Kliimaministeeriumi poolt juuli alguses koosk\u00f5lastusringile saadetud pakendiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eeln\u00f5u paistab esmapilgul tehnilise paberina. Kuiv\u00f5rd Euroopa Liidu uus pakendim\u00e4\u00e4rus on otsekohalduv, siis tuleb pakendiseadusest kustutada dubleerivad s\u00e4tted ja asendada need viidetega. Selles osas on eeln\u00f5u eeskujulikult minimalistlik. Midagi ei lisata, midagi ei v\u00f5imendata.<\/p>\n
Kolme n\u00f5udega astub Eesti aga teadlikult Euroopa pakutavast miinimumist pikema sammu. Esiteks n\u00f5ue, et m\u00fc\u00fcgikohtades ja avalikel \u00fcritustel tohib kohapeal s\u00fc\u00fca-juua edaspidi ainult korduskasutatavatest n\u00f5udest. Seega, kui Euroopa Liit keelab ainult materjali, siis Eesti keelab igasuguse \u00fchekordse kasutamise. Kahvlid-lusikad-taldrikud-topsid v\u00f5ivad olla \u00fcksk\u00f5ik mis materjalist, peaasi et oleksid korduskasutatavad.<\/p>\n
Nii keelustab Euroopa Liit nn tavaplasti (PP, PET, PS jt); vahtpol\u00fcst\u00fcreeni, biolaguneva ja biop\u00f5hise plasti (nt PLA) ning plastvooderdusega papi (nt klassikaline kohvitops). Kuna Eesti keelustab aga igasuguse \u00fchekordse kasutamise s\u00f5ltumata materjalist, siis ei tohi Eestis enam kasutada ka n\u00e4iteks plastivaba pappi ega paberit; puidust, bambusest, palmilehest v\u00f5i muust kiudmaterjalist n\u00f5usid ega ka \u00fchekordsest alumiiniumist v\u00f5i klaasist serveerimisn\u00f5usid. Ja seda alates 12. veebruarist 2028, mitte alles alates 2030. aastast.<\/p>\n
Teiseks ei n\u00f5ua Euroopa \u00f5igus, et \u00fchekordset kaasam\u00fc\u00fcgipakendit ei tohi enam tasuta anda. Eestis see n\u00f5ue aga kehtestatakse. Kolmandaks peavad Eesti toidukullerplatvormid v\u00f5imaldama korduvpakendi valikut, samas kui Euroopa kohustus piirdub restoranidega.<\/p>\n
Kas see on liigne agarus? Enne, kui vastata, tasub vaadata, miks vabatahtlik korduskasutusele \u00fcleminek ei \u00f5nnestunud.<\/p>\n
Eesti v\u00f5ttis \u00fchekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi \u00fcle leebelt, tehes teavituskampaaniaid, n\u00fcgides vabatahtlike tegevuskavade koostamist jne ehk lootes turu m\u00f5istlikkusele. Tulemusena asendus plast teiste \u00fchekordsete materjalidega, mitte aga korduskasutusega. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b 2026. aastaks seatud tarbimise v\u00e4hendamise eesm\u00e4rk suure t\u00f5en\u00e4osusega saavutamata.<\/p>\n
Ka topsiringlust ja pakendipesu pakkuvad ettev\u00f5tted on riigile \u00f6elnud, et vabatahtlik mudel ei t\u00f6\u00f6ta, sest n\u00f5udlus on hooajaline, ettev\u00f5tjad ei liitu j\u00e4rjepidevalt ning s\u00fcsteemid ei saavuta mahtu, mille juures nad end \u00e4ra tasuksid.<\/p>\n
Sellel taustal j\u00e4\u00e4b eeln\u00f5u seletuskirjast mulje, et kohustuslik korduskasutatavuse n\u00f5ue on lihtsalt turuloogika korrigeerimine. Eeln\u00f5ule lisatud m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas aga, et kohapealse n\u00f5udepesu mudeli puhul langeb ettev\u00f5tja tegevuskulu t\u00e4nasega v\u00f5rreldes kuni poole v\u00f5rra ja investeering tasub end \u00e4ra. Seega kinnitab riigi tellitud m\u00f5juanal\u00fc\u00fcs, et \u00fchekordne n\u00f5u ei ole odav mitte sellep\u00e4rast, et ta oleks efektiivne, vaid sellep\u00e4rast, et tema tegelik hind on harjumusp\u00e4raselt laiali m\u00e4\u00e4ritud pideva sisseostu ning kasvavatesse j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusarvetesse.<\/p>\n
M\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi numbrid toetuvad kolmele juhtumile. N\u00f5ude eluea, kaom\u00e4\u00e4ra ning teenusehindade osas aga eeldustele, mitte m\u00f5\u00f5detavatele faktidele. Aus on siinkohal v\u00e4lja tuua ka m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi j\u00e4reldus, et \u00fcle Eesti hajutatud teeninduspunktidega ettev\u00f5ttele on tsentraalne pesulateenus selgelt kahjumlik ja t\u00e4isteenuse ostmine v\u00f5ib \u00fchikukulu kolmekordistada. V\u00e4ikelinna spordihoone puhvet ei ole Tallinna kino!<\/p>\n
Ja veel. Euroopa m\u00e4\u00e4rus lubaks mikroettev\u00f5tjatele erandit, kuid Eesti eeln\u00f5u ei luba. See on k\u00fcll koht, kus riigikogu peaks k\u00fcsima, kas k\u00f5ige v\u00e4iksemad \u00a0v\u00e4\u00e4rivad ehk pehmemat \u00fcleminekut.<\/p>\n
