Ulmeuurijalt k\u00fcsitakse tavatult tihti, mida tulevik toob. N\u00f5nda k\u00fcsides tehakse loomuldasa kategooriaviga: ulmeuurija ei ole futuroloog. Ehkki ilmselt ka futuroloog ei tea, mida tulevik toob, teab ta siiski arvatavasti rohkem kui ulmeuurija. Kui ulmeuurija midagi teab, siis ise\u00e4ranis seda, et igasugune selline k\u00fcsimine l\u00e4htub olevikust ning et k\u00f5ik vastused antakse \u00f5igupoolest pigem oleviku kohta.<\/p>\n
V\u00f5in tuua n\u00e4ite omaenese hiljutisest pedagoogipraktikast. Viin Tartu \u00dclikooli kultuuriteaduste instituudis iga kahe aasta tagant l\u00e4bi ulmekirjanduse seminari. \u00dcks sealsetest teemadest on ajar\u00e4nnakud ning \u00fcks sealsetest \u00fclesannetest on kujutada ette tulevikku, sest ajamasin, nagu \u00fctles Endel Tulving, asub \u00f5igupoolest iga\u00fche peas. Ma palun \u00fcli\u00f5pilastel kirjutada loovalt ja vabas vormis, millisena nad n\u00e4evad aastat 2049 \u2013 kuidas see paistab neile poliitilisest, majanduslikust, teaduslik-tehnilisest, kultuurilisest ja veel \u00fchest vabalt valitud vaatenurgast. P\u00e4rast me loeme \u00fcksteise tulevikun\u00e4gemusi, anal\u00fc\u00fcsime ja v\u00f5rdleme neid ning teeme \u00fcldistusi selle kohta, milline on \u00fchisteadvus, mis parasjagu sellesse auditooriumisse kokku on sattunud. Need on alati v\u00e4ga virgutavad arutelud.<\/p>\n
N\u00e4iteks 2016. aastal olid 2049. aasta p\u00f5hik\u00fcsimused, kuidas suhtuda massilistesse pagulashordidesse ning kuidas saada hakkama maailmas, kus poliitika on ainult populistlik. 2020. aastal oli 49. aasta p\u00f5letavaim probleem, kuidas tulla teaduslikult ja \u00fchiskonnakorralduslikult toime kergesti nakkavate ja surmatoovate tundmatute viirushaigustega. 2022. aastal kujundasid 49. aasta maailma eesk\u00e4tt militaarkonfliktid ja 2024. aastal tehisintellekti plahvatuslik areng. Ning k\u00f5igil nendel aastatel k\u00f5rbes planeet 2049. aastal nagu praepannil. V\u00f5ite n\u00fc\u00fcd omast ajamasinast ka ise vaadelda, millised allhoovused kannavad 2049. aasta maailma praegu v\u00f5i paari n\u00e4dala p\u00e4rast.<\/p>\n
N\u00f5nda j\u00e4rjestatuna ja sedav\u00f5rd l\u00fchidalt s\u00f5nastatuna ei j\u00e4ta minu rohmakad arhiivi\u00fcldistused muidugi kuigi adekvaatset muljet. Tudengite n\u00e4gemused on \u00f5igupoolest m\u00e4rksa mitmekesisemad ja -kihilisemad kui nende v\u00f5rdlemisest kujunev keskmine. R\u00e4\u00e4kimata vormilisest leidlikkusest, milles need n\u00e4gemused avalduvad ja mida ma siin ei j\u00f5ua \u00fcldse puudutada. Ent \u00fcks \u00f5ppetunde, mille aastast aastasse saanud oleme, on ikkagi see, et igasugune k\u00fcsimine tuleviku kohta on \u00f5igupoolest kujundlik k\u00fcsimine oleviku kohta, ning et ka k\u00f5ik vastused, mis antakse, antakse \u00f5igupoolest oleviku kohta. Ma pakun v\u00e4lja, et see kehtib ka siis, kui k\u00fcsitakse raamatu tuleviku, miks mitte kitsamalt eesti raamatu tuleviku kohta.<\/p>\n
Kirjandust ei leia vaid raamatust<\/p>\n
