L\u00e4henevad presidendivalimised j\u00e4\u00e4vad oma olemuselt justkui 2016. ja 2021. aasta valimiste vahele: neist ei kujune kindlasti seesugust poliitkombinatoorika pidup\u00e4eva ja eliidi egotrippi nagu oli seda katastroofiliselt l\u00f5ppenud 2016. aasta presidendiralli, kuid konsensusvaimu on m\u00e4rksa napimalt kui 2021. aastal, m\u00e4rgib T\u00f5nis Saarts Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Avalikkus peaks matma maha illusiooni, et peatsed presidendivalimised m\u00f6\u00f6duvad sama viisakas ja konsensuslikus \u00f5hkkonnas nagu olid seda eelmised, 2021. aasta omad, kui riigipeaks valiti Alar Karis. Riigikogu valimised on sealt edasi alles poole aasta p\u00e4rast ning iga partei soovib endale presidenditegija aupaistet ning samaaegselt ka vastaspoolt v\u00f5imalikult palju kahjustada.<\/p>\n
Kui laiemat pilti vaadata, siis olukord on t\u00f5epoolest \u00fcsna erinev eelmistest ja ka \u00fcle-eelmistest valimistest. Esiteks, kui 2021. aastal oli erakondadel h\u00e4sti meeles eelmiste valimiste fiasko ja seet\u00f5ttu sooviti seda iga hinna eest v\u00e4ltida, siis n\u00fc\u00fcdseks on m\u00e4lu juba k\u00fcmne aasta tagustest s\u00fcndmustest tuhmumas.<\/p>\n
Seda, et midagi toona valimiskogus toimunud l\u00e4bikukkumisest ei \u00f5pitud, n\u00e4itab see, et \u00fchtegi seadust ju ei muudetud, et igal juhul tagada presidendi \u00e4ravalimine poolth\u00e4\u00e4lte enamusega valimiskogus.<\/p>\n
Teiseks, viie aasta eest polnud koalitsiooni ja opositsiooni suhted nii teravad nagu n\u00fc\u00fcd ning seet\u00f5ttu oli erakondade rahajooni \u00fcletav konsensuslik, \u00f5hkkond palju kiirem tekkima. Praegu on aga opositsioon ja koalitsioon nagu kass ja koer \u2013 \u00fcksteist vaevalt talutakse ning oma valijatele r\u00e4\u00e4gitakse alatihti, kuidas \u00fcks pool on kas t\u00e4iesti l\u00e4bi kukkunud v\u00f5i demokraatiale lausa ohtlik.<\/p>\n
Kolmandaks, oluline erinevus on siiski ka 2016. aasta valimistest, kus k\u00f5igi parteide positsioon tundus piisavalt tugev, et tulla v\u00e4lja oma erakondliku kandidaadiga. N\u00fc\u00fcd sellist olukorda pole, sest koalitsioonierakonnad tunnetavad v\u00e4hest avalikkuse poolehoidu ja seet\u00f5ttu on parteilistel kandidaatidel, keda nende teenete eest upitada, kriips peal. Tuleb leida v\u00f5imalikult v\u00e4he v\u00f5imalikke liitlasi \u00e4rritav parteide\u00fclene figuur.<\/p>\n
Opositsiooni kaardid l\u00f5i segamini istuva presidendi kandideerimisest loobumine ja tegelikult pole \u00fcldse kindel, et Isamaa ja Keskerakond isegi valimiskogus \u00fchtse kandidaadiga v\u00e4lja tulevad.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tlikult, need valimised j\u00e4\u00e4vad oma olemuselt justkui 2016. ja 2021. aasta valimiste vahele: neist ei kujune kindlasti seesugust poliitkombinatoorika pidup\u00e4eva ja eliidi egotrippi nagu oli seda katastroofiliselt l\u00f5ppenud 2016. aasta presidendiralli, kuid konsensusvaimu on m\u00e4rksa napimalt kui 2021. aastal.<\/p>\n
See ometi ei t\u00e4henda, et just koalitsiooni-opositsiooni rajajooni arvestades ei \u00fcritata konkurentidel v\u00f5imalikult aktiivselt vaipa alt \u00e4ra t\u00f5mmata.<\/p>\n
“Nii \u00fcldine rahulolematus Reformierakonnas kui ka Eesti 200 h\u00e4stivarjatud sisemine haprus pakuvad selleks ilmselt mitmeid ahvatlevaid v\u00f5imalusi.”<\/p>\n
Mis v\u00f5iks olla opositsiooni ehk Isamaa ja Keskerakonna strateegia? Nende eesm\u00e4rk on nurjata presidendi valimine riigikogus. Seda mitte isegi seet\u00f5ttu, et v\u00f5imalik koalitsiooni kandidaat oleks neile iseenesest vastumeelne, vaid n\u00e4itamaks, et valitsuserakonnad pluss sotsid ei saa hakkama. Nii \u00fcldine rahulolematus Reformierakonnas kui ka Eesti 200 h\u00e4stivarjatud sisemine haprus pakuvad selleks ilmselt mitmeid ahvatlevaid v\u00f5imalusi. Seet\u00f5ttu v\u00f5imegi olla s\u00fcgiseste h\u00e4\u00e4letusvoorude ajal riigikogus tunnistajaks, et koalitsioon ja sotsid lubavad, et h\u00e4\u00e4led on koos, kuid siis \u00e4kki selgub, et ikkagi ei ole\u2026 Meenutan, et h\u00e4\u00e4letamine on ju salajane.<\/p>\n
Kui valimised on edukalt valimiskokku viidud, v\u00f5ivad Isamaa ja Keskerakond \u2013 juhul kui neil endal pole selleks ajaks tugevat kandidaati v\u00e4lja k\u00e4ia \u2013 k\u00e4ituda palju konstruktiivsemalt. Seda loomulikult selle arvestusega, et saavad hiljem avalikkuse ees v\u00e4ita, et tegelikult olid nemad presidenditegijad ja just t\u00e4nu neile on Eestil n\u00fc\u00fcd asjalik riigipea.<\/p>\n
Mis v\u00f5iks olla koalitsiooni strateegia? L\u00fchidalt \u00f6eldes, l\u00fc\u00fca Isamaa ja Keskerakonna vahele kiil. Selles perspektiivis poleks valimiste liikumine valimiskokku koalitsioonile sugugi nii halb stsenaarium. Kui Keskerakond ja Isamaa ei suuda \u00fchises kandidaadis kokku leppida, siis oleks koalitsioonil tark p\u00fc\u00fcda n\u00e4idata, et v\u00f5ivad \u00fchte opositsioonierakonna kandidaati teise vastu vajadusel toetada. N\u00f5nda saaks osavalt n\u00e4iteks Keskerakond, Isamaa vastu v\u00e4lja m\u00e4ngida, v\u00f5i vastupidi.<\/p>\n
Senine presidendivalimiste ajalugu on n\u00e4idanud, et kui valimised liiguvad juba valimiskokku, pole poliitkombinatoorikast ja telgitagustest kokkulepetest p\u00e4\u00e4su. Alati p\u00f6\u00f6rab keegi kellegagi t\u00fclli v\u00f5i m\u00f5ne osalise prestii\u017e saab t\u00f5sise l\u00f6\u00f6gi. Miks peaks neil valimistel minema teisiti?<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n