![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3701356hf587t24.jpg\"\/)
Milo Rau festivalil Baltoscandal Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\nMilo Rau on \u0160veitsi lavastaja, n\u00e4itekirjanik ja esseist. Ta on hetkel \u00fcks Euroopa olulisimaid lavastajaid, kes p\u00f5imib oma lavastustes dokumentaalse materjali isiklike vaatenurkadega ning poliitilist eraeluga. Ta on umbes saja lavastuse, n\u00e4idendi, filmi ja raamatu autor.\u00a0<\/p>\n
Aastal 2007. aastal asutas Rau teatri- ja filmitootmisettev\u00f5tte International Institute of Political Murder (IIPM) ning oli aastatel 2018\u20132023 Belgia teatritrupi NTGent (Gent) kunstiline juht, muutes selle suunda. Alates 2023. aastast on ta Euroopa \u00fche olulisema teatrifestivali Wiener Festwochen kunstiline juht. Tema lavastusi on m\u00e4ngitud k\u00f5igil olulisematel teatrifestivalidel, sealhulgas Berliini Theatertreffenil, Avignoni festivalil ja Br\u00fcsseli Kunstenfestivaldesarts’il ning rohkem kui kolmek\u00fcmnes riigis \u00fcle maailma.\u00a0<\/p>\n
1. ja 2. juulil etendus Baltoscandali festivali raames Rakvere Teatri suures saalis Rau lavastus “La Lettre”. Avaliku vestluse temaga viis l\u00e4bi Tartu \u00dclikooli teatriteaduse kaasprofessor Hedi-Liis Toome.\u00a0<\/p>\n
Kaks aastat tagasi, 2024. aastal, l\u00f5ite te grupi nimega Resistance Now Together. See \u00fchendab \u2013 v\u00e4hemalt veebilehe j\u00e4rgi \u2013 200 juhtivat kultuuriorganisatsiooni ning on j\u00f5udnud \u00fcle 100 miljoni inimeseni. Selle eesm\u00e4rk on kultuuri- ja kodaniku\u00fchiskonna tegijate \u00fchtne, globaalne ja mitmek\u00fclgne vastuseis t\u00f5usvale natsionalismile. Kas te saaksite kirjeldada, kus te praegu, kaks aastat hiljem, selle grupi tegevusega olete?\u00a0<\/p>\n
Me asutasime selle v\u00f5rgustiku 2024. aasta augustis. Ma olin juba sellel ajal Viini Pidun\u00e4dalate kunstiline juht ja Slovakkias vallandati Bratislava rahvusteatri peadirektor. Ja keegi Viinis ei reageerinud, kuigi me kasutame isegi sama lennujaama. Ma olin \u00fcllatunud, sest see oli \u00e4\u00e4rmuslik samm, mille valitsus tegi \u2013 vallandamine poliitilistel p\u00f5hjustel. Ja ma k\u00fcsisin endalt, miks sellele ei reageerita. Me kirjutasime avaliku kirja peadirektori toetuseks. Ja siis ma hakkasin reisima ja seda v\u00f5rgustikku looma \u2013 USA-s, Aasias ja nii edasi, aga peamiselt Euroopas \u2013 ja avastasin k\u00f5ikjal samad probleemid: eelarvek\u00e4rped ning omamoodi paarisrakendi neoliberaalse poliitika ja parempoolse kultuuris\u00f5ja vahel.<\/p>\n
Milo Rau festivalil Baltoscandal Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n
Mingil hetkel saime aru, et Euroopas on vaja minna seadusandluse tasandile. Sealt algaski Resistance Now. Alustasime Strasbourgis koos Euroopa volinikuga kampaaniat, et luua uus seadus, mis lubaks Euroopa Liidul sekkuda riiklikku poliitikasse juhul, kui kunstivabadust ei austata \u2013 mis praegu ei ole v\u00f5imalik, ja m\u00f5juval p\u00f5hjusel, aga t\u00e4nap\u00e4eval ka ohtlik tabu. Ja see kampaania j\u00f5udis t\u00f5esti v\u00e4ga ruttu miljonite inimeste ja sadade institutsioonideni. See t\u00e4hendab \u00fcritusi \u2013 tulime \u00e4sja Rumeeniast Sibiust, enne viibisime ka Poolas.<\/p>\n
Paralleelselt t\u00f6\u00f6tame uue seaduse kallal koos Euroopa Komisjoni, paljude vaba\u00fchenduste ja institutsioonidega. Ja p\u00fc\u00fcame kas oma festivalil v\u00f5i festivalide v\u00f5rgustiku kaudu luua v\u00f5i kaasluua teoseid, mida muidu enam luua ei saa, sest institutsioonid on suletud. \u00dcks n\u00e4ide v\u00f5iks olla Serbia rahvusfestival Belgradis. Pidasin seal k\u00f5ne ja p\u00e4rast seda vallandati direktor, sest ma kritiseerisin muuhulgas Euroopa Liitu, t\u00e4psemalt liitiumi kaevandamist.<\/p>\n
Seej\u00e4rel t\u00fchistas n\u00f5ukogu uue kunstilise juhi otsused ja nad v\u00f5tsid festivali kavast maha ka minu lavastuse Pelicot’ kohtuprotsessi teemal. P\u00e4rast seda astusid festivali kavast v\u00e4lja k\u00f5ik \u2013 Romeo Castellucci ja teised \u2013, festival varises kokku ja l\u00f5petas eksistentsi p\u00e4rast 65 aastat. Me otsustasime teha nn geriljafestivali okupeeritud \u00fclikooli raames ja l\u00f5ime lavastused t\u00e4iesti v\u00e4ljaspool s\u00fcsteemi. Selliseid juhtumeid on ohtralt. Ja see ongi l\u00fchidalt Resistance Now kampaania.\u00a0<\/p>\n
Eestis p\u00f5hjendatakse praegu kultuuri- ja hariduseelarve, aga ka sotsiaalteenuste k\u00e4rpeid vajadusega t\u00f5sta kaitsekulutusi. Ja muidugi, enamik siin saalis on sellega n\u00f5us, arvestades meie naabreid ja olukorda. Aga mis oleks teie soovitus Eesti publikule ja Eesti valitsusele nende k\u00e4rbete tegemisel?\u00a0<\/p>\n