Eesti Raamatu Aastal pole r\u00e4\u00e4gitud ainult raamatust \u2012 v\u00e4hemalt samav\u00f5rra on r\u00e4\u00e4gitud ka sellest, mis asub raamatu ja inimese vahel, st lugemisest. Ning on r\u00e4\u00e4gitud ka sellest, mis asub raamatu kaante vahel ning mis asetab raamatu inimeste vahele, st kirjandusest. Raamat, lugemine, kirjandus: need tunduvad loomuldasa kokku kuuluvat ning s\u00fcgavaimas sisimas s\u00fcdamekujutelmas ju kuuluvadki. Kuid \u00f5igupoolest ei eelda need \u00fcksteist v\u00f5i ei eelda \u00fcksteist enam. Raamatus ei pruugi leiduda kirjandust, kirjandust v\u00f5ib leida ka mujalt kui raamatust ning lugemine \u2013 olgu siis raamatu v\u00f5i kirjanduse lugemine v\u00f5i m\u00f5lema lugemine korraga \u2013 ei pruugi mistahes p\u00f5hjustel \u00f5nnestuda. Raamat, lugemine ja kirjandus \u2013 need on erinevad asjad, ning suhe iga\u00fchesse neist v\u00f5ib olla erinev. Nende tulevik v\u00f5ib, aga ei pruugi olla \u00fchine. Ja kui ei ole, siis muudab see kindlasti viise, kuidas me neid m\u00e4\u00e4ratleme. Ning loomulikult ei pruugi neil \u00fcldse olla tulevikku.<\/p>\n
Raamatute, lugemise ja kirjanduse kohta on juba pikka aega k\u00fcsitud, kaua v\u00f5ib. Selles k\u00fcsimises pole midagi uut. Aga iga kord, kui seda k\u00fcsitakse, tekib tunne, et just n\u00fc\u00fcd on see k\u00fcsimine otsustav \u2013 et v\u00f5ib-olla just n\u00fc\u00fcd k\u00fcsitakse seda viimast korda. Kuid \u00fchtlasi tundub, et raamat, lugemine ja kirjandus on oma hapruses harjunud loomuldasa (selle) k\u00fcsimuse all olema. V\u00f5ib-olla on see miski, mis m\u00e4\u00e4ratleb neid natuke, ning on sedakaudu nende olemasolu garandiks. Miks raamat? Miks lugemine? Miks kirjandus? \u2013 nendele k\u00fcsimustele ei ole universaalseid ja alati kehtivaid vastuseid. Raamat, lugemine ja kirjandus vastavad neile iga kord uuesti, l\u00e4htuvalt tingimustest, mis neile parasjagu on antud, ning l\u00e4htuvalt sellest, kuidas nende olemus on ajas muutunud. Ja ma teen katse r\u00e4\u00e4kida sellest, mida mina nendest vastustest v\u00e4lja loen.<\/p>\n
Ulmeuurimine on andnud \u00f5ppetunni, et l\u00f5ppu on lihtne ette kujutada. V\u00f5iks \u00f6elda: struktuurselt lihtne ette kujutada. See tuleneb t\u00f5siasjast, et igal lool ning ise\u00e4ranis inimelul on l\u00f5pp. \u00dcks ulmekirjanduse seminari \u00fclesanne palub l\u00fchidalt ja spontaanselt loetleda viis enam-v\u00e4hem veenvat maailmal\u00f5pu versiooni. Pikaajaline kogemus \u00fctleb, et see ei v\u00f5ta aega kuigiv\u00f5rd rohkem kui k\u00fcmme sekundit. V\u00f5ite sellegi oma seesmises ajamasinas kohe j\u00e4rele proovida. V\u00f5ib-olla on selles midagi evolutsioonilist, et kujutlusv\u00f5ime s\u00f6\u00f6dab meile k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemad ohukohad ise\u00e4ranis h\u00f5lpsasti ette. Ning on otsustav, et v\u00e4hemalt viivuks paisutame me need oma peas absoluutseks.<\/p>\n
L\u00f5pustsenaariumid raamatule<\/p>\n
K\u00fcllap m\u00e4letate veel viimast t\u00f5sist korda, kui r\u00e4\u00e4giti raamatu v\u00f5imalikust surmast: see oli natuke rohkem kui paark\u00fcmmend aastat tagasi, siis, kui tulid e-raamatud ja audioraamatud. Raske on tollesse hetke praegusest tunnetuslikult tagasi minna, kuid mitte k\u00f5ik ei tervitanud toona e- ja audioraamatuid entusiasmiga. Digitaal- ja virtuaaltehnoloogiad t\u00f5otasid \u00fcletada otsustavalt materjali vastupanu. Nad tundusid konventsionaalsest raamatust kuidagi \u00f5hulisemad ja kergemad, st kiiremini k\u00e4ttesaadavad ja kergemini tarbitavad. T\u00f5otasid t\u00e4ielikult \u00fcmber kujundada kirjastusturu, laenutuslogistika ning kogukondliku raamatukultuuri kui niisuguse, r\u00e4\u00e4kimata siis individuaalsest lugemisharjumusest ja t\u00f5lgendusoskusest. Lubasid hea vanamoodsa paberraamatu j\u00e4tta maha kui millegi liiga kohmaka ja raskep\u00e4rase, mis ei sobi moodsa elu kiiruse, intensiivsuse ja virtuaalsusega ega suuda sellega kaasas k\u00e4ia. Ohutuluke andis \u00fc\u00fcrikeseks viivuks m\u00e4rku, et n\u00fc\u00fcd hakkavad k\u00f5ik lugema ainult e-raamatuid ja kuulama audioraamatuid ning paberraamatuid ei loe varsti enam keegi. Ning et lugemise ja kirjandusega juhtub seet\u00f5ttu midagi otsustavat.<\/p>\n
