Suurem osa Venemaa korraldatud\u00a0Eesti \u00f5hupiiri rikkumisi<\/a>\u00a0ongi leidnud aset Vaindloo saare piirkonnas, kus neid on viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul olnud k\u00fcmneid. Eesti ja Venemaa vaheline mere- ja \u00f5hupiir on rajatud N\u00f5ukogude Liidus kehtinud administratiivpiiridele, mis ei paku piiride kulgemisele alati loogilisi lahendusi ning loovad tundlikke ja konfliktiohtlikke olukordi.<\/p>\n Piirileping oleks ebaloogilisused k\u00f5rvaldanud<\/p>\n N\u00f5ukogudeaegse \u00f5huruumikorralduse t\u00f5ttu ei lange Peterburi lennuinfopiirkond (FIR) ja Tallinna FIR riigipiiridega kokku ning osa Vaindloo l\u00e4hedal asuvast Eesti \u00f5huruumist kuulub endiselt Peterburi FIR-i alla. Maismaapiiril on sarnaseks n\u00e4iteks Eesti kaguosas asetsev nn Saatse saabas, kus \u00fchendus Eestile kuuluva Saatse piirkonnaga on juba aastak\u00fcmneid toimunud l\u00e4bi Venemaa F\u00f6deratsiooni territooriumi.<\/p>\n Eesti ja Venemaa vaheline piirileping oleks need ebaloogilisused likvideerinud, kuid lahendamata olukorrad v\u00f5imaldavad Venemaa F\u00f6deratsioonil viia l\u00e4bi erinevaid provokatiivseid tegevusi ning algatada h\u00fcbriidr\u00fcnnakuid, mis t\u00f5stavad piirkonnas pingeid. Kuna viimane piiririkkumine kestis pikemat aega ning selle k\u00e4igus ignoreeriti ohutu lennuliikluse reegleid, v\u00f5ib kahtlustada, et tegu oli tahtliku aktiga, mille eesm\u00e4rk oligi testida NATO reageerimisv\u00f5imet.<\/p>\n NATO \u00f5huturbemissiooni Eesti \u00f5huv\u00e4e koost\u00f6\u00f6 hoidis 19. septembril olukorra kontrolli all. Radarid avastasid Vene lennukid, mida l\u00e4ksid tuvastama Soome h\u00e4vitajad. Eesti \u00f5huruumis v\u00f5tsid tegevuse \u00fcle siin valvanud Itaalia h\u00e4vitajad, kes suunasid sissetungijad Eesti \u00f5huruumist v\u00e4lja ning eskortisid neid kuni nende teekonna l\u00f5puni Kaliningradis.<\/p>\n Seekordne aktsioon p\u00e4lvis laiemat rahvusvahelist t\u00e4helepanu, k\u00fcsimust arutati\u00a0\u00dcRO julgeolekun\u00f5ukogus<\/a>\u00a0ja Eesti kutsus vastavalt NATO p\u00f5hikirja artikkel neljale kokku\u00a0NATO riikide konsultatsioonid<\/a>, et olukorda arutada.<\/p>\n Konsultatsioonide k\u00e4ivitamine n\u00e4itab, et sellel juhtumil p\u00f5hinev aktsioon on strateegilise t\u00e4htsusega. Tugevamalt kaitstavat \u00f5hupiiri n\u00f5uavad ka hiljutised drooniintsidendid Poolas, Taanis ja Norras. K\u00f5ik mainitud juhtumid on k\u00e4ivitanud Euroopa Liidu riikide konsultatsioonid, mille eesm\u00e4rk on luua idapiirile droonim\u00fc\u00fcr.<\/p>\n Riikide kontrollitav \u00f5huruum on m\u00e4\u00e4ratletud nende maismaa- ja merepiiridega ehk siis territooriumiga, mis j\u00e4\u00e4b maismaa- ja merepiiridega m\u00e4\u00e4ratletud ala kohale. Mere\u00f5igusest p\u00e4rinevad m\u00e4\u00e4ratlused kehtivad ka \u00f5huruumi kohta. Riigipiiridest v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vat \u00f5huruumi peetakse rahvusvaheliseks, mis sarnaneb “rahvusvaheliste vete” m\u00f5istega mere\u00f5iguses.<\/p>\n Riikliku \u00f5huruumi ning riikide jurisdiktsioonist v\u00e4ljapoole\u00a0j\u00e4\u00e4va\u00a0kosmose\u00a0vahelise suver\u00e4\u00e4nse \u00f5huruumi k\u00f5rguse suhtes pole olemas \u00fchtegi rahvusvahelist selget piiritlust pakkuvat lepet, kuid vastavalt rahvusvahelistele tavadele j\u00e4\u00e4b see 30\u00a0km (lennukite\u00a0ja\u00a0\u00f5hupallide\u00a0suurima lennuk\u00f5rguse) ja 160\u00a0km (madalaima stabiilse l\u00fchiajalise Maa\u00a0orbiidi) vahele. \u00d5huruum jaguneb veel erinevateks tsoonideks, mille \u00fcht osa kontrollib lennuliiklusteenistus ja teist osa mitte.