Reformierakonna juhatus pakkus kuu aega tagasi v\u00e4lja, et eelarve puuduj\u00e4\u00e4ki peaks j\u00e4rgmisel aastal v\u00e4hendama nelja protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Rahandusministeeriumi s\u00f5nul t\u00e4hendaks see suurusj\u00e4rgus 400 miljoni euro ulatuses k\u00e4rpeid.<\/p>\n
Konkreetseid ettepanekuid pole seni reformierakondlastelt tulnud, kuidas see \u00fclesanne t\u00e4ita ning ka Eesti 200 on \u00f6elnud juba v\u00e4lja<\/a>, et sellises mahus k\u00e4rped pole m\u00f5istlikud ega reaalsed.<\/p>\n “Ma olin ka siis k\u00e4rpekrokodill, kui Eesti oli s\u00fcgavas finants- ja majanduskriisis 2007. ja 2008. aastal. Aga nende k\u00f5lavate s\u00f5nade taga ma ei n\u00e4e praegu \u00fchtegi konkreetset ettepanekut,” on n\u00e4iteks \u00f6elnud v\u00e4lisminister Margus Tsahkna.<\/p>\n Reformierakondlastest endised rahandusministrid Aivar S\u00f5erd ja Mart V\u00f5rklaev pakkusid n\u00fc\u00fcd siiski v\u00e4lja ka m\u00f5ned konkreetsed kohad, kust riik saaks raha kokku hoida.<\/p>\n Kahe rahvasaadiku m\u00f5tted on k\u00fcll sarnased, kuid mitte identsed. Kui k\u00f5ik m\u00f5tted kokku liita, annaks V\u00f5rklaeva ja S\u00f5erdi s\u00f5nul kokku hoida \u00fcle 100 miljoni euro. Seda, t\u00f5si, mitte k\u00fcll ehk kohe j\u00e4rgmisel aastal. See t\u00e4hendab, et Reformierakonna juhatuse j\u00e4rgmise aasta soovi t\u00e4itmiseks oleks vaja veel m\u00f5nisada miljonit eurot juurde leida.<\/p>\n Jutt k\u00e4ibki praegu eesk\u00e4tt k\u00e4rbetest \u2013 tulude suurendamisest r\u00e4\u00e4kides j\u00e4\u00e4vad m\u00f5lemad reformierakondlased oma jutus kiduraks. Kui j\u00e4tta v\u00e4lja Eesti 200 saadiku Tanel Teini eest veetud kaughasartm\u00e4ngumaksu langetus, mille m\u00f5lemad tagasi p\u00f6\u00f6raks.<\/p>\n “Ma ei arva, et me peaksime tegema uusi t\u00e4iendavaid suuri maksumuudatusi, vaid ma keskenduksin kokkuhoidudele,” \u00fctles \u00fcks endine rahandusminister.<\/p>\n “Ma v\u00f5in k\u00fcsida ka niimoodi, et miks me sellisesse olukorda j\u00f5udnud oleme,” \u00fctles aga teine endine rahandusminister enne kui j\u00e4tkas loeteluga maksudest, mida ei ole v\u00f5imalik t\u00f5sta.<\/p>\n Tartu s\u00fcdalinna kultuurikeskust pole praegu vaja<\/p>\n K\u00e4rbetest r\u00e4\u00e4kides \u00fctlesid m\u00f5lemad reformierakondlased aga, et riigil oleks m\u00f5istlik l\u00fckata edasi n\u00e4iteks riiklikult t\u00e4htsate kultuuriobjektide rajamine. Jutt k\u00e4ib siis nii Tartu s\u00fcdalinna kultuurikeskusest ehk Siurust, aga ka Tallinna filmilinnakust v\u00f5i Estonia ooperiteatri laiendusest.<\/p>\n Mart V\u00f5rklaev tuletas meelde, et Siuru ehitamine maksab prognoosi j\u00e4rgi ligi sada miljonit eurot<\/a>.<\/p>\n “Keerulistel aegadel saame ilma nendeta hakkama ja kui on j\u00e4lle head ajad, siis kasutame seda raha ja ehitame,” \u00fctles ta.<\/p>\n “Need on k\u00f5ik head ja toredad asjad. Aga me elame v\u00f5lgu, v\u00f5lg kasvab kiiresti ja j\u00e4tkusuutmatult ning meil tuleb praegu v\u00f5etud laenu tagasi maksta hiljem k\u00f5rgema intressiga v\u00f5etud laenuga,” s\u00f5nas aga Aivar S\u00f5erd.<\/p>\n V\u00f5rklaev: j\u00f5ukatele omavalitsustele ei pea nii palju raha minema<\/p>\n V\u00f5rklaev, kes varem on olnud ka Rae vallavanem, pakkus v\u00e4lja ka, et riik v\u00f5iks tulevikus j\u00f5ukamatele linnadele ja valdadele suunata natuke v\u00e4hem tulumaksuga kogutavast rahast. Ta selgitas, et j\u00f5ukates omavalitsustes kipuvad praegu sissetulekud tempokalt kasvama.