![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/1590079h1fdbt24.jpg\"\/)
Plastpakendid v\u00e4rvilise joogi tarbeks Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n\u00dchekordsete plastn\u00f5ude ja -pakendite tootjad hakkavad katma osa avaliku ruumi pr\u00fcgikoristuse kuludest ning kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, saavad kohalikud omavalitsused esimesed h\u00fcvitised 2029. aastal. S\u00fcsteemi hilinemise t\u00f5ttu on KOV-id kokku kaotanud ligi 1,5 miljonit eurot aastas.<\/p>\n
Praegu maksavad avaliku ruumi pr\u00fcgikoristuse ja avalike pr\u00fcgikastidega seotud kulud kinni peamiselt kohalikud omavalitsused ja teised avaliku sektori asutused, nagu RMK, keskkonnaamet ja transpordiamet. See t\u00e4hendab, et raha tuleb maksumaksjatelt.<\/p>\n
M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa avalikus ruumis leiduvast pr\u00fcgist moodustavad aga \u00fchekordselt kasutatavad plasttooted, nagu toidupakendid, joogitopsid ja filtriga tubakatooted. Need kuuluvad tootjavastutuse alla.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna n\u00f5unik Kelli Seppel r\u00e4\u00e4kis, et Euroopa Liidu riikides kehtib “saastaja maksab” p\u00f5him\u00f5te. See t\u00e4hendab, et kui ettev\u00f5te laseb turule teatud \u00fchekordseid plasttooteid, peab ta aitama katta ka nende koristuskulusid avalikus ruumis.\u00a0<\/p>\n
Et selline s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6le panna, loovad tootjad \u00fchise organisatsiooni. See kogub tootjatelt tasud vastavalt sellele, palju nad tooteid turule lasevad.<\/p>\n
Seppeli s\u00f5nul on kulude h\u00fcvitamiseks kaks v\u00f5imalust. Tootjate \u00fchendus ja avaliku sektori asutused lepivad kokku fikseeritud h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ra. Selle peab tootjate \u00fchendus h\u00fcvitama.\u00a0<\/p>\n
“See v\u00f5ib p\u00f5hineda n\u00e4iteks elanike arvul, territooriumi suurusel v\u00f5i avalike pr\u00fcgikastide arvul \u2013 ministeerium ei kirjuta ette, kuidas fikseeritud h\u00fcvitise arvutamises kokku lepitakse,” s\u00f5nas Seppel.<\/p>\n
Teine v\u00f5imalus on, et kohalik omavalitsus peab arvestust, palju neil kulub avalike pr\u00fcgikastide t\u00fchjendamisele ja avaliku ruumi koristamisele raha. Seej\u00e4rel arvutatakse j\u00e4\u00e4tmete uuringu p\u00f5hjal v\u00e4lja, kui suur osa neist kuludest on seotud \u00fchekordsete plasttoodetega.<\/p>\n
Kohalik omavalitsus esitab arve tootjate \u00fchendusele eelneval kalendriaastal tehtud kulude osas. Seej\u00e4rel h\u00fcvitab organisatsioon need kulud.<\/p>\n
Esimestel aastatel kasutatakse 2025. aastal tehtud riikliku j\u00e4\u00e4tmete sortimisuuringut. Selles anal\u00fc\u00fcsiti, palju konkreetseid \u00fchekordseid plasttooteid avalikus ruumis leidub.\u00a0<\/p>\n
Seppeli s\u00f5nul n\u00e4itas uuring, et umbes 19 protsenti avalikus ruumis leiduvatest j\u00e4\u00e4tmetest on tootjavastutuse alla kuuluvad \u00fchekordsed plasttooted.\u00a0<\/p>\n
Edaspidi j\u00e4\u00e4b samasuguse uuringu tegemine tootjate \u00fchenduse \u00fclesandeks. Nad peavad tegema j\u00e4\u00e4tmete koostise uuringu v\u00e4hemalt iga viie aasta tagant.<\/p>\n
Plastpakendid v\u00e4rvilise joogi tarbeks Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Tegemist pole uue n\u00f5udega<\/p>\n
