{"id":229,"date":"2025-09-20T15:01:13","date_gmt":"2025-09-20T15:01:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/229\/"},"modified":"2025-09-20T15:01:13","modified_gmt":"2025-09-20T15:01:13","slug":"professor-hariduslik-ebavordsus-saab-alguse-juba-koolikohtade-jagamisest-haridus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/229\/","title":{"rendered":"Professor: hariduslik ebav\u00f5rdsus saab alguse juba koolikohtade jagamisest | Haridus"},"content":{"rendered":"

Lauri hinnangul ei seisne k\u00fcsimus niiv\u00f5rd selles, kas lapsevanematele anda valikuvabadust. Hoopis olulisem on, kuidas korraldada koolikohtade jagamist l\u00e4bipaistvalt ja \u00f5iglaselt, et v\u00e4ltida haavatavate r\u00fchmade koondumist teatud koolidesse. Hiljaaegu p\u00e4lvis Lauri Euroopa Teadusn\u00f5ukogu alustava teadlase grandi, mille toel asub uurima, kuidas lapsevanemate koolivaliku kogemused kujundavad sedasama \u00f5iglustunnet ja vanemate poliitikaeelistusi.<\/p>\n

Poliitikutele meeldib r\u00e4\u00e4kida, et Eesti hariduss\u00fcsteem on v\u00f5rdne ja tugev. K\u00fcsin h\u00e4sti konkreetselt, kas Eestis on k\u00f5igil lastel v\u00f5rdsed v\u00f5imalused head haridust omandada?<\/p>\n

L\u00fchike vastus on, et minu arvates ei ole. Euroopa v\u00f5rdluses n\u00e4eb Eesti tegelikult \u00fcsna hea v\u00e4lja: meil on head tulemused ja ka p\u00e4ris hea seis madala haridusliku ebav\u00f5rdsuse seisukohalt. See t\u00e4hendab, et \u00fcldiselt ei ole erineva taustaga \u00f5pilaste \u00f5ppetulemuste vahed v\u00e4ga suured. Kui vaadata aga s\u00fcgavamalt, kuidas seda m\u00f5\u00f5detakse ja kas koolidevahelised erinevused on ikkagi nii v\u00e4ikesed, nagu v\u00e4idetakse, tuleb v\u00e4lja, et hariduslik ebav\u00f5rdsus on peidetult hiilinud meie \u00fchtluskooli juba p\u00e4ris pikka aega.<\/p>\n

Sellest minu uus uurimisprojekt suuresti t\u00f5ukuski. Kuigi meil on ukse peal silt \u00fchtluskool, siis v\u00e4ga paljude perede jaoks on kogemus midagi muud ning see on \u00fcsna frustreeriv. Kui oleme seadnud eesm\u00e4rgiks \u00fchtluskooli, kus lapsed k\u00e4ivad esimesest klassist alates kodul\u00e4hedases koolis, siis esimene k\u00fcsimus on, kas see on nii. Kui tuleb v\u00e4lja, et p\u00e4ris nii ei ole, on j\u00e4rgmine k\u00fcsimus, miks see nii ei ole ja kuhu see \u00fcllas idee kaob. Kolmas k\u00fcsimus on, mida siis teha \u2013 kas see on \u00fcldse probleem ja kui on, siis mis t\u00fc\u00fcpi probleem see on ja kuidas seda lahendada.<\/p>\n

Kirjutasin juba oma doktorit\u00f6\u00f6s k\u00fcmme aastat tagasi, et v\u00e4ga j\u00e4ik elukohaj\u00e4rgne koolis\u00fcsteem ei ole alati asjakohane. Vale oleks arvata, et see ei ole kihistav. See on kihistav lihtsalt teistel alustel ja isegi suuremal m\u00e4\u00e4ral kui lapsevanemate valikut soosiv s\u00fcsteem. Ambitsioonikad pered hakkavad v\u00e4ga varakult m\u00f5tlema, kus on head koolid. Kelle jaoks on see k\u00e4ttesaadav, kaaluvad sinna piirkonda kinnisvara soetamist.<\/p>\n

Me \u2013 ja ma pean silmas k\u00f5iki sotsiaalteadlasi, kes hariduse ebav\u00f5rdsust uurivad \u2013 ei jutlusta elukohaj\u00e4rgse kooli ainu\u00f5igsusest ega ka lapsevanemate valikuvabaduse problemaatilisusest. Pigem p\u00fc\u00fcame aru saada, mis on empiiriline fakt, milline on olukord t\u00e4na ja millist hariduskorraldust \u00fchiskond tegelikult vajab.<\/p>\n

Peame arvestama, et elukohaj\u00e4rgne kool mitte ainult ei kihista, eriti kui linnaruum on niigi segregeerunud, vaid see v\u00f5ib olla ka ebaadekvaatne n\u00e4iteks logistilistel ja pragmaatilistel p\u00f5hjustel. Seega pole niiv\u00f5rd k\u00fcsimus, kas lapsevanematele valikut v\u00f5imaldada, vaid pigem kuidas valikupoliitikat disainida ja ellu viia.<\/p>\n

Kas kodul\u00e4hedane kool on n\u00f5ukaaja j\u00e4\u00e4nuk?<\/p>\n

Tegelikult ei ole. V\u00e4ga suure pintsliga t\u00f5mmates v\u00f5ib \u00f6elda, et elukohal\u00e4hedase kooli p\u00f5him\u00f5te esimeses kooliastmes on paljudes riikides k\u00fcllaltki juurdunud, kuid selle roll on eri mudelites ja kooliastemetel erinev.<\/p>\n

