Taludes tehakse teatrit mujalgi: Vargam\u00e4el Tammsaare talumuuseumis v\u00f5i Kurgjal C.R. Jakobosoni kunagises kodutalus. Ka Kitzbergi tubamuuseum Maie talus Mulgimaal on olnud seotud harrastusteatriga. Samuti on etendusi v\u00e4lja toodud Viimsi ja Eesti vaba\u00f5humuuseumites.<\/p>\n
Need paigad m\u00f5juvad juba eos museaalselt, on kanoniseeritud rahvuskultuurilised m\u00e4lupaigad, kus etenduskohaga k\u00e4ib kaasa kirjaniku, ajaloo ja rahvusliku enesetajuga suhestumise ootus.<\/p>\n
Saueaugule j\u00f5udes on tunne teistsugune: see ei ole talumuuseum, vaid privaatne maakodu, mille avalikkus tekib ajutiselt teatrietenduse ajaks. Siin ei pea lavastus suhestuma \u00fchegi ametliku kaanoniga.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla just sellest s\u00fcnnibki see vabaduse \u00f5hustik, millest lavastaja ja n\u00e4itekirjanik Priit P\u00f5ldma on Saueaugu puhul r\u00e4\u00e4kinud v\u00f5i see eriline kohavaim, mille kohta kadunud Aleksander Eelmaa on \u00f6elnud, et see aitab siin alati kaasa: “leiab mingi n\u00f5ksu, kuidas v\u00f5imendada seda, mida inimesed h\u00e4sti teevad.”<\/p>\n
Ehk on see paik ka lavastuste kaasautori Madis K\u00f5ivu m\u00f5ttes, kes \u00fctles, et koht on vaimne olend. Ajaloo ja ajalikkuse m\u00f5\u00f5de, mida K\u00f5iv v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rtustas kui kohalikkust, ongi siin \u00e4kki v\u00e4hem esil kui talumuuseumides tehtud lavastustes.<\/p>\n
Teine Saueauguga seotud m\u00e4rks\u00f5na, mida ka eile Saueaugul toimunud juubelikonverentsi esinejad korduvalt kasutasid, on unen\u00e4olisus, mis v\u00f5ib olla seotud mainitud ajatusetundega, aga ka talulaudast ehitatud teatrisaali ning maastikuga, mis m\u00f5nedes lavastustes lahtiste laudauste vahelt kaasa m\u00e4ngib, unen\u00e4olist piiride lahustumise tunnet saali tuues.<\/p>\n
Ivar P\u00f5llu v\u00f5rdles hiljuti suveteatrit turismiga. Saueaugu l\u00f6\u00f6b sellesse teooriasse v\u00e4ikese, aga s\u00fcgava augu. Siin k\u00e4imise kohta on paljud \u00f6elnud, et ei tunne end turisti, vaid k\u00fclalisena.<\/p>\n
Selle teatripaiga saamise lugu ise, nii nagu Margus Kasterpalu on seda intervjuudes selgitanud, r\u00e4\u00e4gib ennek\u00f5ike koju naasmisest. Ja see koju naasmise idee teeb Saueaugust midagi teistsugust kui teatriturismi sihtkoha.<\/p>\n
V\u00f5iks ju urgitsedes k\u00fcsida, kas Saueaugu talu ja selle omaniku jutt teatritalu pidamisest kui talupidamise erivormist pole mitte pastoraalne turundusnipp, ja ega see teatritalu siin ei loorita maaelu tegelikku viletsust. “Ainult parsil elab luule, ainult vommil sigib suur idee,” kraaksatas Eduard Vilde “Pisuh\u00e4nnas” konjunkturistlik kirjanikuhakatis Ludwig Sander.<\/p>\n
Saueaugu kogemus sisaldab kindlasti ka eluv\u00f5\u00f5rast pastoraalset veetlust: siia s\u00f5itmine, talu\u00f5uele sisenemine, laudaatmosf\u00e4\u00e4r ja hernesupp v\u00f5ivad k\u00e4ivitada kujutluse t\u00e4henduslikumast, sotsiaalselt soojemast ja materiaalselt k\u00fclluslikumast maaelust kui see tegelikult on.<\/p>\n
