![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3055860hdd0ct24.png\"\/)
Kui muidu kulgeb kontrolljoon Narva j\u00f5e keskel, siis Vasknarva kandis l\u00e4heb piir Narva j\u00f5e idakaldalt. Autor\/allikas: Taavi Pae, Ago Tominga<\/p>\nSamal ajal kui Kagu-Eestis peavad eestlased Saatse saapa l\u00e4bimiseks sisenema Venemaa territooriumile, on Vasknarva kandis olukord vastupidine.<\/p>\n
Nimelt ei kulge kontrolljoon seal mitte Narva j\u00f5e keskelt, vaid hoopis m\u00f6\u00f6da idakallast.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et kogu Narva j\u00f5e algus kuulub Eestile ja Vene alused peavad Narva j\u00f5elt Peipsi j\u00e4rvele p\u00e4\u00e4semiseks k\u00fcsima Eesti piirivalvelt luba.<\/p>\n
Piiril\u00f5ik p\u00e4rineb N\u00f5ukogude ajast, mil see m\u00e4rgiti kahe liiduvabariigi ehk Eesti NSV ja Vene NFSV vaheliseks halduspiiriks. P\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist sai sellest omakorda kontrolljoon Eesti ja Venemaa vahel.<\/p>\n
Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalveb\u00fcroo juhi Eerik Purgeli s\u00f5nul mingeid arusaamatusi kontrolljoone asukoha osas Venemaaga siiski seni ei ole olnud.<\/p>\n
K\u00fcll aga toob kontrolljoone omap\u00e4rane kulgemine kaasa protseduuri, mida tavalise piirij\u00f5e puhul vaja ei oleks: k\u00f5ik Vene alused peavad Eesti territooriumi l\u00e4bimiseks k\u00fcsima Eesti piirivalvelt luba rahumeelseks l\u00e4bis\u00f5iduks.<\/p>\n
Purgel r\u00e4\u00e4kis, et aluseid, kes igap\u00e4evaselt Eesti territooriumi l\u00e4biks, on siiski v\u00e4he.<\/p>\n
“Igap\u00e4evaselt on Narva j\u00f5el Karoli vastas \u00fcks kalatraaler, mis liigub Peipsi j\u00e4rvele kalastama,” kirjeldas ta. “Statistiliselt liigubki seal igap\u00e4evaselt ainult umbes \u00fcks alus \u2013 see on selline keskmine liikumine,” \u00fctles Purgel.<\/p>\n
Venemaa kodanikud kasutavad Eesti piirivalvega \u00fchenduse v\u00f5tmiseks mereraadiot. \u00a0<\/p>\n
“P\u00f5him\u00f5tteliselt h\u00fc\u00fctakse Eesti poolt, antakse endast teada ja palutakse luba rahumeelseks l\u00e4bis\u00f5iduks,” selgitas ta. Aluse kapten annab ka l\u00fchikirjelduse sellest, mis alusega on tegu ning kui palju inimesi on pardal.<\/p>\n
Seej\u00e4rel hindab Eesti piirivalve olukorda. Purgel selgitas, et kui on tegu kalameestega, alus vastab n\u00f5uetele ning puuduvad segavad asjaolud, n\u00e4iteks keerulised ilmastikuolud, kus alust on keeruline j\u00e4lgida, siis \u00fcldiselt ka luba antakse.<\/p>\n
“Alus on seal v\u00e4ga h\u00e4sti j\u00e4lgitav. Me j\u00e4lgimegi, kas see alus t\u00f5esti rahumeelselt j\u00e4lgib seda teekulgu ja liigub Vene vetest Eesti vetesse v\u00f5i vastupidi,” \u00fctles Purgel.<\/p>\n
Piirivalveb\u00fcroo juht \u00fctles, et loa andmisest keeldumiseks pole seni tavaliselt vajadust olnud. Keeldumine tuleks k\u00f5ne alla siis, kui tuvastataks, et aluse tegelik eesm\u00e4rk ei kattu esitatuga \u2013 n\u00e4iteks kui kalurite asemel avastataks pardalt militaarvormides isikud. “Aga sellist olukorda t\u00f5esti pole olnud,” lisas ta.<\/p>\n