V\u00f5imegi \u00f6elda, et Euroopa korraldab oma p\u00f5hikooli tasemel haridust laias laastus kahel viisil. On \u00fchtluskooli-t\u00fc\u00fcpi s\u00fcsteemid, kus elukohaj\u00e4rgsus on oluline kogu p\u00f5hikooli jooksul, nagu P\u00f5hjamaades ja Eestis, ja siis on r\u00f6\u00f6pmeline s\u00fcsteem (inglise keeles track system), mis on levinud Mandri-Euroopas.<\/p>\n

Ka seal on algkooli osa p\u00fc\u00fctud hoida h\u00e4sti \u00fchtlane, mis reeglina t\u00e4hendab v\u00e4ga j\u00e4ika elukohaj\u00e4rgsust, ilma et lapsevanematel oleks valikuv\u00f5imalusi. \u00dchel hetkel teeb aga \u00f5petaja esimese astme \u00f5pitulemuste p\u00f5hjal otsuse, millisesse harru \u00f5pilane edasi l\u00e4heb.<\/p>\n

Mandri-Euroopa riigid, n\u00e4iteks Saksamaa, on saanud selle eest p\u00e4ris palju nahutada. Lapsed jaotatakse erinevatesse harudesse juba p\u00e4ris varakult, umbes 11-aastaselt. M\u00f5ni haru viib suurema t\u00f5en\u00e4osusega \u00fclikooli, teine on aga selgelt t\u00f6\u00f6j\u00f5uturule suunatud. Sellel s\u00fcsteemil on kindlasti omad voorused, aga miinusena kihistab \u00f5pilasi sotsiaalmajandusliku tausta alusel. T\u00f6\u00f6j\u00f5uturule suunatud harusse satuvad pigem madalama ja \u00fclikooli harusse k\u00f5rgema sotsiaalmajandusliku taustaga perede lapsed.<\/p>\n

Triin Lauri Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Nagu te enne \u00fctlesite, siis meil on Eestis hariduses l\u00f5hed sees ja seda n\u00e4itavad ka mitmed uuringud. Kuidas v\u00f5i mis p\u00f5hjusel need l\u00f5hed tekkisid?<\/p>\n

\u00dcks koht, kus ebav\u00f5rdsus sisse tuleb, on see, kuidas koolikohti jagatakse. Koolikohtade jagamise poliitika ja praktika on meil piirkonniti erinev ning see on pikalt olnud kohaliku tasandi otsustada. See ei ole iseenesest halb, sest kohalik omavalitsus ongi koolihariduse korraldamise A ja O.<\/p>\n

Halb on aga see, kui igal piirkonnakoolil on \u00f5igus ise otsustada, kuidas ta oma koolikohad jagab \u2013 keda ta v\u00f5tab ja keda ei v\u00f5ta. See on vastuolus kaasaegse hea koolivaliku praktikaga, mis ei soosi p\u00f5hihariduse tasandil koolide \u00f5igust lapsi valida.<\/p>\n

\u00dcldiselt leitakse, et k\u00f5ik piirkonna koolid, ideaalis ka erakoolid, v\u00f5iksid oma kohti jagada \u00fchtses ja tsentraalses s\u00fcsteemis. See ei t\u00e4henda, et m\u00f5ni kool ei v\u00f5iks eelistada n\u00e4iteks tantsukallakuga lapsi ja teine robootikahuvilisi. Erisused v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da, aga s\u00fcsteem ise v\u00f5iks olla l\u00e4bipaistev ja tsentraalne. Muu hulgas v\u00f5iks olla sinna sisse kodeeritud kohustus mingi kvoodi alusel vastu v\u00f5tta ka piirkonna lapsi, n\u00e4iteks n\u00f5rgema sotsiaalmajandusliku taustaga, teise keeleruumiga v\u00f5i haridusliku erivajadusega lapsi. Selle eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida olukorda, kus haavatavamad grupid koonduvad k\u00f5ik \u00fchte kooli.<\/p>\n

Kui see juhtub, on hariduslikust ebav\u00f5rdsusest r\u00e4\u00e4kimine pealiskaudne ja sisut\u00fchi, sest selline koondumine taastoodab kihistumist. Haridus\u00f6konomistid on aastak\u00fcmneid tagasi selgeks teinud, et \u00f5pilane ei \u00f5pi ainult \u00f5petajalt, vaid ka kaaslastelt.<\/p>\n

\u00d5pitulemuste kujunemise juures on oluline roll kolmel komponendil: perekondlik taust, \u00f5petaja ja kaaslased. Kui juhtub, et k\u00f5ik need kolm komponenti on \u00fches klassiruumis k\u00f5ige n\u00f5rgemad, on neil \u00f5pilastel v\u00e4ga keeruline j\u00e4rele joosta teistele, kus on k\u00f5ik v\u00f5idukomponendid koos. See hakkabki hariduslikku ebav\u00f5rdsust taastootma. Mida kaugemale see areneb, seda kallim on riigil seda leevendada.<\/p>\n

Inimkapitali teooria \u00fctleb, et mida varem haridusliku ebav\u00f5rdsusega tegelema hakata, seda lihtsam on \u00fchildada efektiivsuse ja \u00f5igluse eesm\u00e4rke. N\u00e4iteks kui lasteaiar\u00fchma satub kaks n\u00f5rgema taustaga last, ei tule see suure t\u00f5en\u00e4osusega teiste \u00f5pilaste arengu arvelt. Kui hakata aga hariduse \u00fclemistel astmetel, n\u00e4iteks k\u00f5rgkoolis, v\u00e4ga j\u00f5uliselt tegelema n\u00f5rgemate j\u00e4releaitamisega, n\u00f5uab nende j\u00e4releaitamine juba lisaressurssi ja l\u00e4heb v\u00e4ga palju kallimaks.<\/p>\n