Tegu pole aga uue n\u00f5udega. Seppeli s\u00f5nul v\u00f5ttis Eesti selle p\u00f5him\u00f5tte \u00fcle juba 2023. aastal. Toona ei kirjutatud seadusesse t\u00e4pseid suuniseid, kuidas kulusid h\u00fcvitada. Sellep\u00e4rast pole n\u00f5uet praktikas seni t\u00e4idetud. “N\u00fc\u00fcd t\u00e4psustame kulude arvutamise ja h\u00fcvitamise korda,” s\u00f5nas Seppel.<\/p>\n
Uus s\u00fcsteem k\u00e4ivitub astmeliselt. Seppeli s\u00f5nul on see vajalik, et asjaosalistel oleks piisavalt aega s\u00fcsteem \u00fcles ehitada.<\/p>\n
Eeln\u00f5u j\u00e4rgi peaks 2027. aasta juuniks olema loodud tootjate \u00fchendus ja hakatud koguma teavet oma liikmete turule lastud toodete koguste kohta. 2028. aasta kohta peavad avaliku sektori asutused pidama arvestust oma territooriumil koristatud pr\u00fcgi ja avalike pr\u00fcgikastidega seotud kulude \u00fcle.<\/p>\n
Kui eeln\u00f5u j\u00f5ustub plaanip\u00e4raselt, saavad omavalitsused 2029. aastal esimesed h\u00fcvitised. Need p\u00f5hinevad 2028. aastal kogutud tegelikel koristuskuludel.<\/p>\n
Seppeli s\u00f5nul on seni kogu Eesti peale kokku kaotanud omavalitsused ligi 1,5 miljonit eurot aastas, sest s\u00fcsteem ei l\u00e4inud \u00f5igeaegselt t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
Viimsi abivallavanem Alar Mik r\u00e4\u00e4kis, et vallal kulub avaliku ruumi pr\u00fcgikoristusele ja sellega seotud tegevustele ligi 50 000 eurot aastas. Sellest moodustab suurema osa avaliku ruumi pidev pr\u00fcgikoristus, j\u00e4\u00e4tmete \u00e4ravedu ja heakorrat\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud.\u00a0<\/p>\n
Raha l\u00e4heb ka pakendipunktide \u00fcmbruse koristamisele, avaliku ruumi lahtise pr\u00fcgi kogumisele ja j\u00e4relevalvemeetmetele. “Praktikas moodustavad avalikust ruumist kokku korjatavast lahtisest pr\u00fcgist suure osa just erinevad pakendid, sealhulgas \u00fchekordsed plastpakendid,” s\u00f5nas Mik.<\/p>\n
Praegu kaetakse neid kulusid valla eelarvest. Mik r\u00e4\u00e4kis, et kui tulevikus rakendub Euroopa Liidu \u00fchekordse plasti direktiivist tulenev tootjavastutuse s\u00fcsteem, aitab see katta osa avaliku ruumi pr\u00fcgikoristusega seotud kuludest. Samuti aitaks see v\u00e4hendada nende kulude kandmist kohaliku omavalitsuse eelarvest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dchekordsete plastn\u00f5ude ja -pakendite tootjad hakkavad katma osa avaliku ruumi pr\u00fcgikoristuse kuludest ning kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, saavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":229995,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[17764,131,20730,130,37,33,35,34,36,1764,3081,7876,4156,92395,92396,2496],"class_list":["post-229994","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-abivallavanem","tag-ari","tag-avalik-ruum","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-huvitis","tag-kliimaministeerium","tag-kohalik-omavalitsus","tag-prugi","tag-prugikoristus","tag-uhekordne-plasttoode","tag-viimsi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116933296719980859","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229994","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=229994"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/229994\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/229995"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=229994"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=229994"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=229994"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}