Tehisaruagentide ajastu l\u00e4vel on riigi \u00fclesanne luua usaldusraamistik, et tagada selgus: kes tegutseb, kelle nimel, milliste \u00f5igustega, mille alusel ja kes vastutab, kirjutab Anni Lehari.<\/p>\n
\u00dchel hommikul teatab sinu tehisaru assistent, et juhiluba aegub kahe kuu p\u00e4rast. Ta kontrollib terviset\u00f5endi kehtivust, broneerib vajadusel arstiaja, leiab registrist sobiva foto ja esitab transpordiametile taotluse. Sina ei ava \u00fchtegi portaali ega t\u00e4ida \u00fchtegi vormi.<\/p>\n
Viimased 30 aastat oleme ehitanud digiriiki eeldusele, et teenuse kasutaja on inimene. Inimene logib sisse, esitab taotluse, kinnitab oma tahte ning vastutab tehtud valikute eest. Ka siis, kui suur osa protsessist toimub automaatselt, on selle algus- ja l\u00f5pp-punkt inimene v\u00f5i tema eest tegutsev ametnik.<\/p>\n
Oleme j\u00f5udnud ajaj\u00e4rku, kus see eeldus enam ei kehti. Juba t\u00e4na kasutavad paljud inimesed ja ettev\u00f5tted info saamiseks tehisaru assistente ning l\u00e4hiajal hakkavad need iseseisvalt tegema p\u00e4ringuid, koostama dokumente, suhtlema teenuste otspunktidega ning algatama menetlusi. Tehnoloogiliselt on need v\u00f5imalused t\u00e4na juba olemas. Riigi jaoks tekib k\u00fcsimus, kuidas teenindada inimese asemel inimest esindavat tehisaru agenti.<\/p>\n
Mida see t\u00e4hendab kodaniku jaoks? Kui t\u00e4na saab edukalt planeerida tehisaru abil unustamatut perereisi, saades soovitusi tegevuste, majutuse, transpordi ja muu kohta, siis j\u00e4rgmise sammuna on v\u00f5imalik anda samas aknas korraldus kinnitada majutuste, piletite ja restoranide broneeringud. Sarnase toimimisloogika alusel peame uuesti l\u00e4bi m\u00f5testama ka avalikud teenused, olgu selleks dokumentide uuendamine, kolimine, majandusaasta aruande koostamine v\u00f5i ettev\u00f5tte asutamine.<\/p>\n
K\u00fcsimus ei ole ainult v\u00f5imekuses, vaid \u00f5iguses tegutseda<\/p>\n
Suurte keelemudelite v\u00f5imekus on viimase paari aasta jooksul h\u00fcppeliselt arenenud ning nende kasutamise mugavus ja v\u00f5imalused laienevad, kui mitte iga kuu, siis v\u00e4hemalt iga kvartal. Vajalikud tehnilised v\u00f5imekused arenevad kiiresti ja on piiratud kasutusjuhtudes juba olemas. Lahendamata on aga usaldus, vastutus, turvalisus ja s\u00fcsteemidevaheline koost\u00f6\u00f6. Sama agiilsust ei saa oodata ega eeldada \u00f5igusloomest. Kuni riik ei ole j\u00f5udnud m\u00e4ngureegleid paika panna, kujundab s\u00fcsteemi keegi teine. Kindlasti pole riigil vaja hakata konkureerima mudelite loomisega ega ette kirjutada, milline lahendus peab turul v\u00f5itma. Riigi \u00fclesanne on luua usaldusraamistik, et tagada selgus: kes tegutseb, kelle nimel, milliste \u00f5igustega, mille alusel ja kes vastutab. Identiteedita agent on s\u00fcsteemi jaoks anon\u00fc\u00fcmne tegutseja. Volituseta agent on turvarisk. Vastutusahelata agent on \u00f5iguslik probleem.<\/p>\n
Riigi vaates on tegemist digitaalse suver\u00e4\u00e4nsuse tagamisega, sest hetkel kujundavad tehisaru agentide \u00f6kos\u00fcsteemi k\u00e4put\u00e4is tehnoloogiaettev\u00f5tteid, kelle lahendused l\u00e4htuvad paratamatult nende \u00e4rimudelitest, tehnoloogilistest valikutest ja globaalsest riskitaluvusest. Need ei pruugi kattuda demokraatliku riigi \u00f5iguslike kohustuste ega avalike v\u00e4\u00e4rtustega. Oluline on, et riik ei muutuks lihtsalt otspunktiks nende s\u00fcsteemis, vaid saaks kaasa r\u00e4\u00e4kida agentide identiteedi, suhtlusprotokollide ja turvamudelite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.\u00a0 Samas ei t\u00e4henda see, et riik peab k\u00f5ik tehnoloogiad ise ehitama, vaid riigil s\u00e4ilib v\u00f5ime otsustada, millistel tingimustel tehnoloogia tema \u00fchiskonnas tegutseb.<\/p>\n
