{"id":229175,"date":"2026-07-16T04:22:10","date_gmt":"2026-07-16T04:22:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/229175\/"},"modified":"2026-07-16T04:22:10","modified_gmt":"2026-07-16T04:22:10","slug":"eurovisiooni-voiduloo-umber-kaiv-vaidlus-ahvardab-raskendada-laste-muusikaopet-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/229175\/","title":{"rendered":"Eurovisiooni v\u00f5iduloo \u00fcmber k\u00e4iv vaidlus \u00e4hvardab raskendada laste muusika\u00f5pet | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Harju maakohtusse j\u00f5udis juba 2024. aasta juulis kohtuasi, mis puudutas 2023. aastal Eesti Filmi Instituudi (EFI) korraldatud Eesti filmi- ja teleauhindade galat, kus Tanel Padar ja Dave Benton esitasid 2001. aasta Eurovisiooni v\u00f5idulugu &#8220;Everybody&#8221;.<\/p>\n<p>Galal otsustati t\u00e4nada elut\u00f6\u00f6preemiaga telere\u017eiss\u00f6\u00f6r Juhan Paadamit, kes oli Eurovisiooni lauluv\u00f5istluse peaprodutsent kui Eesti 2001. aastal v\u00f5itis ja 2002. aastal, kui Eesti lauluv\u00f5istlust korraldas.<\/p>\n<p>Sestap leidis ka gala produtsent ja loovjuht Ken Matsalu, et selle auhinna eel v\u00f5iks olla \u00fcllatusesinejad Eestile 2001. aastal Eurovisiooni v\u00f5idu toonud Padar ja Benton.<\/p>\n<p>EFI taotleski esitamiseks lihtlitsentsi, kuid loo viisi autor leidis, et tegemist ei ole mitte originaalloo esitusega, vaid et lugu k\u00f5las muudetud ja t\u00f6\u00f6deldud kujul.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/eeter.err.ee\/1608948823\/galerii-ja-video-tanel-padar-ja-dave-benton-andsid-everybodyle-uue-hingamise\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Oma silmaga vaadates<\/a> v\u00f5ib veenduda, et teose algosas k\u00f5labki n-\u00f6 sissejuhatusena b\u00e4ndi Earth, Wind and Fire loo &#8220;In the Stone&#8221; algus, mis hageja s\u00f5nul moodustas looga terviku. Must ja ta esindaja n\u00e4gid aga muutusi mujalgi.<\/p>\n<p>&#8220;Nelja meessoost taustalaulja asemel oli kaks naissoost taustalauljat (mis t\u00f5i kaasa harmoonia muutuse); loo tempo oli teine, sest selle algus (intro) oli aeglasem ja keris seni, kuni j\u00f5udis alles esimeseks salmiks \u00f5ige temponi; originaalloos on teises salmis v\u00e4ga oluline viiulipartii, mis puudus; loo l\u00f5pus oli klaveripartii, mis oli muudetud nootide ja vale r\u00fctmiga.&#8221;<\/p>\n<p>Selleks instituut hagejalt aga eraldi n\u00f5usolekut ei k\u00fcsinud ning Must p\u00f6\u00f6rdus Matsalu poole telefonitsi. Omavahel aga lahendust ei leitud ja seej\u00e4rel p\u00f6\u00f6rduski Must kohtusse.<\/p>\n<p>EFI koos vandeadvokaadist esindaja Toomas Seppeliga leidsid aga, et ei saa j\u00e4reldada, et tegemist oleks olnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse pala muutmisega ning seda ei selgunud nende s\u00f5nul ka Musta kaasatud asjatundja arvamusest.<\/p>\n<p>&#8220;B\u00e4ndi koosseisus ei olnud viiulit ja seet\u00f5ttu m\u00e4ngiti viiulipartii s\u00fcntesaatoriga. \u00dche pilli asendamine oli tehniline, mitte loominguline valik. Elektrikitarri &#8220;summutatult&#8221; m\u00e4ngimine on tehnika ning muus tehnikas kitarri m\u00e4ngimine ei ole loominguline muudatus. Klaveripartii \u00fcksikute nootide muutmine on esitaja interpretatsiooni osa ega muutnud teose k\u00f5lapilti. Taustalauljate arv ja valik ei ole autori\u00f5iguse m\u00f5ttes teose muutmine,&#8221; selgitasid nad.