{"id":229672,"date":"2026-07-16T14:44:15","date_gmt":"2026-07-16T14:44:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/229672\/"},"modified":"2026-07-16T14:44:15","modified_gmt":"2026-07-16T14:44:15","slug":"eestis-suureneb-karude-arv-rebaseid-ja-metskitsi-jaab-vahemaks-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/229672\/","title":{"rendered":"Eestis suureneb karude arv, rebaseid ja metskitsi j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Keskkonnaagentuur avaldas eelmisel n\u00e4dalal <a href=\"https:\/\/keskkonnaportaal.ee\/sites\/default\/files\/SEIREARUANNE_2026.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">raporti<\/a>, milles antakse \u00fclevaade ulukiliikide asurkondade seisundist ja k\u00fcttimissoovitused t\u00e4navuseks jahihooajaks.<\/p>\n<p>Suurkiskjatest\u00a0on endiselt suurenemas karude arv. 2025. aastal registreeriti v\u00e4hemalt 98 sama-aastaste poegadega emakaru ning asurkonna suurus oli v\u00e4hemalt 1100 isendit.<\/p>\n<p>Karusid k\u00fctiti m\u00f6\u00f6dunud hooajal kokku 32, tagasihoidliku k\u00fcttimise p\u00f5hjustas kohtu<br \/>poolt jahi peatamine, m\u00e4rkis keskkonnaagentuur, prognoosides, et karu asurkond kasvab oluliselt. Viimati oli v\u00e4ikseim k\u00fctitud karude arv aastal 2004, mil pesakondade arvu hinnati 52-le ja asurkonna suurendamine oli \u00fcks karu looduskaitseline eesm\u00e4rk.<\/p>\n<p>2024. aastal k\u00fctiti Eestis 101 karu.<\/p>\n<p>Keskkonnaagentuur soovitab keskkonnaametil lubada eeloleval hooajal k\u00fcttida karu mitte enam kui 150 isendit. &#8220;2025. aasta kohtupraktika kogemusi arvestades on aga ka 150 karu k\u00fcttimise v\u00f5imaldamine \u00fcsna ebarealistlik, pigem tuleb arvestada t\u00f5siasjaga, et t\u00e4navu piirdub k\u00fctitavate karude arv paremal juhul paari- kuni m\u00f5nek\u00fcmnega,&#8221; m\u00e4rkis agentuur.<\/p>\n<p>Samas soovitab agentuur toetada osa Euroopa karupopulatsioonide, sealhulgas Eesti asurkonna, kaitsestaatuse alandamist.<\/p>\n<p>Karude mesindusele tekitatud kahjud olid 2025. aastal eelneva aastaga v\u00f5rreldes pisut v\u00e4iksemad, samas suurenes oluliselt l\u00f5hutud silorullide hulk.<\/p>\n<p>Karude arv on Eestis viimase 20 aastaga pea kahekordistunud.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3651871\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3651871h26f2t24.jpg\"\/>Hallhundid Eestis Autor\/allikas: Valeri \u0160t\u0161erbat\u00f5h\/Keskkonnaamet<\/p>\n<p>Hundi\u00a0arvukus 2025. aastal m\u00f5nev\u00f5rra suurenes, j\u00e4\u00e4des j\u00e4tkuvalt k\u00f5rgemaks suurkiskjate tegevuskavas kokku lepitud maksimumm\u00e4\u00e4rast ehk soovitud \u00fclempiirist, m\u00e4rkis keskkonnaagentuur.<\/p>\n<p>Kutsikatega hundikarju oli 2025. aasta s\u00fcgisel 33, piiri\u00fcleseid hundikarju oli kuus.<br \/>Huntide arv oli mullu s\u00fcgisel 300 kuni 350 ja t\u00e4navu kevadel 130 kuni 150 isendit. Hunte k\u00fctiti eelmisel jahihooajal koos erilubadega kokku 167 isendit.<\/p>\n<p>Hundi tekitatud kahjustuste hulk kariloomadele j\u00e4i samaks, kahanes murtud lammaste, kuid suurenenud on murtud veiste arv.<\/p>\n<p>Kuiv\u00f5rd m\u00f6\u00f6dunud jahihooajal k\u00fctiti hunte \u00fcsna palju, on lootus, et t\u00e4navune hundipesakondade arv langes soovitud 20\u201330 pesakonna vahemikku, m\u00e4rkis keskkonnaagentuur.