Mis puudutab Venemaa piirivalve enda aluseid, siis on Purgeli s\u00f5nul Vene pool oma t\u00f6\u00f6 korraldanud nii, et neil on Narva j\u00f5e piirkonnas eraldi struktuuri\u00fcksused. “\u00dcldiselt neil seda vajadust [Peipsile s\u00f5ita \u2013 toim.] sellisel kujul ei ole,” m\u00e4rkis Purgel.<\/p>\n
Kui muidu kulgeb kontrolljoon Narva j\u00f5e keskel, siis Vasknarva kandis l\u00e4heb piir Narva j\u00f5e idakaldalt. Autor\/allikas: Taavi Pae, Ago Tominga<\/p>\n
Eesti piirivalve kontrollib Narva j\u00f5e tagust ala<\/p>\n
Tegelikult ei kuulu Eestile mitte ainult Narva j\u00f5e l\u00e4htekoht, vaid ka osa maismaast Vasknarva kandis Narva j\u00f5e idapool. Tartu \u00dclikooli geograaf Taavi Pae selgitas, et tegu on h\u00fcdrorajatiste s\u00fcsteemiga, mille Eesti Vabariik rajas 1930. aastatel.<\/p>\n
Pae r\u00e4\u00e4kis, et idapoole rajati pooleteise kilomeetri pikkune voolu suunav tamm, mis pidi takistama j\u00f5e alguse ummistumist liigse liivaga. Aastak\u00fcmnetega on tammi taha settinud ka uus maismaa.<\/p>\n
Eerik Purgel m\u00e4rkis, et ametlikult seda siiski p\u00e4ris maismaaks ei nimetata. “Pigem ongi see selline madalik, kus liikuda p\u00f5him\u00f5tteliselt ei saa,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Ta lisas, et kuigi ala on politsei- ja piirivalveameti seireseadmetega h\u00e4sti kaetud, pole piirivalvel otsest vajadust seal pidevalt patrullida, kuna rikkumisi pole tuvastatud.<\/p>\n
Viimane t\u00f5sisem intsident j\u00e4\u00e4b tema s\u00f5nul umbes viie aasta taha, kui \u00fcks salakaubavedaja \u00fcritas \u00e4ra kasutada seda muuli, et liikuda Peipsi p\u00f5hjakalda kaudu Eesti territooriumile.<\/p>\n
“Meie seireseadmed on tegelikult sellised, et sellised tegevused avastatakse. See ala on meil \u00fcsna h\u00e4sti kaetud,” s\u00f5nas Purgel.<\/p>\n
Tavainimestel on p\u00e4\u00e4s nii Narva j\u00f5es ujumiseks kui ka idakaldal asuvale madalikule rangelt keelatud.<\/p>\n
“Me pigem v\u00e4listame selle igasuguste probleemide v\u00e4ltimiseks,” \u00fctles Purgel. Ka Venemaa poolel on tema s\u00f5nul v\u00e4ljas hoiatussildid, et sealsed elanikud Eesti territooriumile ei satuks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3055833h097et24.jpg\"\/)
1930. aastatel rajatud voolu suunav tamm, mida on n\u00e4ha, kui kiigata Vasknarva muulilt \u00fcle Narva j\u00f5e ida poole. Taavi Pae s\u00f5nul kuulub paark\u00fcmmend meetrit tammist ehk p\u00f5hjapoolne ots siiski ka Venemaale. Autor\/allikas: Taavi Pae<\/p>\n
Piirianomaalia p\u00fcsib ratifitseerimata piirilepingu t\u00f5ttu<\/p>\n
Taavi Pae s\u00f5nul tekkis sarnane piir 1945. aastal, kui korrigeeriti Eesti NSV ja Vene NFSV vahelist piiri. Niiviisi liikusid Vene NFSV haldusesse Narva j\u00f5e tagused alad, nagu Jaanilinn ehk Ivangorod, mida enne teist maailmas\u00f5da kontrollis Eesti.<\/p>\n
Kahe liiduvabariigi vahelise piiri seadmisel l\u00e4htuti Pae s\u00f5nul lihtsuse m\u00f5ttes \u00fchest punktist Peipsi j\u00e4rvel, mis t\u00e4histas varasema, Tartu rahu j\u00e4rgse piiri ristumist maismaaga. Sellest punktist t\u00f5mmatigi joon piki kallast kuni Narva j\u00f5e ajaloolise l\u00e4hteni.<\/p>\n
