Kuigi maailma suuremad ilmaennustuskeskused kasutavad ilmaennustuste parendamiseks \u00fcha rohkem tehisaru abi, pole keerukad matemaatilised mudelid ja s\u00fcnoptikute aastapikkuse kogemuse v\u00e4\u00e4rtus kuhugi kadunud, leiab keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.<\/p>\n
“\u00dcsna sageli k\u00fcsitakse minu k\u00e4est ja t\u00e4naval r\u00e4\u00e4gitakse, mis on omamoodi legend, et ilmaprognoosid ei pea paika. Ma ei saa seda kuidagi kinnitada,” s\u00f5nas Ala. Direktor m\u00e4rkis, et meteoroloogide latt k\u00f5rgel. “Kui k\u00f5ige lihtsamate parameetrite nagu temperatuur, sademed ja tuul, osas hakkab ennustust\u00e4psus minema 90 protsendist allapoole, \u00fctleksin ma, et meil on kriis,” t\u00e4psustas Ala saates “Huvitaja”.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4evane f\u00fc\u00fcsikaseadusel p\u00f5hinev numbriline ilmaennustus jaotab pea kohal laiuva atmosf\u00e4\u00e4ri arvutuslikeks kihtideks. \u00dche standardolukorra hindamiseks jookseb sageli kokku \u00fcle 50 mudeliv\u00e4ljundi, mis moodustavad v\u00f5imalike stsenaariumite lehviku. Iga ruudustiku punkti taga on massiivne arvutus.<\/p>\n
Eriolukordades teevad meteoroloogid tavap\u00e4rasest oluliselt \u00fcksikasjalikumaid arvutusi. “N\u00e4iteks Prantsusmaal tehti ol\u00fcmpiam\u00e4ngude ajaks m\u00f5nesajameetrise lahutusega ilmakaardid. Sisuliselt arvutati iga poole kilomeetri v\u00f5i isegi 300 meetri tagant v\u00e4lja, millised need ilmatingimused on,” t\u00f5i Ala n\u00e4ite. Igap\u00e4evaselt meteoroloogid siiski nii t\u00e4pseks ei l\u00e4he. “Seda saaks teha, aga see muutub tohutult aegan\u00f5udvaks ning kuna l\u00f5puks m\u00f5\u00f5dame k\u00f5ike rahas, muutuks see v\u00e4ga kulukaks,” lisas Ala.<\/p>\n
Vaatamata masinate ja mudelite paranemisele t\u00e4idavad inims\u00fcnoptikud endiselt elut\u00e4htsat rolli, sest suudavad siduda mudelite v\u00e4ljundi varasema kogemusega. “T\u00f5ele au andes: kui me t\u00e4na v\u00f5tame mudelprognoosid ja lisame sinna juurde inimese enda oskused, n\u00e4eme kuskil 10 kuni kohati isegi 18 protsenti prognoosi paranemist ainu\u00fcksi seet\u00f5ttu, et inimene on j\u00e4tkuvalt m\u00e4ngus,” lisas direktor.<\/p>\n
\u00dcha sagenevad erakorralised ilmastikuolud heidavad aga nii inimestele kui ka arvutitele uusi v\u00e4ljakutseid. Kliima muutudes j\u00f5uab muutub ka ilm enamasti heitlikumaks ja piirkondliku ulatusega s\u00fcndmused panevad praeguste mudelite v\u00f5imed t\u00f5siselt proovile.<\/p>\n
Ala kirjeldas: “\u00dcldjoontes t\u00e4hendab see, et me n\u00e4eme juba t\u00e4na ja tulevikus veelgi rohkem erakordseid ilmastikus\u00fcndmusi ja -n\u00e4htusi. Nende \u00fcks iseloomujoon on see, et nad tekivad ruttu. Nad v\u00f5ivad k\u00fcll olla l\u00fchiajalised, n\u00e4iteks sajud, aga v\u00e4ga intensiivsed ja v\u00e4ga lokaalsed. Nendele pihtapanemine ja nende \u00e4ratabamine on k\u00fcllaltki v\u00e4ljakutseterohke.”<\/p>\n
\u00dchelt poolt tuleb s\u00fcnoptikutele appi tehisintellekt, mis suudab t\u00f6\u00f6delda andmemassiive tuhandeid kordi kiiremini. L\u00fchiajaliste hetkeennustuste tegemisel n\u00e4itavad neurov\u00f5rgud tihti suurep\u00e4raseid tulemusi. Teisalt j\u00e4\u00e4b uue tehnoloogia v\u00f5imekus \u00e4\u00e4rmuste ennustamisel n\u00f5rgaks, kuna algoritm toetub vaid varem kogetud mustritele.<\/p>\n
Nii hindab tehisaru harvaesinevate s\u00fcndmuste korral olukorda sageli valesti, kujutades enamasti riske tegelikkusest v\u00e4iksemana. “Ta ei suuda liiga h\u00e4sti tabada ekstreemseid ilmastikun\u00e4htusi. Meie maal ei ole see ehk nii h\u00e4sti tunnetatav, aga v\u00e4ga suur osa maailmast on t\u00f5siselt mures ja kannatab ekstreemsete ilmastikun\u00e4htuste all,” nentis Ala.<\/p>\n