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3704983\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3704983h28dat24.png\"\/>Hundi k\u00fcttimine maakonniti viimasel k\u00fcmnel jahihooajal. Autor\/allikas: Keskkonnaagentuur<\/p>\n<p>Ilvese pesakondade arv 2025. aastal j\u00e4i viiendiku v\u00f5rra v\u00e4iksemaks kui aasta varem, \u00fcldarvukus j\u00e4i aga veel p\u00fcsima samale tasemele. Poegadega emailveste arv oli 2025. aastal kokku v\u00e4hemalt 80 ja ilveste arv m\u00f6\u00f6dunud s\u00fcgisel 650\u2013800 isendit.\u00a0<\/p>\n<p>Kuiv\u00f5rd metskitsi on praegu tavap\u00e4rasest v\u00e4hem, ei prognoosi keskkonnaagentuur ka ilveste arvu kasvu. Seet\u00f5ttu ei soovita agentuur ilveste k\u00fcttimist lubada.<\/p>\n<p>Viimasel k\u00fcmnel aastal Eestis ilveseid k\u00fctitud pole, v\u00e4lja arvatud \u00fcks eriloaga lastud tugevate k\u00e4rnt\u00f5ve tunnustega isend 2023. aasta talvel V\u00f5rumaal.<\/p>\n<p>V\u00e4ikeulukitest\u00a0on kasvamas \u0161aakalite\u00a0arv, samuti on pisut laienenud tema levikuala. \u0160aakali territoriaalseid paare v\u00f5i gruppe oli 2025. aastal vaatluste ja k\u00fcttimisandmete<br \/>anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal v\u00e4hemalt 31. \u00dcldarvukus s\u00fcgisel j\u00e4i t\u00f5en\u00e4oliselt vahemikku 135 kuni 185 ja t\u00e4navu kevadel vahemikku 65 kuni 95 isendit.<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes 2024. aastaga on \u0161aakali arv t\u00f5usul. \u0160aakal on tugevamalt kanda kinnitamas Saaremaal, kus oli t\u00f5en\u00e4oliselt kolm pesakonda. Esmakordselt registreeriti pesakond kaugemal sisemaal, Vinni jahipiirkonnas L\u00e4\u00e4ne-Virumaal.<\/p>\n<p>Mullu k\u00fctiti 66 \u0161aakalit, mis on 18 isendit rohkem kui 2024. aastal.<\/p>\n<p>Kopra arvukus on pikemat aega olnud langustrendis ning oluliselt on v\u00e4henenud ka nende k\u00fcttimine.<\/p>\n<p>Ka rebase arvukus on j\u00e4tkuvalt langustrendis, kuigi saartel on rebaseid rohkem kui varem. Rebaste arvu languse \u00fcheks oluliseks p\u00f5hjuseks k\u00e4rnt\u00f5ve k\u00f5rval v\u00f5ib pidada metskitsede v\u00e4iksemat arvu, m\u00e4rkis keskkonnaagentuur.<\/p>\n<p>Rebase arvukus ei ole siiski tasemel, kus peaks tema k\u00fcttimist piirama, mist\u00f5ttu v\u00f5ib<br \/>jahti j\u00e4tkata eelmiste aastatega sarnasel tasemel.<\/p>\n<p>K\u00e4hrikkoera arvukus on p\u00e4rast pikemaajalist langust hakanud taas kasvama. Tuhkru arvukuses n\u00e4eb keskkonnaagentuur pikaajalist tagasihoidlikku kasvutrendi ja mingi omas vastupidist suundumust.<\/p>\n<p>P\u00f5dra \u00fcldarvukus on p\u00fcsinud stabiilselt m\u00f5\u00f5dukas, 10 000 \u2013 11 000 isendi vahemikus. Et sama taset hoida, soovitab keskkonnaagentuur 2026. aasta jahihooajal k\u00fcttida Eestis 3200\u20133580 p\u00f5tra ehk 2025. aasta jahihooajaga sarnases mahus. Mullusest rohkem tuleks p\u00f5tru k\u00fcttida seal, kus on suured p\u00f5drakahjustused.<\/p>\n<p>2025. aasta jahihooajal k\u00fctiti Eestis 3268 p\u00f5tra, mis on v\u00f5rreldes 2024. aasta jahihooajaga 283 isendi v\u00f5rra v\u00e4hem.