Maap\u00f5ueseadusesse oleks vaja muudatusi, mis annaks ametnikele kaalutlus\u00f5iguse, et ei peaks j\u00e4igalt riiklike maardlate peal keelama igasugust p\u00fcsivat ehitist, \u00fctles Rakvere vallavanem Maido N\u00f5lvak Vikerraadio saates “Uudis+”.<\/p>\n
Rakvere vald ja geoloogiateenistus otsisid teisip\u00e4evasel kohtumisel lahendust t\u00fclis, mis k\u00e4ib valla \u00fcldplaneeringu p\u00e4rast. Geoloogiateenistus leiab, et potentsiaalsete maardlate aladele, kus leidub n\u00e4iteks lubjakivi, turvast ja fosforiiti, ei tohi kavandada p\u00fcsiva iseloomuga ehitiste rajamise v\u00f5imalust. Vald peab p\u00f5hjendamatuks aga olukorda, kus neil aladel ei tohi justkui midagi teha.<\/p>\n
N\u00f5lvaku s\u00f5nul moodustavad maardlatega kaetud alad, mis on riigi poolt arvele v\u00f5etud, umbes 70 protsenti valla territooriumist.<\/p>\n
“Maap\u00f5ueseadus s\u00e4testab, et k\u00f5ikidele nendele aladele, mis on maavarade v\u00f5i maardlatega kaetud, tuleb tagada juurdep\u00e4\u00e4s ja seda juurdep\u00e4\u00e4su ei tohi halvendada mitte mingil moel. Ehk sinna ei ole v\u00f5imalik kavandada \u00fchtegi ehitist ega rajatist, mis v\u00f5iks takistada maavaradele juurdep\u00e4\u00e4su,” lausus N\u00f5lvak.<\/p>\n
Vallavanem m\u00e4rkis, et kui uuringud n\u00e4itavad, et praegu ega l\u00e4hik\u00fcmnenditel pole majanduslikult m\u00f5ttekas hakata n\u00e4iteks fosforiiti kaevandama, siis peaks ka riik tegema kompromisse, et ametnikud ei peaks l\u00e4htuma j\u00e4igalt seadusest, vaid neil v\u00f5iks olla ka juhtumip\u00f5hine kaalutlus\u00f5igus.<\/p>\n
“Teisest k\u00fcljest \u2013 kui me l\u00e4htume n\u00e4iteks p\u00f5hiseadusest, mis \u00fctleb, et k\u00f5iki kohaliku elu k\u00fcsimusi otsustavad ja korraldavad kohalik omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt, siis tuleb v\u00e4lja, et meil ei ole v\u00f5imalik \u00fcldse oma arengut suunata. Kui pannaksegi meile seadusega kohustusi, siis tuleb see p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi riigieelarvest kuludega katta. Kui meile piiranguid m\u00e4\u00e4ratakse ja me oma arengut suunata ei saa ja midagi teha ei saa, j\u00e4relikult see tuleks p\u00f5hiseadusest tulenevalt ka riigil h\u00fcvitada,” lausus N\u00f5lvak.<\/p>\n
N\u00f5lvaku s\u00f5nul piirdub valla huvi elamute ja ettev\u00f5tluse arendamisel v\u00f5rdlemisi v\u00e4ikeste aladega, mis asuvad juba praegu v\u00e4ljakujunenud asustuse juures ning vald pole sellele vastu, kui t\u00fchjalt seisvatele aladele tulevikus kaevandused rajatakse. Nende v\u00e4ikeste alade \u00fcle praegu riigiga vaieldaksegi.<\/p>\n
“Tegelikult r\u00e4\u00e4gime v\u00e4ga v\u00e4ikestest aladest, mis puudutavad tiheasustusalade piirkonda ja r\u00e4\u00e4gime seal v\u00f5ib-olla \u00fchest hektarist maapinnast ainult. Ja mis meil on ka \u00e4ra keelatud, et kuskile k\u00fclas juba olemasolevate majade juurde ehitada neli maja juurde. Siis p\u00f5hjendatakse seda sellega, et see majakene, mis n\u00fc\u00fcd sinna k\u00fclale juurde tuleb, et see halvendab saja meetri piiranguv\u00f6\u00f6ndit, et kui tulevikus tahetakse sinna saja meetri kaugusele elamust kaevandusalad luua, siis peab elanikelt luba k\u00fcsima,” r\u00e4\u00e4kis N\u00f5lvak.<\/p>\n
“Me oleme sellele vastu, et meil ei lasta ehitada ka tiheasustussala juurde v\u00f5i olemasoleva k\u00fcla juurde nelja-viite maja juurde,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Kohtumisel geoloogiateenistusega k\u00e4is l\u00e4bi p\u00f5him\u00f5te, et igat maja v\u00f5i igat kolme maja, mis soovitakse ehitada, hakatakse vaatama eraldi ehk juhtumip\u00f5hiselt.<\/p>\n