Sellele on erinevaid vaatenurki. Mul ei ole Eesti olukorrast tegelikult \u00fclevaadet, aga ma olen avastanud, et olukord on k\u00f5ikjal sama. See on \u00fcks mu ringireisimise j\u00e4reldusi. Tolstoi “Anna Karenina” avalause \u00fctleb, et k\u00f5ik \u00f5nnelikud perekonnad on \u00f5nnelikud \u00fchtemoodi, aga iga \u00f5nnetu perekond on \u00f5nnetu omal viisil. Euroopas me oleme k\u00f5ik \u00fchtemoodi \u00f5nnetud. K\u00f5ikjal on eelarvek\u00e4rped ja need on tavaliselt seotud neokonservatiivse, neo-ultralibertaarse, parempoolse, natsionalistliku \u2013 v\u00f5i mis iganes on konkreetse v\u00f5imupartei t\u00e4pne iseloom \u2013 poliitikaga. See on paras \u0161okk, sest mina olen k\u00fcllalt vana, et m\u00e4letada esimest k\u00e4rbete ringi 1990ndatel ja nullindatel. Millalgi need peatusid, sest avastati, et kultuurisektor on neoliberaalsest vaatenurgast v\u00e4ga efektiivne. Iga euro kohta, mille sealt \u00e4ra l\u00f5ikad, kaotad sa kuni 7 eurot. See on Euroopa k\u00f5ige efektiivsem t\u00f6\u00f6stusharu. Toona lakkasid k\u00e4rped majandusliku ratsionaalsuse t\u00f5ttu. Ja kui need n\u00fc\u00fcd tagasi tulid, m\u00f5tlesin ma: aga selle jaburus on ju t\u00f5estatud, miks korrata sama viga? Kuni sain aru, et isegi kui jutt k\u00e4ib rahast, ei ole asi enam rahas.\u00a0<\/p>\n
Teisalt \u2013 n\u00e4iteks Belgradis on j\u00e4lle tulemas uus festival ja j\u00e4lle t\u00fchistas n\u00f5ukogu kunstilise juhi otsused. Me r\u00e4\u00e4kisime rahvusvaheliste teatrir\u00fchmitustega, kes olid festivali kavas, nad astusid v\u00e4lja ja festival variseb taas kokku ja me teeme selle uuesti kodaniku\u00fchiskonna baasil. Ja teeme seda k\u00f5ikjal, kus vaja. See on v\u00f5imalik, sest meid on palju. Kui sa lihtsalt ei aktsepteeri ja \u00fctled: “Olgu, palun v\u00e4ga, me lihtsalt ei tule kohale. Me l\u00e4heme mujale. Me ei v\u00f5ta k\u00e4rpeid omaks, me lihtsalt ei n\u00f5ustu nendega. Me boikoteerime, streigime, skandaliseerime,” siis on hind l\u00f5puks liiga k\u00f5rge. Seni on kultuurisektori h\u00e4vitamise hind liiga k\u00f5rge. Isegi Slovakkias n\u00e4gin ma kaheaastase avaliku streigi tulemust. Nad ei leppinud, nad l\u00e4ksid Euroopa tasandile, meediasse, igale poole. Ja vastupanu t\u00f5esti aitab. Hea on see, et me oleme professionaalid “k\u00e4ra tegemises” \u2013 seda me oskame. Nii et tegelikult oleme tugevad, eriti t\u00e4naseks. Tehke skandaali, pange vastu, rakendage boikotti. M\u00f5nikord on boikott minu vastu, ja siis toimib see samamoodi, sest minagi olen institutsiooni juht. See t\u00e4hendab, et me suudame, tegelikult on ka meil v\u00f5imu, nii et ma olen \u00fcsna optimistlik.\u00a0<\/p>\n
Te olete mujalgi v\u00e4lja toonud, et praegused “demokraatlikud” juhid \u2013 sest Orb\u00e1n valiti ju ka demokraatlikult \u2013 ei pane teatreid otseselt kinni, vaid hakkavad tegema eelarvek\u00e4rpeid. Millalgi muutub oma asja tegemine v\u00e4ga keeruliseks, sest sul ei ole enam raha. Kuid \u00fcks mu Rootsi kolleeg on pakkunud v\u00e4lja, et seesuguses seisus saavad t\u00e4navateater ja harrastusteater k\u00f5ige uuenduslikumaks v\u00f5i huvitavamaks teatrivormiks, sest neil ei ole niikuinii raha. Neid on v\u00e4ga raske tsenseerida raha \u00e4rav\u00f5tmise teel. Kas olete n\u00f5us, et just seal peitub tulevik?\u00a0<\/p>\n
Ma arvan, et just siin kukuvad maskid eest. Sest nad ei k\u00e4rbi k\u00f5ige kallimat sektorit \u2013 ooperit. Ma ei ole kunagi kuulnud, et paremparteid r\u00e4\u00e4giksid ooperist. Mis on omamoodi kummaline, sest \u00fcks ooperipilet maksab sama palju kui \u00fcks t\u00e4navateatri lavastus. See \u00fctleb juba peaaegu k\u00f5ik. M\u00e4ngus on poliitiline kaalutlus, mida maskeeritakse pseudomajandusliku argumendiga.\u00a0<\/p>\n
Teisalt \u2013 ja see ei ole kriitika, vaid t\u00e4helepanek \u2013 me tegime lavastuse “La Lettre”, see on t\u00e4navateatri t\u00fckk. Me tootsime selle Avignoni festivaliks ja see reisib igal pool, sest see on odav. Minu tagasihoidliku arvamuse j\u00e4rgi on see tore lavastus, aga \u00fchtlasi odav. Ja festivalikorraldajana n\u00e4en ma m\u00f5istagi sama \u2013 kuraatorina pead sa praegu arvestama eelarvek\u00e4rbetega. Ja kui me j\u00e4rgime neid k\u00e4rpeid, pakkudes ilusat vasakpoolset pseudoanarhistlikku atmosf\u00e4\u00e4ri, \u00f6eldes: “T\u00e4navateater ongi moes,” siis on see natuke nagu \u00f6elda: “Elu ilma tervisekindlustuseta on punk.” Minu meelest pole see kuigi arukas. Nii et ma ei tahaks selle m\u00f5ttek\u00e4iguga p\u00e4riselt kaasa minna.\u00a0<\/p>\n
Mulle tundub, et sa usud globalismi. Paljud meist on globalismis pettunud, sest algne idee oli ju, et kogu maailm \u00fchineb selle kaudu, kuid tegelikkuses n\u00e4eme vastupidist \u2013 et see on tekitanud palju polariseerumist ja \u00fchisosa leidmine n\u00e4ib muutuvat aina raskemaks. On inimesed, kes seisavad globalismi ja liberaalse kapitalismi vastu, ja inimesed, kes p\u00f6\u00f6rduvad parempopulismi ja radikalismi poole v\u00f5i otsivad oma rahvuslikke juuri muul moel \u2013 n\u00e4iteks jutlustades isemajandavat eluviisi, mis v\u00f5imaldab end maailmast \u00e4ra l\u00f5igata. Kas sellest olukorrast on \u00fcldse v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su v\u00f5i oleme hukule m\u00e4\u00e4ratud?\u00a0<\/p>\n
