{"id":228478,"date":"2026-07-15T06:36:11","date_gmt":"2026-07-15T06:36:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/228478\/"},"modified":"2026-07-15T06:36:11","modified_gmt":"2026-07-15T06:36:11","slug":"tootamist-lubav-vanemapuhkus-voib-minna-algse-mottega-vastuollu-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/228478\/","title":{"rendered":"T\u00f6\u00f6tamist lubav vanemapuhkus v\u00f5ib minna algse m\u00f5ttega vastuollu | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Riikidevahelised v\u00f5rdlused kinnitavad, et Eesti vanemah\u00fcvitiste s\u00fcsteem on \u00fcks heldematest Euroopas ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka maailmas,&#8221; \u00fctleb Tallinna \u00dclikooli professor Allan Puur. Nii kestab tasustatud vanemapuhkus Eestis kuni 18 kuud, mille jooksul makstakse vanemah\u00fcvitist kuni \u00fcle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga ulatuses. Seejuures saab jagatavat vanemah\u00fcvitist taotleda nii t\u00f6\u00f6tav kui ka mittet\u00f6\u00f6tav isa.<\/p>\n<p>&#8220;Eesti vanemah\u00fcvitiste s\u00fcsteem on \u00fcks heldematest Euroopas ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka maailmas.&#8221;<br \/>&#8211; Allan Puur<\/p>\n<p>Tema juhendatav, nooremteadur Sanan Abdullayev, keskendus \u00fches oma doktorit\u00f6\u00f6 aluseks olevas uuringus just isa vanemah\u00fcvitise ja vanemapuhkuse kasutusele Eestis. Selleks anal\u00fc\u00fcsis ta koos Puuriga rahvastikuregistri ja meditsiinilise s\u00fcnniregistri andmeid aastatest 2004\u20132018.<\/p>\n<p>Uuringu valim h\u00f5lmas k\u00f5iki paare, kelle lapsed s\u00fcndisid uuringu h\u00f5lmatud aastatel, ja kelle puhul oli lapse isa registrisse kantud. &#8220;Leidsime, et isa vanemapuhkuse kasutamine s\u00f5ltus peamiselt vanemate sissetulekutasemetest ja nendevahelistest sissetulekute erinevustest,&#8221; toob nooremteadur v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Paindlik s\u00fcsteem v\u00f5imaldab skeemitada<\/p>\n<p>Alates 2004. aastast hakkas Eestis kehtima sissetulekup\u00f5hine vanemah\u00fcvitise s\u00fcsteem, mis korvas h\u00fcvitise saamise ajal t\u00e4ielikult vanemate varasema t\u00f6ise sissetuleku. Esimesed paar aastat p\u00e4rast reformi kasutas uut h\u00fcvitist ainult kaks protsenti isasid. Huvi kasvu h\u00fcvitise kasutamise vastu t\u00e4heldas Sanan Abdullayev alles alates 2007. aastast, mil isad said v\u00f5imaluse h\u00fcvitist kasutada juba alates lapse 70-p\u00e4evaseks saamisest. Varem oli see v\u00f5imalik alates lapse kuuekuuliseks saamisest.<\/p>\n<p>\u00dches 2000. aastate l\u00f5pu majanduslangusega v\u00e4henes veidi vanemah\u00fcvitist kasutanud isade hulk, mis aga taastus majanduse kosudes. &#8220;Uuringuga h\u00f5lmatud perioodi l\u00f5puks ehk aastal 2017 ulatus see 12 protsendini. Statistikaameti poolt avaldatud v\u00e4rskematel, 2024. aasta andmetel moodustasid isad jagatava vanemapuhkuse kasutajatest veidi alla 20 protsendi. Selle pika perioodi kohta on see suhteliselt v\u00e4ike t\u00f5us,&#8221; t\u00f5deb nooremteadur.<\/p>\n<p>&#8220;P\u00f5him\u00f5tteliselt kasutas isa t\u00f5en\u00e4olisemalt oma h\u00fcvitist siis, kui ta teenib oluliselt rohkem kui ema.&#8221;<br \/>&#8211; Sanan Abdullayev<\/p>\n<p>Uuringus huvitasid autoreid eesk\u00e4tt tegurid, mis m\u00f5jutasid isade otsust vanemah\u00fcvitist kasutada v\u00f5i kasutamata j\u00e4tta. K\u00f5ige olulisemaks otsust m\u00f5jutanud teguriks osutus isade sissetuleku suurus ema omaga v\u00f5rreldes. &#8220;P\u00f5him\u00f5tteliselt kasutas isa t\u00f5en\u00e4olisemalt oma h\u00fcvitist siis, kui ta teenib oluliselt rohkem kui ema,&#8221; toob Abdullayev v\u00e4lja. Sellisel juhul saab isa tihtilugu k\u00fcll h\u00fcvitist, ent t\u00f6\u00f6tab tegelikult edasi, samas kui ema j\u00e4\u00e4b lapsega koju.