Maapiirkondade \u00f5petajad on mulle kinnitanud, et kuna suuremad ja paremad koolid on s\u00f5ela \u00e4ra teinud, tuleb neile igasuguseid \u00f5pilasi, mist\u00f5ttu on \u00f5petamine h\u00e4sti keeruline. Sul v\u00f5ib olla klassis paar v\u00e4ga andekat \u00f5pilast, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nund on ehk veidi aeglasemad v\u00f5i vajavad pidevalt j\u00e4rele aitamist. See j\u00e4llegi t\u00e4hendab, et kogu \u00f5petaja t\u00e4helepanu kulub nendele. Andekatega ei j\u00f5uagi tegeleda, mist\u00f5ttu ei saa ka nende t\u00e4it potentsiaali k\u00e4tte.<\/p>\n

Jah, loomulikult. Ka haridusstrateegilistes dokumentides on kirjas, et peaksime tegelema k\u00f5ikide erivajadustega, sealhulgas andekusega. Iga laps on eriline ja ideaalses maailmas peaks \u00f5petaja klassiruumis koos abi\u00f5petajatega, keda meil Eestis sageli polegi, suutma tabada iga \u00f5pilase vajadused ja vastavalt sellele oma \u00f5pet kohandama. Seal on neid, kellele tuleb anda keerukamaid \u00fclesandeid, ja neid, keda tuleb natuke j\u00e4rele aidata.<\/p>\n

Kui olukord on selline, nagu Eestis on juhtunud ning m\u00f5ned koolid peavad vastu v\u00f5tma k\u00f5ik piirkonna \u00f5pilased, aga teised ei pea ja neil on luksus valida v\u00e4lja motiveeritumad, on hariduslikku ebav\u00f5rdsust v\u00e4ga keeruline leevendada. Arenguseire Keskuse uuringud ja statistikaameti andmed n\u00e4itavad, et teatud piirkondades ei l\u00e4he 30\u201340 protsenti lastest oma elukohaj\u00e4rgsesse kooli.<\/p>\n

Kui sa oled lapsevanem, kes peab otsustama, kuhu kooli laps panna, siis see hirmutab. \u00dchelt poolt m\u00f5tled, et tahaksid panna lapse l\u00e4himasse kooli, sest see oleks m\u00f5istlik ja turvaline, aga kui paljud teised ei pane, tekivad lisahirmud. L\u00f5puks satud sotsiaalsesse l\u00f5ksu. See t\u00e4hendab olukorda, kus \u00fcksikisikute ratsionaalsed valikud viivad kollektiivselt irratsionaalse ja kahjuliku tulemuse tekkeni. Ehk siis sinu kui \u00fcksiku lapsevanema k\u00e4itumine oleks ratsionaalne ainult siis, kui ka teised lapsevanemad m\u00e4ngiksid kaasa ja tuleksid elukohaj\u00e4rgsesse kooli. Vastasel juhul tekib hirm, et karistad oma last, kui teised k\u00e4ituvad teisiti.<\/p>\n

Mina l\u00e4ksin esimesse klassi 25 aastat tagasi ja mind ei pandud samamoodi kodul\u00e4hedasse kooli, sest see kool oli tol ajal halva mainega. Tegin teises linna otsas asuvasse kooli katsed ja l\u00e4ksin sinna \u00f5ppima \u2013 25 aastat on m\u00f6\u00f6das ja mitte midagi ei ole muutunud.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Jah. Minu arvates olekski v\u00e4ga oluline, et me seda tunnistaksime. Lapsevanemate eelistused, valikud ja \u00f5pir\u00e4ndega seotud otsused on d\u00fcnaamilised ja vahel ka ennustamatud. Teame uuringutest, mis tegurid neid tavaliselt m\u00f5jutavad, aga l\u00f5puks v\u00f5ib see olla ka n\u00e4iteks mingi konkreetse kooli sulgemise v\u00f5i mittesulgemise otsusest tulenev identiteedik\u00fcsimus. Sa teed oma valikud hoopis sellest t\u00f5ukuvalt, ebaratsionaalselt.<\/p>\n

Sellep\u00e4rast ongi oluline selle d\u00fcnaamikaga arvestada, mitte seda piirata. Las lapsevanemad m\u00f5tlevad rahulikult l\u00e4bi ja teevad oma otsused, aga ideaalses maailmas on neil selleks ka v\u00e4ga hea informatsioon. Selle eeldusena on koolikohtade jagamine l\u00e4bipaistev ja toimub piirkonna l\u00f5ikes tsentraalselt. Lapsevanemal on siis pilt ees, mis valikud laual on, ja ka konkreetne lahendus, kuidas koolikohad ja pered kokku pannakse, on arusaadav. Lisaks on s\u00fcsteemi sisse disainitud see, et haavatavamad grupid ei koondu \u00fchte kooli kokku.<\/p>\n

Kas praegu ei ole koolikohtade jagamine l\u00e4bipaistev?<\/p>\n

Kohati on, kohati ei ole. Meil on v\u00e4ga v\u00e4he praktikaid, kus piirkonna koolikohad jagatakse tsentraalselt. Neid siiski on, n\u00e4iteks Tartus. Samas on ka palju reeglitega manipuleerimist \u2013 n\u00e4iteks elukohaga vusserdamised. Seega ei piisa vaid heast koolivalikukorraldusest, vaja on tegeleda ka vanemate hirmudega.<\/p>\n