\u00dchelt poolt on see muidugi vabanemise dialektika: see, mis meid vabastas \u2013 globaliseerumine, traditsioonide h\u00e4vimine ja nii edasi, eeskujude ja isegi rahvusluse kadumine \u2013, ka eraldas meid \u00fcksteisest ja avas uksed uut laadi \u00e4\u00e4rmuslustele. Ei ole vist vaja viimase kahe p\u00f5lvkonna lugu \u00fcle jutustada, see on meile teada. Atlandi-illusioonid on l\u00e4bi. Enam ei leia eriti kedagi, kes r\u00e4\u00e4giks \u00f5nnelikult ajaloo l\u00f5pust \u2013 see Fukuyama termin \u2013 ja et edaspidi me lihtsalt ajame \u00e4ri ning vahetame isekeskis toredaid lavastusi ja k\u00f5ik. Juba v\u00e4hemalt kaksk\u00fcmmend aastat elame t\u00e4iesti teistsuguses maailmas.\u00a0<\/p>\n
Jah, otse loomulikult oleme hukule m\u00e4\u00e4ratud. Ma arvan, et lootuse kaotamine on praegu v\u00e4ga oluline. Muide, see on tsitaat \u00fchelt Ukraina lavastajalt, keda kuulsin Varssavis. Ta \u00fctles: “Ma kaotasin lootuse ja see vabastas mind.” Mina kaotasin lootuse, et k\u00e4esolevat s\u00fcsteemi annab parandada. Me peame leidma alternatiivi \u2013 globaalse alternatiivi liberaalse vasakpoolsuse positsioonilt. Sest me teame n\u00fc\u00fcd, mida tehnoloogiat\u00f6\u00f6stus teeb, mida Peter Thiel ja Musk jne kavandavad. Polariseerumine sellisel kujul, nagu me seda t\u00e4na tunneme, see antropoloogiline nihe, mille oleme viimase kahek\u00fcmne aastaga l\u00e4bi teinud, p\u00f5hineb tehisintellektil ja algoritmidel, mis suruvad meid olema k\u00f5ige poolt v\u00f5i vastu. Kui ma avan oma Instagrami, n\u00e4en ma ainult seda, mis mulle meeldib. Ja kui ma n\u00e4en kas v\u00f5i \u00fcht asja, mis mulle ei meeldi, on see kohe mu vaenlane. Ma pean selle kustutama, h\u00e4bim\u00e4rgistama, v\u00e4lja t\u00f5ukama. Meie ajud on \u00fcmber kujundatud. Ja see kehtib nii vasakpoolsete, parempoolsete, tsentristide kui ka k\u00f5igi p\u00f5lvkondade kohta.\u00a0<\/p>\n
Jah, ma olen lootuse kaotanud. Meil on l\u00e4bi aegade kuumim suvi, ja nagu \u00f6eldakse \u2013 j\u00e4rgmise saja aasta k\u00fclmim, sest iga aastaga l\u00e4heb ainult kuumemaks ja inimesed surevad. Ja puudub igasugune poliitiline plaan, v\u00f5ib-olla pole kapitalistlikus massidemokraatias seesugust plaani \u00fcle\u00fcldse v\u00f5imalik teha.\u00a0<\/p>\n
Minu meelest oleme viimase kahek\u00fcmne aastaga liikunud draamast trag\u00f6\u00f6diasse. Draamas sa \u00fctled: tegelikult on lahendus olemas \u2013 natuke rohkem tervishoidu, natuke rohkem v\u00e4hemuste \u00f5igusi, natuke kaunimat retoorikat ja k\u00f5ik saabki korda. Trag\u00f6\u00f6dias sa \u00fctled: me oleme hukule m\u00e4\u00e4ratud. Kliimakollaps tuleb, massimigratsioon tuleb, kapitalismi l\u00f5pp paistab. Unistused kasvust ja vabanemisest on s\u00f5itnud vastu seina ja see sein on n\u00fc\u00fcd n\u00e4ha. Me oleme sunnitud seda seina n\u00e4gema ja kirjeldama \u2013 v\u00f5imalik, et juba aasta p\u00e4rast. Ja siis peame hakkama oma \u00f5nnetuse sees ette kujutama ja koguni \u00fcles ehitama seda, mis on seina taga. See on globaalse realismi \u00fcks k\u00fclg. On ka teine k\u00fclg \u2013 filosoofiline, poliitiline.\u00a0<\/p>\n
Resistance Now on selles m\u00f5ttes v\u00e4ga praktiline, ma liigun nendesamade institutsioonide sees, mida kritiseerin. Ma vihkan Euroopa Liitu paljudel p\u00f5hjustel, aga see institutsioon on meil veel alles. Ja teine k\u00fclg on globaalse realismi esteetika. Kuidas saan mina vastata globaalsele majandusele ja globaalsele kommunikatsioonile, mis \u00fcletab aega, rahvust, sugu, k\u00f5ike? Kuidas ma saan kirjeldada, et see t\u00f6\u00f6riist, see telefon mu k\u00e4es koosneb v\u00e4ikestest t\u00f6\u00f6riistadest ja selle tooraine p\u00e4rineb sadadest riikidest, sadadelt ettev\u00f5tetelt; et siin sees on miljardite inimeste teadmised? Kuidas leida keel, teatrikeel v\u00f5i esituslaad, mis vastaks sellele dramaturgia kaudu? Kuidas ma ehitan \u00fcles truppe? Kes peab trupis olema? Milline peab olema lavastusprotsess, et me ei teeks aina uuesti seda igavat enesevigastamise ja muu s\u00e4\u00e4rase\u00a0performance-teatrit, mille p\u00e4randasid meile 60ndad, meie vanavanemad? Mis see olla v\u00f5iks? Kuidas seda globaalset skaalat laval etendada? See on minu kui lavastaja teine k\u00fcsimus. Ja siinkohal tuleb m\u00e4ngu v\u00e4ga palju konkreetseid punkte.\u00a0<\/p>\n
Tahaksin seda veidi laiendada, sest mu j\u00e4rgmine k\u00fcsimus ongi, kuidas sa m\u00e4\u00e4ratled globaalset realismi oma teatris? Millised on need esteetilised v\u00f5tted, mida sa selleks kasutad, v\u00f5i mida sa tahad saavutada?\u00a0<\/p>\n
Neid punkte on v\u00e4ga palju. N\u00e4iteks iga hetk, milles me elame, on globaliseeritud. See ei t\u00e4henda, et ta oleks “kogu maailm”, aga see t\u00e4hendab, et see linn on globaliseeritud, see vestlus on globaliseeritud, iga t\u00f6\u00f6riist ja m\u00f5te selles ruumis on globaliseeritud. K\u00f5ik, mida me teeme, on globaliseeritud.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Ma m\u00e4letan, kuidas tegin lavastust “Antigone Amazonases” Amazonases endas. Alton Krenak m\u00e4ngis seal Teiresiast. Me tegime seda koos maaomandivastase liikumisega ja tema on omamoodi “p\u00f5lisrahvaste Jean-Paul Sartre”. Ta \u00fctles kaht asja. Esiteks: “T\u00e4nap\u00e4eval pole planeedil enam v\u00e4ljaspoolt.” Kuni 16.\u201317., v\u00f5ib-olla isegi 18. sajandini oli “v\u00e4ljaspool” olemas \u2013 paralleelsed kultuurid. T\u00e4nap\u00e4eval elame \u00fches ruumis, \u00fches ajaloos. Ja teiseks \u2013 veidi s\u00fcngemalt \u2013 \u00fctles ta enda kohta: “Apokal\u00fcpsises elamine pole probleem, sest mina elan apokal\u00fcpsises.” Tema rahvas vallutati 500 aastat tagasi praeguses P\u00f5hja-Brasiilias. “Ma olen elanud apokal\u00fcpsises 500 aastat, ma olen sellega harjunud, ma j\u00e4in ellu. Mind hirmutate teie, eurooplased, sest teie ei ole apokal\u00fcpsisega harjunud. Kuidas te sellega toime tulete?” Nii et meie peame alles \u00f5ppima apokal\u00fcpsises elama.\u00a0<\/p>\n
