![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3697855h2a32t24.jpg\"\/)
\u00dcleujutus T\u00f5rvas. Autor\/allikas: Leevi Lillem\u00e4e\/ERR<\/p>\n“Praegu kiputakse igale poole automaatselt kliimamuutuse juttu taha pookima. Siinkohal kliimamuutust m\u00e4ngu tuua ei tohiks. Linnauputuste puhul, kus sademevees\u00fcsteem ei j\u00f5ua vett vastu v\u00f5tta, saame kliimamuutustest kindlalt r\u00e4\u00e4kida, aga antud juhul see peamine p\u00f5hjus ei ole,” s\u00f5nas Eesti Maa\u00fclikooli h\u00fcdroinformaatika tenuuriraja nooremprofessor Ottar Tamm.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsi tarbeks k\u00fcsis Tamm koos veevarustuse ja kanalisatsiooni lektori Egle Saarem\u00e4e ilmateenistuselt k\u00e4tt t\u00e4psed andmed piirkonna sademete hulga kohta. \u00d5nneliku juhusena asub T\u00f5rva h\u00fcdromeetriajaam \u00fchest purunenud paisust vaid 300\u2013400 meetri ja teisest paisust umbes kilomeetri kaugusel. Erakordselt l\u00e4hedane m\u00f5\u00f5tmiskoht andis uurijatele kindluse, et \u00f5nnetuspaigas sadas t\u00e4pselt samamoodi nagu m\u00f5\u00f5tmisjaamas.<\/p>\n
Andmetest selgus, et sadu kestis 490 minutit ja maha sadas 47,45 millimeetrit vihma. Kuigi taoline veehulk v\u00f5iks hakata linnades juba parajat kaost k\u00fclvama, pole vesiehitiste puhul see eriline n\u00e4itaja. Liiatigi n\u00e4itasid arvutused, et sarnaseid sadusid n\u00e4eb keskmiselt 11,6 aasta tagant ehk need ei kujuta endast seega midagi haruldast.<\/p>\n
Saarem\u00e4e selgitas, et insenerid l\u00e4htuvad vesiehitisi kavandades n\u00e4itajast nimega arvutusvihma korduvus. Kui rajatis projekteeritakse n\u00e4iteks korduvusele 10, v\u00f5ib see k\u00fcmne aasta jooksul \u00fche korra \u00fcle ujutada, kuid \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja t\u00f5rgeteta t\u00f6\u00f6tama. Paisud projekteeritakse reeglina korduvusele 20, mis lubab veel rajatisest \u00fcle ujutada kord aastaga 20 jooksul, t\u00f5en\u00e4osusega viis protsenti.<\/p>\n
Paisuavade puhul ollakse reeglina veelgi alalhoidlikumad. Need peaks l\u00e4bi laskma \u00fcheprotsendilise t\u00f5en\u00e4osusega vooluhulga ehk vastu pidama ka sajandi vihmale. “Sellele lisatakse alati veel varutegur, meie juhiste j\u00e4rgi v\u00f5iks see olla v\u00e4hemalt pool meetrit. Kindlasti ei tohiks selline tavaline sajus\u00fcndmus p\u00f5hjustada seega paisu purunemist v\u00f5i \u00fcleujutust. Eestis on paisud korralikult \u00fcledimensioneeritud ja see on ka p\u00f5hjus, miks neid varem pole \u00e4ra l\u00e4inud,” lisas Tamm.<\/p>\n
\u00dcleujutus T\u00f5rvas. Autor\/allikas: Leevi Lillem\u00e4e\/ERR<\/p>\n
“M\u00e4ngus pidi olema seega midagi muud: kas oli veetase varjadega kehvasti reguleeritud v\u00f5i oli tegu hoolduse k\u00fcsimusega. Seda \u00f5nnetust ei saa otse vihmasaju patuks panna. Kuskil on veel midagi, mis selle p\u00f5hjustas \u2013 siin koondus mitu halba asjaolu, mis tekitasid suure riski ja viisid sellise katastroofini,” nentis Saarem\u00e4e.<\/p>\n
“Meie paisude ja tammide p\u00f5hih\u00e4dad pole seotud kliimamuutuse ega muu sellisega. K\u00f5igi nende t\u00f5en\u00e4osuste puhul, mida on t\u00e4nap\u00e4eval dokumenteeritud, peaksid korras rajatised k\u00f5iki ilusasti vastu pidama,” kinnitas Eesti Veeinseneride Liidu tegevjuht Hannes Puu.<\/p>\n
Kaskaadiefekt<\/p>\n
