Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor Tiit Land kirjutas hiljuti<\/a> matemaatika \u00f5pingute olulisusest ning sellest, kuidas kitsa matemaatika valimine keskkoolis v\u00e4hendab tugevalt noore inimesi v\u00f5imalusi eriala ja tulevase t\u00f6\u00f6koha valikul.<\/p>\nT\u00f6\u00f6tan andmeteadlase ja andmep\u00f5histe otsustusprotsesside juurutajana. Reaalvaldkonna t\u00f6\u00f6 igati pidi. Samas ei tunne ma, et kooli matemaatika \u00f5ppekava oleks mind selleks v\u00e4ga h\u00e4sti ette valmistanud: nii m\u00f5ndagi oli t\u00e4iesti \u00fcleliigne ja omajagu vajalikke teadmisi j\u00e4i t\u00e4iesti k\u00e4sitlemata.<\/p>\n
Suurim puuduj\u00e4\u00e4k oli minu jaoks kahtlemata statistika-alaste teadmiste t\u00e4ielik puudumine. T\u00f5si k\u00fcll, meil oli v\u00e4ike sissejuhatus t\u00f5en\u00e4osusteooriasse stiilis, et kui kastis on viis punast \u00f5una ja kolm rohelist, siis milline on t\u00f5en\u00e4osus v\u00f5tta j\u00e4rjest kaks punast \u00f5una.<\/p>\n
Statistika poole pealt r\u00e4\u00e4kisime k\u00fcll, mis on keskmine ja mediaan, aga mitte oluliselt enamat. N\u00fc\u00fcd kooliajale tagasi vaadates on sellest kahju.<\/p>\n
Statistika ei ole lihtsalt \u00fche eriala inimeste valdkonnateadmine. See on vajalik oskus, et olla arukas kodanik, kes saab aru maailmas toimuvast ning oskab \u00fchiskonnaelus kaasa r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Kuulen sageli selliseid arutelusid, kus keegi proovib m\u00f5nd \u00fcldistavat v\u00e4idet \u00fche konkreetse n\u00e4itega \u00fcmber l\u00fckata. Umbes nii, et keegi vaidleb v\u00e4itele, et mehed on keskmiselt pikemad kui naised vastu sellega, et tema vanaema on k\u00fcll v\u00e4ga pikka kasvu. \u00dcksikjuhtum ei \u00fctle midagi populatsiooni kui terviku kohta. V\u00e4ide, et mehed on keskmiselt pikemad, ei t\u00e4henda, et iga mees on pikem kui iga naine. Aga sellest on raske aru saada inimesel, kes ei valda statistikat.<\/p>\n
Samasse ooperisse kuuluvad ka v\u00e4ited, et kliima soojenemist ei ole olemas, sest eile oli v\u00e4ga palav p\u00e4ev v\u00f5i et taimetoitlus on eluohtlik, sest kusagil \u00fcks vegan n\u00e4gi v\u00e4sinud v\u00e4lja.<\/p>\n
Minu jaoks oli paras vau efekt n\u00e4ha, kuidas statistika v\u00f5imaldab p\u00e4riselus kehtivaid seadusp\u00e4rasid ette ennustada. Kui \u00fctled mulle, kui palju inimesi elab Eesti suuruselt teises linnas (Tartus) ja suuruselt kolmandas linnas (P\u00e4rnus), siis saab hirmutavalt t\u00e4pselt v\u00e4lja arvutada, kui palju on elanikke Narvas ja muudes linnades. Seda selle p\u00e4rast, et linnade elanike arv allub eksponentjaotusele ja kui meil on kaks andmepunkti teada, siis saab \u00fclej\u00e4\u00e4nu juba nendest tuletada. Ma ei tahtnud seda lapsena alguses uskuda. Sestap v\u00f5tsin Wikipediast Eesti linnade elanike arvu tabeli ette ja testisin j\u00e4rele. T\u00f6\u00f6tas k\u00fcll.<\/p>\n
Maailmas on selliseid seadusp\u00e4rasid palju. L\u00f5viosa asju, mida igap\u00e4evaelus m\u00f5\u00f5dame, alluvad kas normaaljaotusele (n\u00e4iteks inimese pikkus: keskmiselt pikki on k\u00f5ige enam, l\u00fchemaid ja pikemaid juba v\u00e4hem) v\u00f5i eksponentjaotusele (n\u00e4iteks linnade elanike arv: suuri linnu on v\u00e4he, v\u00e4ikeseid palju) v\u00f5i siis m\u00f5nele muule teada-tuntud mustrile. Mida paremini neid teame, seda paremini siin maailmas orienteerume.<\/p>\n
Mille arvelt seda \u00f5ppekavva mahutada? Niisama juurde toppida ei saa, koolis on materiali juba niigi p\u00e4ris ohtralt. Minu isiklik soovitus oleks v\u00e4lja visata enamik trigonomeetriat. Siinuse ja koosinuse m\u00f5isteid v\u00f5iks k\u00fcll kuulnud olla, aga pikkade trigonomeetriliste valemite taandamine on v\u00e4hemasti minu erialal t\u00e4iesti ebavajalik. Ja mitte ainult minu andmeteadlase t\u00f6\u00f6s; sama kinnitas ka minu elektroonikainsenerist s\u00f5ber. K\u00fcllap on erialasid, kus see oskus on oluline, kuid tegemist ei ole \u00fcldise haritud inimeseks olemise jaoks olulise kompetentsiga. Tangensite taandamine ei tee sinust m\u00f5istlikumat kodanikku. Statistika alusp\u00f5him\u00f5tete valdamine aga k\u00fcll.<\/p>\n
Iga inimene ei pea saama aru statistika taga olevast matemaatikast. K\u00fcll aga tuleks igale \u00fchele kasuks \u00fcldine arusaam p\u00f5hit\u00f5dedest ja oskus lugeda graafikuid. Ega ma ise ka peast ei tea, milline on normaaljaotuse t\u00f5en\u00e4osustiheduse funktsiooni valem. See on p\u00e4ris keeruline elukas. Aga ma oskan lugeda viiuli diagrammi ja normaaljaotuse \u00e4ra tunda. Ja teada, mida ma sellest j\u00e4reldada saan.<\/p>\n
V\u00f5i teine n\u00e4ide: oskus eristada p\u00e4riselt kehtivaid seoseid juhuslikest illusioonidest. Ma ei oska peast ega ka mitte paberil Wilcoxoni testi arvutada, aga ma saan aru, mida t\u00e4hendab p-v\u00e4\u00e4rtus ja kuidas seda t\u00f5lgendada. Ja see annab teatava immuunsuse populistlike poliitikute ja liba-uudiste suhtes.<\/p>\n
Meil on vaja statistikast rohkem r\u00e4\u00e4kida. Eesti keeles ja maal\u00e4hedaselt. Tavalisele inimesele arusaadavalt. Statistiline kirjaoskus ei tohi j\u00e4\u00e4da anal\u00fc\u00fctikute eliit hobiks. See peab j\u00f5udma peavoolu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Statistika p\u00f5hit\u00f5dedest aru saamine v\u00f5iks kuuluda koolis matemaatika \u00f5ppekavva, kuna see on vajalik oskus, et olla arukas kodanik,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":227044,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,20994,25108,28,29,8255,19,25,169,23,24,22,20,30],"class_list":["post-227043","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kodanik","tag-kooliharidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-matemaatika","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-statistika","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116912569998428847","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227043","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=227043"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227043\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/227044"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=227043"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=227043"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=227043"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}