Medalil on ka teine pool, aga sellest r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4hem. Euroopa paneb \u00fchekordsete plasttoodete tootjatele kohustuse kinni maksta avaliku ruumi pr\u00fcgikoristus. Direktiivi j\u00e4rgi pidi see s\u00fcsteem toimima juba 2024. aasta l\u00f5pust, tegelikult k\u00e4ivitub aga astmeliselt, alles 2027. ja 2028. aastast ning esimene korralik j\u00e4\u00e4tmete koostise uuring tellitakse alles 2030. Omavalitsused, kes iga kevad parkidest topse ja suitsukonisid koristavad, on seda raha oodanud kolm aastat kauem kui Euroopa \u00f5igus ette n\u00e4gi. Kui riik n\u00f5uab ettev\u00f5tjatelt t\u00e4htaegadest kinnipidamist, v\u00f5iks ta sama m\u00f5\u00f5dupuuga m\u00f5\u00f5ta ka enda tegevust.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes on Eesti teinud strateegilise panuse luua korduskasutusteenustele koduturg aastaid enne, kui Euroopa kitsam plastikeeld 2030. aastal \u00fclej\u00e4\u00e4nud liikmesriikides uksed avab. Kui kohalikud ringlusettev\u00f5tted, pesutaristu tarnijad ja pandilahenduste arendajad saavad oma mudelid siin t\u00f6\u00f6le, on neil selleks ajaks ette n\u00e4idata midagi, mida konkurentidel pole ja selleks on toimiv s\u00fcsteem ning aastatepikkune kogemus. T\u00f6\u00f6stuspoliitika, mis on riietatud keskkonnan\u00f5udeks, nii nagu kogu ringmajandus.<\/p>\n
Kuid olgem ausad. Sellel ambitsioonil on ka v\u00e4ga konkreetsed rahalised v\u00f5itjad, kes need rangemad reeglid on ise sisustanud. Kohustuslik kordusn\u00f5u kinodes, spordisaalides ja kiirtoidukohtades annab Eesti ringlusettev\u00f5tetele selle, mida vabaturg neile kunagi ei annaks, sest senine suvine festivalihooaeg asendub aastaringse, seadusega garanteeritud n\u00f5udlusega.<\/p>\n
V\u00f5itjate reas seisavad ka pesutehnika tarnijad ja paigaldajad, kelle ukse taha koguneb k\u00fcmnete kuni sadade tuhandete eurode kaupa k\u00f6\u00f6kide \u00fcmberehitustellimusi. Samuti kordusn\u00f5ude tootjad, kellele iga kohustuse alla minev toitlustuskoht t\u00e4hendab p\u00fcsiklienti koos aastase asendusvajadusega. Ning muidugi ka IT-sektor, t\u00e4psemalt pandi- ja tagastuslahenduste arendajad, kelle teenus muutub kullerplatvormide kohustuse kaudu ni\u0161ist standardiks. V\u00f5idavad ka varakult kohanejad. Ettev\u00f5tja, kes j\u00f5uab kohapealse n\u00f5udepesu v\u00e4lja ehitada, lukustab endale m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi kuni poole v\u00e4iksema tegevuskulu kui konkurent, kes peab ostma kallist t\u00e4isteenust.<\/p>\n
Selles ei ole midagi taunimisv\u00e4\u00e4rset, kuid tasub teada, et keskkonnan\u00f5uetel on alati nii kaotajad kui v\u00f5itjad. Ambitsioon on koduse p\u00e4ritoluga ning arutada v\u00f5iks, kas see on meie tugevus v\u00f5i meie n\u00f5rkus.<\/p>\n
Autori m\u00e4rkus: artikkel tugineb pakendiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5ule, selle seletuskirjale, rakendusaktide kavanditele ja korduskasutusn\u00f5ude m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsile (Kliimaministeerium, juuli 2026) ning Euroopa Parlamendi ja n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4rusele (EL) 2025\/40. Eeln\u00f5u on koosk\u00f5lastusringil ja v\u00f5ib menetluse k\u00e4igus muutuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimaministeeriumi poolt juuli alguses koosk\u00f5lastusringile saadetud pakendiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eeln\u00f5u paistab esmapilgul tehnilise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":227957,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,17150,72944,28,29,19,91958,25,5596,23,24,22,20,30],"class_list":["post-227956","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkonnapoliitika","tag-korduskasutus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pakendiseadus","tag-populaarseimad-lood","tag-ringmajandus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116918370114499324","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227956","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=227956"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/227956\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/227957"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=227956"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=227956"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=227956"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}