna ostjad on ameeriklased, peavad nad looma keerukaid omandistruktuure ja kaasama Euroopa partnereid, et neist b\u00fcrokraatlikest n\u00f5uetest l\u00e4bi n\u00e4rida.<\/p>\n
Kust EasyJet lendab? <\/p>\n
Kui vaadata EasyJeti t\u00e4nast lennukaarti meie vaatenurgast, siis on pilt paraku \u00fcsna t\u00fchi. Odavlennufirmade strateegiad on halastamatud ja liiniv\u00f5rgud muutuvad pidevalt vastavalt tasuvusele:<\/p>\n
Tallinn ja Riia: Kuigi ajalooliselt on EasyJet m\u00f5lemast Baltikumi pealinnast lennanud (n\u00e4iteks Tallinnast Londonisse ja Berliini), on t\u00e4naseks need liinid t\u00e4ielikult suletud. EasyJet ei lenda enam ei Tallinnast ega Riiast.<\/p>\n
Helsingi: Ka Soome pealinn on EasyJeti sihtkohtade nimekirjast t\u00e4naseks maha t\u00f5mmatud.<\/p>\n
Kuhu nad siis p\u00f5hjalas lendavad? L\u00e4himad kohad, kust oran\u017ee lennukeid n\u00e4eb, asuvad hoopis kaugel p\u00f5hjas, Lapimaal. EasyJet teeb hooajalisi talvelende Kittil\u00e4sse ja Rovaniemisse. Need liinid on suunatud puhtalt suusaturistidele ja \u201ej\u00f5uluvana k\u00fclalistele\u201c, lennates sinna Suurbritanniast (London, Manchester), Itaaliast (Milano) ja Prantsusmaalt (Pariis).<\/p>\n
Seega, kuigi EasyJet on Euroopas hiiglane ja teeb l\u00e4bi p\u00f5nevaid omanikuvahetusi, peab Eesti reisija nende teenuste kasutamiseks lendama esmalt n\u00e4iteks Kesk-Euroopasse v\u00f5i Londonisse.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (1)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kes tahab EasyJeti osta? Hetkel k\u00e4ib Londoni b\u00f6rsil noteeritud lennufirma p\u00e4rast t\u00f5sine oksjon kahe USA erakapitalifondi vahel. Alles…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":226394,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,35106,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-226393","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-easyjet","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116907320570100221","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226393","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=226393"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226393\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/226394"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=226393"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=226393"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=226393"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}