<\/p>\n<p>Sarnane tulemus on teada ka \u00fchest varasemast uuringust, kus \u00fcle poole vanemah\u00fcvitist saanud isadest j\u00e4tkas h\u00fcvitise saamise ajal t\u00f6\u00f6tamist. Abdullayevi v\u00e4itekirja teises uuringus leidis aga kinnitust, et koguni 70 protsenti \u00fche v\u00f5i kahe lapsega isadest sai vanemapuhkuse perioodil j\u00e4tkuvalt t\u00f6\u00f6tasu.<\/p>\n<p>Veelgi paindlikumaks muutus Eesti vanemah\u00fcvitise s\u00fcsteem 2018. aastal. Varem v\u00e4hendati h\u00fcvitise saamise ajal t\u00f6\u00f6tava vanema h\u00fcvitist teatud valemi j\u00e4rgi. N\u00fc\u00fcd aga tohtis vanem samal ajal teenida kuni pool h\u00fcvitise \u00fclempiirist ehk kolmekordsest keskmisest palgast.<\/p>\n<p>Muudatus t\u00e4hendas, et keskmist palka teeniva ja edasi t\u00f6\u00f6tava vanema h\u00fcvitist ei v\u00e4hendatud \u00fcldse. &#8220;T\u00f6\u00f6tukassa hiljutine anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et p\u00e4rast 2018. aastat lahkusid \u00fcsna paljud varem t\u00f6\u00f6tanud emad p\u00e4rast lapse s\u00fcndi vabatahtlikult t\u00f6\u00f6lt ja registreerisid end t\u00f6\u00f6tuks. Isad v\u00f5tsid aga samal ajal h\u00fcvitise v\u00e4lja,&#8221; kirjeldab Abdullayev.<\/p>\n<p>Allan Puuri s\u00f5nul soodustas uuringus ilmnenud k\u00e4itumismustrit kaks asjaolu. \u00dcks neist oli h\u00fcvitise saamise ja k\u00fcllalt suures mahus t\u00f6\u00f6tamise samaaegne v\u00f5imaldamine. Teine aga vanemah\u00fcvitise k\u00f5rge \u00fclempiir, mis ulatus kolmekordse keskmise palgani.<\/p>\n<p>&#8220;Pealtn\u00e4ha v\u00e4ikesed \u00fcksikasjad [&#8230;] m\u00e4ngivad inimeste ja perede k\u00e4itumise suunamisel m\u00e4rgatavat rolli.&#8221;<br \/>&#8211; Allan Puur<\/p>\n<p>Neist tingimustes oli perele sageli majanduslikult k\u00f5ige kasulikum, kui h\u00fcvitist kasutas isa, kes samal ajal j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6k\u00e4imist. &#8220;Kui madala sissetulekuga ema oleks h\u00fcvitise enda nimele v\u00f5tnud, oleks pere kogusissetulek olnud v\u00e4iksem. See ongi siinse olukorra peamine erip\u00e4ra ja seletus, miks just suure sissetulekuga isad on olnud Eestis vanemah\u00fcvitise keskmisest innukamad kasutajad,&#8221; osutab professor.<\/p>\n<p>Vanemah\u00fcvitise algne eesm\u00e4rk oli, et \u00fcks vanem saab lapse s\u00fcnni j\u00e4rel ajutiselt t\u00f6\u00f6tamisest loobuda, ilma et see t\u00e4hendaks perele sissetuleku v\u00e4henemist. Kuna s\u00fcsteem v\u00f5imaldas saada \u00fcheaegselt nii h\u00fcvitist kui ka t\u00f6\u00f6tasu, kasutas osa peresid seda sissetuleku ajutiseks suurendamiseks. &#8220;See on uuringu oluline tulemus, et isegi pealtn\u00e4ha v\u00e4ikesed \u00fcksikasjad, nagu see, kas ja mil m\u00e4\u00e4ral lubatakse samaaegselt t\u00f6\u00f6tada ja h\u00fcvitist saada, m\u00e4ngivad inimeste ja perede k\u00e4itumise suunamisel m\u00e4rgatavat rolli,&#8221; t\u00f5deb Puur.<\/p>\n<p>P\u00f5hjamaade eeskuju<\/p>\n<p>Uuringule tausta loomiseks v\u00f5rdlesid Sanan Abdullayev ja Allan Puur Eesti olukorda P\u00f5hjamaade omaga. N\u00e4iteks puudus Eestis uuritud ajavahemikul ehk aastatel 2004\u20132018 ainult isadele m\u00f5eldud puhkuseosa, mida ema kasutada ei saa. &#8220;P\u00f5hjamaades on see alates 1990. aastatest olemas ja seal tehtud uuringud on n\u00e4idanud, et see suunab isasid selle osa ulatuses rohkem puhkust v\u00e4lja v\u00f5tma,&#8221; v\u00f5rdleb Abdullayev.<\/p>\n<p>Samuti on P\u00f5hjamaade uuringutes n\u00e4ha, et k\u00f5rgema haridustasemega isad v\u00f5tavad oma vanemapuhkuse sagedamini v\u00e4lja. &#8220;Seda seletatakse t\u00f5siasjaga, et k\u00f5rgema haridusega isadel on egalitaarsemad ja v\u00e4hem traditsioonilised vaated lapsehoolduse jagamisele. Eestiski ilmnes seos hariduse ja isade puhkusev\u00f5tu vahel, kuid seose kandja oli t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral k\u00f5rgema haridusega isade suurem sissetulek. Sissetulekuga arvestamise j\u00e4rel me oma aineses haridustaseme ja isade puhkusev\u00f5tmise vahel enam seost ei leidnud,&#8221; v\u00f5rdleb nooremteadur.