T\u00e4navu on Eestisse saabunud 2396 v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6list, kes leiavad rakendust peamiselt marja- ja k\u00f6\u00f6giviljap\u00f5ldudel. Viimastel aastatel on v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6liste hulk hakanud v\u00e4henema.<\/p>\n
Politsei-ja piirivalveameti andmetel tuleb Eestisse l\u00fchiajaliselt t\u00f6\u00f6le igal aastal umbkaudu 5000 kolmandate riikide kodanikku. K\u00f5ige rohkem tuleb t\u00f6\u00f6tajaid Ukrainast, Moldovast, Usbekistanist, Indiast ja Gruusiast.<\/p>\n
Kui Ukraina, Moldova ja Usbekistani kodanikud saavad l\u00fchiajaliseks t\u00f6\u00f6tamiseks lube \u00fcsna stabiilselt, siis aastate l\u00f5ikes on muunud just India ja Gruusia kodanike v\u00e4rbamine.<\/p>\n
Viimase kolme aasta jooksul kordub muster, et l\u00fchiajalise t\u00f6\u00f6tamise taotluste esitamine hakkab suurenema m\u00e4rtsis ja langeb s\u00fcgise alguses. See t\u00e4hendab, et suur osa on seotud just hooajat\u00f6\u00f6ga, \u00f6eldi politsei-ja piirivalveametist (PPA).<\/p>\n
Kui 2024. aastal v\u00e4ljastati 5379 luba, siis eelmisel aastal oli see arv 4980. T\u00e4navu oli see arv 29. juuni seisuga juba 2396. V\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6liste hulk on seega m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4henenud.<\/p>\n
Kui veel neli aastat tagasi, enne Venemaa sissetungi Ukrainasse tuli Eestisse palju hooajat\u00f6\u00f6lisi ka Valgevenest, siis sealt enam inimesi riiki ei lubata.<\/p>\n
Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin t\u00f5des, et iga marjakasvataja leiab oma t\u00f6\u00f6lised ise.<\/p>\n
“Meie ettev\u00f5tted kasutavad hooajat\u00f6\u00f6j\u00f5udu Ukrainast, Moldovast juba aastaid. Sealt ikkagi need inimesed tulevad nii, et keegi tuttav soovib tulla suveks lisa teenima v\u00f5i on kellegi sugulane,” r\u00e4\u00e4kis Strastin.<\/p>\n
“Inimesed liiguvad, keegi j\u00e4\u00e4b haigeks, m\u00f5ni suundub Kesk-Euroopasse, kus paremini makstakse. Tulevad j\u00e4lle uued inimesed, seda voolavust on p\u00e4ris palju ja on j\u00e4rjest raskem saada t\u00f6\u00f6j\u00f5udu,” lisas aiandusliidu juht.<\/p>\n
Oma osa on ka b\u00fcrokraatial ja piirangutel, lisas Strastin. S\u00f5da, viisareeglite muutused v\u00f5i transpordiprobleemid v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6j\u00f5u k\u00e4ttesaadavust kiiresti m\u00f5jutada.<\/p>\n
“Riik uurib julgeolekukaalutlustel j\u00e4rjest rohkem inimeste tausta. PPA soovib tihti lisaandmeid, mille hankimine on s\u00f5jaolukorra t\u00f5ttu raske. N\u00e4iteks koolide l\u00f5putunnistused, mida tuleb l\u00fchiajalise t\u00f6\u00f6 registreerimisel PPA-le esitada. Praegu tundub, et ajaks enne jaanip\u00e4eva, mil see p\u00f5hiline hulk t\u00f6\u00f6tajaid pidi kohal olema, hakkasid asjad ka sujuma. PPA-l l\u00e4ks menetlemine paremini kui aprillis-mais,” \u00fctles Strastin.<\/p>\n
Marjade korjeaken on l\u00fchike ning isegi m\u00f5nep\u00e4evane viivitus v\u00f5ib p\u00f5hjustada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kahjusid. Hooajat\u00f6\u00f6tajatele tuleb sageli tagada elamispind ja transport. See on lisakulu.<\/p>\n
Samas pole v\u00e4lismaine t\u00f6\u00f6j\u00f5ud p\u00f5llupidajatele eesm\u00e4rk omaette, vaid lahendus olukorras, kus kohalikke hooajat\u00f6\u00f6lisi ei leita piisavalt.<\/p>\n
“Meie inimest on raske leida. On kasvatajaid, kellel on pikaajalised kontaktid kohalikega ja nad on selle \u00fcle v\u00e4ga \u00f5nnelikud. Aga kui v\u00e4ljas on suur suvi, marjakasvatuses on hooaeg t\u00e4istuuridel ja iga hetke on vaja \u00e4ra kasutada, kus saaki korjata saab, eelistavad paljud randa minna ja tegeleda muude asjadega kui raske t\u00f6\u00f6 p\u00f5llul ning \u00e4rgata hommikul kell 4 v\u00f5is 5,” selgitas Strastin.<\/p>\n
Marjakorjamise t\u00f6\u00f6aeg on ebaregulaarne, s\u00f5ltudes ilmast. N\u00e4iteks 30-kraadise kuumaga korjatakse pigem hommikul ja \u00f5htul, mis ei sobi kokku Eesti inimese p\u00e4evar\u00fctmiga.<\/p>\n
\u00dcldiselt on marjasaak t\u00e4navu kesine, t\u00f5des Strastin. Kui suve algus t\u00f5otas head, siis praegu suurte vihmade j\u00e4rel p\u00f5llud upuvad ja marja k\u00e4tte ei saa.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu on Eestisse saabunud 2396 v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6list, kes leiavad rakendust peamiselt marja- ja k\u00f6\u00f6giviljap\u00f5ldudel. Viimastel aastatel on v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6liste hulk…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":228153,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,1207,1949,4262,159,158,262,23762],"class_list":["post-228152","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-india","tag-moldova","tag-ppa","tag-sport","tag-sports","tag-ukraina","tag-voortoojoud"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116919352955769818","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/228152","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=228152"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/228152\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/228153"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=228152"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=228152"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=228152"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}