Ja muidugi on selleks palju strateegiaid. Mulle on alati olnud v\u00e4ga oluline ehitada “ettearvamatuid” truppe. M\u00e4letan, et minu noorusajal r\u00e4\u00e4giti palju kollektiividest, aga tegelikult olid need nn kollektiivid lihtsalt inimesed, kes tundsid \u00fcksteist kunstikoolist \u2013 \u00fcldjuhul keskklassi eurooplased. Aga mis saab siis, kui ehitada kollektiiv inimestest, kes pole kunagi varem kohtunud? Ja kui sinu esteetika eeldab peaaegu dogmaatiliselt, et nii peab olema \u2013 et muidu ei olegi sul lubatud lavastust teha?\u00a0<\/p>\n
Nagu t\u00e4nap\u00e4eva majanduses: keegi pole seda dogmaatiliselt kehtestanud, aga n\u00e4ib, et ei ole lubatud teha \u00fchtegi t\u00f6\u00f6riista, mis poleks toodetud v\u00e4hemalt 20 eri riigis. Kuidas saavutada midagi analoogset? Ma r\u00e4\u00e4gin v\u00e4ga lihtsast semiootilisest l\u00fckkest, millel on uskumatud tagaj\u00e4rjed. N\u00e4iteks minu koost\u00f6\u00f6 paari-kolme flaami n\u00e4itleja ja samas maaomandivastase liikumisega. Hoomamatu \u2013 see on suurim \u00fchiskondlik liikumine planeedil, nemad on tohutult tugevad ja meie oleme v\u00e4ga v\u00e4ikesed. Aga sellele liikumisele end avada, ilma et meid lihtsalt alla neelataks, oli \u00fclimalt huvitav.\u00a0Mis juhtub Antigonega, Euroopa m\u00fc\u00fcdiga selle k\u00e4igus?\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3701353h3b6ct24.jpg\"\/)
Milo Rau festivalil Baltoscandal Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n
See, mida me kunstis praegu l\u00e4bi elame, on minu meelest kummalisel kombel \u2013 ja v\u00e4ga tihedas seoses sellega, mida ma nimetan antropoloogiliseks nihkeks \u2013 kunstide re-individualiseerumine. Loo keskmes on esitaja, tema isiklik kogemus. Kunsti depolitiseerimine, t\u00e4ielikus vastuolus planeedil toimuvaga. Me liigume sissepoole, samas kui k\u00f5ik muu liigub v\u00e4ljapoole. Me l\u00e4heme, nagu ma tihti \u00fctlen, konditsioneeritud ruumidesse, samas kui v\u00e4ljas maailm p\u00f5leb. Aga seda on meil elluj\u00e4\u00e4miseks vaja ja ma saan sellest elluj\u00e4\u00e4misstrateegiast aru. Ehkki arvan, et targem oleks minna v\u00e4lja p\u00e4ikese k\u00e4tte. Ma r\u00e4\u00e4gin metafoorselt, \u00e4rge p\u00e4riselt nii tehke…\u00a0<\/p>\n
Me \u00fctleme, et kapitalism leiutati, ma ei tea, 16. sajandil, kuskil Itaalia pankurite juures jne \u2013 aga tegelikult leiutati see palju varem. On see Graeberi ja Wengrow’ raamat “K\u00f5igi asjade koidik”. Ja nad v\u00e4idavad, et kapitalism, hierarhia ja omandisuhted leiutati antropoloogiliselt vaadates juba peaaegu keele tekkimisega paralleelselt. V\u00f5ib-olla ei ole see p\u00e4ris t\u00f5si, aga m\u00f5te on huvitav. Ja n\u00fc\u00fcd oleme punktis, kus k\u00f5ik need reeglid \u2013 n\u00e4iteks majanduskasv kui demokraatia eeltingimus: kui kasv peatub, saab demokraatia otsa, v\u00e4ga lihtne \u2013 j\u00f5uavad l\u00f5pule. Me seisame selle v\u00e4ga vana loo l\u00f5pus. Nii et otse loomulikult on see apokal\u00fcpsis, aga ennek\u00f5ike vist m\u00f5tteline apokal\u00fcpsis. Planeet ei l\u00f5pe, inimkond ei l\u00f5pe, aga ta peab muutuma.\u00a0<\/p>\n
Fa\u0161istlik lahendus on peaaegu valmis \u2013 tehniliselt on see valmis. Nagu ma \u00fctlesin, Atlandi-unen\u00e4od on l\u00e4bi. Oleme \u00e4rganud nagu “Matrixis” ja v\u00e4ljas on v\u00e4ga palav. Mida me n\u00fc\u00fcd teeme? Mis n\u00fc\u00fcd juhtub? Sellep\u00e4rast v\u00e4idangi, et k\u00f5igepealt peame loobuma lootusest \u2013 et siis saaks astuda j\u00e4rgmise sammu.\u00a0<\/p>\n
Paljusid asju, millest sa r\u00e4\u00e4kisid, proovisid sa j\u00e4rele ka siis, kui olid Genti linnateatri loominguline juht. Ja ma \u00fctleksin, et see manifest, mille sa teatris v\u00e4lja kuulutasid, k\u00f5las vastu ka Eestis. Neile, kes ei tea, milles Genti manifest seisnes: 2018. aastal, kui sinust sai Genti linnateatri juht \u2013 Belgias Flandrias \u2013, avaldasid sa k\u00fcmne punktiga manifesti. N\u00e4iteks: uurimist\u00f6\u00f6, rollijaotus, proovid ja nendega seotud arutelud peavad olema avalikkusele k\u00e4ttesaadavad. V\u00f5i: klassika t\u00e4pne ja s\u00f5nas\u00f5naline lavale toomine on keelatud. V\u00f5i: igas lavastuses peab k\u00f5lama v\u00e4hemalt kaks keelt. V\u00f5i: igas lavastuses peab olema \u00fcks mitteprofessionaalne n\u00e4itleja.\u00a0<\/p>\n