<\/p>\n Piirik\u00fcsimus poliitilise m\u00e4nguna teenib Moskva huve<\/p>\n Piirik\u00fcsimus on olnud Eesti \u00fcldsuse jaoks tundlik teema, sest m\u00f5negi erakonna seas populaarsed poliitilised diskursused ei taha tunnistada p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da tekkinud reaalset olukorda, kuna territoriaalsete pretensioonide looritatud esitamine v\u00f5ib tuua populistlikele erakondadele valimistel lisah\u00e4\u00e4li. Praktikas toetavad piirilepingu ebavajalikkust kuulutavad \u00fcleskutsed Venemaa F\u00f6deratsiooni strateegilisi eesm\u00e4rke.<\/p>\n Vastavalt Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadusele (\u00a7 122) ja sellest tulenevalt\u00a0riigipiiri seadusele (\u00a72, l\u00f5ige 2-3) on Eesti maismaapiir m\u00e4\u00e4ratud 1920. aasta 2. veebruaril s\u00f5lmitud Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega ning Eesti mere- ja \u00f5hupiir on pandud paika rahvusvaheliste konventsioonide alusel. Nii et Tartu rahulepingu artikkel III m\u00e4\u00e4ratles k\u00fcll Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist maismaapiiri, kuid j\u00e4ttis reguleerimata \u00f5hu- ja merepiiri.<\/p>\n “1995. aastal loobus Eesti territoriaalsetest pretensioonidest varem Eesti Vabariigile kuulunud aladele.”<\/p>\n 15. augustil 1944 liitis N\u00f5ukogude Liidu keskv\u00f5im suurema osa Petseri maakonnast, sealhulgas Petseri linna, Vene NFSV territooriumiga. 1945. aastal liideti Vene NFSV-ga Narva j\u00f5e tagused alad. 1995. aastal loobus Eesti territoriaalsetest pretensioonidest varem Eesti Vabariigile kuulunud aladele.<\/p>\n 18. mail 2005 kirjutasid Eesti ja Venemaa v\u00e4lisministrid Moskvas alla kahe riigi vahelisele piirilepingule, kuid 20. juunil 2005 lisas Eesti riigikogu piirilepingu ratifitseerimisseadusele Tartu rahulepingule viitava preambuli, mida Venemaa F\u00f6deratsioon t\u00f5lgendas lepingu rikkumisena, nii et oma allkiri v\u00f5eti tagasi.<\/p>\n Piirileping allkirjastati taas 2014. aastal, kuid Ukraina-vastase agressiooni t\u00f5ttu on see j\u00e4\u00e4nud ratifitseerimata. Kui r\u00e4\u00e4kida meie naabritest, siis Leedu ja Venemaa vaheline piirileping j\u00f5ustus 2003. aastal ning L\u00e4ti ja Venemaa piirileping 2007. aastal.<\/p>\n Venemaa F\u00f6deratsioon, mis on N\u00f5ukogude Liidu \u00f5igusj\u00e4rglane, pole t\u00e4nini tunnustanud Tartu rahulepingu ja 1920. aastal kokku lepitud Eesti-Venemaa piiri kehtivust. Kuna Tartu rahuleping pole oma olemuselt piirileping, vaid oli m\u00f5eldud l\u00f5petama Eesti Vabariigi ja N\u00f5ukogude Venemaa vahelise s\u00f5jategevuse, on selle sissetoomine kaasaegsesse poliitilisse korraldusse piirik\u00fcsimuse politiseerinud ning raskendanud mitme olulise riikidevahelise k\u00fcsimuse lahendamist.<\/p>\n P\u00e4rast seda, kui N\u00f5ukogude Liit annekteeris Eesti Vabariigi, on Euroopa poliitiline kaart oluliselt muutnud ja hea tava n\u00e4eb ette, et piire muudetakse kahepoolsete kokkulepete alusel.<\/p>\n K\u00f5ige r\u00e4ngemalt on nende p\u00f5him\u00f5tete vastu eksinud Venemaa F\u00f6deratsioon, kes annekteeris 2014. aastal annekteeris Ukraina koosseisu kuuluva Krimmi koos eraldi mainitud Sevastoopoli piirkonnaga ning liitis 2022. aastas \u00fchepoolselt oma territooriumiga veel Hersoni, Zapori\u017e\u017eja, Luhanski ja Donetski oblastid, sealhulgas ka piirkonnad, mis on t\u00e4naseni Ukraina kontrolli all.<\/p>\n M\u00fc\u00fcdid ei kaitse piiri<\/p>\n Meie poliitikute poolt propageeritavates diskursustes v\u00e4ljendatakse m\u00f5nikord arvamust, justkui annaks Venemaa-poolne \u00f5igusnormide rikkumine meile \u00f5iguse samaga vastata. See on s\u00fcgavalt ekslik arusaam, millega tegelikult \u00fcritatakse piirata rahvusvaheliste normide kehtivust. Eesti huvides on osaleda poliitilises ja juriidilises s\u00fcsteemis, mis tugineb rahvusvahelise \u00f5iguse normidele ning k\u00e4sitleb neist normidest \u00fcleastumist \u00f5igusrikkumisena.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3053776he43at24.jpg\"\/)
Saatse saapas olevad hoiatussildid Autor\/allikas: Mirjam M\u00f5ttus\/ERR<\/p>\n