Laste v\u00e4hi viie aasta elulemus on viimase kolme aastak\u00fcmne jooksul paljudes riikides m\u00e4rgatavalt paranenud, selgub uuringust. Samal ajal p\u00fcsivad riikide vahel suured erinevused, mist\u00f5ttu peavad teadlased ravitulemuste j\u00e4rjepidevat v\u00f5rdlemist laste v\u00e4hiravi arendamisel \u00fcha olulisemaks.<\/p>\n
Ajakirjas The Lancet ilmunud rahvusvaheline CONCORD 4 uuring<\/a> tugines 307 rahvastikup\u00f5hise v\u00e4hiregistri andmetele 68 riigist ja territooriumilt. Teadlased kaasasid anal\u00fc\u00fcsi \u00fcle 613 000 lapse, kellel diagnoositi v\u00e4hk aastatel 1990 kuni 2019.\u00a0\u00a0<\/p>\n Teadlased hindasid, kui l\u00e4hedal on riigid Maailma Terviseorganisatsiooni ehk WHO eesm\u00e4rgile, mille j\u00e4rgi peaks 2030. aastaks j\u00f5udma laste v\u00e4hi viie aasta elulemus maailmas v\u00e4hemalt 60 protsendini. Uuringus osalesid ka Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Kaire Innos ja v\u00e4hiregistri juht Margit M\u00e4gi.\u00a0<\/p>\n Teadlased kasutasid kaalutud v\u00e4hielulemuse n\u00e4itajat, mis arvestab laste v\u00e4hi eri t\u00fc\u00fcpe, lapse vanust ja sugu. See on oluline, sest leukeemiad, keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajad ja teised lapseea v\u00e4hid erinevad nii ravi, prognoosi kui ka esinemissageduse poolest. Kaalutud n\u00e4itaja aitab riikide tulemusi v\u00f5rrelda nii, et erinevused v\u00e4hivormide ja vanuser\u00fchmade jaotuses moonutaksid tervikpilti v\u00e4hem.\u00a0\u00a0<\/p>\n TAI teadusdirektor Kaire Innose s\u00f5nul aitab uuring paremini m\u00f5ista, kuidas laste v\u00e4hi ravi eri riikides tegelikult toimib. “Harva esinevate haiguste puhul on iga kvaliteetne andmerida oluline. V\u00f5rreldavad registriandmed aitavad n\u00e4ha, kas muutused ravikorralduses j\u00f5uavad ka laste ravitulemusteni,” \u00fctles Innos.\u00a0<\/p>\n Uuringu j\u00e4rgi paranes laste v\u00e4hi viie aasta elulemus paljudes riikides, kuid paranemise ulatus erines piirkonniti ja riigiti. Aastatel 2015\u20132019 oli k\u00f5igi v\u00e4hipaikmete kaalutud v\u00e4hielulemus enamikus k\u00f5rge sissetulekuga riikides \u00fcle 80 protsendi. K\u00f5rgema kuni keskmise sissetulekuga riikides j\u00e4i see enamasti 60 ja 80 protsendi vahele ning viies uuringus osalenud keskmise kuni madalama sissetulekuga riigis 50 ja 60 protsendi vahele.\u00a0\u00a0<\/p>\n TAI rahvastiku tervise aastaraamatu 2026 andmetel diagnoositi Eestis 2023. aastal alla 15aastastel lastel 21 v\u00e4hi esmasjuhtu. “V\u00e4ikese riigi jaoks on rahvusvaheline v\u00f5rdlus eriti t\u00e4htis. Eestis on laste v\u00e4hijuhte aastas v\u00e4he, kuid mitme aasta registriandmed ja v\u00f5rdlus teiste riikidega loovad arusaama, kas liigume samas suunas kui parimate tulemustega riigid,” \u00fctles Innos.\u00a0<\/p>\n Eestis suurenes k\u00f5igi v\u00e4hipaikmete viie aasta kaalutud v\u00e4hielulemus 66,5 protsendilt aastatel 2000\u20132004 85,7 protsendini aastatel 2015\u20132019, mis t\u00e4hendab 19,2 protsendipunkti suurust t\u00f5usu. “Eesti tulemus n\u00e4itab, et laste v\u00e4hi ravitulemused on m\u00e4rgatavalt paranenud ja meie tulemused on samal tasemel Euroopa parimate n\u00e4itajatega. Samas ei t\u00e4henda hea koondn\u00e4itaja, et t\u00e4helepanu v\u00f5iks v\u00e4heneda. Laste v\u00e4hk on harv haigus, mille puhul s\u00f5ltub tulemus v\u00e4ga palju sellest, kui kiiresti laps \u00f5ige diagnoosi ja ravini j\u00f5uab,” lausus Kaire Innos.\u00a0\u00a0<\/p>\n Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 annab \u00fclevaate Eesti inimeste tervisest ja selle m\u00f5juritest. T\u00e4navune fookusteema k\u00e4sitleb krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab muu seas andmeid ka oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmap\u00f5hjuste, v\u00e4hi, s\u00fcdame- ja veresoonkonnahaiguste, \u00fclekaalulisuse, vaimse tervise, tervisek\u00e4itumise ja tervishoiuteenuste k\u00e4ttesaadavuse kohta. Aastaraamat on k\u00e4ttesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel<\/a>.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Laste v\u00e4hi viie aasta elulemus on viimase kolme aastak\u00fcmne jooksul paljudes riikides m\u00e4rgatavalt paranenud, selgub uuringust. Samal ajal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":230116,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,90729,92422,92421,159,158,9951,91126,4194],"class_list":["post-230115","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kaire-innos","tag-laste-vahi-elulemus","tag-margit-magi","tag-sport","tag-sports","tag-tai","tag-tervise-arengu-instituudi-aastaraamat","tag-vahk"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116934027682353336","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230115","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=230115"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230115\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/230116"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=230115"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=230115"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=230115"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}