<\/p>\n<p>Harju maakohus j\u00e4ttis aga asjas \u00f5iguse Mustale ning et EFI sellega n\u00f5us polnud, siis liiguti asjaga edasi Tallinna ringkonnakohtusse.<\/p>\n<p>EFI kaasatud ekspert Erko Niit leidis, et teose p\u00f5hiline &#8220;muusikaline materjal&#8221;, eelk\u00f5ige meloodia ja harmooniline j\u00e4rgnevus ei muutunud. Sestap on ka teose originaal s\u00e4ilinud.<\/p>\n<p>Sealhulgas ei n\u00e4htud ka, et &#8220;In the Stone&#8221; ja &#8220;Everybody moodustasid terviku. Niit selgitas, et lood eristusid ja olid esitatud popurii raames.<\/p>\n<p>Kui enne vaieldi ka selle \u00fcle, kas tegemist oli arran\u017eeeringuga, siis juba maakohtu otsusest selgus, et see pole isegi ilmtingimata oluline.<\/p>\n<p>&#8220;Kostja on ekslikult m\u00f5istnud arran\u017eeerimise t\u00e4hendust autori\u00f5iguslikus kontekstis. Arran\u017eeerimise puhul on selle looja loomingulise panuse tuvastamine vajalik mitte seep\u00e4rast, et \u00fcksnes uue loomingulise panuse olemasolul on vajalik arran\u017eeerimiseks algse teose autori luba, vaid seep\u00e4rast, et uue loomingulise panuse lisanud isikul on autori\u00f5igus seel\u00e4bi tekkinud uuele tuletatud teosele kui arran\u017eeeringule,&#8221; leidis maakohus.<\/p>\n<p>Niisiis j\u00e4igi vaidluse teravik selle juurde, kas autori teost peaks ilma eriloata saama \u00fcldse muuta, seda nii d\u00fcnaamika, esitajate koosseisu aga ka h\u00e4\u00e4leregistri kaudu.<\/p>\n<p>Ringkonnakohus n\u00f5ustus hageja ja maakohtu j\u00e4reldusega, et autori\u00f5iguse seadus n\u00e4eb ette teose autori nii isikliku kui kui ka varalise \u00f5iguse ka muude kui \u00fcksnes loominguliste muudatuste tegemisele.<\/p>\n<p>&#8220;P\u00f5hjendatud ei ole kostja v\u00e4ide, et autori n\u00f5usolekut peaks k\u00fcsima \u00fcksnes siis, kui \u00fcletatud on originaalsuse kriteerium. Maakohus m\u00e4rkis \u00f5igesti, et muusikateost kaitstakse nimelt selle v\u00e4lise vormi kaudu. Muusikateose v\u00e4line vorm on heliline, mist\u00f5ttu kuulub teos kaitsmisele nimelt sellises helilises v\u00e4lises vormis, millisena autor on selle loonud.&#8221;<\/p>\n<p>Litsentsitasuna n\u00f5udis Musta pool v\u00e4lja 8000 eurot ning kuigi EFI pool \u00fcritas v\u00e4ita, et see on ebam\u00f5istlikult suur summa, siis sellega kohus n\u00f5us polnud.<\/p>\n<p>Seega j\u00e4i ringkonnakohus maakohtu otsusega \u00fcksmeelele ning m\u00f5istis seega EFI-lt Musta kasuks v\u00e4lja 9068 eurot ning menetluskulud 10 776,90 euro v\u00e4\u00e4rtuses. Nendele summadele lisanduks ka viivis.<\/p>\n<p>Asjast v\u00f5iks saada pretsendent<\/p>\n<p>EFI kaitsja vandeadvokaat Toomas Seppel \u00fctles ERR-ile, et kavatsevad kohtuotsuse edasi kaevata, sest ringkonnakohtu otsus looks pretsedendi.<\/p>\n<p>Kui seni on 35 aastat teise autori loomingu esitamiseks piisanud Eesti autorite \u00fchingust (EA\u00dc) vastava litsentsi hankimisest ning siis v\u00f5ib teost \u00fcritusel tinglikult esitada nii palju kui s\u00fcda lustib, siis Seppeli s\u00f5nul muudaks kohtuotsuse p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mine senist s\u00fcsteemi.