Ja Paidest \u2013 see on v\u00e4ga v\u00e4ike linn Eesti keskel, umbes 8000 elanikku, ma arvan, et maailma v\u00e4ikseim teatrilinn \u2013 sealne linnateater oli kohaliku omavalitsuse toetatud. Poisid, kes seda vedasid, olid sinu p\u00e4ris suured f\u00e4nnid. Nad p\u00fc\u00fcdsid teha avatud proove, p\u00fc\u00fcdsid luua sidet kohaliku kogukonnaga. N\u00e4iteks oma viimases lavastuses viisid nad publiku kohalike elanike kodudesse \u2013 see oli, ma \u00fctleks, v\u00e4ga vahva katse. Aga n\u00fc\u00fcd on see teater kinni pandud. Ja minu meelest olidki selle taga eelk\u00f5ige kohalik omavalitsus ja linnajuhid, kes \u00fctlesid, et “me ei taha siia sellist teatrit, me tahame traditsioonilist kom\u00f6\u00f6diat”.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kas teil Gentis \u00f5nnestus nende asjade katsetamine? Muidugi, tegu on suurema linnaga, aga Paides ei \u00f5nnestunud poistel linnajuhte veenda \u2013 kontakt kohalikega osaliselt k\u00fcll tekkis, aga teater pandi kinni, sest eelarvek\u00e4rped olid nii suured, et loogilisem oli asi l\u00f5petada. Kas sind saatis Genti manifesti reeglitega edu? Ja kas publik v\u00f5ttis selle omaks?\u00a0<\/p>\n
V\u00f5ib-olla alustaksin manifesti meetodist. Poliitilisus t\u00e4hendab minu arvates selges\u00f5nalisust. Kui ma l\u00e4hen kuhugi t\u00f6\u00f6le \u2013 Genti teatrisse v\u00f5i hiljem Viini festivali tegema \u2013, teen ma p\u00e4rast pikki arutelusid k\u00f5igepealt alati avalduse, omamoodi manifesti v\u00f5i deklaratsiooni: mida ma kavatsen, millised on nende inimeste \u00f5igused, kes minu teatris t\u00f6\u00f6tavad v\u00f5i sinna publikuna tulevad. Et nad saaksid m\u00f5\u00f5ta, mida me teeme.\u00a0<\/p>\n
Ja mina, tulles alam-keskklassist, tunnen isegi t\u00e4na, et kui ma teatrisse sisse astun, allutan end f\u00fc\u00fcsiliselt mingile kultuurilisele autoriteedile. Tunnen ennast j\u00e4lle nagu tudeng. Iga kord, isegi t\u00e4na, kuigi ma peaksin s\u00fcsteemi justkui “m\u00f5istma”. Ja ma tahaksin, et saaksin lihtsalt seinale vaadata, n\u00e4ha seal kirjas m\u00e4ngureegleid. See on naiivne, aga vabastav \u2013 manifest vabastab, reeglid vabastavad.\u00a0\u00a0<\/p>\n
See on huvitav, sest postmodernism \u00fctles vastupidist: h\u00e4vita reeglid, h\u00e4vita k\u00f5ik. Need ajad, nagu me r\u00e4\u00e4kisime, on m\u00f6\u00f6das. Nii et see on v\u00e4ga lihtne institutsionaalne samm. Ja ma arvan, et paljud, kes on kuraatorid v\u00f5i kunstnik-kuraatorid \u2013 inimesed, kes teevad lavastusi ja otsustavad \u00fchel hetkel asuda t\u00f6\u00f6le institutsiooni juhina \u2013, k\u00fcsivad: milleks see samm? Mida saab t\u00e4nap\u00e4eval institutsiooniga peale hakata? Kuidas kritiseerida institutsiooni seestpoolt? V\u00f5i kuidas kritiseerida institutsiooni, nagu Godard \u00fctles, p\u00fc\u00fcdes luua parema institutsiooni?\u00a0<\/p>\n
Kas see \u00f5nnestus? Ma arvan k\u00fcll. Aga see \u00fcksi ei olnud minu eesm\u00e4rk. Mind \u00fcllatas n\u00e4iteks, et Flandrias on tohutu keskklass. Gent on suur linn. Kui me \u00fctlesime, et viime n\u00fc\u00fcd suurele lavale selle, mis varem oli v\u00e4ikestes\u00a0blackbox’ides \u2013 mitteprofessionaalid, uued tekstid, globaalse teatri \u2013, siis: esiteks, linnas oli piisavalt rahvast, keda see huvitas; teiseks, me andsime v\u00e4ga palju k\u00fclalisetendusi; ja kolmandaks avastasin ma, et nad hakkasid ka ise Shakespeare’ist, T\u0161ehhovist jne t\u00fcdima. Nad olid siiralt \u00f5nnelikud, et ei pea enam \u00fchtegi “Hamletit” n\u00e4gema.\u00a0<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest on “eba\u00f5nnestumise” m\u00f5iste kunstis \u00fcldse keeruline. Sest vastu seina s\u00f5itmine n\u00e4itab seina olemasolu \u2013 ja just seda me peamegi praegu tegema. \u00d5igupoolest peamegi l\u00e4bi kukkuma, nii avalikult kui v\u00f5imalik.\u00a0<\/p>\n
Ja probleem on j\u00e4rgmine: ma olen Viinis kolmandat aastat, piletim\u00fc\u00fck on ilus, k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti. Ja ma ei tunne enam seda l\u00e4bikukkumise v\u00f5imalust \u2013 see teeb mind v\u00e4ga n\u00e4rviliseks. Ma t\u00f5esti tahaksin l\u00e4bi kukkuda, teha t\u00f5sise vea. Sest ma olen taas integreeritud niinimetatud s\u00fcsteemi. Kui sa ei ole enam perifeerias ega kuuluta ka perifeeriat uueks keskuseks \u2013 mida avangard ju tihti teeb \u2013, vaid liigudki p\u00e4riselt keskmesse ja saad meie aja radikaalse keskme osaks, siis on kusagil tehtud viga. Siis peaksid sa p\u00fc\u00fcdma kohe uuesti l\u00e4bi kukkuda. T\u00f5sijutt \u2013 sa peaksid v\u00e4hemalt \u00fcritama midagi sellist, mis v\u00f5ib kiirelt viia sinu vallandamiseni. Ma arvan, et see on k\u00f5ige\u00a0arukam.\u00a0\u00a0<\/p>\n
V\u00e4ikese k\u00f5rvalm\u00e4rkusena: ma olen viimasel ajal uurinud noorte inimeste teatrisk\u00e4imist ja on huvitav, et nad tunnevad \u00e4revust, sest nad ei tea, millised on “reeglid”, kuidas teatris k\u00e4ituda. Nii et on t\u00f5si, et kui nad neid reegleid teaksid, tunneksid nad end palju kindlamalt. Reeglid v\u00f5ivad t\u00f5esti vabastada.\u00a0<\/p>\n
Te olete uskunud, et teater peaks olema avatud igasugustele ideedele \u2013 ka neile, mida “normaalsed inimesed” v\u00e4ga ei aktsepteeri. N\u00e4iteks, ma ei tea, fa\u0161ism v\u00f5i parem\u00e4\u00e4rmuslikud liikumised peaksid olema lavale toodud v\u00f5i v\u00e4hemalt publikule n\u00e4htavaks tehtud. Oled teinud lavastuse Breiviku k\u00f5nest. Miks sa arvad, et me peaksime teatrit nii tegema? Ja muidugi on need lavastused sageli p\u00f5hjustanud ka skandaale, inimesed protestivad su vastu. Kas see on midagi, mida sa teadlikult taotled, v\u00f5i lihtsalt kaasn\u00e4htus?\u00a0<\/p>\n