Pokardi ojal asunud paisudest purunes esimesena Pokardi pais, millele j\u00e4rgnenud \u00fcleujutus m\u00f5jutas viit majapidamist. Tikste paisu \u00fcleujutusega lisandus veel viis majapidamist. Ehkki p\u00f5hjapanevamate j\u00e4relduste jaoks tuleks teha p\u00f5hjalikum ekspertiis, v\u00f5ib Ottar Tamme s\u00f5nul kahtlustada kaskaadiefekti.<\/p>\n
“Ilmselt t\u00f6\u00f6tas teine pais juba niigi maksimumpoolel ja kui see lisamass peale tuli, v\u00f5ttis suur veej\u00f5ud teise paisu kiiresti kaasa,” oletas Tamm. Samas reguleerivad veevoolu Tikse paisust \u00fcleval pool lisaks truubid. Nende piiratud l\u00e4bilaskev\u00f5ime t\u00f5ttu ei saanud olla lisanduv veekogus siiski \u00e4\u00e4rmiselt suur.<\/p>\n
Saarem\u00e4e ja Tamm lisasid, et Pokardi oja valgala ehk ala, kust vesi koguneb, on vooluveekogu m\u00f5ttes v\u00e4ga v\u00e4ike \u2013 pelgalt 11 ruutkilomeetrit. Varasemate m\u00f5\u00f5tmisandmete ja analoogkandidaatide puudumise t\u00f5ttu v\u00f5is olla seega paisude projekteerimine paras p\u00e4hkel.<\/p>\n
“Me ei tea v\u00e4ikese valgala puhul, kas aasta suurima vooluhulga p\u00f5hjustab lumesula v\u00f5i hoopis suvine paduvihm. Reeglina peaks kontrollima m\u00f5lemat s\u00fcndmust, kuid paduvihma m\u00f5ju arvutamine on tunduvalt keerulisem ettev\u00f5tmine. Faktiliselt ei tea me praegu, millistele vooluhulkadele need paisud projekteeriti,” s\u00f5nas Tamm.<\/p>\n
Paisude elukaar<\/p>\n
Kokku leidub Eestis \u00fcle tuhande paisu. Hannes Puu selgitas, et 1960. aastate l\u00f5pp ja 1970. aastate algus oli kuivem aeg. Toona ehitati agaralt niisutuss\u00fcsteeme, mille lahutamatuks osaks said ka veekogudele rajatud paisud. “Nende eluiga onkuskil 50 aastat ehk nende aeg hakkab otsa saama,” nentis Puu. Paisude hooldus on seega t\u00e4htsam kui kunagi varem. Seda raskendab tegevjuhi s\u00f5nul aga mitu asjaolu.<\/p>\n
\u00dcks suurimaid murekohti peitub paberimajanduses. Paljud vanad paisud ja tammid pole ehitusregistrites \u00fcldse arvelgi. Neid puudutava dokumentatsiooni leiab heal juhul maaparandusb\u00fcroode arhiividest ja riiklik \u00fclevaade suures plaanis puudub. Lisaks k\u00e4sitletakse rajatisi registrites punktobjektidena. Tegelikkuses on pais ulatuslik ehitis, millel v\u00f5ib olla koos paisu esise ja sellest taha poole j\u00e4\u00e4va alaga k\u00e4put\u00e4is omanikke.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3697861h9ce9t24.jpg\"\/)
\u00dcleujutus T\u00f5rvas. Autor\/allikas: Leevi Lillem\u00e4e\/ERR<\/p>\n
See toob kaasa juriidilise kaose. Asja\u00f5iguslikult on jagamatu asi rebitud mitme inimese vahele, mist\u00f5ttu kipub vastutus hajuma. “Kui Tammsaare kirjeldas Pearu ja Andrese kaklust piirikraavi peal, tehti seal kokkulepe, kelle maa peal midagi tehakse ja kelle kohustus midagi on,” t\u00f5i Puu tabava v\u00f5rdluse. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ivad N\u00f5ukogude aja p\u00e4randina nautida paisj\u00e4rve \u00e4\u00e4res elavad inimesed nautida veekogu pakutavaid h\u00fcveseid, kuid j\u00e4tta kogu hoolduskoorma paisuomaniku \u00f5lule.<\/p>\n
Ottar Tamm t\u00f5i v\u00e4lja, et Pokardi pais kanti 2021. aasta paiku k\u00fcll ehistusregistrisse, kuid sellel puudus vee erikasutusluba. “Kuna vee erikasutusluba pole, polnud ka paika pandud, millist veetaset tuleb hoida ja milline peab olema kogu konstruktsioon. See olukord pole unikaalne \u2013 selliseid paisusid on Eestis veel omajagu, mis on justkui eikelgimaal,” t\u00f5des nooremprofessor.<\/p>\n