Kui ma selle eelneva jutu n\u00fc\u00fcd kokku v\u00f5tan, siis lapsevanema seisukohast ei olegi selles midagi halba. Minu arvates ei tohiks seda kuidagi h\u00e4bim\u00e4rgistada. On v\u00e4ga arusaadav ja m\u00f5istlik, et lapsevanemad tahavad oma lapsele parimat. See viibki elu edasi. Ma arvan, et ei tohiks h\u00e4bim\u00e4rgistada isegi neid koole, kellel on v\u00f5imalus \u00f5pilasi valida. See on nende m\u00e4nguv\u00e4ljak ja nende jaoks on ratsionaalne k\u00e4itumine sealt parimad valida.<\/p>\n

Kritiseerida v\u00f5ib aga seda korraldust: kas riiklik v\u00f5i kohaliku omavalitsuse poliitika elluviimine on l\u00e4bipaistev, m\u00f5istlik ja l\u00e4htub parimatest praktikatest. \u00dcks oluline element selles oleks tunnistamine, et kehtiv praktika p\u00f5imib m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel m\u00e4\u00e4ral valikuid elukohal\u00e4hedusega ja seda juba alusharidusest alates, mist\u00f5ttu tuleks elluviimine ja sellega seotud tugi vastavaks muuta.<\/p>\n

Triin Lauri Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Muide, kuidas te enda lastele kooli valisite?<\/p>\n

See on alati keeruline k\u00fcsimus. Minu kolm last k\u00e4isid k\u00fcll k\u00f5ik elukohaj\u00e4rgses koolis, aga sellele m\u00f5istele peab jutum\u00e4rgid k\u00fclge panema. Elame piirkonnas, kus elukohaj\u00e4rgne kool oli \u00fcheksa kilomeetrit vales suunas. Elame ise Muuga-l\u00e4hedases Viimsis, mis on linnale oluliselt l\u00e4hemal, kui meie tookordne Haabneemes asuv elukohaj\u00e4rgne kool, samas kui mehega s\u00f5idame t\u00f6\u00f6le linna poole. See oli k\u00fcllaltki ebamugav olukord.<\/p>\n

Lapsed l\u00e4ksid aga kooli Viimsisse ja tol hetkel polnud seal ka sellist bussiliiklust nagu praegu. Kogukond leidis ise lahenduse: hakkasime t\u00e4navate ja naabrite kaupa lapsi kooli vedama, et logistikat natukenegi lihtsamaks teha.<\/p>\n

Siis, nagu ikka elus juhtub, ei kuula lapsed \u00fchel hetkel enam vanemate n\u00f5uandeid. K\u00f5ik lapsed otsustasid\u00a0\u00fchel hetkel Viimsi koolidest edasi minna ja l\u00e4ksid g\u00fcmnaasiumisse linnakoolidesse. M\u00f5neti andis sellele t\u00f5uke seegi, et elasime vahepeal aasta aega Eestist eemal. V\u00e4iksemad lapsed olid kaasas ja pidid vahepeal Inglismaal koolis k\u00e4ima. Nii on tulnud juurde ka natuke sunnitud koolivalikuid. Praeguseks on kaks last \u00fclikoolis ja \u00fcks k\u00e4ib veel koolis.<\/p>\n

Kuidas vanemate haridustase ja majanduslik sissetulek m\u00f5jutab l\u00f5puks seda, kui edukad lapsed koolis on? \u00d5htuleht<\/a> vaatas 2023. aastal, milline on konkreetses koolis vanemate sissetulek, ja k\u00f5rvutas seda laste eksamitulemustega. Ilmnes, et meil on rikaste koolid ja on vaeste laste koolid. Koolid, mis paistavad silma vanemate sissetulekutega, on needsamad, kus \u00f5pilased koguvad riigieksamitel teistest rohkem punkte.<\/p>\n

Kui ma ei eksi, t\u00f5ukus see \u00d5htulehe artikkel raportist<\/a>, mida tegime Arenguseire Keskusele koost\u00f6\u00f6s kolleegidega: Kaire P\u00f5der, Simona Ferraro, Andre Veski ja mina. Meil telliti p\u00f5hikoolide eluj\u00f5ulisuse ja t\u00f5hususe hindamine. Selleks pidime vaatama, millised on tulemused Eesti eri p\u00f5hikoolides ja mis on sisendid, millest see tulemus tekib. Sisendeid oli erinevaid, n\u00e4iteks \u00f5petajate kvalifikatsioon. Haridus\u00f6konoomika asjatundjatena teadsime, et v\u00e4ga oluline komponent on ka \u00f5pilaste perekondlik taust.<\/p>\n

Endalegi suure \u00fcllatusena n\u00e4gime andmetest, kui suured on erinevused koolide keskmistes lapsevanemate palkades. Koolide keskmiste sissetulekute erinevused olid peaaegu neljakordsed. Ma r\u00f5hutan, et see oli koolide keskmine, kust olid \u00e4\u00e4rmused juba v\u00e4lja taandatud, nii et see oli v\u00e4ga \u00fcllatav.<\/p>\n

See on ka n\u00e4ide sellest, et kuigi PISA on endiselt n\u00e4idanud, kuidas meil l\u00e4heb k\u00fcllaltki h\u00e4sti \u2013 olgugi et hariduslik ebav\u00f5rdsus Eestis s\u00fcveneb, mitte ei v\u00e4hene \u2013, ei anna v\u00f5ib-olla need asjad, mida PISA uuring perekondliku taustan\u00e4itajatena m\u00f5\u00f5dab, tegelikku olukorda v\u00e4ga h\u00e4sti edasi. Seal vaadatakse n\u00e4iteks lapsevanemate haridustaset ja me oleme statistika j\u00e4rgi v\u00e4ga haritud rahvas, aga ka koduse raamatukogu suurus on meil keskmisest suurem.<\/p>\n

