![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3701227h2d2dt24.jpg\"\/)
Ukraina s\u00f5ja tuules liitunutele oli oluline m\u00f5ista, milline v\u00f5iks olla nende roll riigikaitses ning kuidas nad saaksid kriisiolukorras panustada. Autor\/allikas: Kristjan Teedema\/Naiskodukaitse<\/p>\n“Naiskodukaitse on Kaitseliidu naisorganisatsioon, kuid kui Kaitseliit on peamiselt s\u00f5jalisele riigikaitsele p\u00fchendunud, siis Naiskodukaitses k\u00e4sitletakse riigikaitset laiemalt ” \u00fctleb hiljuti etnoloogia erialal bakalaureuset\u00f6\u00f6 kaitsnud Ulvi Karu. Piltlikult \u00f6eldes t\u00e4hendab see nii vormis metsas m\u00fcttamist kui ka supikeetmist, kuid nende kahe vahele mahub Karu s\u00f5nul lai valik tegevusvaldkondi \u2013 alates meditsiinist, side- ja staabit\u00f6\u00f6st ning evakuatsiooni toetamisest kuni elanikkonna kriisivalmiduse t\u00f5stmiseni v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n
“2022. aastal t\u00f5usis liikmete arv enam kui kolmandiku v\u00f5rra.”<\/p>\n
Vajadus sedasorti teadmiste j\u00e4rele t\u00f5usis tugevalt p\u00e4evakorda alates 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse. Ise juba \u00fcle 20 aasta Naiskodukaitse ridadesse kuuluva Karu s\u00f5nul t\u00f5i see kaasa varasemast m\u00e4rksa suurema liitumiste laine. “Ei pronksi\u00f6\u00f6, Gruusia s\u00f5ja ega Krimmi annekteerimise ajal kasvanud Naiskodukaitse liikmeskond varasemate aastatega v\u00f5rreldes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Seevastu 2022. aastal t\u00f5usis liikmete arv enam kui kolmandiku v\u00f5rra,” meenutab ta.<\/p>\n
Oma hiljuti kaitstud bakalaureuset\u00f6\u00f6s uuris Karu alates 2022. aastast Naiskodukaitsega liitunute motivatsiooni, hinnangut oma kriisivalmidusele ja arusaama enda rollist kriisi korral. Selleks tegi ta k\u00fcmme \u00fcksikintervjuud v\u00e4hemalt 35-aastaste Ukraina s\u00f5ja ajal liitunud naistega Tartu ringkonnast. “Eeldasin, et selles eas tehtud otsused on \u00fcldjuhul p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5eldud. Inimestel on selleks ajaks juba harjumused v\u00e4lja kujunenud ning suuri muutusi ei v\u00f5eta enam nii kergesti ette,” m\u00e4rgib Karu.<\/p>\n
Oskused ja \u00e4revus<\/p>\n
Ukraina s\u00f5da v\u00f5is v\u00f5rreldes varasemate Venemaa provokatsioonide ja r\u00fcnnakutega naaberriikide vastu ajendada inimesi rohkem Naiskodukaitsega liituma mitmel p\u00f5hjusel. Esiteks algas s\u00f5da Eesti jaoks v\u00e4ga s\u00fcmboolsel p\u00e4eval ehk 24. veebruaril.<\/p>\n
“Teiseks, varasemad s\u00fcndmused polnud kas nii pikaajalise m\u00f5juga, n\u00e4iteks Pronksi\u00f6\u00f6, v\u00f5i nende aktuaalsus vaibus ajapikku, nagu n\u00e4iteks Gruusia s\u00f5ja ja Krimmi annekteerimise puhul,” v\u00f5rdleb Ulvi Karu. Ukraina s\u00f5da oli seevastu kogu aeg tugevalt pildil ja t\u00f5stis kodanikuaktiivsust veel muulgi viisil \u2013 inimesed annetasid Ukraina heaks ja otsisid erinevaid v\u00f5imalusi oma panuse andmiseks.<\/p>\n
Ukraina s\u00f5ja tuules liitunutele oli oluline m\u00f5ista, milline v\u00f5iks olla nende roll riigikaitses ning kuidas nad saaksid kriisiolukorras panustada. Autor\/allikas: Kristjan Teedema\/Naiskodukaitse<\/p>\n
