![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3707455h6ce7t24.jpg\"\/)
Me jagame geene teiste liikidega. Needsamad geenid, mis meil on ja mis s\u00fcdamet\u00f6\u00f6d reguleerivad, on olemas ka teistel loomadel, \u00fctleb Erik Abner. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nPaljud meist praegu puhkavad, eestlased teevad seda v\u00e4ga hea meelega ka looduses, just praegu on aega m\u00f5elda sellegi \u00fcle, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me l\u00e4heme. Oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s olete te geneetik, Tartu \u00dclikooli genoomika instituudi funktsionaalse genoomika teadur, kuid teil on ka hobi, millega kirglikult tegelete- paleontoloogia. Kas v\u00f5ib lihtsamalt \u00f6elda, et te olete kivististe asjatundja?<\/p>\n
See on t\u00e4iesti \u00f5ige termin \u2013 paleontoloogia uuribki eluj\u00e4lgi, mis on varasemate aegade jooksul maha j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Mida te geneetikuna igap\u00e4evaselt teete?<\/p>\n
Ma t\u00f6\u00f6tan inimgeneetikaga. Minu t\u00f6\u00f6 keskendub inimeste haiguste m\u00f5istmisele, et saadagi aru, mismoodi meie geenid ja geenivariandid m\u00f5jutavad meie haigusriske. V\u00f5ib-olla saab siit m\u00f5elda ka edasi, kuidas neid riske tulevikus \u00fcht- v\u00f5i teistpidi maandada, n\u00e4iteks kuidas saame inimesi aidata, kui teame, et neil on teatav geneetiline risk m\u00f5ne haiguse suhtes.<\/p>\n
Kas teie igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6 haiguste uurimisel geneetikuna ja paleontoloogia on omavahel kuidagimoodi \u00fchendatavad?<\/p>\n
Kui ma v\u00e4ga tahaks, siis ma v\u00f5ib-olla suudaks m\u00f5ne niidi sinna vahele t\u00f5mmata, aga ausalt \u00f6eldes on \u00fchist v\u00e4ga ei ole.<\/p>\n
Aga, kujutame n\u00e4iteks ette, et ma uurin mingisugust haigust, konkreetne n\u00e4ide on olnud s\u00fcdamear\u00fctmiaga \u2013 me uurime, mismoodi inimesel s\u00fcdamear\u00fctmia tekib ja mis selle geneetiline taust olla v\u00f5ib, siis ma hakkan vaatama, mis geenid seda ar\u00fctmiat p\u00f5hjustavad. V\u00e4ga kaudne seos paleontoloogiaga v\u00f5ib peituda selles, et ega need geenid pole meil \u00fcle\u00f6\u00f6 kuskilt tekkinud ega ole omased ainult inimesele.<\/p>\n
Me jagame neid teiste liikidega. Needsamad geenid, mis meil on ja mis s\u00fcdamet\u00f6\u00f6d reguleerivad, on olemas ka teistel loomadel. V\u00f5ingi vaadata \u00fchte konkreetset inimese geeni, mille katkiminek tekitab ar\u00fctmiat ja uurida, mida ta teistel liikidel teeb. Mida vanem see geen on, seda t\u00e4htsam on ta t\u00f5en\u00e4oliselt ka meie organismile, sest see on pidanud t\u00f5en\u00e4oliselt miljoneid aastaid erinevatel liikidel olemas olema.<\/p>\n
Me jagame geene teiste liikidega. Needsamad geenid, mis meil on ja mis s\u00fcdamet\u00f6\u00f6d reguleerivad, on olemas ka teistel loomadel, \u00fctleb Erik Abner. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Konkreetselt s\u00fcdamear\u00fctmia puhul vaatasime \u00fchte geeni, mis oligi v\u00e4hemalt 500 miljonit aastat vana. On n\u00e4ha, et ta on olemas nii inimestel kui ka teistel imetajatel, aga ka teistel selgroogsetel, n\u00e4iteks kaladel. Ehk siis \u00fcks ja sama geen on miljonite aastate jooksul p\u00e4randunud edasi k\u00f5ikidele selgroogsete liikidele. Kui see geen n\u00fc\u00fcd katki l\u00e4heb, annab see mulle teadlasena v\u00e4ga palju infot. See annab mulle aimdust, et see on geen, mis ei tohi tegelikult katki minna, kuna ta on k\u00f5igile nii universaalselt t\u00e4htis.<\/p>\n