Kuigi vesiehitiste seisukorda peaks regulaarselt hindama h\u00fcdrotehnika kutsega ekspert, j\u00e4\u00e4b see tihti puhtalt rahapuuduse taha. Tamme s\u00f5nul on kohalikud omavalitsused siinkohal paratamatus “nokk kinni, saba lahti” olukorras. Valdadel napib eelarvelisi vahendeid, et tellida iga paari aasta tagant kulukaid ekspertiise k\u00fcmnetele rajatistele, mist\u00f5ttu v\u00f5ivadki j\u00e4\u00e4da j\u00e4\u00e4da ohud \u00f5igel ajal m\u00e4rkamata.<\/p>\n
Mis saab aga purunenud T\u00f5rva paisudest edasi? Tamm soovitab kohalikel elanikel ja vallal enne uue betooni valamist t\u00f5siselt j\u00e4rele m\u00f5elda, mis on paisu tegelik eesm\u00e4rk. Lahendus v\u00f5ib olla ootamatult lihtne. “Kui eesm\u00e4rki ei ole, pole paisu ehk vajagi \u2013 tehakse sinna torusild, autod saavad \u00fcle ja vesi l\u00e4heb l\u00e4bi,” pakkus teadlane v\u00e4lja.<\/p>\n
S\u00f5ltumata tulevikuplaanidest on iga vesiehitise p\u00fcsimise v\u00f5tmes\u00f5naks j\u00e4rjepidev hooldus. T\u00e4nap\u00e4eval vahetuvad vallaametnikud kiiresti ja nii kaob v\u00e4\u00e4rtuslik teadmine, kuidas spetsiifilisi rajatisi \u00f5igesti hooldada ja reguleerida. Teadmatusest tulenevalt v\u00f5idakse paisu ka tahtmatult n\u00f5rgestada, pidades seda ekslikult tavaliseks teeks ja kaevates sinna hoolimatult n\u00e4iteks kaableid.<\/p>\n
Hannes Puu r\u00f5hutas, et vesiehitistega tegelemist ei saa j\u00e4tta \u00fcldv\u00e4lja\u00f5ppe saanud ehitajate ja ehitusinseneride kaela. “Iga kingsepp peaks j\u00e4\u00e4ma oma liistude juurde. Vesi on v\u00e4ga karm, sellel on tohutu j\u00f5ud ja isegi v\u00e4ike kraavikene, kus m\u00f5nikord isegi vett ei n\u00e4e, v\u00f5ib teatud juhtudel muutuda piltlikult \u00f6eldes pooleks emaj\u00f5eks,” leidis Puu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3697639hf4f1t24.jpg\"\/)
Tikste tamm, Piima ja Oa t\u00e4nava ristil ajab \u00fcle. Autor\/allikas: T\u00f5rva vald.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Praegu kiputakse igale poole automaatselt kliimamuutuse juttu taha pookima. Siinkohal kliimamuutust m\u00e4ngu tuua ei tohiks. Linnauputuste puhul, kus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":226856,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,4337,91698,91694,34,36,31,32,91697,21,15928,28,29,19,79404,91696,25,23,24,91695,22,20,30],"class_list":["post-226855","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-maaulikool","tag-eesti-veeinseneride-liit","tag-egle-saaremae","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hannes-puu","tag-headlines","tag-kliimamuutus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-ottar-tamm","tag-pokardi-oja","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-torva-uleujutus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226855","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=226855"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226855\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/226856"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=226855"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=226855"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=226855"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}