Intensiivsed p\u00f5llumajandusv\u00f5tted t\u00f5rjuvad Eesti kahepaikseid oma p\u00f5listest elupaikadest eemale. Olukorda aitavad leevendada uued kalavabad tiigid, kus looduslikud kahjurit\u00f5rjujad rahus sigida saavad.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli m\u00e4rgalade \u00f6koloogia kaasprofessor Riinu Rannap nentis, et Eesti looduses elavate kahepaiksete asurkonnad on sattunud tugeva loodusliku ja inimtekkelise surve alla. “Liike on meil kokku 11. Nendest \u00fcks, j\u00e4rvekonn, on v\u00f5\u00f5rliik, keda leidub ainult Narva \u00fcmbruses. […] Kahetsusega peab \u00fctlema, et \u00fcks liik, rohek\u00e4rnkonn, on viimase punase nimestiku hinnangul regionaalselt v\u00e4lja surnud,” s\u00f5nas kaasprofessor saates “\u00d6koskoop”.<\/p>\n
Kliima soojenedes muutuvad ilmaolud \u00e4\u00e4rmuslikumaks, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da loomad praegusest suuremasse h\u00e4tta. Varakevadel k\u00f5iguvad temperatuurid tugevalt ja kraavid kuivavad sageli just k\u00f5ige kriitilisemal sigimisajal, j\u00e4ttes asurkondade j\u00e4relkasvu n\u00f5rgaks. “Kevad oli pikalt k\u00fclm ja kuiv, nii et osadel liikidel kahjuks sigimine eba\u00f5nnestus,” t\u00f5des Rannap.<\/p>\n
Eraldi t\u00e4helepanu vajab seet\u00f5ttu teiste seas mudakonn. Varem laialt levinud liiki kohtab looduses j\u00e4rjest harvemini, kuna konnadele soodsad tingimused tekivad valel ajal. “Tundub n\u00e4iteks, et mudakonnal oli j\u00e4lle \u00fcks halb aasta. Alguses oli liiga k\u00fclm ja siis vahepeal j\u00e4lle liiga kuiv \u2013 sobivad veekogud ei olnud sobival ajal saadaval. […] Tegelikult ongi piirkondi, kust mudakonnad on kadunud v\u00f5i, ausalt \u00f6eldes, piirkonniti v\u00e4lja surnud,” selgitas teadlane.<\/p>\n
Kui taolised kasulikud liigid h\u00e4\u00e4buvad, l\u00e4hevad looduses toiduahelad laiemalt sassi. Rikkumata keskkonnas moodustavad kahepaiksed arvestatava osa selgroogsete kogumassist. Kiskjatena p\u00fc\u00fcavad nad ise suures koguses mitmesuguseid selgrootuid, hoides kontrolli all n\u00e4iteks s\u00e4\u00e4skede ja n\u00e4lkjate arvukust. Konnadest edasi r\u00e4ndab toiduenergia juba kurgede ja teistele suuremate loomade k\u00f5htu.<\/p>\n
Inimestele ebameeldivate putukate kontrolli all hoidmine moodustab seejuures vaid osa konnade t\u00e4idetavatest \u00f6kos\u00fcsteemsest \u00fclesannetest. P\u00e4riskonnaliste kullesed s\u00f6\u00f6vad erinevaid vetikaid ega lase veesilmadel kinni kasvada. Rannap selgitas: “Kui nad moonde l\u00e4bivad, toovad nad veekogust v\u00e4ga suure hulga toitaineid v\u00e4lja, m\u00e4ngides seega olulist rolli veekogude isepuhastumisel”. T\u00e4nu kullestele p\u00fcsib tiigivesi seega selgem ja puhtam.<\/p>\n
Kliimamuutus k\u00f5rval h\u00e4irib kahepaikseid intensiivne p\u00f5llumajandus. Suurte p\u00f5llumassiividega kaovad maastikult vajalikud mosaiiksed mustrid. Maaparandusmasinad l\u00f5huvad looduslikud kudemispaigad ja muudavad keskkona konnale ebasobivamaks. Nii kaotavad viljap\u00f5llud oma looduslikud kaitsjad, kes varem kahjurite arvukust kontrollisid.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/1605085h708ct24.png\"\/)
Kahepaiksete uurija Riinu Rannap v\u00e4lit\u00f6\u00f6del. Kui hea seisundi korral j\u00e4\u00e4ks igasse kahvat\u00f5mbesse \u00fcks mudakonna kulles, siis n\u00fc\u00fcd tabab ta esimese alles p\u00e4rast k\u00fcmmet minutit otsimist. Autor\/allikas: “Osoon”<\/p>\n
Selleks, et loomi p\u00f5ldudele tagasi meelitada, algatasid looduskaitsjad projekti “Loodusrikas Eesti”. Spetsialistid loovad kahepaiksetele uusi turvalisi sigimispaiku, rajades neid L\u00f5una-Eestisse ja Virumaale, kus hoogsalt p\u00f5llumajandusega tegeletakse. Looduskaitsealadele kaevatakse \u00fchtekokku 100 kalavaba v\u00e4ikeveekogu, mis valmivad k\u00e4esoleva aasta s\u00fcgisel.<\/p>\n