Praeguselt vaatepiirilt v\u00f5ime vaadelda, mis nondest t\u00f5otustest ja lubadustest teostus ning mil m\u00e4\u00e4ral. Midagi ja mingil m\u00e4\u00e4ral teostus, aga pakun v\u00e4lja, et kaugeltki mitte absoluutselt. Materiaalse paberraamatuga pole juhtunud midagi eksistentsiaalset. Ning nood teised raamatuvormid \u2013 e ja audio \u2013 pole mitte ohustanud paberraamatut, vaid pigem laiendanud raamatu m\u00f5istet ja andnud kirjandusele t\u00e4iendavat kandepinda. Kuid toona, kusagil nullindatel, ei paistnud see tingimata niimoodi. Mis t\u00f5estab h\u00e4sti, kuidas uute vormide ja tehnoloogiatega seonduvaid ohte tajutakse alguses absoluutsena. Ma ei \u00fctle, et neid ohte ei peaks jooksvas ajas v\u00f5imendama \u2013 see on kindlapeale kultuurilise s\u00e4ilivuse ja j\u00e4rjepidevuse tagamise orgaaniline kaitseventiil. \u00dctlen vaid, et v\u00e4ga raske on kujutleda tulevikku, milles meie lootused ja hirmud poleks t\u00f5siselt v\u00f5imendatud \u2013 teisis\u00f5nu, tulevikku selle m\u00f5\u00f5dukal ja vahetult elatud, isegi argisel kujul. Ise\u00e4ranis raske on teha seda maailmas, kus ei tundu olevat mitte midagi m\u00f5\u00f5dukat ning kus hirmud paistavad teostuvat kogu aeg.<\/p>\n
Oletagem, et raamatud j\u00e4\u00e4vad meiega veel pikaks ajaks. Aga kas keegi neid tulevikus ka lugeda ja t\u00f5lgendada oskab? See tundub praegu olevat keerulisem k\u00fcsimus. Lugemine on juba pikemat aega olnud vaatamise, vaatem\u00e4ngustumise surve all. Nn l\u00e4\u00e4nes t\u00e4hendas see eesk\u00e4tt audiovisuaalse massikultuuri s\u00fcvenemist, millest r\u00e4\u00e4gib n\u00e4iteks Ray Bradbury tuntud d\u00fcstoopia “451\u00b0 Fahrenheiti” (1953). Seal kirjeldatakse maailma, kus tulet\u00f5rjujad ei kustuta mitte tulekahjusid, vaid p\u00f5letavad raamatuid, samal ajal kui nende kodune elu on koondatud seinasuuruste teleekraanide vahele. Bradbury hoiatas niisiis juba tollal televisiooni vaatamise m\u00f5ju eest kirjanduse lugemise oskusele. Ja \u00fctlen vahem\u00e4rkuse korras, et idablokis v\u00f5ttis see vaatem\u00e4ngustumine ideoloogilise diktaadi kuju: ehkki raamatuid loeti palju, \u00fctles keegi v\u00f5i miski kogu aeg (ette), kuidas (tuleb) lugeda. Teisis\u00f5nu, andis ette vaatenurga. Ning kui keegi annab ette vaatenurga, siis kujutab see loomuldasa ohtu lugemis- ja t\u00f5lgendamisv\u00f5imele. Ise\u00e4ranis kirjanduse puhul, kuna kirjandust m\u00e4\u00e4ratleb olemuslik ambivalentsus: me v\u00f5ime k\u00f5ik lugeda sama raamatut, aga me ei loe mitte kunagi p\u00e4ris sama teost.<\/p>\n
Me elasime tolle ideoloogilise diktaadi \u00fcle \u2013 ja kummatigi tundub, et selle surve all olemine viis hoopis s\u00fcgavama vormilise ja kujundliku n\u00fcansimeele kujunemiseni, sest alatasa tuli leiutada, kuidas \u00f6elda seda, mida tegelikult tahetakse \u00f6elda, ning kuidas osata toda \u00f6eldut tekstist v\u00e4lja lugeda. Aga see l\u00e4\u00e4nelik vaatem\u00e4ngustumine, mille eest hoiatas Bradbury, tabas meid 90-ndatel p\u00e4rast iseseisvuse taastamist m\u00e4rksa intensiivsemal ja \u00e4kilisemal kujul, ilma erilise kultuurikogemusliku ettevalmistuseta ning kindlasti ka m\u00f5ningase mahavaikitud soovunelmana.<\/p>\n