Direktor nentis, et neurov\u00f5rgud j\u00f5udsid Euroopa meteoroloogiasse hilinemisega. Sinsed instituudid eranditult klassikalisi superarvuteid. M\u00f5ne aasta eest toimunud \u00fcleeuroopalisel tippkohtumisel tabas valdkonna juhte k\u00fclm du\u0161\u0161. Aasia teadlased raporteerisid edukatest katsetustest, kus nende tehisaru \u00fcletas klassikalise ilmaennustuse kvaliteedin\u00e4itajaid. Ootamatu teade pani Euroopa ilmakeskused kiirk\u00e4igul uusi lahendusi arendama. L\u00fchikese ajaga suutsid L\u00e4\u00e4ne teadlased graafidel p\u00f5hinevate n\u00e4rviv\u00f5rkude abil konkurentidele j\u00e4rele j\u00f5uda.<\/p>\n
Kiirest arengust hoolimata ei suuda masin\u00f5pe klassikalist atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikat esialgu asendada. Algoritmid treenivad ennast numbrilise ilmaennustuse tulemite ja varasemate ilmavaatlust p\u00f5hjal. Ilma vana kooli mudelita kaotab tehisaru oma orientiiri. Ala selgitas s\u00f5ltuvust ilmekalt: “Mis juhtuks siis, kui me klassikalise ilmaennustuse v\u00e4lja l\u00fclitaksime ja v\u00f5taksime masinal voolu tagant \u00e4ra? T\u00e4nase teadmise kohaselt hakkaks masin\u00f5pe suhteliselt ruttu eksima ja meile t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00f5puks jaburusi r\u00e4\u00e4kima.”<\/p>\n
Direktor m\u00e4rkis, et piirkondlike vaatlusandmete rikastamiseksvaatavad ilmakeskused \u00fcha enam koduste ilmajaamade poole. Riiklik sadakonnast punktist koosnev vaatlusv\u00f5rk ei suuda haarata iga metsatuka v\u00f5i k\u00fcla mikrokliimat. “Kui kodujaamad on paigutatud \u00f5igesti ja nad on piisavalt esinduslikud, siis on nende andmete mudelprognoosi kaasamine t\u00e4iesti v\u00f5imalik ja adekvaatne. Ma arvan, et see on kindlasti tuleviku teema,” leidis Ala.<\/p>\n
Ta lisas, et ilma puudutava informatsiooni hulk kasvab iga aastaga plahvatuslikult, muutes ka spetsialistide t\u00f6\u00f6 iseloomu. S\u00fcnoptiku \u00fclesandeks j\u00e4\u00e4b edaspidi pigem algoritmide pakutud info seostamine ja filtreerimine. “Tulevikus ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt realistlik, et inimene lihtsalt mingit tabelit vaadates j\u00f5uab v\u00e4ga adekvaatse j\u00e4relduseni. Inimene on seal pigem t\u00f5lgendamise rollis, aga andmemaht on lihtsalt massiivne,” s\u00f5nas Taimar Ala.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi maailma suuremad ilmaennustuskeskused kasutavad ilmaennustuste parendamiseks \u00fcha rohkem tehisaru abi, pole keerukad matemaatilised mudelid ja s\u00fcnoptikute aastapikkuse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":196903,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,92496,28,29,95,19,25,77239,814,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-230329","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ilmamudelid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-taimar-ala","tag-tehisaru","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116935132704557719","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230329","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=230329"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230329\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/196903"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=230329"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=230329"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=230329"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}