![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3700324h509bt24.jpg\"\/)
Fionnt\u00e1n De Br\u00fan Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\nFionnt\u00e1n s\u00fcndis P\u00f5hja-Iirimaal Belfastis. Ta on kirjandusloolane, praegu t\u00f6\u00f6tab iiri keele professorina Maynoothi \u00fclikoolis. Ta keskendub 20. sajandi iirikeelsele kirjandusele ja on avaldanud sellest monograafia “Taass\u00fcnd ja moodne iiri kirjandus”. Hiljuti kirjutas ta raamatu “Iiri keel ja Kesk-Belfast”, mis lahkab keele ja tema kodulinna vahelisi seoseid.<\/p>\n
2005. aastal ilmus tal novellikogumik pealkirjaga “Litir \u00f3 mo Mh\u00e1thair Altrama agus sc\u00e9alta eile” ehk “Kiri minu kasuemalt ja teisi lugusid”. 2022. aastal ilmus v\u00e4ga edukas ajalooline romaan “B\u00e9al na B\u00e9iste” ehk “Koletise k\u00f5hus”. Teos k\u00e4sitleb kaht p\u00e4ris s\u00fcnget perioodi Euroopa hilisajaloos, nii Natsi-Saksamaad kui ka P\u00f5hja-Iirimaa konflikti.<\/p>\n
Sooviksin toonitada, et Fionnt\u00e1n kirjutab iiri keeles ja on p\u00e4rit P\u00f5hja-Iirimaalt, mis on k\u00fcll Iirimaa osa, aga samas v\u00e4ga eriline koht, mitmes m\u00f5ttes teistsugune paik. Sellel paigal on keeruline minevik, millest raamat ka r\u00e4\u00e4gib. Raamat k\u00e4sitleb seda v\u00e4ga huvitavalt ja s\u00fcgavm\u00f5tteliselt.<\/p>\n
K\u00f5igepealt tahaksin teada, milline on iiri keele olukord P\u00f5hja-Iirimaal? 10\u201320 aasta eest v\u00f5i ehk pisut kaugemas minevikus oleks iiri keelt peetud millekski v\u00e4ga poliitiliseks ja iiri keele k\u00f5nelejaid oleks peetud v\u00f5imalikeks terroristideks v\u00f5i IRA toetajateks. Kas iiri keele selline roll on aastate jooksul muutunud? Isegi L\u00f5una-Iirimaal on see v\u00e4hemuse keel. V\u00e4lismaal arvavad paljud, et see on surnud keel, mida enam ei r\u00e4\u00e4gita, mis pole p\u00e4ris t\u00f5si \u2014 P\u00f5hja-Iirimaal on sootuks teistsugused lood.<\/p>\n
Peamine erinevus: P\u00f5hja-Iirimaa riik loodi 1922. aastal. Valitsuse \u00fcks esimesi ettev\u00f5tmisi oli iiri keele \u00f5petamise piiramine koolides. See on ka ametlikes dokumentides kirjas. P\u00f5hja-Iirimaa oli pentsik riik, sest see kuulus demokraatlikku L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse, ent oli samas \u00fche partei riik, kus kohalikus parlamendis oli kontroll ainult \u00fche erakonna k\u00e4es.<\/p>\n
See kestis 50 aastat, mis t\u00e4hendas, et nad v\u00f5isid k\u00f5ike teha. Vastu v\u00f5eti erivolituste seadus, mis lubas inimesi s\u00fc\u00fcdistust esitamata vahistada ja vangi panna. Aga kultuuriliselt toimus iiri keele vastu r\u00fcnnak. N\u00e4iteks iirikeelne kooli\u00f5pik, mille kaanel oli Iirimaa riigilipp, korjati \u00e4ra, sest seda peeti \u00f5\u00f5nestavaks.<\/p>\n
Fionnt\u00e1n De Br\u00fan Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Mina olen juba \u00fcle 50-aastane, aga minu teismeeas oli Iiri lipp P\u00f5hja-Iirimaal keelatud. 1985. aastal s\u00f5lmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega saavutati teatud muutusi lippude ja embleemide seaduses, mis neid s\u00fcmboleid keelustas. P\u00f5him\u00f5tteliselt muudeti seda, kuidas lipu kasutamisse suhtuti.<\/p>\n
Iiri keele juurde tagasi tulles \u2014 mina kasvasin Belfastis iiri keelt k\u00f5neldes. Minu vaarema oli Donegalist ja iiri keel oli ta emakeel. Mu isa oli temaga s\u00f5ja ajal v\u00e4ga l\u00e4hedane. Isa ja isa vend saadeti Belfastist v\u00e4lja, sest Belfast on \u00dchendkuningriigi osa ja seega Luftwaffe pommitas seda. Tegelikult pommitati Dublinit ka, v\u00e4idetavalt eksikombel.<\/p>\n