Karu intervjueeritud naised t\u00f5id peamise liitumisp\u00f5hjusena v\u00e4lja soovi omandada oskusi, mis aitaksid neil v\u00f5imalikus kriisiolukorras ise paremini toime tulla ja oma l\u00e4hedasi aidata. Eelk\u00f5ige tunti puudust militaarsetest teadmistest, kuid sama oluline oli m\u00f5ista, milline v\u00f5iks olla nende roll riigikaitses ning kuidas nad saaksid kriisiolukorras panustada. “\u00dcks mu uurimust\u00f6\u00f6 olulisemaid tulemusi ongi, et tegu on naistega, kellel puudus varasem kokkupuude militaarvaldkonnaga,” t\u00f5deb Karu.<\/p>\n
“\u00dcks mu uurimust\u00f6\u00f6 olulisemaid tulemusi ongi, et tegu on naistega, kellel puudus varasem kokkupuude militaarvaldkonnaga.”<\/p>\n
Enamik intervjueeritutest tunnistas, et nad ei kujutanud militaarse organisatsiooniga liitumist varem ettegi. S\u00f5jaline tegevus tundus neile pelutav ja \u00fcks liituja oli end seni pidanud pigem patsifistiks. “Nagu \u00fctles \u00fcks 59-aastane naine: “Ma sain aru , et minu teadmistest ei piisa sellise maailmaga hakkama saamiseks”,” sedastab Karu.<\/p>\n
Veel ajendas Naiskodukaitsega liituma kollektiivne s\u00f5jam\u00e4lu: perekonnas r\u00e4\u00e4gitud s\u00f5jam\u00e4lestused v\u00f5i k\u00fc\u00fcditamiskogemused.\u00a0 \u00dcks vastanutest liitus aga puhtalt s\u00f5jast tingitud \u00e4revuse ajel, soovides leida viisi, kuidas oma hirmuga toime tulla. “Hirmu ajel tehtud otsused ei pruugi sageli olla pikaajalised ega p\u00fcsivad. Tema aga sai oma \u00e4revusele leevendust ja leidis Naiskodukaitses endale koha,” kirjeldab Karu.<\/p>\n
Valmisolek l\u00e4hedasi kaitsta<\/p>\n
Mis alates 2022. aastast Naiskodukaitsega liitunud naiste oskustesse puutub, oli paljudel neist juba varasemast teatav kriisivalmidus olemas. “Nende hulgas oli inimesi, kes olid tegelenud matkamisega. See t\u00e4hendab, et neil oli olemas matkavarustus, mis on suuresti ka kriisivaru,” s\u00f5nab Ulvi Karu. Sellest hoolimata leidsid k\u00f5ik vastajad, et nad on Naiskodukaitsest teadmisi ja oskusi juurde saanud.<\/p>\n
Intervjuudes tuli juttu ka v\u00e4ljakutsetest \u00f5ppustel. “Enamik tunnistas, et relva\u00f5pe ja s\u00f5durioskuste v\u00e4lja\u00f5pe tundusid alguses pelutavad, aga k\u00f5ik said nendega hakkama ja m\u00f5lemad \u00f5pped p\u00e4lvisid kiidus\u00f5nu,” sedastab Karu. Kohustusliku baasv\u00e4lja\u00f5ppe j\u00e4rel on v\u00f5imalik spetsialiseeruda juba endale huvipakkuvale suunale.<\/p>\n
“Valmisolek on ka oma l\u00e4hedaste eest hoolitsemine, sest see v\u00f5tab riigilt koormust v\u00e4hemaks.”<\/p>\n
“Naiskodukaitse eesm\u00e4rk on, et igal tegevliikmel on oma \u00fcks kindel kriisiroll ja valmidus seda vajadusel t\u00e4ita,” t\u00e4psustab Karu. Pea k\u00f5ik intervjueeritud olid selleks ka valmis, vaid \u00fcks liige, kellel olid v\u00e4ikesed lapsed, plaanis s\u00f5ja tekkimisel v\u00f5imalusel lahkuda, kuna ta ei tahtnud, et lapsed s\u00f5ja jalgu j\u00e4\u00e4ksid.\u00a0<\/p>\n
Enamikul vastanutest samas perekohustuste ja riigikaitselise tegevuse vahel vastuolu ei tekkinud. Ohuolukorra tekkides tegeletakse esmalt oma perega: mees, lapsed ja \u00e4mm pannakse auto peale ning saadetakse turvalisse kohta. Seej\u00e4rel kavatsesid vastanud naised minna oma rolli t\u00e4itma. “See n\u00e4itab, et nad n\u00e4gid riigikaitset laiemalt. Valmisolek on ka oma l\u00e4hedaste eest hoolitsemine, sest see v\u00f5tab riigilt koormust v\u00e4hemaks,” t\u00f5deb Karu.<\/p>\n