Triin Lauri Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kas koduse raamatukogu suurus on \u00fcldse adekvaatne tegur, mida hinnata? T\u00e4nap\u00e4eval ei pruugi inimesed enam f\u00fc\u00fcsiliselt raamatuid osta, aga see ei t\u00e4henda, et nad ei loe. V\u00f5ib-olla nad loevad e-raamatuid.<\/p>\n

Sotsioloogias on see k\u00fcllaltki adekvaatne, aga e-raamatute t\u00f5ttu peame kindlasti selle m\u00f5\u00f5dikuga t\u00f6\u00f6tama, et see oleks adekvaatsem. Lisaks on meil N\u00f5ukogude p\u00e4rand, kus raamatud olid m\u00f6\u00f6bliesemed. Kui minu k\u00e4est oleks koolis k\u00fcsitud, kui palju mul kodus raamatuid on, oleksin ma vastanud: “appi, v\u00e4ga palju”. K\u00f5ikidel mu klassikaaslastel olid samamoodi \u00fchesugused riiulid ja raamatud. T\u00e4nap\u00e4eva laste kohta n\u00e4itab see midagi, aga siiski mitte v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n

Kui me saime n\u00e4idata sissetulekute erinevust koolide kaupa, olid need erinevused aga tohutult suured. See n\u00e4itab, et tegemist pole ainult regionaalse ebav\u00f5rdsusega ning kaugetes maapiirkondade koolides on sotsiaalmajanduslikult kehvem seis, mis peegeldab meie regionaalpoliitikat. Ei, ka Tallinna sees on v\u00e4ga suured erinevused. Meil k\u00e4ib \u00fchtluskooli sildi all k\u00fcllaltki suur siblimine. Otsisin s\u00f5na, mis ei oleks sildistav, tahtsin \u00f6elda tr\u00fcgimine, aga see on ilmselgelt p\u00fc\u00fcdlus oma elukohaj\u00e4rgsest koolipuurist v\u00e4lja saada.<\/p>\n

See on m\u00f5neti \u00fcllatav, sest meil on koolid ju \u00fchtlaselt k\u00fcllaltki head. Tekib k\u00fcsimus, miks on lapsevanematel nii suur surve p\u00fcrgida kuskile mujale. Teisalt, nagu enne r\u00e4\u00e4kisime, v\u00f5ib siin olla m\u00e4ngus hirm. Kui mina ei p\u00fcrgi, j\u00e4\u00e4n siia \u00fcksi ja teised k\u00f5ik l\u00e4hevad \u00e4ra. See on v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4mise hirm. Sa jooksed teistega kaasa, sest tundub, et sinu tutvus-, naabrus- ja s\u00f5pruskonnas k\u00f5ik p\u00fcrgivad kuskile mujale. See v\u00f5ib olla ka s\u00f5pruskonna surve.<\/p>\n

Aga see, mida te k\u00fcsisite \u00d5htulehe n\u00e4itel… Klaariks selle \u00e4ra. See, et me n\u00e4itasime matemaatika tulemuste erinevust sissetulekute l\u00f5ikes, ei n\u00e4idanud kausaalsust. Me ei n\u00e4idanud, kuidas k\u00f5rgem sissetulek teeb lapsed matemaatikas tugevamaks, vaid lihtsalt seda, et nendes koolides, kus lapsevanemate sissetulekud on k\u00f5rgemad, on ka matemaatika tulemused k\u00f5rgemad.<\/p>\n

Samas see ju n\u00e4itab, kuidas nad saavad n\u00e4iteks era\u00f5petajaid palgata, et paremini eksamiteks valmistuda.\u00a0<\/p>\n

Esiteks n\u00e4itab see, et nad saavad sinna kooli sisse, ja see on t\u00e4iesti selgelt seotud perekondliku taustaga. Isegi kui koolil on nn avatud vastuv\u00f5tt ehk see ei v\u00f5ta vastu elukohaj\u00e4rgselt, vaid katsetega, annab tugevam taust eeliseid.<\/p>\n

Nagu te ise \u00fctlesite, on katseteks ettevalmistamine, era\u00f5petajate palkamine ja lapse s\u00f5idutamine sellistele peredele lihtsam ja ka nende sotsiaalses hierarhias allakukkumise hirm on suurem, mist\u00f5ttu nad on motiveeritud seda tegema. Kui seal peaks olema lisaks mingi elukohaj\u00e4rgsuse kriteerium, on tugevama taustaga peredel sinna kinnisvara ostmine lihtsam. Seal on nii palju asju, mis annavad nendele lastele eelise.<\/p>\n

Mis on selle pikem m\u00f5ju \u00fchiskonnale, kui k\u00f5igil ei ole haridusele v\u00f5rdset ligip\u00e4\u00e4su? Mis siis juhtub?<\/p>\n

Nii sotsioloogid kui ka haridus\u00f6konomistid on sama meelt, et haridusel on inimeste elukaare m\u00f5jutamisel v\u00e4ga oluline roll. Varajase ehk algkooli- ja p\u00f5hikooli taseme haridusliku kihitumise otsene m\u00f5ju ongi see, et haridus ei t\u00e4ida enam oma \u00fclesandeid. Me ootame hariduselt pigem erinevuste \u00fchtlustamist ja h\u00fcppelaua andmist eluks. Kui haridus on aga ebav\u00f5rdne ja taastoodab ebav\u00f5rdsust, siis see seda ei tee.<\/p>\n