Aga minu isa ja onu kolisid mu iiri keelt k\u00f5neleva vanaema juurde. See tekitas mu isas huvi iiri keele vastu. Abi oli ka koolis tema \u00f5petajast, sest iiri keel polnud P\u00f5hja-Iirimaal \u00f5ppekavas ja selle \u00f5petamiseks polnud mingeid vahendeid. \u00d5petaja \u00f5petas neile iiri keelt laup\u00e4eviti \u2014 nad k\u00e4isid laup\u00e4eval koolis, teised \u00f5petajad tegid sedasama.<\/p>\n
See n\u00e4itab, milline oli P\u00f5hja-Iirimaal suhtumine iiri keelde iirikatoliku taustaga inimeste seas. Pidasime iiri keelt v\u00e4ga kalliks, sest seda taheti meilt \u00e4ra v\u00f5tta. See oli osa meie identiteedist ja me reageerisime sellele.<\/p>\n
Kui t\u00e4nap\u00e4eva edasi kerida, siis teatakse siin ehk b\u00e4ndi Kneecap, kes on \u00fclemaailmselt kuulsaks saanud. Nemad p\u00e4rinevad sellest p\u00f5lvkonnast, mida me kutsume vaherahup\u00f5lvkonnaks. P\u00f5hja-Iirimaal kehtestati 1994. aastal vaherahu. Sel ajal ja 1990ndate alguses s\u00fcndinud lapsi kirjeldatakse vaherahubeebidena, sest nad kasvasid \u00fcles riigis, kus konflikt oli kestnud 30 aastat.<\/p>\n
J\u00e4rele m\u00f5eldes muudab see P\u00f5hja-Iirimaa konflikti ehk mitte unikaalseks, aga teistsuguseks, sest see kestis 30 aastat. Oli isegi v\u00e4ljend “vastuv\u00f5etav v\u00e4givallatase” \u2014 nagu et sellise hulga tapmistega v\u00f5ib veel rahulikult edasi elada. Vaherahubeebid kasvasid \u00fcles kohas, mida oli t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutanud konflikt, millest nad aru ei saanud.<\/p>\n
Aga \u00fcks huvitavaid asju on see, et uus p\u00f5lvkond on iiri keele t\u00e4iesti omaks v\u00f5tnud. Ma olin paari kuu eest Londonis. \u00dcks hotellit\u00f6\u00f6taja, kes ei teadnud Iirimaast midagi, aga kuuldes meie iiri keelt, \u00fctles, et kuuldavasti k\u00f5ik Iirimaa noored oskavad iiri keelt. Seda nimetatakse Kneecapi efektiks, sest see b\u00e4nd on suutnud iiri keele noorte jaoks lahedaks muuta.<\/p>\n
See oli minu pikk vastus p\u00e4ris keerulisele k\u00fcsimusele.<\/p>\n
Jah, olen t\u00e4itsa n\u00f5us, et isegi viimase 10\u201320 aastaga on k\u00f5ik t\u00e4ielikult muutunud. See on k\u00fcll normaliseerunud, aga on ikkagi \u00fcllatavaid asju, sest m\u00f5ned lojalistid on selle vastu, et avalikus ruumis on iirikeelsed sildid. Vaieldakse k\u00f5vasti selle \u00fcle, kas t\u00e4navanimed v\u00f5ivad olla iirikeelsed. Nii et v\u00f5ibolla on mingid elemendid s\u00e4ilinud \u2014 P\u00f5hja-Iirimaal on keele\u00f5igustega veel pikk maa minna.<\/p>\n
Muidugi, minu arust ka. On k\u00fcll h\u00e4id muutuse m\u00e4rke, aga samas on olukord ka pisut pentsik. On neid, kelle meelest on iiri keel iseenesest solvav, mis on kummaline asjaolu, sest mingis keeles v\u00f5ib igatahes solvavaid asju \u00f6elda, aga on veider m\u00f5elda, et keel iseenesest on solvav. Kahjuks on m\u00f5ningad inimesed ennast poliitiliselt sellesse nurka v\u00e4rvinud.<\/p>\n
Samas leidub v\u00e4ga palju unioniste, kelle puhul v\u00f5ib \u00f6elda, et nad on etniliselt britid v\u00f5i protestandid, ja v\u00e4ga paljud selle taustaga inimesed pole \u00fcldse seda meelt. Paljud selle taustaga inimesed on v\u00e4ga edumeelsed, sest paljudel neist on iiri perekonnanimi. Nad elavad iirikeelsete nimedega kohtades ja nad on siiralt uudishimulikud.<\/p>\n