Liiati oli vastajate seas palju neid, kellel lapsed juba suured ja kodust lahkunud. Tekkinud t\u00fchimikku aitas t\u00e4ita Naiskodukaitse. “Tahan veel v\u00e4lja tuua, et kaks \u00fcle 50-aastast naist l\u00e4ksid uuesti \u00f5ppima. \u00dcks tunnistas, et Naiskodukaitse on t\u00f5stnud ta enesekindlust, et ta \u00fcldse s\u00f6andas sellise sammu ette v\u00f5tta. Teist innustas \u00f5ppima minema tema ametikoht Naiskodukaitses\u00a0 See on hea n\u00e4ide sellest, kuidas Naiskodukaitse on aidanud naistel t\u00f5sta usku iseendasse ja oma v\u00f5imetesse ning avanud uusi perspektiive,” lisab Karu.\u00a0<\/p>\n
“Ma olen siin ja j\u00e4\u00e4n siia”<\/p>\n
Ulvi Karu liitus ise Naiskodukaitsega \u00fcle 20 aasta tagasi hoopis teistsuguses, rahuaja kontekstis. Teda ajendasid liituma soov tegutseda ja kerge adrenaliinis\u00f5ltuvus, mis said tuge Naiskodukaitsesse kuuluva tuttava \u00f5ppuste kirjeldustest. “N\u00e4gin toona Naiskodukaitses pelgalt v\u00f5imalust arendada oma f\u00fc\u00fcsilist ning vaimset vastupidavust ja osaleda p\u00f5nevatel \u00f5ppustel. Ajapikku hakkas tekkima ka teadmine, et see on riigikaitseliselt oluline,” meenutab ta.\u00a0<\/p>\n
“Tegelikult polegi niiv\u00f5rd oluline see, mille p\u00e4rast sa organisatsiooniga liitud, vaid see, mille p\u00e4rast sa sinna j\u00e4\u00e4d.”<\/p>\n
Arusaam oma tegevuse t\u00e4htsusest riigikaitses kujunes temas seega alles organisatsioonis tegutsedes.\u00a0 Selle aja jooksul on Karu kuulunud erinevate tasandite juhatustesse, aidanud \u00f5ppusi l\u00e4bi viia ning tegutsenud vabatahtliku instruktorina.<\/p>\n
“Tegelikult polegi niiv\u00f5rd oluline see, mille p\u00e4rast sa organisatsiooniga liitud, vaid see, mille p\u00e4rast sa sinna j\u00e4\u00e4d,” osutab ta nii endale kui ka oma t\u00f6\u00f6s uuritud naistele. K\u00f5ik uuringus osalenud naised on samuti t\u00e4nini Naiskodukaitse ridades. J\u00e4\u00e4mise p\u00f5hjustena t\u00f5id nad muuhulgas v\u00e4lja \u00fchtekuuluvustunde ning v\u00f5imaluse end pidevalt arendada.\u00a0\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3701233ha6c0t24.jpg\"\/)
J\u00e4\u00e4mise p\u00f5hjustena t\u00f5id vastajad muuhulgas v\u00e4lja \u00fchtekuuluvustunde ning v\u00f5imaluse end pidevalt arendada. Autor\/allikas: Kristjan Teedema\/Naiskodukaitse<\/p>\n
Sestap n\u00e4eb Karu oma t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtusena Naiskodukaitsele m\u00f5ttekohti, millistele s\u00f5numitele Naiskodukaitse tutvustamisel r\u00f5huda “Inimestel oli h\u00e4sti vastandlikke stereot\u00fc\u00fcpe: osad kartsid, et organisatsioon on liiga militaarne, teised pidasid seda m\u00f5ttetuks leemekulbi liigutamiseks. Osa ei teadnud sellest enne \u00fcldse midagi,” meenutab ta. T\u00f6\u00f6 valguses tasuks Karu s\u00f5nul r\u00e4\u00e4kida n\u00e4iteks elanikkonnakaitsest ja kriisivalmidusest.<\/p>\n
K\u00f5ige enam j\u00e4i talle meelde vastaja, kes kirjeldas, kuidas tundis end 24. veebruaril 2022 Eestis olles pigem rahulikuna. K\u00fcll aga tabas sama inimest paanika 2014. aastal Krimmi annekteerimise ajal, mil ta viibis L\u00f5una-Ameerikas. “See oligi meeldiv \u00fcllatus, et inimesel tekkis paanika Eestist eemal olles \u2013 et ta ei saa kriisi ajal olla Eestis ja tegutseda v\u00f5i et ta ei saa tagasi tulla. Eestis olles tekib aga tunne: “Ma olen siin ja j\u00e4\u00e4n siia”,” sedastab Karu.<\/p>\n