{"id":227896,"date":"2026-07-14T11:30:13","date_gmt":"2026-07-14T11:30:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/227896\/"},"modified":"2026-07-14T11:30:13","modified_gmt":"2026-07-14T11:30:13","slug":"uus-uuring-paljastab-inimene-kujundab-huntide-arengut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/227896\/","title":{"rendered":"Uus uuring paljastab: inimene kujundab huntide arengut"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>Foto: Flickr<\/p>\n

Soome uuring<\/a> n\u00e4itab, et huntide kolju kuju ja suurus varieeruvad s\u00f5ltuvalt kliimast, saakloomadest, evolutsioonilisest taustast ning \u00fcha enam ka inimese m\u00f5just.<\/p>\n

Inimtegevus on viimase kahe sajandi jooksul oluliselt muutnud hundipopulatsioone, selgub Oulu \u00fclikooli v\u00e4rskest uuringust. Teadlased anal\u00fc\u00fcsisid 227 hallhundi koljut Euroopast, Aasiast ja P\u00f5hja-Ameerikast.<\/p>\n

19. ja 20. sajandil v\u00e4hendas inimene Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas hundi populatsioone ulatuslikult ning m\u00f5nes piirkonnas h\u00e4vitati need t\u00e4ielikult. Osa populatsioone taastus hiljem looduslikult, teistel aladel asustasid piirkonnad naaberpopulatsioonidest p\u00e4rit huntidega v\u00f5i toimus erinevate populatsioonide omavaheline ristumine.<\/p>\n

Need ajaloolised muutused on j\u00e4tnud m\u00f5\u00f5detava j\u00e4lje huntide kolju kujusse ning suurendanud erinevusi eri populatsioonide vahel.<\/p>\n

\u201eInimene on mitmel viisil s\u00fcvendanud hundipopulatsioonide eristumist. Populatsioonide v\u00e4henemine ja elupaikade killustumine on v\u00e4hendanud geenivahetust eri populatsioonide vahel ning see kajastub nii geneetikas kui ka loomade v\u00e4limuses,\u201c \u00fctles doktorant Dominika Bujn\u00e1kov\u00e1.<\/p>\n

Uuring n\u00e4itab veel, et osa t\u00e4heldatud erinevustest on seotud geograafilise laiuse ning toitumisega.<\/p>\n

\u201eHundid on oma elukeskkonnaga kohanenud tuhandete aastate jooksul. Erinevates piirkondades elavad populatsioonid puutuvad kokku erinevate \u00f6koloogiliste tingimustega ning see v\u00e4ljendub ka kolju kujus,\u201c selgitas Bujn\u00e1kov\u00e1.<\/p>\n

Soome ja Skandinaavia vaade<\/p>\n

Tulemused on eriti olulised Soome ja kogu Skandinaavia seisukohalt. Hundid h\u00e4vitati sealsetest piirkondadest omal ajal peaaegu t\u00e4ielikult, kuid idapoolsetest populatsioonidest p\u00e4rit isendid asustasid ala hiljem uuesti. Uuring n\u00e4itab, et ajaloolised s\u00fcndmused v\u00f5ivad m\u00f5jutada populatsioonide \u00fclesehitust veel kaua p\u00e4rast nende taastumist.<\/p>\n

Praegu, kui hundipopulatsioonid taastuvad mitmel pool Euroopas ning P\u00f5hja-Ameerikas j\u00e4tkatakse huntide taasasustamist, muutub \u00fcha olulisemaks kohalike kohastumuste m\u00f5istmine. See on vajalik nii loomade \u00fcmberasustamise, taasasustamise kui ka populatsioonide tugevdamise kavandamisel.<\/p>\n

Teadlaste hinnangul v\u00f5ib huntide \u00fcmberpaigutamine \u00fchest piirkonnast teise ilma nende evolutsioonilise ajaloo ja \u00f6koloogiliste erinevustega arvestamata v\u00e4hendada loomade elluj\u00e4\u00e4misv\u00f5imalusi uues elukeskkonnas.<\/p>\n

Muuseumikogude t\u00e4htsus<\/p>\n

Uuring r\u00f5hutab ka loodusmuuseumide kogude v\u00e4\u00e4rtust. Paljud anal\u00fc\u00fcsitud koljud koguti aastak\u00fcmneid tagasi ning v\u00f5imaldavad teadlastel j\u00e4lgida pikaajalisi muutusi, mida t\u00e4nap\u00e4eval enam vahetult uurida ei oleks v\u00f5imalik.<\/p>\n

Uuringust<\/p>\n

Uuring viidi l\u00e4bi Oulu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja geneetika uurimis\u00fcksuses koost\u00f6\u00f6s rahvusvaheliste teadlaste ning loodusmuuseumidega.<\/p>\n

Koljusid uuriti kolmem\u00f5\u00f5tmelise kujutamise ning geomeetrilise morfomeetria meetodite abil, mis v\u00f5imaldavad v\u00e4ga t\u00e4pselt v\u00f5rrelda koljude kuju.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 \u201cGlobal Drivers of Morphological Variation in Grey Wolves\u201d avaldati 2026. aasta juunis.<\/p>\n

Algallikas<\/p>\n

Joonatan Reunanen. Uusi tutkimus paljastaa: Ihminen muokkaa susia \u2013 tulokset merkitt\u00e4vi\u00e4 Suomelle. Mets\u00e4|Er\u00e4, 7. juuli 2026. Artikkel<\/a> p\u00f5hineb Oulu \u00dclikooli teadust\u00f6\u00f6l \u201cGlobal Drivers of Morphological Variation in Grey Wolves\u201d.<\/p>\n

\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: Flickr Soome uuring n\u00e4itab, et huntide kolju kuju ja suurus varieeruvad s\u00f5ltuvalt kliimast, saakloomadest, evolutsioonilisest taustast ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":227897,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3116,44388,28,29,95,2835,19,25,65353,2578,113,7664,23,24,22,12494,20,294,30,92,93,94],"class_list":["post-227896","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hunt","tag-kohastumine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-metsloom","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-populatsioon","tag-skandinaavia","tag-soome","tag-suurkiskja","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulukid","tag-uudised","tag-uuring","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116918107290036264","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227896","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=227896"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227896\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/227897"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=227896"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=227896"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=227896"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}