Aga on teatav poliitiline seisukoht, et k\u00f5ik see, mis k\u00f5neleb iiri v\u00f5i gaeli kultuurist, \u00e4hvardab P\u00f5hja-Iirimaa ja Suurbritannia vahelist liitu. See on kahjuks nii \u2014 nad on ennast nurka v\u00e4rvinud. Nad valisid kahjuks vale v\u00f5itluse, minu meelest on see strateegiline viga.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3700330h44e7t24.jpg\"\/)
Fionnt\u00e1n De Br\u00fan Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Ma tahtsin k\u00fcsida raamatu tegelase Raymondi kohta, vahest r\u00e4\u00e4giksid temast natuke rohkem? Kes ta on? Mida on teinud? Miks ta \u00fcldse Natsi-Saksamaalt Iirimaale lendas?<\/p>\n
Raamatu tegevus algab 1988. aastal, millal see konflikt, millest ma r\u00e4\u00e4kisin, l\u00e4bi sai \u2014 vahetult enne rahuprotsessi algust, omamoodi l\u00f5ppm\u00e4ngu ajal. 1988. aastal \u00f5ppisin ma \u00fclikooli esimesel kursusel prantsuse ja iiri keelt. Lugesime Samuel Becketti “L\u00f5ppm\u00e4ngu”, 18-aastasele v\u00e4ga keeruline n\u00e4idend. Siis \u00f6eldi tihti, et P\u00f5hja-Iiri olukord on l\u00f5ppm\u00e4ng \u2014 k\u00f5ik k\u00e4is ringiratast, aga mingil hetkel pidi siiski l\u00e4bi saama.<\/p>\n
Raamat algab sellega, et Raymond tuleb tagasi. Ta on sellal hilises keskeas, omamoodi kadunud poeg, kes tuleb teist korda tagasi. Me saame teada, et raamat koosneb kahest osast: esimene r\u00e4\u00e4gib sellest, mis Berliinis juhtus, miks ta seal oli ja mida tegi, teine osa on aga 1988. aastas, millega raamat ka alguse saab.<\/p>\n
Mida ta n\u00fc\u00fcd teeb? Ta on teist korda tagasi tulnud ja ta on uues Belfastis, mida ta enam \u00e4ra ei tunne, aga ta otsib seal oma teed. Ta p\u00fc\u00fcab asjadesse mitte sekkuda, kuid tema minevikus on asju, millega ta soovib l\u00f5pule j\u00f5uda. See olukord haarab ta pihtide vahele \u2014 see on \u00fclevaatlik kirjeldus.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida Iiri kirjandusest \u00fcldiselt, siis seal on \u00fcks teema vanadest Iiri seadustest. Iiri kirjandus on \u00fcks Euroopa vanimaid rahvakeelseid kirjandusi ja Iiri seadused on samuti \u00fclimalt vanad. Inimesi karistati muuhulgas sellega, et nad l\u00fckati v\u00e4ikeses lootsikus kinniseotuna avamerele \u2014 see oli karistus kuritegude eest. Kui sa juhtumisi ellu j\u00e4id ja kuivale maale tagasi j\u00f5udsid, siis oli k\u00f5ik h\u00e4sti, said \u00f5iguse edasi elada.<\/p>\n
Ma pidasin ka seda motiiviks, sest see inimene on niisamuti otsekui merest lainetega v\u00e4lja paisatud. Ta on tagasi Iirimaale paisatud. Romaan r\u00e4\u00e4gibki meile sellest, kas ta j\u00e4\u00e4b ellu v\u00f5i mitte.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla r\u00e4\u00e4gid ka sellest, miks ta Saksamaale l\u00e4ks? Miks ta \u00fcle\u00fcldse oma kodulinnast lahkus, mida ta otsib ja miks just Saksamaalt? See on pisut \u00fcllatav, et keegi sellisel ajaloohetkel just Saksamaa valib?<\/p>\n
Aga tal on selleks p\u00f5hjused. Muidugi \u2014 osaliselt on aluseks t\u00f5silugu: John O’Reilly Clare’i krahvkonnast. Ta h\u00fc\u00fcdnimi oli “Metsik poiss Clare’ist”. Ta oli elunautija ja l\u00e4ks sinna, kus toimus midagi p\u00f5nevat. Tal polnud pealtn\u00e4ha mingit moraalitunnet, ta tahtis olla seal, kus m\u00f6ll k\u00e4is.<\/p>\n
