Iraani s\u00f5ja t\u00f5ttu ajutiselt peatatud USA relvatarned j\u00f5uavad Eestisse l\u00e4hikuudel, kinnitas kaitseminister Hanno Pevkur (RE).<\/p>\n
Pevkur r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et ameeriklastega on saavutatud kokkulepe relvatarnetes.\u00a0<\/p>\n
“Moon on praegu vabastatud, v\u00e4lja arvatud \u00fcks moona liikidest \u2013 \u00a0ATACMS on veel ootel, kuna see on eelk\u00f5ige seotud USA operatsioonidega Iraanis. Mis puudutab teisi moonaliike, siis need on k\u00f5ik vabastatud. L\u00e4hikuudel peaksid need Eestisse j\u00f5udma \u2013 loodame pigem varem kui hiljem \u2013, aga praegu lepitakse logistilisi \u00fcksikasju kokku, millal on v\u00f5imalik lennuk j\u00e4rele saata,” s\u00f5nas Pevkur.<\/p>\n
Kevadel m\u00e4rkis kaitseminister, et k\u00f5ige suurem probleem oli seotud mitmikraketiheitja HIMARS-i laskemoonaga.\u00a0<\/p>\n
“Mis puudutab HIMARS-i treeningmoona ja GMLRS-s\u00fcsteeme, siis see on k\u00f5ik vabastatud. K\u00f5ik, mis peab meile tulema, ka tuleb. Nagu ma \u00fctlesin, siis HIMARS-i puhul on ka teine moon ATACMS, mis s\u00f5ltub praegu eelk\u00f5ige sellest, millised on arengud Iraanis,” \u00fctles Pevkur.<\/p>\n
Moona transportimiseks eelistab Eesti \u00f5hutransporti, kuna see on kiirem, kuid on varuvariandina kaalutud ka meretransporti.<\/p>\n
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaidi (SDE) s\u00f5nul v\u00f5ib kergendatult hingata, sest sellised m\u00e4rgid n\u00e4itavad, et Ameerika pool on kontaktne ning nendega on v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
“Praegusel hetkel ju Ameerika \u00dchendriikidel endal ei ole veel t\u00e4it selgust, mis sellest Iraani s\u00f5jast edasi saab, kuiv\u00f5rd pikalt see konflikt L\u00e4his-Idas veel edasi kestab, aga sellele vaatamata meie esindajad Washingtonis kui ka kaitseministeeriumis saavad kinnitada, et meil on see dialoog ja kontakt olemas,” \u00fctles ta<\/p>\n
Kaitsev\u00e4e endine juhataja Martin Herem \u00fctles, et Ameerika \u00dchendriikide tarnete katkemine Iraani s\u00f5ja t\u00f5ttu, oli ootusp\u00e4rane, kuid see pole olnud ainus relvatarne viibimine.\u00a0<\/p>\n
“Me oleme ju oma laskemoonahankeid edasi l\u00fckanud tulenevalt tootjate palvest anda rohkem Ukrainale. R\u00e4\u00e4gime siin \u00f5hut\u00f5rjemoonast nagu IRIS-T. Minu teada on teiste relvas\u00fcsteemidega olnud samasuguseid asju,” \u00fctles Herem ning lisas, et Iisrael siiski s\u00f5ja t\u00f5ttu oma tarneid Eestile edasi pole l\u00fckanud.<\/p>\n
Sellest hoolimata ei n\u00e4e Herem Eesti s\u00f5jalises varustatuses probleemi, sest meil pole seda siiani vaja l\u00e4inud.\u00a0<\/p>\n
“Aga selle eelduseks, et meil seda k\u00f5ike vaja ei l\u00e4heks, on, et meil k\u00f5ik olemas on,” nentis Herem.<\/p>\n
Kuigi tarne hilines neli kuud, siis edasised tarned selle t\u00f5ttu nihkes ei ole, kinnitas kaitseminister.<\/p>\n
J\u00e4tkuvalt viibivad ATACMS-id on pika laskeulatusega taktikalised raketid, mis tabavad kuni 300 kilomeetri kauguseid sihtm\u00e4rke.<\/p>\n
Kevadel alanud Iraani s\u00f5ja t\u00f5ttu l\u00fckkas USA edasi relvatarned Euroopale. Endine kaitsev\u00e4e juhataja Martin Herem \u00fctles toona, et kui viivitus j\u00e4\u00e4b j\u00e4rgmise kahe kuni kolme aasta sisse, siis ei ole asjad veel v\u00e4ga halvasti.<\/p>\n
Eesti kaitsev\u00e4e relvastuses on kuus HIMARS-i (M142 High Mobility Artillery Rocket System) mitmikraketiheitjat, mis anti kaitsev\u00e4ele \u00fcle m\u00f6\u00f6dunud aasta 30. aprillil. Samad relvas\u00fcsteemid on ka Leedul ja L\u00e4til.<\/p>\n
Aprillis allkirjastasid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja USA kaitset\u00f6\u00f6stusettev\u00f5te Lockheed Martin lepingu kolme uue HIMARS-i raketiheitja soetamiseks, mis peaksid Eestisse j\u00f5udma 2027. aastal.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iraani s\u00f5ja t\u00f5ttu ajutiselt peatatud USA relvatarned j\u00f5uavad Eestisse l\u00e4hikuudel, kinnitas kaitseminister Hanno Pevkur (RE). Pevkur r\u00e4\u00e4kis ERR-ile,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":229778,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[6628,26,27,37,33,35,34,36,31,32,492,21,6627,498,28,29,19,25,23,24,22,89674,20,30],"class_list":["post-229777","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-atacms","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hanno-pevkur","tag-headlines","tag-himars","tag-julgeolek","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa-relvatarned","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116930838676662634","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229777","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=229777"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229777\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/229778"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=229777"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=229777"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=229777"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}