<\/p>\n<p>See t\u00e4hendaks edaspidi, et kui esitaja m\u00e4ngiks m\u00f5ne teise autori loomingut kasv\u00f5i veidike teistsuguses tempos v\u00f5i koosseisust, oleks vajalik autori lisaluba.<\/p>\n<p>&#8220;See t\u00e4hendabki p\u00e4riselus seda, et k\u00f5ik kontserdid, kus ei m\u00e4ngita oma lugusid, peaks helistama-r\u00e4\u00e4kima omaniku v\u00f5i tema sugulastega ja leppima eraldi kokku, et asi ikka sobib,&#8221; \u00fctles ta ning lisas, et ka h\u00fcvitatav summa ei oleks siis EA\u00dc m\u00e4\u00e4rata, vaid see tuleks osapooltel omavahel kokku leppida.<\/p>\n<p>Seppeli hinnangul v\u00f5iks selline muutus aga n\u00e4iteks m\u00f5jutama hakata kasv\u00f5i muusikakoolis \u00f5ppivaid mudilasi.<\/p>\n<p>&#8220;Enamik muusika\u00f5pet s\u00f5ltub teoste kohandamisest oskustaseme, koosseisu ja h\u00e4\u00e4leulatuse j\u00e4rgi. Kui iga selline pedagoogiline lihtsustus vajaks autori eelnevat n\u00f5usolekut, muutuks \u00f5ppet\u00f6\u00f6 praktiliselt teostamatuks ilma eraldi loata iga \u00f5pilase iga esituse kohta,&#8221; selgitas ta ning lisas, et seega oleksid \u00f5pilaskontserdid, eksamiettekanded ja \u00fcksk\u00f5ik millisel kujul lihtsustatud versioonid autori\u00f5iguste rikkumine.<\/p>\n<p>Musta advokaat Anneli Aab sellega n\u00f5us aga polnud ning leidis, et kohtuotsus olemasolevat autori\u00f5iguste s\u00fcsteemi ei muuda.<\/p>\n<p>&#8220;Vastupidi, autori\u00f5iguse seadus on kehtinud alates 1992.\u00a0aastast ning n\u00e4inud muutmata kujul\u00a0selgelt ette teose autori nii isikliku kui ka varalise \u00f5iguse otsustada oma teose muutmise \u00fcle. See \u00f5igus ei piirdu \u00fcksnes loomingulise \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemisega (arran\u017eeerimine), vaid h\u00f5lmab ka muid muudatusi,&#8221; leidis vandeadvokaat.<\/p>\n<p>Aabi hinnangul ei t\u00e4hendaks otsuse rakendumine praktika autori\u00f5iguse s\u00fcsteemi muutmist, vaid pigem autorite \u00f5iguste t\u00f5husamat kaitset.<\/p>\n<p>&#8220;Seega ei ole ka k\u00e4esolevas vaidluses kohus loonud Ivar Mustale (ega teistele autoritele) juurde uusi \u00f5igusi, vaid on selgitanud, kuidas tuleb t\u00f5lgendada ja kohaldada neid \u00f5igusi, mis on autori\u00f5iguse seaduses s\u00e4testatud juba alates vastuv\u00f5tmisest aastal 1992,&#8221; \u00fctles Musta esindaja ning lisas: &#8220;Kui k\u00e4esolev kohtulahend toob kaasa kontserdikorraldajate jms seniste tegevusmudelite \u00fcmberhindamise, ei t\u00e4henda see siiski iseenesest autori\u00f5iguse s\u00fcsteemi muutmist, vaid kehtiva \u00f5iguse j\u00e4rjekindlamat kohaldamist.&#8221;<\/p>\n<p>Autorite \u00fchingu s\u00f5nul<\/p>\n<p>Eesti autorite \u00fchingu tegevjuht Mati Kaalepi s\u00f5nul on olukord nende jaoks kahetine. \u00dchelt poolt on neil hea meel, et seadus- ja kohtus\u00fcsteem toetab autoreid nii, et nad saavad oma \u00f5iguseid kaitsta ja v\u00e4\u00e4rilist tasu saada. Teisalt on nende igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 muusikateoste autori\u00f5iguste litsentseerimine.<\/p>\n<p>&#8220;Meie huvi on see, et seda oleks v\u00f5imalik teha selliselt, et turg toimib,&#8221; selgitas Kaalep.<\/p>\n<p>Kaalepi s\u00f5nul v\u00f5ib konkreetset kohtuvaidlust k\u00f5rvale j\u00e4ttes n\u00e4ha siiski probleemkohta.