Pastoraal on kujutamisviis, milles maaelu, loodus v\u00f5i “lihtne elu” seatakse vastandusse linna, v\u00f5imu, ajaloo v\u00f5i \u00fcldse keeruka \u00fchiskonnaeluga. Pastoraalne id\u00fcll on eluv\u00f5\u00f5ras ja sageli eba\u00f5iglust varjav lihtsustus. Linnainimene s\u00f5idab korra kunstlikult \u00fcles puhvitud maaruumi ja naaseb sealt teadmisega, et maal on k\u00f5ik korras. Ja valib edasi poliitikuid, kes \u00e4\u00e4remaast ei hooli.<\/p>\n
Mulle j\u00e4i silma, kuidas Kasterpalu seostas \u00fches Maalehe intervjuus renoveerimist\u00f6id ja lavastuse proove, oli t\u00e4nulik, et n\u00e4itlejad on valmis ehitust\u00f6\u00f6de keskel ebamugavusi taluma.<\/p>\n
M\u00e4letan, et \u00fche k\u00fclastuse ajal selgitas v\u00f5\u00f5rustaja publikule, mis tal talu taastamisel parasjagu pooleli on.<\/p>\n
Selline kohatine loome- ja remondiprotsessi ebamugav \u00fcheaegsus tundub Saueaugu m\u00f5istmiseks oluline ja see remondiprotsess on r\u00f5hutatult kohal ka praegu, seda temaatilise foton\u00e4ituse kujul.<\/p>\n
Kui pastoraalne id\u00fcll kipub maaelu estetiseerima, siis Saueaugu remondireaalaus tuletab meelde, et talu ei ole ainult vaatepilt, vaid ka t\u00f6\u00f6 ja pideva lagunemisohu paik. Ses m\u00f5ttes hoiab Saueaugu antipastoraalse tundlikkuse poole: ta ei varja t\u00f6\u00f6 ja materiaalse vaeva ega ka maaelu h\u00fcljatuse-viletsuse olemasolu, vaid on lubanud sellel saada teatrikogemuse ja teatri saamisloo osaks.<\/p>\n
Teater ei tee talust paradiisi, aga ta muudab n\u00e4htavaks, et ka ikka veel amortiseerunud Eesti maakeskkonda saab lugeda teisiti: mitte ainult kaduva maaelu s\u00fcmptomina, vaid \u00fche taastatava, kunagi katkenud suhte uue algusena.<\/p>\n
Saueaugu annab maakogukonda midagi ka tagasi – parandab midagi selles kohas laieamalt, anna mingi t\u00e4htsuse, t\u00e4idetuse ja t\u00e4henduse tunde. V\u00f5ib-olla \u00f5litab ka kogukonnas naabritevahelisi suhteid. Miks muidu arvestavad naabrid etenduste andmise vajadustega p\u00f5llut\u00f6\u00f6de graafiku s\u00e4ttimisel?<\/p>\n
Tavap\u00e4rasest suveteatrikultuurist tundub Saueauku eristavat ka see, et siin ei tehta asju ainult selle j\u00e4rgi, mida publik januneb, vaid ka selle j\u00e4rgi, mis tegijates endis heliseb. See ei t\u00e4henda publiku eiramist, vaid teistsugust h\u00e4\u00e4lestust. Saueugu tundub olevat paik, kus saab prooviperioodil otsida midagi enda seest, mitte ainult t\u00e4ita suvist kultuuriturgu.<\/p>\n
Avalike kommentaaride p\u00f5hjal n\u00e4ib, et teatritegijad ei tule siia ruumi vormima, vaid lasevad paigal end h\u00e4\u00e4lestada. Kunagi oli siin ka teiste teatrite k\u00fclalisetendusi, aga Kasterpalu on \u00f6elnud, et sellele kohale on omasem olnud residentuuriloogika. Residentuuridki kipuvad enamasti olema \u00fchekordsed, aga Saueaugul on tekkinud loojatega s\u00fcgavam ja kestvam side.<\/p>\n
K\u00fclaliseks olemise tunne on minu jaoks muutnud Saueaugu kultuurikogemuse eetikat. K\u00fclalise positsioon on turistist v\u00f5i ka lihtsalt vaataja omast erinev. Vaatajale on ligip\u00e4\u00e4s korraldatud vaatamiseks; k\u00fclaline on vastu v\u00f5etud.<\/p>\n