Me ei saa elada konditsioneeritud ruumis ajal, kui v\u00e4ljas maailm p\u00f5leb. Me ei saa teha teatrit “turvalises ruumis”, kui v\u00e4ljaspool on fa\u0161ism \u2013 ja siis, kui me tuleme v\u00e4lja oma viimaselt toredalt etenduselt, tapetakse meid sealsamas ukse ees. See ei ole lahendus.\u00a0<\/p>\n
Ja ma arvan, et lootuse kaotamise strateegia on v\u00e4ga praktiline \u2013 see on v\u00e4ga praktiline esteetilis-dramaturgiline plaan. Ma t\u00f5in n\u00e4iteks Breiviku k\u00f5ne lavale ja kutsusin hiljuti Peter Thieli \u2013 v\u00f5ib-olla k\u00f5ige m\u00f5juv\u00f5imsama inimese planeedil \u2013 esimest korda avalikku vestlusse oma festivalil. Aga kisa oli nii suur, boikott ja k\u00f5ik muu, et ma pidin selle katkestama. Ja sestsaadik vihkavad k\u00f5ik vasakpoolsed mu kodumaal mind.\u00a0<\/p>\n
Mina k\u00fcsisin: “Miks? Miks me ei v\u00f5iks neid inimesi avalikus ruumis endaga vastamisi seada?” Tudengid \u00fctlesid: “Milo, ta on vastutav Iraani pommitamise, selle ja tolle eest, Palantiri kaudu\u2026” \u2013 k\u00f5ik see on t\u00f5si. Aga mina vaidlesin: “See on ainuke hetk teie elus, kui te saate seda talle avalikus ruumis n\u00e4kku \u00f6elda. Mis asi teie meelest demokraatia \u00fcldse on? Milleks on teie arvates avalik ruum, kui mitte selleks \u2013 et panna k\u00f5ik vastutust kandma?”\u00a0\u00a0<\/p>\n
Minu meelest ei ole silma alt \u00e4ra l\u00fckkamine kultuurilise strateegiana toiminud. Ma ei r\u00e4\u00e4gi ainult teatrist, vaid kultuurist \u00fcldiselt. Meie, eurooplased, hakkasime oma “musti t\u00f6\u00f6stusi”, lapst\u00f6\u00f6j\u00f5udu jne silma alt \u00e4ra l\u00fckkama \u2013 nihutasime k\u00f5ik globaalsesse L\u00f5unasse. N\u00fc\u00fcd tuleb see tagasi. S\u00f5da tuleb tagasi. K\u00f5ik tuleb tagasi. Nii et “silma alt \u00e4ra” ei toiminud ajaloolise ega esteetilise strateegiana. Mitte kunagi.\u00a0<\/p>\n
Ja j\u00e4lle: peame lootuse kaotama. Kui kuulata n\u00e4iteks Breivikut \u00fche tunni \u2013 minule oli huvitav see, et ta on \u00e4\u00e4rmiselt j\u00e4rjekindel. \u00d6eldakse, et ta on “hull”, aga tema jutt on loogiliselt v\u00e4ga sidus. Ma lihtsalt ei n\u00f5ustu tema lahendusega. Aga sa hakkad m\u00f5tlema: jah, see statistika, mida ta tsiteerib, on ju \u00f5ige. Ta on v\u00e4ga kaval. Aga mis on minu vastus sellele? Mis on minu alternatiiv? Siit algabki m\u00f5tlemine \u2013 paralleelselt “lootuse kaotamise” etapile.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Sama Peter Thieliga. Nende t\u00fc\u00fcpide kuningriik on peaaegu valmis \u2013 nad kontrollivad globaalseid sidekanaleid ja julgeolekus\u00fcsteeme. Nad v\u00f5ivad s\u00f5du alustada ja l\u00f5petada. \u00dcks inimene \u2013 Thiel v\u00f5i Elon Musk \u2013 v\u00f5ib lihtsalt \u00f6elda “olgu” v\u00f5i “ei”, ja kogu lugu. Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel liikus suurt\u00f6\u00f6stus USA-s ja mujal riikide valitsustega k\u00e4sik\u00e4es. Ja ma arvan, et kvalitatiivselt muutus see Clintoni ajal \u2013 Trump teeb vaid dekoratsiooni, retoorikat. S\u00fcsteem ise on juba 30 aastat tagasi l\u00e4bi saanud. K\u00e4imas on demokraatia epiloog. Ja kui ma kuulen n\u00fc\u00fcd inimesi \u00fctlevat: “Ei, me ei taha nende isikutega r\u00e4\u00e4kida,” m\u00f5tlen ma: mis strateegia see siis on? Ma ei saa sellest aru.\u00a0<\/p>\n
Ja veel \u00fcks asi: ma olen \u00fcsna kindel, et s\u00f5na “kurjus” on naeruv\u00e4\u00e4rne. Aga mind on alati huvitanud, miks inimesed teevad asju, mis on ilmselgelt halvad enamikule peale nende endi. Mis loogika siin toimib? Sest kokkuv\u00f5ttes arvan ma, et solidaarsus, teise n\u00e4gemine, k\u00f5igile toimiva lahenduse otsimine on \u00fcsna loomulik. Darvinism on selles m\u00f5ttes isegi \u00f5ige \u2013 ka Darwin \u00fctleb l\u00f5puks, et p\u00fcsima j\u00e4\u00e4b mudel, mis v\u00f5imaldab v\u00f5imalikult paljudel ellu j\u00e4\u00e4da. Miks see siis ei t\u00f6\u00f6ta?\u00a0<\/p>\n
Ja s\u00fc\u00fcdi ei ole ainult kapitalism. Seal peitub veel midagi. Ei ole ainult soov olla k\u00f5ige parem, rikkam v\u00f5i ilusam. On mingi muu asi, mis mind lausa f\u00fc\u00fcsiliselt huvitab \u2013 aura, karisma, alates Ceau\u015fescust ja Leninist kuni Peter Thielini. Nii et mul on ka esteetiline huvi. Ma olen alati m\u00f5istnud, miks Kreeka trag\u00f6\u00f6dias ja Shakespeare’i n\u00e4idendites on Richard III t\u00fc\u00fcpi tegelased \u2013 nad m\u00f5juvad magnetiliselt. Miks? Tavaliselt p\u00fc\u00fcan ma seda poliitiliselt seletada, aga tegelikult on seal ka puht esteetiline, m\u00e4nguline huvi.\u00a0<\/p>\n