Berliinis tegutses tollal Rundfunkhaus, mis oli ringh\u00e4\u00e4lingukeskus \u2014 selline poolringikujuline hoone, mis on Berliinis ikka alles. Seal olid erinevatest rahvustest inimesed: lauljad, esinejad ja ka propagandist-saatejuhid, selline rahvusvaheline seltskond. Paljud neist uskusid, et natsid loovad uue maailmakorra ja et nemad on tuleviku eesliinil, kui asjad Euroopas muutuma hakkavad. Seal oli ka Iiri intellektuaale, n\u00e4iteks Francis Stuart.<\/p>\n
Ta on ka raamatutegelane.<\/p>\n
Jah, tema on ka tegelane. Tal on autobiograafia “Must nimekiri, osakond H”, kust ma palju infot sain. Tema suhtumine oli selline, et Euroopa on suremas ja vajab taass\u00fcndi. Teda huvitas kristlik m\u00fcstika. Natsism v\u00f5rgutas ta \u00e4ra.<\/p>\n
Ta \u00fcritas narratiivi muuta, s\u00f5na otseses m\u00f5ttes, sest mina t\u00f6\u00f6tasin P\u00f5hja-Iirimaal Ulsteri \u00fclikoolis ja Indrek kaitses seal oma doktorikraadi. Seal hoitakse Francis Stuarti p\u00e4evikuid. Stuart kirjutas mitmed neist \u00fcmber, et tekitada teine mulje sellest, miks ta osales natsipropaganda eetrisse paiskamises. Ta esitles ennast mehena, kellel olid eneseh\u00e4vituslikud tungid, et ta ei saanud midagi parata.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3700336h9941t24.jpg\"\/)
Fionnt\u00e1n De Br\u00fan Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Raymond on k\u00f5ige sellega seotud, aga ta on siiski rohkem “metsik poiss Clare’ist” ehk noormees, kes soovib seiklusi ja p\u00f5nevust. Aga ta on ka kirjanikukalduvustega \u2014 ta peab ennast peategelaseks filmis, mis r\u00e4\u00e4gib tema elust.<\/p>\n
Ta tunneb, et see on talle \u00f5ige koht, seal tehakse ajalugu. Seep\u00e4rast ta tahabki seal olla.<\/p>\n
Just nimelt. See on otsekui k\u00fctuseks tema kunstile. Ta soovib seiklused ja kunsti omavahel \u00fchildada, mist\u00f5ttu ta ongi seal.<\/p>\n
Ei maksa ka unustada, et Raymondit pole vaja liiga karmilt hukka m\u00f5ista, sest Iirimaa oli tollal \u00e4sja Suurbritanniast s\u00f5ltumatuks saanud. Saksamaas n\u00e4hti vastasj\u00f5udu Suurbritanniale ja m\u00f6\u00f6daniku halbadele kogemustele \u2014 Iirimaa seisukohast, v\u00e4hemalt s\u00f5ja alguses. <\/p>\n
Esimese maailmas\u00f5ja ajal oli kasutusel loosung “Inglismaa raskused on Iirimaa v\u00f5imalused”. Kui inglased olid millegagi seotud, p\u00fc\u00fcti vastul\u00f6\u00f6ke anda. M\u00f5istagi, 2026. aastal siin istudes tuleb tunnistada, et inglased tegid natside vastu midagi \u00fclimalt t\u00e4htsat ja osutasid sellega inimkonnale teene. Aga sel ajal, mis on ka romaani m\u00f5te, ei saanud paljud inimesed sellest aru, eriti Teise maailmas\u00f5ja algusaastatel. Oli neid, kes m\u00f5istsid, mis toimub, aga teistele oli see vana v\u00f5itlus Suurbritanniaga. Seep\u00e4rast peeti natsidega suhtlemist normaalseks. \u00d5nneks ei j\u00f5udnud see kuskile, aga tekitas veidraid olukordi.<\/p>\n
Romaanis on veel \u00fcks p\u00e4ris ajalooline tegelaskuju \u2014 Frank Ryan. Frank Ryan oli Hispaania kodus\u00f5jas rahvusvahelise brigaadi k\u00f5rgeima auastmega Iiri ohvitser. Ta on Iirimaal sotsialistlik kangelane, aga ta suri viimaks Berliinis. Ta oli Hispaanias vangilaagris ja talus r\u00e4nki tingimusi \u2014 ta oli surma m\u00f5istetud ja natsid p\u00e4\u00e4stsid ta vanglast v\u00e4lja.<\/p>\n