<\/p>\n<p>Punahirve arvukus on saartel j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga k\u00f5rge, mandril aga on nii arvukus kui ka hirvede poolt p\u00fcsivalt asustatud alad oluliselt suurenenud, m\u00e4rkis keskkonnaagentuur. Eestis kokku hinnatakse punahirve arvukuseks 12 000 kuni 13 000 isendit.<\/p>\n<p>2025. aasta jahihooajal k\u00fctiti Eestis kokku 3962 punahirve. Punahirve k\u00fcttimismahte soovitab agentuur uueks jahihooajaks suurendada nii Mandri-Eestis kui ka saartel.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3051430\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3051430ha8e9t24.jpg\"\/>Muhu metssead. Autor\/allikas: Minupilt.err.ee\/Kalmer Saar<\/p>\n<p>Metssea arvukus oli t\u00e4navu kevadeks aastatagusega v\u00f5rreldes kolmandiku v\u00f5rra langenud, sealjuures Mandri-Eestis eraldiv\u00f5etuna Aafrika seakatku (SAK) laialdase leviku t\u00f5ttu isegi ligi kaks korda. 2025. jahiaasta l\u00f5pu seisuga hindab keskkonnaagentuur metssigade arvu 12 000 isendile.<\/p>\n<p>SAK levib metssigade seas endiselt ning oht selle haigustekitaja j\u00f5udmiseks koduseafarmidesse on ka sel suvel \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rge, m\u00e4rkis keskkonnaagentuur. Eesm\u00e4rgiga langetada metssea rohke arvukusega piirkondades asustustihedus tasemele v\u00e4hem kui kolm isendit 1000 hektarile ja v\u00e4ltimaks arvukuse t\u00f5usu madala asustustihedusega piirkondades, tuleks 2026. jahihooajal k\u00fcttida ligi 13 000 metssiga. Arvestades laialdast SAK-i levikut, v\u00f5ib reaalne metssigade k\u00fcttimisvajadus ja v\u00f5imalused hooaja jooksul oluliselt muutuda, lisas agentuur.<\/p>\n<p>2025. aasta jahihooajal k\u00fctiti Eestis 16 870 metssiga, neist 5822 Saaremaal. 2024 k\u00fctiti metssigu \u00fcle 18 000 isendi.<\/p>\n<p>Metssea ja auto kokkup\u00f5rgetes hukkus 2025. aastal jahipiirkondade kasutajate andmetel v\u00e4hemalt 138, aasta varem 160 metssiga.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"766202\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/766202h409ct24.jpg\"\/>Metskits Autor\/allikas: Osoon\/ERR<\/p>\n<p>Metskitse arvukuse langus on Mandri-Eestis viimase aasta jooksul j\u00e4tkunud, kuid see on oluliselt v\u00e4iksem kui eelnevatel aastatel ning piirkonniti on m\u00e4rgata ka arvukuse t\u00f5usule viitavaid m\u00e4rke. Asurkonna suurust 2026. aasta alguses hindab keskkonnaagentuur 55 000 \u2013 65 000 isendile ja seisundit arvukuse madalseisule vaatamata pigem heaks.<\/p>\n<p>Keskkonnaagentuur soovitab metskitse k\u00fcttimisel Mandri-Eestis piirduda s\u00fcmboolse k\u00fcttimismahuga, Saare ja Hiiu maakonnas v\u00f5ib j\u00e4tkata sarnaselt eelmiste aastatega.\u00a0<\/p>\n<p>Jahipiirkonna kasutajate andmetel k\u00fctiti 2025. aasta jahihooajal Eestis metskitsi<br \/>kokku vaid 3307, mis on ligi 40 protsenti v\u00e4hem kui aasta varem. Umbes 64 protsenti k\u00f5ikidest k\u00fctitud metskitsedest k\u00fctiti Saaremaal (1914 looma) ja Hiiumaal (197 looma).<\/p>\n<p>Hallj\u00e4nese arvukuse muutust kirjeldavad n\u00e4itajad on vastuolulised: jahimeeste<br \/>hinnangul on arvukus kasvanud, aga ruutloenduse j\u00e4ljeindeks v\u00e4ljendab olulist<br \/>langust, m\u00e4rkis keskkonnaagentuur. Ka seirealadel salvestasid rajakaamerad t\u00e4navu kevadel j\u00e4neste vaatluseid (nii hall- kui ka valgej\u00e4nese) m\u00e4rksa v\u00e4hem kui eelmisel kevadel. Valgej\u00e4nese arvukus on j\u00e4tkuvas langustrendis, mida v\u00e4ljendavad sarnaselt nii ruutloenduse j\u00e4ljeindeks, k\u00fcttimisandmed kui ka jahimeeste hinnangud.