Uusi elupaiku kavandades l\u00e4htuvad eksperdid kahepaiksete bioloogilistest vajadustest. Optimaalne sigimiskoht asub p\u00e4ikesepaistelisel alal ja pakub puhast vett. “Tegelikult ei pea konnadele sobilik veekogu sugugi s\u00fcgav olema. Inimesed miskip\u00e4rast arvavad, et v\u00e4hemalt kaks meetrit, aga kindlasti mitte,” nentis Rannap. Konnadele piisab juba poolemeetrisest soojast veekihist.<\/p>\n
Meeskonnad toovad kopad objektile s\u00fcgisel, kui putukad ja kullesed on veest lahkunud. Esmalt pumbatakse vesi veekogudst t\u00e4ielikult v\u00e4lja, et rasketehnika saaks eemaldada paksu ja toitaineterikka mudakihi. Puhas savine p\u00f5hi tagab hiljem selge keskkonna.<\/p>\n
Samuti vormivad traktoristid kaldad v\u00f5imalikult laugeks, et maastikul liikuvad loomad p\u00e4\u00e4seksid ohutult vette ja tagasi kuivale maale. Juba rajatud tiike seirates selgus, et konnad leidsid need oodatust kiiremini \u00fcles. “See n\u00e4itab, et nad liiguvad \u00fcmbritsevast maastikust sinna kaitsealadele, mis ongi m\u00f5nes m\u00f5ttes meie eesm\u00e4rk \u2013 saada nad \u00e4ra neile vaenulikust p\u00f5llumajandusmaastikust,” t\u00f5des Rannap.<\/p>\n
V\u00e4rskelt kaevatud tiigid h\u00f5ivavad esimesena tavaliselt kiired kohanejad ehk rohukonnad ja rabakonnad. M\u00f5nikord ilmub kohale ka harilik k\u00e4rnkonn, ehkki tema suudab kulleste m\u00fcrgisuse t\u00f5ttu sigida isegi suurtes kaladega asustatud j\u00e4rvedes. Vesilikud leiavad tee tehistiikidesse pisut hiljem, mist\u00f5ttu kulub nende ootamiseks lausa kolm kuni neli aastat.<\/p>\n
Lisaks sellele, et masinad kaevavad v\u00e4ikseid lohke, \u00e4ratavad eksperdid elule suuremaid m\u00e4rgalu. Kui spetsialistid vanad kuivenduskraavid kinni ajavad ja taastavad sellega loodusliku veere\u017eiimi, hakkavad asurkonnad j\u00f5udsalt kasvama. Rannap t\u00e4psustas: “Oleme n\u00e4inud, kuidas rabakonna arvukus suureneb 100 korda, kui taastada \u00fcks madalsoo \u2013 panna kraavid kinni ja teha sinna m\u00e4rgala tagasi”.<\/p>\n
Rannap m\u00e4rkis, et kahepaiksete eluj\u00e4rge parandades v\u00f5idavad ka inimesed. “\u00dchelt poolt teeme k\u00fcll suured p\u00f5llud ja leiame, et see on v\u00e4ga kasulik, aga teiselt poolt oleks meil endal oluliselt v\u00e4hem vaja v\u00e4etisi kasutada, kui rakendaksime loodust enda kasuks,” leidis Riinu Rannap.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Intensiivsed p\u00f5llumajandusv\u00f5tted t\u00f5rjuvad Eesti kahepaikseid oma p\u00f5listest elupaikadest eemale. Olukorda aitavad leevendada uued kalavabad tiigid, kus looduslikud kahjurit\u00f5rjujad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":227305,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,91810,24650,91809,28,29,91807,19,25,91808,23,24,22,20,30],"class_list":["post-227304","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-intensiivne-pollumajandus","tag-konnad","tag-kullesed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mudakonn","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riinu-rannap","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116913694978183190","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227304","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=227304"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227304\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/227305"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=227304"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=227304"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=227304"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}