<\/p>\n Linnad ja vallad saavad nimelt kindla protsendi oma elanike palgast enda eelarvesse. Kuna rikastes omavalitsustes, nagu Tallinnas, on palgad k\u00f5rgemad ja need t\u00f5usevad kiiremini, siis kasvab ka nende linnade ja valdade eelarve iga aasta hoogsamalt. V\u00f5rklaeva s\u00f5nul on selline s\u00fcsteem aga eba\u00f5iglane.<\/p>\n “Tallinn jagab tasuta asju ning teeb suhteliselt populistlikke otsuseid, mida teised omavalitsused ega riik endale lubada ei saa,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n V\u00f5rklaev r\u00e4\u00e4kis, et plaan ei ole Tallinnalt ega teistelt j\u00f5ukatelt linnadelt ja valdadelt eelarvet k\u00e4rpida. Pigem v\u00f5iks v\u00e4hendada veidi seda protsenti, mis neile palkadest laekub. See t\u00e4hendab, et j\u00f5ukate linnade ja valdade eelarved ei kahaneks, vaid nende tulevane kasv oleks lihtsalt aeglasem.<\/p>\n Tallinnalt v\u00f5iks v\u00f5tta mituk\u00fcmmend miljonit eurot<\/p>\n Endine rahandusminister selgitas, et j\u00f5ukamatesse piirkondadesse kolib nagunii inimesi juurde ja elanike palgad muudkui t\u00f5usevad. See t\u00e4hendab, et isegi kui riik annab neile palgakasvust v\u00e4iksema protsendi, laekub neile t\u00e4nu uutele maksumaksjatele ikkagi piisavalt raha ja nende tulubaas kokku ei kuku.<\/p>\n “Kui me m\u00f5nelt rikkamalt omavalitsuselt natuke edasiantavat tulumaksu v\u00e4hendame ehk nende tulubaas lihtsalt kasvab aeglasemalt, n\u00e4iteks Tallinnas, siis ei juhtu mitte midagi. Nad peavad m\u00f5ne tasuta asja v\u00f5ib-olla lihtsalt \u00e4ra l\u00f5petama ja elavad kenasti edasi,” \u00fctles V\u00f5rklaev.<\/p>\n V\u00f5rklaev r\u00e4\u00e4kis, et omavalitsuste eelarved kasvavad suurusj\u00e4rgus sada miljonit eurot aastas ning l\u00f5viosa sellest rahast l\u00e4heb j\u00f5ukatele omavalitsustele.<\/p>\n “Kas v\u00f5tta sealt \u00e4ra kolmandik v\u00f5i pool \u2013 seal tuleks juba t\u00f5sisemalt arvutada ja omavalitsustega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida. […] Arvan, et ainu\u00fcksi Tallinnast v\u00f5iks tulla rohkem kui paark\u00fcmmend miljonit eurot,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n Ettepanek: riigipalgaliste puhkus 28-p\u00e4evaseks<\/p>\n M\u00f5lemad riigikogulased \u00fctlesid, et pikas vaates tooks kokkuhoidu ka see, kui avalikus sektoris oleks t\u00f6\u00f6tajatel sama palju puhkep\u00e4evi nagu erasektoris. Ehk siis 28 kalendrip\u00e4eva.<\/p>\n Mart V\u00f5rklaev selgitas, et selliseid 35 puhkusep\u00e4evaga inimesi on Eestis umbes 130 000 ning need ei ole ainult ministeeriumides t\u00f6\u00f6tavad ametnikud, vaid suure osa moodustavad igasugused riigiettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6tajad. \u00a0<\/p>\n Ta r\u00e4\u00e4kis, et kui osal nendest inimestest oleks puhkus l\u00fchem, siis saaks osa t\u00f6\u00f6kohti koondada.<\/p>\n “Sama t\u00f6\u00f6 saaks \u00e4ra teha v\u00e4iksema arvu inimestega, sest kui on seitse p\u00e4eva v\u00e4hem puhkust, nagu tavalistel t\u00f6\u00f6inimestel, on t\u00f6\u00f6p\u00e4evi selle v\u00f5rra rohkem,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n Puhkusep\u00e4evade v\u00e4hendamise plaani arutati tegelikult juba kaks aastat tagasi kui V\u00f5rklaev oli veel rahandusminister. Toona k\u00e4is selle m\u00f5tte v\u00e4lja kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoda ning rahandusministeeriumi esialgsed arvutused n\u00e4itasid, et niiviisi hoiaks kokku v\u00e4hemalt 50 miljonit eurot.<\/p>\n P\u00e4rast V\u00f5rklaeva rahandusministriks saanud J\u00fcrgen Ligi oli sellele m\u00f5ttele k\u00fcll vastu, niisamuti nagu ka Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid.<\/p>\n