Eesti ei pea alustama nullist<\/p>\n
Eestil on agentide ajastuks valmistumisel oluline eelis. Meil on olemas turvalise andmevahetuse kiht X-tee, digitaalne identiteet, organisatsioonide e-tempel ning volituste haldamise lahendused. Need komponendid ei lahenda iseenesest tehisaru agentide identiteedi, autonoomia ega vastutuse k\u00fcsimust. K\u00fcll aga t\u00e4hendavad need, et me ei pea alustama t\u00fchjalt lehelt.<\/p>\n
J\u00e4rgmine samm on luua kiht, mis v\u00f5imaldab t\u00f5endada mitte ainult seda, milline inimene v\u00f5i organisatsioon s\u00fcsteemi kasutab, vaid ka seda, milline agent tegutseb, kelle volitusel ja millistes piirides. Samuti peab olema v\u00f5imalik agenti peatada, tema volitus tagasi v\u00f5tta, tegevusi auditeerida ning vajaduse korral tehtut vaidlustada v\u00f5i tagasi p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n
Tehisaru kasutuselev\u00f5tu tagamine ei ole pelgalt tehnoloogiline innovatsioon, vaid k\u00e4tkeb endas diskursust \u00f5igusest, usaldusest, digiriigi arengusuundadest, k\u00fcberturvalisusest, standardiseerimisest ja tuleviku riigivalitsemisest.<\/p>\n
K\u00fcsimus ei ole “kas”, vaid “kuidas”. Usaldus-, turbe- ja vastutusreegleid on m\u00f5istlik kujundada enne laialdast kasutuselev\u00f5ttu, mitte p\u00e4rast esimesi suure m\u00f5juga eksimusi. Samas ei tohiks riik liiga vara ette kirjutada, milline tehnoloogia v\u00f5i standard peab v\u00f5itma. Vajalik on tasakaal: reguleerida nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik, kuid nii palju, kui usaldusv\u00e4\u00e4rseks tegutsemiseks vajalik.<\/p>\n
20 aastat tagasi k\u00fcsiti, kas riik peaks \u00fcldse internetis teenuseid pakkuma. T\u00e4na tundub see k\u00fcsimus absurdne. K\u00fcmne aasta p\u00e4rast v\u00f5ib sama absurdne tunduda k\u00fcsimus, kas tehisaru agentidel peaks olema turvaline viis riigiga suhelda. Tehisaru agentide tulek ei ole enam ainult tehnoloogiaprognoos. See on institutsiooniline valik: kas demokraatlikud riigid kujundavad reeglid ise v\u00f5i kohanevad hiljem kellegi teise loodud s\u00fcsteemiga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehisaruagentide ajastu l\u00e4vel on riigi \u00fclesanne luua usaldusraamistik, et tagada selgus: kes tegutseb, kelle nimel, milliste \u00f5igustega, mille…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":226916,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,2587,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,82810,23,24,22,20,30],"class_list":["post-226915","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-digiriik","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tehisaru-agendid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116911999818662347","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226915","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=226915"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/226915\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/226916"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=226915"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=226915"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=226915"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}