Kokkulepe oli, et ta aitab neid mingisuguse sissetungiplaaniga. Tundus, et tema lollitas neid ja nemad ilmselt lollitasid teda. Aga ta suri Berliinis ja on palju k\u00fcsimusi, mida ta \u00fcldse seal tegi. Minu isiklik arvamus kattub paljude ajaloolaste omaga, ehkki see on vaidlusalune k\u00fcsimus: ta l\u00e4ks sinna, sest ta oli surma m\u00f5istetud ja valikut eriti polnud. Saksamaal peeti teda aga privilegeeritud k\u00fclaliseks.<\/p>\n
Nad \u00fcritasid teda allveelaevaga tagasi Iirimaale toimetada. Tema s\u00f5ber, IRA liige, suri selles allveelaevas, niisiis naasis laev Saksamaale. Tema s\u00f5ber oli IRA juhtfiguur Sean Russell, kes toetas natse \u2014 Ryan neid ei toetanud. Seda kinnitab Francis Stuarti raamat “Must nimekiri, osakond H”, sest Ryan liikus tema seltskonnas.<\/p>\n
On veel \u00fcks oluline iirikeelne raamat “C\u00e9 h\u00ed seo amuigh?”, mille kirjutas R\u00f3is\u00edn N\u00ed Mheara, kes t\u00f6\u00f6tas samuti propagandajaamas ja kasutas mitut varjunime. Ta on m\u00f5istatuslik kuju, keda on keeruline m\u00e4\u00e4ratleda. Aga ta kirjutab oma raamatus Frank Ryanist ega salli teda \u00fcldse \u2014 ta peab Franki meheks, kes polnud temaga samal poolel. Tema oli natside re\u017eiimi kindel toetaja.<\/p>\n
Frank Ryan on ka sinu raamatu tegelane ja tema on osaliselt p\u00f5hjus, miks peategelane Raymond hakkab oma staatuses Saksamaal kahtlema ning hakkab v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsima, et Iirimaale naasta. On mul \u00f5igus?<\/p>\n
Muidugi.<\/p>\n
Romaani keskel on omamoodi isalik kuju, kes teda \u00f5igele teele suunab \u2014 \u00fctleb talle, et ta peab oma tegudest aru andma.<\/p>\n
See ongi Frank Ryani trag\u00f6\u00f6dia, sest ta on kangelane, kellest on kirjutatud rahvalik laul “Viva la Quinta Brigada”, mis k\u00f5neleb Hispaania kodus\u00f5jas v\u00f5idelnud iirlastest. Selle lauluga plaat on \u00fcks esimesi plaate, mille ma oma elus ostsin. See laul on austusavaldus Frank Ryanile, laulus\u00f5nad \u00fctlevad selle otse v\u00e4lja.<\/p>\n
Aga Frank Ryanis kahtlejad t\u00f5statavad alati k\u00fcsimuse, miks ta Saksamaal viibis. Ta kohtub selles romaanis Raymondiga ja \u00f5hutab teda Saksamaalt lahkuma: see on vale koht, kus olla, ja ajalugu m\u00f5istab teda hukka.<\/p>\n
Ajalugu t\u00f5estas, et tal oli \u00f5igus.<\/p>\n
Seda k\u00fcll. Aga peategelase Raymondi suhtumine on, et ta k\u00fcll elab selles riigis, aga see pole tema s\u00f5da. Ta tuli sinna elu nautima ja seiklusi kogema ja nii edasi. Aga ta hakkab viimaks m\u00f5istma, et ta peab siiski Iirimaale naasma.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3700327h895ct24.jpg\"\/)
Fionnt\u00e1n De Br\u00fan Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
See toob meid loo teise osa juurde, mille tegevus toimub P\u00f5hja-Iirimaal. Kohtume oma tegelaskujuga taas \u2014 ta on n\u00fc\u00fcd juba vanem mees. Ta on terve elu Prantsusmaal elanud ja \u00fclikoolis kirjandust \u00f5petanud, ta on mingis m\u00f5ttes muutunud: palju kogenum ja pole enam nii m\u00f5tlematu.<\/p>\n
Tal avaneb v\u00f5imalus naasta koju P\u00f5hja-Iirimaale, sest ta ema on surnud ja ta peab perekondlike asjadega tegelema. Ta otsustab kasutada pakkumist olla m\u00f5nda aega Queensi \u00fclikoolis \u00f5ppej\u00f5ud. Ta elab v\u00e4ga kenas kohas, rahulikus eeslinnas \u00fclikooli l\u00e4hedal, kus on palju puid ja rohelust, mitte nagu ta noorusajal Belfastis. Tema kodut\u00e4naval on Sans Souci park ehk Muretu park. Aga teatud m\u00f5ttes tulevad vanad deemonid teda j\u00e4lle kummitama. Mis juhtub? Miks ta end oma kodumaal ebamugavalt tunneb?<\/p>\n