L\u00f5pustsenaarium tekstiloomele<\/p>\n
Semiootilises v\u00f5tmes oli ja on siin k\u00fcsimus kas ikoonilise v\u00f5i s\u00fcmbolilise m\u00e4rgis\u00fcsteemi (v\u00f5i isegi taju- ja menetlusviisi) kultuurilises hegemoonias. Ning raamatut, lugemist, kirjandust puudutav laialdaselt tajutud oht tuleneb siis tundmusest, et s\u00fcmboliline taju- ja menetlusviis hakkab seda v\u00f5itlust tasahilju kaotama. Et fragmentaarsete kujutiste intensiivse ja katkematu tulva passiivne vastuv\u00f5tt l\u00e4mmatab l\u00f5puks t\u00e4helepanu ja aega n\u00f5udva aktiivse tekstimenetlemisv\u00f5ime. Ning kui vinti veel peale keerata ja see k\u00f5ik t\u00e4nap\u00e4eva tuua, siis v\u00f5ib juhtuda, et sel otsustaval hetkel, mil s\u00fcmboliline taju- ja menetlusviis on v\u00e4ga paljudel lugejatel kujutiste pikaaegse ja lakkamatu \u00fcletulva all otsustavalt k\u00f5ikuma l\u00f6\u00f6nud, \u00fctleb k\u00e4put\u00e4is firmasid, et me ei peaks selle p\u00e4rast muretsema, kuna neil on selle puuduse m\u00f5\u00f5dukaks korvamiseks m\u00f5ned tehnilised vahendid, nii et miski v\u00f5ib kerge vaevaga lugeda ja t\u00f5lgendada meie eest, m\u00f5istagi tasu eest. Ja see on \u00fchtlasi akadeemilise \u00fclikooli tekstikesksete erialade praegune k\u00f5ige suurem \u00f5udusunen\u00e4gu: et tehisaruga kirjutatud teksti tagasisidestatakse tehisaruga ning inimene on end selles tehnokultuurses tehisimmanentsis juba t\u00e4ielikult sulgudesse asetanud.<\/p>\n
Siis on t\u00f5esti nii, nagu Rein Raud hiljuti \u00fctles, et masin toodab kunsti ja meie peseme n\u00f5usid ja koristame tube. Vaadake, kui l\u00fchidalt ja kiiresti on v\u00f5imalik kujutlusv\u00f5imeliselt ohtu paisutada. Aga ometi \u00fctleb \u00e4sjane lugemisuuring, et lugejaid pole sugugi v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. Nii et k\u00fcsimus on siis t\u00f5epoolest selles, mis keeles loetakse ja kui suur on lugemisharjumus.<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum, mis l\u00e4heb kaduma, kui s\u00fcmboliline menetlusviis kuhtub, on kujundlik m\u00f5tlemis-, lugemis- ja v\u00e4ljendusoskus. Siis on tulemuseks see, mida Janek Kraavi oma hiljutises raamatus “Post” kutsus metafooripimeduseks. Kraavi kirjeldab seda ameerika kirjaniku Douglas Couplandi toel kui “laialt levinud v\u00f5imetust m\u00f5ista metafoori, mis sageli v\u00e4ljendub metafooririkaste kunstivormide, n\u00e4iteks romaanide v\u00e4ltimises”. Kuid metafooripimedusel on ulatuslik m\u00f5ju m\u00e4rksa laiematele valdkondadele: kriitilisele m\u00f5tlemisele, huumorimeelele, loovusele ning \u00fcldisemalt sellele, kuidas me kogu \u00fchiskondlikku suhtlust keeleliselt l\u00e4bi viime. On \u00f6eldud, et eluj\u00f5uline tavakeel v\u00f5rsub surnud metafooride kalmistult. V\u00f5ite kujutleda, mis saab, kui see keel sealt k\u00e4\u00e4pakingult \u00fcles rookida ning m\u00f5nda keskmistavasse tehiskeskkonda kasvama panna. M\u00f5\u00f5dukusprintsiip \u00fctleb, et p\u00e4ris nii kindlasti ei l\u00e4he, kuid kujundliku eritlusv\u00f5ime tugevusest s\u00f5ltub kindlasti lugemise ja kirjanduse tulevane olemus. Kirjanduse patrioot minus tahab \u00f6elda, et \u00e4rgem kaotagem kujundlikku n\u00fcansimeelt, siis on korras ka k\u00f5ige muuga, kaasa arvatud Eestiga.<\/p>\n