“Siis v\u00f5ib-olla selle erandi teevad, et juba olemasolevate majade ridade vahele on \u00fcks maja v\u00f5imalik ehitada. Detailidega me peaksime need l\u00e4bi k\u00e4ima ja siis on v\u00f5ib-olla v\u00f5imalik kompromiss saavutada \u00fche, kahe, kolme maja osas,” lausus N\u00f5lvak.<\/p>\n
Vallavanema s\u00f5nul on vallal plaan p\u00f6\u00f6rduda kliimaministeeriumi poole ettepanekuga maap\u00f5ueseadus lauale v\u00f5tta ning arutada sealsed p\u00f5him\u00f5tted l\u00e4bi ning teha m\u00f5ningaid leevendusi v\u00f5i anda juhtumip\u00f5hine kaalutlus\u00f5igus.<\/p>\n
“Tuleks kompromissid leida, et m\u00f5lema osapoole huvid oleks kaitstud, nii omavalitsuse huvid kui ka riiklikud huvid. Nii tuleks ka seaduse s\u00f5nastust selles osas muuta, et ei oleks nii j\u00e4igalt (paigas) see arvamus, et siin on maardla piir ja ongi k\u00f5ik, olgu see piir kas v\u00f5i l\u00e4bi k\u00fcla minemas,” \u00fctles N\u00f5lvak.<\/p>\n
N\u00f5lvaku s\u00f5nul on vallas tulnud ette olukord, kus riigi poolt ei lubatud planeerida isegi asfalteeritud parkimisplatsi autodele, sest see asus maardla alal. “N\u00fc\u00fcd enam nii hullu v\u00e4rki ei ole, et isegi parklat ei lubata ehitada, aga sama asi k\u00e4ib praegu \u00fche elumaja ehituse juures,” nentis ta.<\/p>\n
Keskkonna- ja energeetikaminister Andres Sutt aga \u00fctles, et tegelikult v\u00f5iks Rakvere vald ka praeguse seaduse piires geoloogiateenistusega kompromissile j\u00f5uda, meenutas N\u00f5lvak m\u00f5ne n\u00e4dala tagust jutuajamist ministriga.<\/p>\n
“Aga samas j\u00e4llegi, kui ametnikud t\u00f5lgendavad seadust v\u00e4ga kitsalt ja b\u00fcrokraatlikult, et nii on ja kogu lugu \/…\/ Kui oleks seaduses otseselt need kriteeriumid sisse toodud, kus kaalutlusotsuseid v\u00f5ib teha, siis on ametnikul ka kergem seda teha. Muidu on nii, et siis tal (ametnikul \u2013 toim.) ka ju p\u00f5lv v\u00e4riseb, et kas ta v\u00f5ib seda kaalutluse teha v\u00f5i mitte. Igal juhul on lahendus ikkagi see, et seaduse piire muudetakse veidi selles suunas, et antakse ka mingid kriteeriumid ette, mille j\u00e4rgi ametnikud v\u00f5ivad kaalutlusi teha,” lausus N\u00f5lvak.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maap\u00f5ueseadusesse oleks vaja muudatusi, mis annaks ametnikele kaalutlus\u00f5iguse, et ei peaks j\u00e4igalt riiklike maardlate peal keelama igasugust p\u00fcsivat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":227950,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,11650,83673,21,40894,304,7876,28,29,91949,26018,11652,23203,19,25,19038,23,24,22,21252,20,30],"class_list":["post-227949","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fosforiit","tag-geoloogiateenistus","tag-headlines","tag-kaevandused","tag-keskkond","tag-kohalik-omavalitsus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maapoueseadus","tag-maardla","tag-maavarad","tag-maido-nolvak","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rakvere-vald","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uldplaneering","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116918326673360503","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227949","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=227949"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227949\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/227950"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=227949"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=227949"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=227949"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}