Sans Souci park on p\u00e4riselt olemas. Sa kirjeldasid seda h\u00e4sti, see oli t\u00e4iuslik kokkuv\u00f5te. Ta on \u00fcle hulga aja tagasi ja tal on palju vanu m\u00e4lestusi.<\/p>\n
Iiri kirjanduses on v\u00f5\u00f5rsilt naasnu teema levinud, sest Iirimaalt on alati olnud palju v\u00e4ljar\u00e4nnet, juba munkade ajal, kes nn pimedal keskajal k\u00e4isid kristlust levitamas. Tagasip\u00f6\u00f6rdumise teema on Iiri m\u00fctoloogias sama levinud. Meil on kuulus p\u00e4rimuslugu “Ois\u00edn i T\u00edr na n\u00d3g” ehk “Ois\u00edn igavese nooruse maal”. Imeilus haldjas meelitab Ois\u00edni igavese nooruse maale, kus keegi ei j\u00e4\u00e4 kunagi vanaks. Aga Ois\u00edn igatseb isa ja teisi s\u00f5dalasi. Haldjas lubab tal minna, aga ainult valge hobuse seljas ja Iirimaale j\u00f5udes ei tohi ta jalad puudutada maapinda.<\/p>\n
Ois\u00edn on n\u00f5us ja ratsutab Iirimaale. Muidugi on tavalised Iiri mehed temast n\u00f5rgemad, tema on kangelane, suurte s\u00f5dalaste j\u00e4rglane. Ta n\u00e4eb mehi, kes p\u00fc\u00fcavad kivi nihutada. Ois\u00edn sirutab k\u00e4e alla ja t\u00f5stab kivi \u00fche k\u00e4ega \u00fcles.<\/p>\n
Seejuures puruneb jaluserihm ning ta kukub sadulast maha ja muutub otsekohe mitmesaja-aastaseks raugaks. Aga ta j\u00f5uab veel oma loo \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida. T\u00e4nu sellele on meil Iiri m\u00fctoloogia Fenia ts\u00fckkel. See on levinud v\u00e4ljar\u00e4ndaja naasmise teema. Mainisin seda, sest alati on hea laiemat konteksti m\u00f5ista.<\/p>\n
Raymond on samuti Sans Souci pargis, ta elab \u00fclikooli piirkonnas. See oli Belfastis konflikti ajal omamoodi oaas, kus \u00fcliharva tapmisi ette tuli, seal polnud Briti s\u00f5dureid. Kui mina seal prantsuse keelt \u00f5ppisin, olid k\u00f5ik meie \u00f5ppej\u00f5ud inglased, kes olid Cambridge’is ja Oxfordis \u00f5ppinud \u2014 see oli peaaegu nagu v\u00e4ike intellektuaalne koloonia.<\/p>\n
Ta otsustab seal elada, sest ta ka t\u00f6\u00f6tab seal. Aga teda t\u00f5mbab tasahilju selle poole, mis toimub mujal, mis toimub L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hja-Belfastis.<\/p>\n
Seda on v\u00e4ga h\u00e4sti kirjeldatud. Kuna ta on nii pikka aega eemal olnud, pole ta konflikti omal nahal tundnud. Teatud m\u00f5ttes n\u00e4eb ta neid neutraalsest vaatenurgast.<\/p>\n
Just seda ma tahtsingi saavutada. Sest see l\u00f5ppm\u00e4ng, mida ma mainisin \u2014 P\u00f5hja-Iirimaa konflikti l\u00f5pus ei l\u00e4inud tapmised enam korda. K\u00f5ik muutusid v\u00e4ga k\u00fc\u00fcnilisteks. Inimesed kirjeldasid ohvrite hierarhiat: kui keegi Belfastis tapeti, siis see polnud eriline uudis, aga Briti s\u00f5duri tapmine oli palju suurem uudis.<\/p>\n
IRA hakkas Euroopas r\u00fcnnakuid korraldama. Neid kutsuti demonstratiivseteks r\u00fcnnakuteks, sest maailma meedia tuli kohale ja P\u00f5hja-Iiri k\u00fcsimus kerkis esile. See oli kaua veninud, aga r\u00fcnnakud t\u00f5id taas maailma meedia t\u00e4helepanu.<\/p>\n
See oli \u00fcks asjadest, mida ma teha tahtsin. P\u00f5hja-Iirimaa konflikt oli propagandas\u00f5jaks taandunud, inimesed olid p\u00f5him\u00f5tteliselt etturid. Mina tahtsin v\u00f5tta tegelase, kes oli ise ekslik, kellel polnud teatud m\u00f5ttes endal midagi m\u00e4ngus. Kogu see lugu oli propaganda alla mattunud.<\/p>\n