Kui ma Thieli festivalile kutsusin, protestisid kunstitudengid. Paljud mu s\u00f5brad boikoteerisid festivali ja k\u00fcsisid: “Oled sa hulluks l\u00e4inud?” Tudengid riputasid festivalikeskuse peale suure loosungi: “Me ei n\u00f5ustu sellega, et v\u00f5im muudetakse etenduseks.” See on see Guy Debordi 60. aastate raamat \u2013 “Vaatem\u00e4ngu\u00fchiskond”. Kui mul oleks ajamasin, l\u00e4heksin tagasi ja h\u00e4vitaksin selle raamatu. Sest minu meelest me teatrimeistritena just seda teemegi \u2013 muudame armastuse, v\u00e4givalla ja v\u00f5imu vaatem\u00e4nguks. See ongi meie t\u00f6\u00f6. Ja sellep\u00e4rast \u00fchiskond meid veidike vihkabki \u2013 nii vasakpoolsed, parempoolsed kui tsentristid. Ja see on okei. Me \u00fctleme inimestele asju, mida nad tegelikult kuulda ei taha.\u00a0
\u00a0
Ma olen t\u00e4iesti n\u00f5us, et elame olukorras, kus k\u00f5ik muutub. Mina olen s\u00fcndinud 1983. aastal, olin laps, kui N\u00f5ukogude Liit kokku varises. L\u00e4ksin kooli 1990. aastal, aga ma arvan, et siin on palju inimesi, kes kogesid seda ise \u2013 kui maailm muutub t\u00e4ielikult: sotsiaalselt, poliitiliselt, majanduslikult. Ja me elame praegu sarnases hetkes. Ma lihtsalt loodan, et me tuleme sellega toime \u2013 ja v\u00e4hemalt oli N\u00f5ukogude Liidu kokkuvarisemise tulemus meile positiivne. Aga ma pole kindel, kas praeguse suure muutuse tulemus saab olema positiivne Euroopale v\u00f5i maailmale \u00fcldiselt.\u00a0<\/p>\n
Teatud m\u00f5ttes sa juba r\u00e4\u00e4kisid sellest, kuid paljud sinu lavastused on kohtuprotsessid v\u00f5i reaalselt aset leidnud s\u00fcndmuste taasesitused. Sinu viimane kohtulavastus k\u00e4sitleb Gis\u00e8le\u00a0Pelicot’d \u2013\u00a0prantsuse naist, keda tema abikaasa koos s\u00f5prade v\u00f5i ka suvaliste meestega korduvalt v\u00e4gistas, kui ta oli teadvuseta. Miks sa pead neid vorme \u2013 taasesitust ja kohtuprotsessi \u2013 oluliseks? Miks on see teatritegemise vorm sulle t\u00e4htis?\u00a0<\/p>\n
Ma arvan, et on kolm asja, mis on s\u00fcndinud enam-v\u00e4hem samal ajal \u2013 ja see toob meid tagasi reeglite t\u00e4htsuse juurde. Need kolm on demokraatia, teater ja kohtuistung kui formaat.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3701350h4b47t24.jpg\"\/)
Milo Rau festivalil Baltoscandal Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n
Seda on h\u00e4sti n\u00e4ha Kreeka trag\u00f6\u00f6diates. On koor, mis on nagu vandekohus. On enamasti antagonistlik olukord: Kreon \u2013 moodne \u00fchiskond; Antigone \u2013 traditsiooniline \u00fchiskond, jumalad jne. Ja nad p\u00f5rkuvad. Ja Kreeka trag\u00f6\u00f6dia avastas, et me saame h\u00e4\u00e4letada ainult sellep\u00e4rast, et m\u00f5lemal poolel on oma t\u00f5de. Traditsiooniline \u00fchiskond, mis matab surnud \u2013 see on ilus, jumalad \u2013 ilus idee. Teisel pool Kreon, ratsionaalsus jne \u2013 ka see on omal kombel ilus, eks? Nii et me peame kuidagi kompromissi leidma. Trag\u00f6\u00f6dia tuum on see, et me ei suuda kompromissi p\u00e4riselt leida \u2013 mist\u00f5ttu lepime kokku demokraatias: me j\u00e4\u00e4me eri arvamustele, h\u00e4\u00e4letame ja siis on mingi otsus.\u00a0<\/p>\n
Nii me oleme elanud \u2013 v\u00f5i v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fcdnud elada. Sest tegelikult on demokraatia kui poliitilise m\u00f5tlemise vorm toiminud l\u00e4bi sajandite vaid m\u00f5nik\u00fcmmend aastat korraga. Ja n\u00fc\u00fcd j\u00f5uab see j\u00e4lle l\u00f5pule, v\u00f5ib-olla tuleb kunagi hiljem tagasi ja kaob uuesti. Aga mind on alati huvitanud just see m\u00f5tlemine ise \u2013 see inimelu traagiline kvaliteet, et me peame otsustama olukorras, kus \u00f5iget otsust tegelikult pole, eriti kui meid on palju.\u00a0<\/p>\n
Kui me n\u00e4iteks praegu h\u00e4\u00e4letaksime, mida t\u00e4na \u00f5htul vaadata, me ei j\u00f5uaks kokkuleppele. Aga l\u00f5puks j\u00e4\u00e4ks s\u00f5elale kaks lavastust, siis me h\u00e4\u00e4letaksime ja \u00fcks neist saaks enamuse \u2013 ma loodan, et \u00fcks minu omi. Ei ole olemas mingit k\u00f5rgemat m\u00f5istust, ei ole jumalaid, kes \u00fctleks: “See on \u00f5ige.” Sellep\u00e4rast ongi kohtuprotsess \u00fcldse olemas. Varem ei olnud seda vaja \u2013 \u00f6eldi lihtsalt: sina sured, sina elad, punkt. Mingit arutelu polnud.\u00a0<\/p>\n
Teine asi on kohtuprotsessi traagiline vorm. N\u00e4iteks Pelicot’ protsessis \u2013 tegelikult on laval “lihtsalt” 33 n\u00e4itlejat, kes loevad enam-v\u00e4hem seda teksti, mille me taastasime ajakirjanike, perekonna jm m\u00e4rkmetest, sest salvestisi protsessist ei ole \u2013 on see \u00e4\u00e4rmiselt huvitav, sest sa \u00f5pid kaht asja.\u00a0<\/p>\n
Esiteks: 100 protsenti meestest \u2013 s\u00f5ltumata haridusest, vanusest, kas nad on narkomaanid, pereisad, tulet\u00f5rjujad, noored, vanad, immigrandid, ajakirjanikud, isegi teatritegijad \u2013, k\u00f5ik nad v\u00e4gistavad selle naise, kui mees (abikaasa) \u00fctleb: “N\u00fc\u00fcd v\u00e4gistad.” Ja teiseks: keegi ei naudi seda. On olemas videod, sest ta filmis neid v\u00e4gistamisi. Keegi ei tunne sellest r\u00f5\u00f5mu. Nad sunnivad end f\u00fc\u00fcsiliselt \u2013 masturbeerides, et \u00fcldse suuta \u2013, aga nad teevad seda ikkagi, sest h\u00e4bi mitte teha seda abikaasa silme all on suurem kui h\u00e4bi teha seda ilma naudinguta. Nii n\u00e4eb v\u00e4ga selgelt, missugune s\u00fcsteem on patriarhaat: keegi ei v\u00f5ida.\u00a0<\/p>\n