Kirjanduse metamorfoos ja paberi renessanss<\/p>\n
Kujundliku keele k\u00f5ige viljakam kasvupinnas on kirjandus. Kui tahta viivuks esile manada kirjanduse tulevikuga seonduv praegune \u00f5udusunen\u00e4gu, siis v\u00f5iks pilt ehk olla selline, kus kogu kunstitoodang, kirjandus sealhulgas, genereeritakse vastavalt “isikup\u00e4rastatud” esteetilistele eelistustele ja varasematele valikutele jooksvalt ja automaatselt \u00fchtseks l\u00f5putult allakeritavaks vooks, millele juurdep\u00e4\u00e4su eest k\u00fcsib kuutasu kolm-neli platvormi, ning ammu enam pole kirjanikke ja kunstnikke, kellele peaks autoritasu maksma. Aga sellesse unen\u00e4kku ma ei usu. \u00dctlen peagi, miks. Ning liiatigi ei tunne ma kirjandust selles unen\u00e4os \u00e4ra.<\/p>\n
Muidugi, kirjanduse olemus ja vorm on alati tulenenud tema materiaalse meediumi vormist ja v\u00f5imaldavustest, kirjutava ja lugeva kujutlusv\u00f5ime staatusest ning otstarbest, mida kirjandus kirjandusv\u00e4lise suhtes parasjagu t\u00e4idab. Selles m\u00f5ttes kirjandus s\u00f5ltub raamatust ja lugemisest, ning kui nood teisenevad, siis muutub ka kirjandus millekski muuks.<\/p>\n
Noored on kolmele asjale pihta saanud<\/p>\n
Lugemisuuring \u00fctleb, et noored loevad k\u00fcll, aga peaasjalikult n\u00e4iteks fantaasiakirjandust: pakse, tuhandelehek\u00fcljelisi “telliseid” (v\u00f5i pigem “tuhaplokke”) t\u00e4is imetabaseid seiklusi t\u00e4ienisti v\u00e4ljam\u00f5eldud maailmades. Ikka ja j\u00e4lle kuulen, et nendest saadav lugemiskogemus on kuidagi v\u00e4hemv\u00e4\u00e4rtuslik kui muu kirjanduse lugemise kogemus. Selle eelarvamuse suhtes v\u00f5ib leida v\u00e4hemalt kolm reservatsiooni. V\u00f5i \u00fctleme teisiti: noored on v\u00e4hemalt kolmes m\u00f5ttes millelegi pihta saanud.<\/p>\n
Esiteks pole midagi imestada, et neil on janu imetabase j\u00e4rele, kuna just side imetabasega, imetabase-meel on see, mis \u00fchiskondlike s\u00fcsteemide ja kultuuri tehnilise k\u00fcllastumise ajastul kiduma kipub. On suurep\u00e4rane, et kirjandus suudab seda meelt turgutada.<\/p>\n
Teiseks pole sugugi niimoodi, et tollest kirjandusest puudub kujundlikkus; v\u00f5in seda ulmeuurijana kinnitada. Fantaasiakirjanduse keskmes on suured makrometafoorid, milles kogu v\u00e4ljam\u00f5eldud maailm astub vaikimisi v\u00f5rdlusesse meie maailmaga tervikuna. Selle kogemine on v\u00e4ga produktiivne, sest \u00fcleilmastumise \u00fchendatuses ja tihendatuses, globaalse teadlikkuse drastilise kasvu ning sellest tuleneva \u00fcle\u00fcldise \u00e4revuse tingimustes on h\u00e4datarvilik tolle maailmasuse taju tohutut ulatust endas arendada ja teravdada. See protsess toimub sellist kirjandust lugedes peaaegu iseenesest, teadvustamata taju tasandil. Liiatigi on fantaasiakirjandus aastak\u00fcmnetega muutunud v\u00e4ga palju komplekssemaks kui see ettekujutus, millel meie eelarvamus temast p\u00f5hineb.<\/p>\n