<\/p>\n<p>M\u00e4gra arvukus on l\u00e4bi kogu viimase aastak\u00fcmne olnud t\u00f5usutrendis ja seda n\u00e4itavad nii jahimeeste hinnangud kui ka k\u00fcttimisandmed. Eriti tugev arvukuse kasv on toimunud viimasel kolmel aastal. M\u00e4krade hulk on viimasel kolmel aastal k\u00fcll oluliselt kasvanud, kuid kuiv\u00f5rd tegu on jahimehe jaoks v\u00e4heatraktiivse liigiga, on k\u00fcttimine siiski v\u00e4hene.<\/p>\n<p>Jahilindudest soovitab keskkonnaagentuur j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge arvukusega probleemliikidest hanede, valgep\u00f5sk-laglede ja kormoranide k\u00fcttimist suurendada ning nende k\u00fcttimisv\u00f5imalusi avardada.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Kormorane k\u00fctiti mullu 1610 isendit, eri liiki hanesid kokku 5188.<\/p>\n<p>2025. aastal esitas Eesti Euroopa Komisjonile loodusdirektiivist tuleneva iga kuue aasta tagant esitatava aruande Euroopa t\u00e4htsusega liikide looduskaitselise seisundi kohta. Eesti jahiulukitest imetajate osas puudutab aruandlus hallh\u00fcljest, hunti, ilvest, karu, kobrast, metsnugist, tuhkrut, \u0161aakalit ja valgej\u00e4nest.<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes eelmise seisundi hinnanguga on hallh\u00fclge, hundi, karu, metsnugise ja tuhkru seisund j\u00e4\u00e4nud samaks (soodne), ilvese seisund on paranenud ebasoodsast soodsaks ning kopra ja valgej\u00e4nese seisund on halvenenud soodsast ebasoodsaks v\u00f5i ebapiisavaks.<\/p>\n<p>\u0160aakali seisundit hinnati esmakordselt ning tema seisund on samuti ebasoodne\/ebapiisav.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Keskkonnaagentuur avaldas eelmisel n\u00e4dalal raporti, milles antakse \u00fclevaade ulukiliikide asurkondade seisundist ja k\u00fcttimissoovitused t\u00e4navuseks jahihooajaks. Suurkiskjatest\u00a0on endiselt suurenemas&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":229673,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3116,1684,23178,5772,6997,92329,28,29,19,8231,25,29391,42129,28861,92327,23,24,22,20,47231,92328,30],"class_list":["post-229672","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hunt","tag-ilves","tag-janes","tag-karu","tag-keskkonnaagentuur","tag-kuttimissovitus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-poder","tag-populaarseimad-lood","tag-rebane","tag-saakal","tag-suurkiskjad","tag-suurulukid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaikekiskjad","tag-vaikeulukid","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116930194184509817","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229672","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=229672"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229672\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/229673"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=229672"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=229672"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=229672"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}