Haridusel on laias laastus kaks suurt \u00fclesannet: majanduslik ehk ettevalmistus t\u00f6\u00f6turuks ja sotsiaalne ehk inimeste ettevalmistamine heaks kodanikuks, lapsevanemaks ja \u00fchiskonnaliikmeks. Kui nii sotsiaalsed kui ka majanduslikud haridustulemused on juba varastes haridusastmetes erinevad \u2013 ehk haridus mitte ei kompenseeri kodusest taustast tulenevaid puuduj\u00e4\u00e4ke, vaid v\u00f5imendab neid, on see igatpidi \u00fchiskonnale halb.<\/p>\n

Riigiteadlasena olen mina vaadanud rohkem seda, kuidas see viib poliitilise polariseerumiseni. Akadeemilisest kirjandusest on \u00fcha enam teada, et haridus on uus poliitiline l\u00f5he. Piltlikult \u00f6eldes: kui sina \u00fctled, mis haridus sul on, siis mina \u00fctlen, keda sa valid. See ennustab valikuid v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n

Kas Eestis ka?<\/p>\n

Eestis veel v\u00e4ga h\u00e4sti ei ennusta, aga natuke juba k\u00fcll. J\u00f5ulisemalt on seda n\u00e4ha kaheparteis\u00fcsteemides, nagu Ameerika \u00dchendriikides ja Inglismaal. Sinna juurde on tekkinud palju kirjandust, mis p\u00fc\u00fcab aru saada, mis t\u00e4pselt selle hariduse ennustusv\u00f5ime taga\u00a0on.<\/p>\n

Kas m\u00e4rk sellest, et sul on kraad, annab signaali turule ja seel\u00e4bi paremaid v\u00f5imalusi? V\u00f5i muudab k\u00f5rghariduse omandamine midagi inimese m\u00f5tlemises ja arusaamades, mis paneb ta teatud viisil valima? V\u00f5i on asi selles, et k\u00f5rghariduse institutsioon on juba k\u00e4tte saanud need inimesed, kellel olidki varasemalt teatud eelistused? Seda musta kasti, kumbapidi see kausaalsus t\u00e4pselt on, pole veel v\u00e4ga h\u00e4sti lahti harutatud.<\/p>\n

Triin Lauri Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ja seda te asutegi hiljuti saadud miljonigrandi toel uurima?<\/p>\n

Just. Teame sotsioloogiliselt juba \u00fcsna h\u00e4sti, kuidas haridus m\u00f5jutab lapse elukaart, t\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi ja elus edenemist. Me ei tea aga v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas lapsevanemate hariduspoliitika kogemus \u2013 see pinge ja surve leida oma lapsele \u00f5ige koolikoht ja tagada talle ligip\u00e4\u00e4s heale haridusele \u2013 m\u00f5jutab lapsevanema enda v\u00e4\u00e4rtushinnanguid.<\/p>\n

Mind huvitab, kas koolivalikupoliitika kogemus m\u00f5jutab ka lapsevanema \u00f5iglusarusaamu. N\u00e4iteks arusaama sellest, kas Eesti hariduss\u00fcsteem on meritokraatlik: kas on nii, et kes pingutab ja on tubli, sellele avanevad k\u00f5ik uksed. V\u00f5i on meil ikkagi nii, et sul peab olema tugev taust, sa pead liikuma \u00f5iges seltskonnas, tundma m\u00e4ngureegleid, tulema \u00f5igest perekonnast ja kuuluma sotsiaalv\u00f5rgustikku, mis jagab nippe, kuidas koolivaliku praktikates l\u00e4bi l\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Loomulikult ei puuduta see k\u00f5iki lapsevanemaid ja suur osa on valmis elukohaj\u00e4rgse kooli v\u00f5imalustega leppima. See on aga juba ise halb, sest see erinevus valikaktiivsuses on ka paljuski sotsiaalse tausta poolt m\u00e4\u00e4ratud. Just seda me uurimegi.<\/p>\n

Kuidas midagi sellist \u00fcldse uurida saab?<\/p>\n

See on arvatavasti \u00fcks p\u00f5hjus, miks see raha mulle anti. Seda ongi v\u00e4ga keeruline uurida ja see Euroopa grant ongi just sellistele riskantsetele projektidele. K\u00f5ik n\u00f5ustuvad, et haridus on oluline teema ja lapsevanemad on \u00fcha \u00e4revamad, kas nad ikka leiavad oma lapsele parima kooli, mis kasvatab nii panuseid kui ka eba\u00f5nnestumisi.<\/p>\n

Inimesed saavad aru, et see on t\u00e4htis teema, sest lapsevanemaid valdavad nende kogemustega seoses v\u00e4ga suured emotsioonid, sealhulgas seoses suhetega oma riigi v\u00f5i kohaliku omavalitsusega seotud avalike h\u00fcvedega. Samas m\u00f5istetakse, et seda poliitika tagasiside efekti on \u00fcsna raske k\u00e4tte saada ehk seda, kuidas kogemus peegeldub tagasi minu edasistesse poliitilistesse valikutesse ja \u00f5iglusarusaamadesse.<\/p>\n

Kombineerime k\u00fcsitluseksperimenti, mis on disainitud k\u00e4tte saama neid peidetud ja varjatud hoiakuid. Vahel me ei tunnista mingeid hoiakuid endalegi. Eriti kui minul on lapsele koolikoha otsimisega h\u00e4sti l\u00e4inud, v\u00f5in kannatada privileegipimeduse k\u00e4es ja m\u00f5elda, et kui mina sain hakkama, saavad ka k\u00f5ik teised. Siis juhtub see, et laiendatakse oma kogemus kogu s\u00fcsteemile.\u00a0<\/p>\n