“Toona ei olnud sellel v\u00e4ga suurt t\u00e4htsust, sest see oli k\u00f5ik \u00fcks N\u00f5ukogude Liit,” selgitas Pae. Ta r\u00e4\u00e4kis, et inimesed suhtlesid vabalt \u00fcle j\u00f5e ja piiril ei olnud praktilist t\u00e4hendust.<\/p>\n
Pae \u00fctles, et kui Eesti ja Venemaa vaheline ratifitseerimata piirileping kunagi j\u00f5ustuks, liiguks piir loogilisse kohta j\u00f5e keskele ja see Eestile kuuluv idakalda ala l\u00e4heks Venemaale.<\/p>\n
Piirilepinguga kaoks kontroll h\u00fcdrorajatiste s\u00fcsteemi \u00fcle<\/p>\n
Piirilepingu j\u00f5ustudes kaotaks Eesti kontrolli ka idakalda l\u00e4histel asuva 1930. aastatel rajatud h\u00fcdrorajatiste s\u00fcsteemi \u00fcle. Sinna ehitati Eesti Vabariigi ajal kohalikust kivist suur, pooleteise kilomeetri pikkune voolu suunav tamm, et v\u00e4ltida j\u00f5es alguse liivaga ummistumist ja tagada laevade p\u00e4\u00e4s Peipsilt Narva j\u00f5ele.<\/p>\n
“Mina olen 2008. aastal koos piirivalvega k\u00e4inud piki seda voolu suunavat tammi. Seal on n\u00e4ha imeilus vesiehitis, kus kivid on pandud selliselt, et r\u00fcsij\u00e4\u00e4 neid \u00e4ra ei l\u00fckkaks,” r\u00e4\u00e4kis Pae.<\/p>\n
“Sellel tammil k\u00f5ndides on imeilus vaade Narva j\u00f5e l\u00e4htele. Teisel pool on selline laguunitaoline ala ja olenevalt veeseisust ja v\u00e4ikesed liivarannad. See on t\u00e4itsa omap\u00e4rane kant,” lisas geograaf.<\/p>\n
See tekitaks geograafi s\u00f5nul tulevikus k\u00fcsimusi rajatiste hoolduse osas, kui j\u00f5esuu peaks taas ummistuma hakkama. Samas nentis Pae, et kuna laevaliiklus on seal praegu v\u00e4hene, pole rajatiste remondiks ka pakilist vajadust.<\/p>\n
Kuni aga piirilepingut ratifitseeritud pole, kehtib praegune kontrolljoon. See t\u00e4hendab, et Vasknarvast l\u00f5unas jookseb piir m\u00f6\u00f6da idakallast, mida Eesti piirivalve seirab. Vene alused, peamiselt \u00fcks kohalik kalatraaler, peavad aga Peipsile p\u00e4\u00e4semiseks Eesti piirivalvelt rahumeelset l\u00e4bis\u00f5itu paluma.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3055986h5173t24.jpg\"\/)
Vasknarva sadama vaatetorn, \u00fcle vee paistab Venemaa. Autor\/allikas: Dmitri Fedotkin\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Samal ajal kui Kagu-Eestis peavad eestlased Saatse saapa l\u00e4bimiseks sisenema Venemaa territooriumile, on Vasknarva kandis olukord vastupidine. Nimelt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":22713,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,12885,34,36,31,32,21,12905,28,29,19,25,23,24,22,20,12906,30],"class_list":{"0":"post-22712","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-vene-piirilepe","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kontrolljoon","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-vasknarva","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22712","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22712"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22712\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22713"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22712"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22712"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22712"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}