On nii palju filme ja romaane, mis on kirjutatud kli\u0161eelikult v\u00f5i propaganda vaatenurgast. Mulle oli oluline leida tegelane, kes n\u00e4eks asju teisiti. Ja kuna Belfast oli f\u00fc\u00fcsiliselt nii palju muutunud\u2026 Mina s\u00fcndisin 1969. aasta augustis, just sel kuul, kui konflikt algas. Ema \u00fctles alati: “Enne sinu s\u00fcndi oli see palju parem koht.” No, palun vabandust, see polnud minu s\u00fc\u00fc.<\/p>\n
Aga isegi seda t\u00e4navat, kus Raymond Prout elas, kirjeldas keegi kunagi kammina, mis oli palju piisid kaotanud \u2014 terved t\u00e4navad olid sama h\u00e4sti kui lammutatud. Lugu on osaliselt ka sellest, et ta p\u00fc\u00fcab oma m\u00e4lestust Belfastist praegu toimuvaga kokku viia, ning teda t\u00f5mmatakse sinna v\u00e4ga t\u00f5siselt kaasa.<\/p>\n
Ta p\u00fc\u00fcab tegutseda samamoodi nagu Berliinis \u2014 mitte kohaliku olukorraga pistmist teha, selles mitte osaleda, aga viimaks peab ta valiku tegema. Ta valib endale \u00fcrituse, sest tal tekib s\u00f5prus oma \u00f5pilasega \u00c1inega. Kas see on omamoodi patukahetsus vanade vigade eest? Ta vedas inimesi alt, ei tegutsenud siis, kui oli vaja ning n\u00fc\u00fcd avaneb v\u00f5imalus seda heastada?<\/p>\n
Jah, minu arust k\u00fcll. See on t\u00f5esti v\u00e4ga sarnane olukord, sest Berliinis on ta koos r\u00fchmaga, keda ta peab kunstnikeks. Nad on toimuvast \u00e4ra l\u00f5igatud, nad on end ise \u00e4ra l\u00f5iganud. Belfasti \u00fclikooli piirkond oli samamoodi kapseldunud. Aga ta seob end sellega otsekui patukahetsuseks, nagu sa \u00fctlesid.<\/p>\n
\u00dcli\u00f5pilane on IRA ridades ja ta ei h\u00e4bene seda p\u00f5rmugi. Raymond tunneb tema ees peaaegu isalikku kohustust. Ta p\u00fc\u00fcab t\u00fcdrukut teisele teele suunata, teele, mille Raymond mingis m\u00f5ttes ise valis \u2014 Raymond tahab t\u00f5mmata teda kunsti ja kirjanduse maailma, Euroopa id\u00fclli. Nende esimene kohtumine leiab aset Belfasti k\u00f5ige kuulsamas hotellis, mille nimi on Europa Hotel. Ma olen seda nime alati peaaegu abstraktseks pidanud.<\/p>\n
See hotellihoone on tuntud selle poolest, et selle kohta tehti k\u00f5ige rohkem pommih\u00e4ireid.<\/p>\n
See oli Euroopa k\u00f5ige rohkem pommitatud hotell, igal juhul hotellide kategoorias. Nii et jah, see on \u00fcks asi. Raymond p\u00fc\u00fcab \u00f5pilast selle poole suunata. T\u00fcdruku tegelaskuju p\u00f5hineb\u2026 terve romaan p\u00f5hineb tegelikult t\u00f5estis\u00fcndinud lugudel. Muidugi on see ilukirjanduslik teos, aga oleks olnud ennekuulmatu t\u00f5sielus\u00fcndmusi mitte kasutada.<\/p>\n
\u00c1ine McLoughlini tegelaskuju p\u00f5hineb p\u00e4ris inimestel, ma olen selles p\u00e4ris kindel. Mul on hea meel, et see tegelane k\u00f6idab lugejaid. Mulle oli suur kergendus, et temaga suudeti samastuda.<\/p>\n
\u00c1ine on t\u00f5eline Belfasti asukas \u2014 Raymond on \u00e4ra olnud, aga \u00c1ine on t\u00f5eline kohalik elanik, mis lisab kohalikku kogemust.<\/p>\n
Raymond on otsustanud lahkuda. Seda suhtumist oli palju, sellest kirjutas geniaalselt Ronan Bennett. M\u00f5ned teavad tema Bookeri auhinnale kandideerinud teost “Kaos, kolmandat aastat”, tal on teisi romaane ka. Ta on ka stsenarist \u2014 Guardian avaldas ta hiilgava artikli P\u00f5hja-Iirimaa kunstieliidist.<\/p>\n