Kolmandaks ja p\u00f5hiliseks tulen tagasi paberraamatu kui “\u00fcksnes” materiaalse objekti juurde, mida tuhandelehek\u00fcljelised “tuhaplokid” ehk k\u00f5ige k\u00e4egakatsutavamalt kehastavad. Sest \u00fcks, mis tundub mulle olevat kindel, on see, et raamat on ja hakkab \u00fcha enam olema ka varju- v\u00f5i pelgupaik, valgetel paberv\u00e4ljadel ja mustas tindimetsas laotuv refuugium. Bioloogias on refuugium maa-ala, kus s\u00e4ilivad sobivad keskkonnatingimused liikide elluj\u00e4\u00e4miseks ka suurte kliimamuutuste ajal.\u00a0Minu praeguses m\u00f5tiskluses on selleks liigiks kujundlikku mustvalget s\u00fcmbolkeelt s\u00fcvendatult menetlev teadvus, mis l\u00e4heb lugemisakti alates ps\u00fchhof\u00fc\u00fcsiliselt pakku \u00fcmbritseva m\u00fcra\u00fchiskonna kromaatilise l\u00e4rmi eest.<\/p>\n
Asi pole niisiis \u00fcksnes ega tingimata lugemise vormilis-t\u00e4henduslikus sisus, vaid seisundis, mille kehtestab paberraamatu lugemisakti puhas materiaalsus: olla raamatu abil t\u00e4iesti omaette, \u00fchendada ennast k\u00f5igest muust lahti, teha oma m\u00f5tetega t\u00f6\u00f6d ning lasta oma m\u00f5te r\u00e4ndama, ilma et seda katkestaks t\u00e4helepanumajanduse hakkiv ja \u00e4revusttekitav diktaat. Marju Lauristin j\u00f5udis lugemisuuringu esitlemisel poole lausega mainida, et lugemise kui toimingu aistingulised ja afektiivsed aspektid pole sugugi v\u00e4het\u00e4htsad: keha suhtelise paigaloluga kehtestuv aegruum, lugemisasendite individuaalsed ise\u00e4rasused, raamatu raskus, kuju ja l\u00f5hn, paberi tekstuur jne. Selliselt on lugemisse haaratud kogu taju. Kujundlikkus kogetakse kehaliselt l\u00e4bi. Raamatu lugemine v\u00f5imaldab h\u00e4datarvilikku eraldust ning sinna eraldusse on v\u00e4ga lihtne minna, \u00fcksk\u00f5ik millal ja \u00fcksk\u00f5ik kus. Ma pakun, et see valgetel v\u00e4ljadel ja mustas metsas laiuv refuugium hakkab laienema. Hakkab toimima v\u00e4\u00e4rtustatud vastukaaluna kasvavale virtuaalsusele, tehislikkusele, h\u00f5ivatusele, hakitusele, \u00e4revusele. Raamat on seda alati v\u00f5imaldanud, aga n\u00fc\u00fcd muutub see v\u00f5imaldavus ise\u00e4ranis aja- ja asjakohaseks.<\/p>\n
Nii et mina \u00fctlen k\u00fcll, et rohkem eestikeelseid tuhandelehek\u00fcljelisi “tuhaplokke”. Ja teeme t\u00f5esti nii, et iga aasta on Eesti Raamatu Aasta.<\/p>\n
Artikkel p\u00f5hineb emakeelep\u00e4eval Eesti Raamatu Aasta l\u00f5pukonverentsil “Eesti raamat \u2013 kaua v\u00f5ib?” peetud ettekandel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ulmeuurijalt k\u00fcsitakse tavatult tihti, mida tulevik toob. N\u00f5nda k\u00fcsides tehakse loomuldasa kategooriaviga: ulmeuurija ei ole futuroloog. Ehkki ilmselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":227854,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[91930,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,71060,178,28,29,19,25,14063,23,24,22,20,30],"class_list":["post-227853","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ajakiri-raamatukogu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaak-tomberg","tag-kirjandus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raamatukogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116917894104638340","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227853","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=227853"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227853\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/227854"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=227853"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=227853"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=227853"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}