Ja siis sa k\u00fcsid endalt: kuidas seda muuta? Seal astub m\u00e4ngu see, mis Kreeka trag\u00f6\u00f6dias on\u00a0deus ex machina. Advokaat k\u00f5neleb “vabast tahtest”. Sest alati on \u00fcks \u2013 nagu iga genotsiidi puhul \u2013, kes \u00fctleb “ei”: “Ma kardan sind, mul on h\u00e4bi, aga n\u00fc\u00fcd ma l\u00e4hen siit minema.” Alati on \u00fcks v\u00f5i kaks. Seal ongi vaba tahe. Meil peaks olema “vaba tahte haridus” \u2013 oskus \u00f6elda “ei”. See on teine, mida sellest sisuliselt \u00f5ppida saab.\u00a0<\/p>\n
Ja veel: kui me m\u00e4ngisime seda New Yorgis m\u00f5ni kuu tagasi, oli Pelicot ise saalis, koos oma uue elukaaslase, v\u00e4ga s\u00fcmpaatse mehega. Umbes etenduse keskel \u2013 see on v\u00e4ga pikk, neljatunnine lavastus \u2013 hakkas ta nutma ja me l\u00e4ksime t\u00e4navale. Ta \u00fctles: “See on raske, aga see on ilus.” Ma k\u00fcsisin: “Miks?” Ja ta \u00fctles: “Sest laval on kaks v\u00f5i kolm n\u00e4itlejannat” \u2013 ma ei tahtnud, et teda m\u00e4ngiks ainult \u00fcks, sest ta on rohkem ikoon kui \u00fcksikisik \u2013 “ja nad m\u00f5juvad paremini kui mina. Nad on minust m\u00f5jusamad.” Ma vastasin: “Seda on kena kuulda \u2013 aga see ongi p\u00f5hjus, miks teater eksisteerib. Nad teevad justkui sama, aga m\u00f5jusamalt. S\u00f5nad on samad, aga nendega s\u00fcnnib midagi, m\u00f5testatus on suurem \u2013 tekib v\u00e4ike lootuse ja vastupanu moment.” Ja nendes formaatides, kogu selle pimeduse ja lootusetuse keskel, kogen ma alati seda hetke, kus ma m\u00f5tlen: vau.\u00a0<\/p>\n
Ja ei ole nii, et ma oleksin ainult kohtuprotsesse teinud \u2013 minu umbes saja lavastuse ja raamatu seas on neid v\u00f5ib-olla k\u00fcmmekond. Aga mind huvitab seesama vabanemise dialektika: sa tahad armastust, aga teed k\u00f5ik, et sind vihataks. Sa tahad l\u00e4hedust, aga teed k\u00f5ik, et kaugeneda. Ja neid mustreid ma seletada p\u00fc\u00fcangi. Dominique Pelicot oli “k\u00f5ige parem abikaasa \u00fcldse”. On v\u00e4ga huvitav r\u00e4\u00e4kida Gis\u00e8le\u00a0Picot’ga ja lugeda tema raamatut, kus ta \u00fctleb: need kaks inimest eksisteerivad paralleelselt. Mitte keegi ei ole tema v\u00e4idet kunagi m\u00f5istnud, aga mina saan v\u00e4ga h\u00e4sti aru, sest loojana pead sa m\u00f5istma. Ta \u00fctleb: “Ma ei unusta kunagi neid 50 aastat, mis ma selle mehega elasin, isegi kui ma tean, kes ta oli neil \u00f6\u00f6del, mil ma olin teadvuseta.” Need kaks inimest eksisteerivad tema jaoks \u00fcheaegselt. Mis on “reaalsus” \u2013 ma ei tea, aga tema silmis on see nii. Ja keegi ei m\u00f5istnud seda.\u00a0<\/p>\n
Me peame aru saama, et ei ole \u00fchtegi suhet, mis oleks “puhas”, \u00fchtegi tegu, mis oleks puhas v\u00f5i \u00fcheselt selge. Ei ole tegu, mis oleks t\u00e4iesti “\u00f5ige” \u2013 ta on alati v\u00e4hemasti osaliselt ka vale. Ja nende asjade m\u00f5istmiseks on kohtuprotsessi formaat v\u00e4ga hea.\u00a0<\/p>\n
Mu viimane k\u00fcsimus: sa oled t\u00f6\u00f6tanud \u00fche eesti n\u00e4itlejaga \u2013 tema nimi on Risto K\u00fcbar \u2013 ja ta m\u00e4ngis lavastuses “Orestes Mosulis” Gentis. Mis mulje ta sulle j\u00e4ttis? Ta oli osa v\u00e4ga kuulsast Eesti teatrist NO99, mis samuti palju ringi reisis, ja ta on \u00fcks v\u00e4heseid eesti n\u00e4itlejaid, kes on Euroopas l\u00e4bi l\u00f6\u00f6nud. Kuidas oli temaga koos t\u00f6\u00f6tada?\u00a0<\/p>\n
Ilus k\u00fcsimus. On inimesi, keda sa lihtsalt v\u00e4ga austad \u2013 ma muidugi austan k\u00f5iki oma n\u00e4itlejaid, muidu ma nendega ei t\u00f6\u00f6taks, nii intellektuaalselt kui kunstiliselt. Aga Risto puhul \u2013 m\u00f5te temast \u00e4ratab minus vaimustust. Temas on olemas see mingi t\u00e4ielik eksistents, n\u00e4iteks tema \u00e4\u00e4rmusliku haavatavuse kaudu. Ta on fantastiline inimene ja loomulikult v\u00e4ga hea n\u00e4itleja.\u00a0P\u00e4rast seda, kui me “Orestes Mosulis” ringreisi l\u00f5petasime, kaotasin ma temaga natuke kontakti. Ja m\u00f5ned kuud tagasi kohtasin teda uuesti, sest ta oli \u00fche lavastusega minu festivalil. Ta meeldib mulle v\u00e4ga.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Milo Rau on \u0160veitsi lavastaja, n\u00e4itekirjanik ja esseist. Ta on hetkel \u00fcks Euroopa olulisimaid lavastajaid, kes p\u00f5imib oma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":226870,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[44454,37,33,35,173,34,36,14083,91699,140,15951,177],"class_list":["post-226869","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-baltoscandal","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-festival","tag-festival-baltoscandal","tag-meelelahutus","tag-milo-rau","tag-teater"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116911811431044334","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226869","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=226869"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226869\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/226870"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=226869"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=226869"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=226869"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}