1988. aasta paiku r\u00e4\u00e4giti, et kunst polnud kohaliku konfliktiga kuidagi seotud. Kui keegi \u00fcritas kohaliku konflikti suhtes seisukohta v\u00f5tta, siis peeti teda justkui p\u00e4rismaalaste kilda kuuluvaks. Kunst oli mingis m\u00f5ttes toimuvast peajagu \u00fcle. Ta kritiseeris formalistlikke romaane, mis olid kindlal seisukohal, et kogu see v\u00e4givald on t\u00e4iesti tarbetu, selle asemel, et probleeme k\u00e4sitleda.<\/p>\n
Selle romaani s\u00fcdames on tegelikult mees, kes tahab elada kunsti kaudu, ent ta peab kunsti ja p\u00e4riselu omavahel sobitama. Ja \u00c1ine ongi tegelane t\u00f5elisest elust.<\/p>\n
Fionnt\u00e1n De Br\u00fan Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Kas sul on midagi uut k\u00e4sil? Mis suunas sa sellega liiguksid?<\/p>\n
Alustasin \u00fchega, aga olen v\u00e4ga v\u00e4he kirjutanud. Selle romaani tegevus toimub 2026. ja 2027. aastas, valmis saan ehk 2028. aastal. See r\u00e4\u00e4gib noortest inimestest. P\u00f5him\u00f5tteliselt on see l\u00fchiromaan, mitte ajalooline romaan \u2014 see r\u00e4\u00e4gib ainult kaasajast.<\/p>\n
Ma p\u00fc\u00fcan teha \u00fchte asja, mille idee mul peas on: kuidas trotsivad noored inimesed seda maailma, milles me elame? Muutused on nii kiired. K\u00f5ik, kes on 50-aastaseks saanud, tunnevad mingit v\u00f5\u00f5randumist t\u00e4nap\u00e4eva maailma osadest. Aga n\u00fc\u00fcd on muutused v\u00e4ga kiired olnud.<\/p>\n
Ma r\u00e4\u00e4kisin t\u00f6\u00f6l \u00fche kolleegiga, kes \u00fctles, et tal on kolm t\u00fctart ning 16-aastase ja 12\u201313-aastaste t\u00fctarde vahel on tohutu l\u00f5he. K\u00f5ik kogub \u00fcha rohkem hoogu. See romaan r\u00e4\u00e4gibki kolmest noorest inimesest \u2014 see on asja iva.<\/p>\n
Ma tunnen, et kuigi ma pole enam noor, siis ma \u00f5petan noori inimesi. Mind huvitab v\u00e4ga, kuidas nemad elu kogevad. \u00d5petajal on alati v\u00e4ga raske m\u00f5ista, kust nad on tulnud. N\u00e4iteks eeldab suur osa L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kirjandusest piibli ja p\u00f5him\u00f5istete, n\u00e4iteks Aadama ja Eeva tundmist. Seda ei saa enam eeldada, sest me elame v\u00e4ga ilmalikus \u00fchiskonnas.<\/p>\n
Mina \u00f5petan Maynoothi \u00fclikoolis, mis oli katoliku vaimulike seminar \u2014 sajad vaimulikud on seal hariduse saanud. N\u00fc\u00fcd on meil seal 16 000 \u00fcli\u00f5pilast, neist umbes 25 \u00f5pivad teoloogiat. Iirimaa ja terve Euroopa on nii kiiresti muutunud. Igatahes k\u00f5neleb see romaan meie praegusest perioodist. Loodetavasti, kui ma selle valmis saan.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Fionnt\u00e1n s\u00fcndis P\u00f5hja-Iirimaal Belfastis. Ta on kirjandusloolane, praegu t\u00f6\u00f6tab iiri keele professorina Maynoothi \u00fclikoolis. Ta keskendub 20. sajandi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":226759,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,91645,65709,178,140],"class_list":["post-226758","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-fionntan-de-brun","tag-headread","tag-kirjandus","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116911249025247982","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226758","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=226758"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226758\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/226759"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=226758"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=226758"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=226758"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}