<\/p>\n<p>&#8220;Meie mure on eelk\u00f5ige etten\u00e4htavusega seotud ja see on see, et kui tehakse v\u00e4iksemaid pigem tehnilist laadi muudatusi,&#8221; selgitas ta ning t\u00f5i samuti n\u00e4itena juhtumid, kui teost esitakse teise pilliga v\u00f5i laste puhul halvema tehnilise v\u00f5imekusega.<\/p>\n<p>Kuigi koheselt ei pruugiks kohtuotsuse j\u00f5ustumisel EA\u00dc t\u00f6\u00f6s midagi muutuda, siis asi v\u00f5iks muutuda keerulisemaks juba edaspidi.<\/p>\n<p>&#8220;Kui tekib k\u00fcmnetesse selliseid vaidlusi, kus autorid leiavad, et tegelikult nende teosed on muudetud ja teoste kasutajad \u00fctlevad, nad neid muutnud ei ole, siis mulle tundub, et EA\u00dc jaoks muutub k\u00fcsitavaks see, millise tegevuse jaoks me t\u00e4pselt saame luba anda. Eelk\u00f5ige kas need teoste kasutajad saavad olla piisavalt kindlad,&#8221; lausus Kaalep.<\/p>\n<p>Muusikaprodutsentide loomingus on levinud ka teiste autorite loomingust t\u00fckkide kasutamine ehk s\u00e4mpeldamine. See v\u00f5ib ulatuda alates bassik\u00e4igust kuni peetud k\u00f5nest juppide kasutamiseni. Kas kohtuasi v\u00f5iks ka seda muuta?<\/p>\n<p>&#8220;S\u00e4mpeldamine iseenesest niikuinii vajab esialgse autori n\u00f5usolekut, sellep\u00e4rast et seal v\u00e4ga selgelt v\u00f5etakse \u00fche inimese looming ja kasutatakse seda teise teises kontekstis.<\/p>\n<p>Selle kohta on Kaalepi s\u00f5nul tulnud isegi lahendeid Euroopa Kohtust. N\u00e4iteks on m\u00e4\u00e4ratud, et millised v\u00f5ivad olla selle ajalised raamid.<\/p>\n<p>&#8220;Ma arvan, et see s\u00e4mpeldamist otseselt ei m\u00f5juta. Pigem ta m\u00f5jutab sellist elavas esituses ettekandeid, kus on k\u00fcsimus, et kas on v\u00f5imalik seda teost t\u00f5esti t\u00e4pselt samal moel ette kanda,&#8221; s\u00f5nas Kaalep.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Harju maakohtusse j\u00f5udis juba 2024. aasta juulis kohtuasi, mis puudutas 2023. aastal Eesti Filmi Instituudi (EFI) korraldatud Eesti&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":229176,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[92237,92235,26,27,37,33,34876,17603,35,56099,92234,92236,34,36,79414,31,32,3995,21,92233,79632,28,29,19,25,11776,92232,23,24,22,20,30],"class_list":["post-229175","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-anneli-aab","tag-autorite-oigused","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-autorite-uhing","tag-eesti-filmi-instituut","tag-eesti-keel","tag-efta","tag-esituslitsents","tag-esitusoigus","tag-estonia","tag-estonian","tag-everybody","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harju-maakohus","tag-headlines","tag-intellektuaalomad","tag-ivar-must","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-ringkonnakohus","tag-toomas-seppel","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229175","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=229175"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229175\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/229176"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=229175"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=229175"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=229175"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}