On ka vastupidi: kui sa oled lapsevanem, kellel ei l\u00e4he nii h\u00e4sti, mis see sinuga teeb. Kas tajud, et kukkusid l\u00e4bi, v\u00f5i m\u00f5tled, et tegid k\u00f5ik, aga s\u00fcsteem on eba\u00f5iglane?<\/p>\n

Neid k\u00fcsimusi on inimestel endal sageli raske s\u00f5nastada v\u00f5i iseenda kogemust ja kogu s\u00fcsteemi olemust eristada. K\u00fcsitluseksperimendid on disainitud nii, et kavalate ja peenete meetoditega saab k\u00e4tte inimese \u00f5iglusarusaamad: kuidas ta oma kogemust m\u00f5testab ja kas ta laiendab seda kogu \u00fchiskonnale.<\/p>\n

See on kvantitatiivne pool. Lisaks on meil suur ja tore kvalitatiivne, t\u00f5lgendav pool, kus me r\u00e4\u00e4gime hiljutise kogemusega lapsevanematega kvalitatiivsete intervjuude kaudu. L\u00e4heme veelgi edasi: uurime sotsiaalmeedia v\u00f5rgustikke, kust lapsevanemad infot saavad. Vaatame, mismoodi seal koolivalikust r\u00e4\u00e4gitakse, kas see toetab neid ja kas need v\u00f5rgustikud on avatud k\u00f5igile v\u00f5i pigem suletud.<\/p>\n

Nii et meil on statistiliselt peened t\u00f6\u00f6v\u00f5tted kombineeritud t\u00f5lgendava l\u00e4henemisega, kus proovime m\u00f5ista, kuidas lapsevanemad ise oma kogemusi selgitavad ning millised on suhtlusv\u00f5rgustike m\u00f5jud nendele.<\/p>\n

Kui lootusrikas te selle osas olete, et sellest t\u00f6\u00f6st p\u00e4riselt ka kasu on? Olles \u00fcsna palju haridusteadlastega r\u00e4\u00e4kinud, \u00f6eldakse ikka, et riik tellib pidevalt igasuguseid uuringuid, aga neist ei ole v\u00e4ga tolku, sest neid tulemusi ei rakendata. Nii ongi mingid probleemid juba vaat et aastak\u00fcmneid muudkui kedranud.<\/p>\n

Ma olen selle koha pealt, et meid kuulda v\u00f5etakse, k\u00fcllaltki optimistlik. \u00dchest k\u00fcljest on olemas head praktikad mujal maailmas. See ei ole Eesti-spetsiifiline probleem, et lapsevanemad on ambitsioonikad ja m\u00f5istavad, et koolikoha valik on lapse tuleviku seisukohalt v\u00e4ga oluline. Seet\u00f5ttu areneb teadmine valikupoliitikate m\u00f5istlikust rakendamisest \u00fcsna kiiresti.<\/p>\n

Me oleme oma uuringutega ka ise viimase k\u00fcmne aasta jooksul andnud n\u00f5u nii lasteaedadele kui ka kohalikele omavalitsustele, kuidas kohti jagada. Ka haridus- ja teadusministeeriumiga on meil p\u00e4ris hea koost\u00f6\u00f6 olemasolevate praktikate paremaks muutmisel. Olen samas n\u00f5us, et poliitikamuudatuste elluviimine on keeruline, sest meil on autonoomsed kohalikud omavalitsused ja koolid. See on paljuski ka veenmise, r\u00e4\u00e4kimise ja selgitamise k\u00fcsimus.<\/p>\n

Triin Lauri Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kas koolid peaksid \u00fcldse nii autonoomsed olema?<\/p>\n

Koolid ja \u00f5petajad peaksid olema autonoomsed \u00f5petamisk\u00fcsimustes, aga just korralduslikes k\u00fcsimustes peaks see olema kureeritud autonoomia. Koolivaliku praktika puhul, ja seda eriti p\u00f5hihariduse tasandil, peaks see olema kindlasti tsentraalne ja kureeritud. Sul on autonoomsus \u00f6elda, mis on su kooli profiil ja milliseid lapsi sa eesk\u00e4tt otsid, aga koolikohtade jagamine peaks olema tsentraliseeritud.<\/p>\n

Olen siiski optimistlik, sest arvan, et suudame poliitikakujundajaid m\u00f5jutada. Haridus- ja teadusministeerium ning kohalikud omavalitsused juba r\u00e4\u00e4givad nendel teemadel \u00fcsna palju. See teema k\u00f5netab neid.<\/p>\n

Muidugi ei oleks ma sotsiaalteadlane, kui ma ei tunnistaks, et poliitika elluviimine s\u00f5ltub v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral ka laiematest sotsiaalsetest protsessidest. Ka sellest, milline on laiem arusaam sellest, milline on hea kool ja m\u00f5istlik valikupraktika. Selleks, et neid kujunemisprotsesse m\u00f5ista, on vaja minna s\u00fcgavamale ning lisaks praktilistele soovitustele uurida ka inimeste \u00f5iglusarusaamu ja poliitika tagasiside efekt: kuidas koolikohtade jagamise kogemus m\u00f5jutab meie uskumusi.<\/p>\n

Siin on oluline punkt seotud meritokraatia uskumuste kriitikaga, mis on viimastel aastatel populaarsust kogunud. Oleme justkui lollitatud uskumusest, et kui inimesed usuvad paradoksaalselt \u00fcha rohkem meritokraatiasse isegi olukorras, kus \u00fchiskond on v\u00e4ga ebav\u00f5rdne, tekib k\u00fcsimus: miks nad on selle ebav\u00f5rdsuse suhtes pimedad?<\/p>\n