Vaataja v\u00f5ib suveteatri turistina lavaruumi vaadata distantsilt, k\u00fclaline peab tajuma ka seda, et ta on kellegi juures. K\u00fclastamisel ja k\u00fclas olemisel on vahe ja siin tuleb see esile. See k\u00fclas olemisega seotud pehme kohmetus, t\u00e4nulikkus ja t\u00e4helepanelikkus on olnud mu jaoks eristav osa saueaugulikust kultuurikogemusest.<\/p>\n
Linnades kasutatakse kultuuri samuti lagunevate paikade taastamiseks, seda nimetatakse gentrifikatsiooniks. Saueaugu puhul pole gentrifikatsioon p\u00e4ris t\u00e4pne m\u00f5iste.<\/p>\n
Linnas t\u00e4hendab see sageli h\u00fcljatud ruumi muutumist uue keskklassi, tarbimiskultuuri ja kinnisvarahuvi objektiks. Kultuur on seal siirdeprotsessi \u00fcks etapp. Saueaugu arenguloogika on olnud teine. Siin ei t\u00f5rjuta arengule jalgu j\u00e4\u00e4nud maksuj\u00f5uetuid asukaid v\u00e4lja ega muudeta kohta kultuuri abil trendikaks, vaid n-\u00f6 p\u00f5liselanikule kodusemaks.<\/p>\n
T\u00e4psem oleks r\u00e4\u00e4kida kultuurilisest koha taastamisest: lagunevat p\u00e4randruumi v\u00e4\u00e4rindatakse kodutunde ja kunsti koosm\u00f5jus. Ja nii tekkiv t\u00e4hendus on laiem kui teatrikunstiline ning v\u00e4ljendub enamas kui lavastustes.<\/p>\n
Kuigi Saueaugu kohta ei saa \u00f6elda, et siin tehtaks otseselt sotsiaalset v\u00f5i poliitilist teatrit, on selle teatritalu tekkimine ja olemasolu ise tugev ruumipoliitiline m\u00e4rk.<\/p>\n
Kasterpalu teatritegemise kui talupidamise viisi k\u00e4sitlus ujub vastuvoolu sellele, milleks maaelu on olnud sageli taandatud, millisena Tammsaaregi seda kujutas: kui tootmiskeskkonna, kinnisvara v\u00f5i tarastatud-kraavitatud eraomandina.<\/p>\n
Tammsaare kirjeldab muu hulgas eestlase tungi t\u00f5mmata oma maaomandi \u00fcmber piire. “T\u00f5es ja \u00f5iguses” naabrid \u00fcksteist k\u00fclla ei kutsu, lapsed ja noored k\u00fcll rikuvad seda tabu nagu lapsed ikka.<\/p>\n
Ka see \u00fcks harv Vargam\u00e4e vanema p\u00f5lvkonna vaheline naabrilembuse stseen, see koht, kus Oru Pearu tunnistab endale, et on Kr\u00f5\u00f5ta armunud, on seotud piiride kaitsmisega – \u00fche l\u00f5hutud taraga, mille august Kr\u00f5\u00f5da sead Oru Pearu rukkisse p\u00e4\u00e4sesid.<\/p>\n
Saueaugu p\u00f6\u00f6rab eestlase tarastamisfeti\u0161i omal kombel \u00fcmber.<\/p>\n
See talu on taastatud justkui piiride perioodilise rituaalse lahustamise eeldusel. Eraomand ei kao, kuid ta avaneb s\u00fcndmuse ajaks k\u00fclalislahkeks \u00fchisruumiks.<\/p>\n
Kui vaheajal s\u00fc\u00fcakse hernesuppi, mida teeb Kasterpalu \u00f5de Marju, siis ka see nihutab s\u00fcndmuse tavap\u00e4rasest kultuurikorralduse registrist perekondliku v\u00f5\u00f5rustamise registrisse.<\/p>\n
Teine feti\u0161, mida Saueaugu ravib ja millele eilsel konverentsil viitas Linnateatri endine direktor Raivo P\u00f5ldma, on \u00fcldine arengu- ja kasvufeti\u0161, mis on olnud omane ka peavoolu kultuuriasutustele. Kogu aeg on vaja kasvada, suuremat saali, p\u00f6\u00f6rdlava, \u00e4gedamat valgusparki, black boxi-. Saueaugu on t\u00f5estanud, et saab ka teisiti ning et ka kasvult pisikene kunstiline ettev\u00f5tmine v\u00f5ib olla suur.<\/p>\n
Etenduste arvu ja saali v\u00e4iksust vaadates ei tohiks Saueaugu teoorias \u00fcldse eksisteeridagi. Aga n\u00e4e, \u00f5itseb ja juba veerandsada aastat.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n