<\/p>\n<p>&#8220;Eestiski ilmnes seos hariduse ja isade puhkusev\u00f5tu vahel, kuid seose kandja oli t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral k\u00f5rgema haridusega isade suurem sissetulek.&#8221;<br \/>&#8211; Sanan Abdullayev<\/p>\n<p>Allan Puuri s\u00f5nul peaks vanemah\u00fcvitis v\u00f5imaldama \u00fchel vanemal t\u00f6\u00f6koormust t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt v\u00e4hendada, et sel ajal p\u00fchenduda lapse eest hoolitsemisele. Nagu \u00f6eldud, n\u00e4itas uuring, kuidas m\u00f5ni s\u00fcsteemi detail v\u00f5ib sellele eesm\u00e4rgile vastu t\u00f6\u00f6tada. &#8220;See annab materjali j\u00e4relem\u00f5tlemiseks, kas me t\u00f5esti tahame soodustada olukordi, kus n\u00e4iteks enne lapse s\u00fcndi t\u00f6\u00f6l k\u00e4inud ema on sunnitud end ravikindlustuse saamiseks p\u00e4rast lapse s\u00fcndi t\u00f6\u00f6tuna arvele v\u00f5tma, samal ajal kui isa t\u00f6\u00f6tab ning saab samal ajal ka vanemah\u00fcvitist,&#8221; arutleb ta.<\/p>\n<p>Kui uuritud ajavahemikus maksis riik uusi vanemah\u00fcvitisi kuni kolmekordse, siis alates 1. jaanuarist 2026 kuni kahekordse \u00fcle-eelmise aasta keskmise palga ulatuses. K\u00e4rbe riivas umbes 12 protsenti toetusesaajatest ehk umbes 3500 inimest aastas. Samas kaotas riik lisatulu teenimise piirangud. Kui teenitav tulu on lubatud piirm\u00e4\u00e4rast suurem, hakatakse vanemah\u00fcvitist v\u00e4hendama iga \u00fcle piirm\u00e4\u00e4ra teenitud kahe euro eest \u00fche euro v\u00f5rra.<\/p>\n<p>Edaspidi v\u00e4\u00e4riks Puuri s\u00f5nul p\u00f5hjalikumat uurimist 2020. aastal sisse seatud 30-p\u00e4evase ainult isale m\u00f5eldud isapuhkuse m\u00f5ju. &#8220;See on \u00fcsna populaarseks saanud ja tulevaste uuringute \u00fcks \u00fclesanne oleks l\u00e4hemalt vaadata, millist t\u00fc\u00fcpi isad seda v\u00f5imalust rohkem kasutavad,&#8221; t\u00e4psustab ta. Teiseks v\u00e4\u00e4riks professori hinnangul uurimist, milliseid takistusi isad vanemapuhkuse kasutamisel kogevad ning kuidas on isade vanemah\u00fcvituise v\u00f5tmise ja vanemapuhkuse kasutamise erinevad viisid seotud j\u00e4rgmiste laste s\u00fcnniga.<\/p>\n<p>Sanan Abdullayev ja Allan Puur avaldasid oma tulemused ajakirjas <a href=\"https:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1111\/spol.70066\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Social Policy &amp; Administration<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Riikidevahelised v\u00f5rdlused kinnitavad, et Eesti vanemah\u00fcvitiste s\u00fcsteem on \u00fcks heldematest Euroopas ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka maailmas,&#8221; \u00fctleb Tallinna \u00dclikooli&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":228479,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[16419,26,27,3298,37,33,35,34,36,31,32,21,17363,19460,23478,67009,28,29,19,25,28337,92080,3830,23,24,22,20,23479,21957,30],"class_list":["post-228478","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-allan-puur","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-demograafia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isa","tag-isad","tag-isapuhkus","tag-laps-lapsed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvastikuteadus","tag-sanan-abdullayev","tag-sundimus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanemahuvitis","tag-vanemapuhkus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116922612717272255","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/228478","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=228478"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/228478\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/228479"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=228478"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=228478"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=228478"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}