K\u00fcsin natuke sedasama k\u00fcsimust, aga klausliga. Minu arvates on tore, et inimesed usuvad meritokraatiasse, sest see on edasiviiv ja pingutama kutsuv uskumus. Arusaam, et meritokraatia saab toimida ainult siis, kui m\u00e4nguv\u00e4ljak on tasandatud, tundub olevat aga see, mis vahel m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n

See pinge meritokraatia uskumuse ja arusaama vahel, et hea haridus peab olema v\u00f5rdselt k\u00e4ttesaadav, peaks olema tasakaalus. \u00dcks ei tohiks tulla teise arvelt. On palju t\u00f5endeid selle kohta, et mida ebav\u00f5rdsem on \u00fchiskond, seda enam usutakse meritokraatiasse, mis on m\u00f5neti paradoksaalne. Sellised paradoksid on sotsiaalteadlastele \u00fclihuvitavad.<\/p>\n

L\u00f5petuseks, kui te oleksite haridusminister, mis te \u00fche asjana \u00e4ra teeksite v\u00f5i millise probleemi esimesena lahendaksite?<\/p>\n

Ma pean \u00fctlema, et minu arvates on meie haridusministrid tegelikult v\u00e4ga tublid. Ma vaatan, imetlen ja tunnen neile kaasa. Haridusteemadega tegelemine on natuke nagu sotsiaalteadusega tegelemine \u00fcldiselt: inimene t\u00e4navalt tajub, et tal on sellel teemal h\u00e4sti palju \u00f6elda, mis on iseenesest tore. Seej\u00e4rel peab lihtsalt natuke rohkem seletama, kus on teaduslik arusaam ja kus tavaarusaam v\u00f5i isiklik kogemus.<\/p>\n

Ma arvan, et Eestis on praegu v\u00e4ga kriitiline \u00f5petajate l\u00e4bip\u00f5lemise k\u00fcsimus. Minu projekt k\u00fcll otseselt sellega ei tegele, aga lapsevanemad m\u00e4ngivad \u00f5petajate l\u00e4bip\u00f5lemises v\u00e4ga suurt rolli. Esimese asjana vaataksin kriitiliselt \u00fcle, kas oleme piisavalt taganud, et kool ja koolijuht puhverdaksid lapsevanemate surve \u00e4ra, nii et see ei j\u00f5uaks iga \u00f5petaja mobiiltelefoni, kirjakasti ja s\u00f5numitesse. Mulle tundub, et see on \u00fcks asi, mis \u00f5petajat v\u00e4ga palju l\u00e4bi k\u00fcpsetab.<\/p>\n

J\u00e4llegi, ma ei taha \u00f6elda, et see oli ideaalne, aga r\u00e4\u00e4gin natuke oma kogemusest Inglismaa koolis, kus mu toona \u00fcheksa- ja kolmeteistaastane laps k\u00e4isid. \u00dcheksa-aastase pidin k\u00e4ek\u00f5rval kooli viima, sest seal \u00fchiskonnas ei tohtinud ta \u00fchtegi sammu \u00fcksinda teha. See on halb. Eestis on tore, et lapsed on iseseisvad.<\/p>\n

Mis puudutas \u00f5petajaga suhtlemist, oli mul v\u00f5imalus \u00f5petajaga r\u00e4\u00e4kida k\u00fcmme minutit, kui lapse hommikul \u00fcle andsin, ja k\u00fcmme minutit, kui ta p\u00e4rastl\u00f5unal k\u00e4tte sain. Kui nende l\u00fchikeste hetkede jooksul hakkasid lapsevanemad \u00f5petajat varrukast sikutama, et midagi k\u00fcsida, ei vaadatud sellele h\u00e4sti, sest \u00f5petaja \u00fclesanne oli keskenduda lastele. Kui sul oli midagi \u00f6elda, pidid tegema seda l\u00e4bi kantselei: v\u00f5tma \u00fchendust kooli infolauaga, kurtma oma muret ja siis leiti sulle lahendus.<\/p>\n

Seal siis sellist Stuudiumi v\u00f5i e-kooli s\u00fcsteemi \u00fcldse ei ole nagu meil Eestis? Mulle tundub, et see on \u00f5petajaga \u00fchenduse v\u00f5tmise teinud h\u00e4sti lihtsaks ja tekitabki tunde, et \u00f5petaja on igal hetkel olemas.<\/p>\n

Seal ei olnud jah tol hetkel (2019\/2020) sellist s\u00fcsteemi. Ma ei taha \u00f6elda, et see oli ideaalne lahendus, aga seal oli v\u00e4ga tegeletud sellega, et lapsevanemad ei saa \u00f5petajale v\u00e4ga lihtsalt ligi. Kord aastas oli arenguvestlus, kus sai pikemalt suhelda. Olid need minu mured, mis olid, aga lastele meeldis seal koolis\u00fcsteemis v\u00e4ga.<\/p>\n

Triin Lauri Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lauri hinnangul ei seisne k\u00fcsimus niiv\u00f5rd selles, kas lapsevanematele anda valikuvabadust. Hoopis olulisem on, kuidas korraldada koolikohtade jagamist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":230,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,409,37,33,35,411,34,36,31,32,406,414,21,416,405,413,412,28,29,415,19,408,417,25,407,23,24,410,22,20,30],"class_list":{"0":"post-229","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ebavordsus","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eliitkoolid","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-haridus","20":"tag-hariduslik-ebavordsus","21":"tag-headlines","22":"tag-kodulahedane-kool","23":"tag-kool","24":"tag-koolijuht","25":"tag-koolikohad","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-miljonigrant","29":"tag-news","30":"tag-opetajad","31":"tag-opetajate-labipolemine","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-tallinna-ulikool","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-triin-lauri","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=229"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/230"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=229"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=229"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=229"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}