Suvisel ajal rannas jalutades k\u00fcllap on enamus meist m\u00e4rganud, et m\u00f5ned kivid on imeliku kujuga. Olen j\u00e4lginud ka natukene ka vastavaid foorumeid, kus inimesed usuvad koguni, et neil v\u00f5ib olla maav\u00e4line p\u00e4ritolu. Need on meie v\u00e4ga vanad kivistised, v\u00e4ga vanad eluvormid, mis samuti v\u00f5ivad olla kuskil 500 miljonit aastat vanad?<\/p>\n
Eestis jah on tavaliselt inimeste leitud kivistised vanusevahemikus 420 kuni 470 miljonit aastat, s\u00f5ltuvalt sellest, kust kandist nad leiti.<\/p>\n
Kas see t\u00e4hendab, et kui me vaatame nende kivististega t\u00f5tt, siis me vaatame n\u00e4kku oma esivanematele?<\/p>\n
Kaudselt k\u00fcll. Ma ei julge \u00f6elda, et kohe meie esivanematele, aga kindlasti v\u00e4hemalt sellele \u00f6koloogiale, mis meid \u00fcldse \u00fcmbritseb. V\u00f5ib-olla see teokivistis ei ole otseselt minu esivanem, minu esivanem on ikkagi t\u00f5en\u00e4oliselt mingi selgroogse alge, aga j\u00e4llegi, see on ikkagi seesama \u00fcrgsem elualge k\u00f5igest sellest, mis meil t\u00e4nap\u00e4eval siin on.<\/p>\n
Ja kui kui paneme ahju p\u00f5levkivi, siis k\u00fctame oma esivanemaid?<\/p>\n
J\u00e4llegi, ma ei tea, kas esivanem on \u00f5ige s\u00f5na, aga v\u00f5ib-olla seal p\u00f5levkivi \u00fcmber, kus see kunagi settis, on t\u00f5en\u00e4oliselt ringi ujunud ka meie esivanemad.<\/p>\n
Kivistisi on Eestis t\u00f5esti palju. Kas nad on maailmas erilised?<\/p>\n
Kivistised on \u00fcle maailma sagedased, k\u00fcll aga on Eestis eriline nende vanus ja see, et nad on niiv\u00f5rd h\u00e4sti s\u00e4ilinud. Tavaliselt on selliseid peaaegu pool miljardit aastat vanu kive v\u00e4ga raske nii h\u00f5lpsasti leida nagu meil \u2013 p\u00f5him\u00f5tteliselt tervel p\u00f5hjarannikul, l\u00e4\u00e4nerannikul, saartel ja ka sisemaal, kus me teame, kust neid otsida. Niiv\u00f5rd vana materjali mujalt nii lihtsalt ei leia, meil on lihtsalt \u00f5nne olnud, et need on v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00e4ilinud.<\/p>\n
Te andsite paar aastat tagasi v\u00e4lja raamatu “Eesti kivistised”, mis on imekaunilt kujundatud ja illustreeritud, toimib natukene ka k\u00e4siraamatuna, avades teemat \u00fcldisemalt. Inimesed, kes armastavad huvitavaid kive korjata, saavad teada, mida nad koju tassivad. Teie raamatus on kirjas ka kivistised, mis on kaitse all ja mis tuleb j\u00e4tta sinna, kus nad on, kuid kas te ei karda, et paleontoloogiat populariseerides korjatakse rannad t\u00fchjaks?<\/p>\n
M\u00f5tlesime raamatu toimetajaga selle k\u00fcsimuse peale pikalt. Ma arvan, et see ei ole suur probleem, et inimesed neid koju tassivad, mina isegi pooldan seda kahe k\u00e4ega. Esiteks v\u00f5iksid inimesed teada, mida nad korjavad, hariduslik eesm\u00e4rk oligi \u00fcks raamatu v\u00e4ljaandmise p\u00f5hjusi. Teisest k\u00fcljest mainisid ka kaitsealuseid kivistisi \u2013 kui inimesed ei tea, mis on kaitse all, v\u00f5taksid nad ju need niikuinii kaasa. Raamatu abil nad ehk teavad paremini v\u00f5imalikke riske ja seda, millist kahju v\u00f5ib loodusele tekitada.<\/p>\n
“Las inimesed pigem korjavad fossiilid \u00fcles, ja kui seal on midagi kaitsealust, k\u00fcll see siis tuuakse ka n\u00e4iteks muuseumisse, sest inimesed on sellest teavitatud.”<\/p>\n
Kolmandaks on meil neid kivistisi tegelikult nii palju, et mida rohkem inimesed neid kaasa v\u00f5tavad, seda parem. Mis nendega muidu juhtub? Tuleb j\u00e4rgmine j\u00e4\u00e4, j\u00e4rgmine torm ja need kivistised l\u00e4hevad lihtsalt katki. Las inimesed pigem korjavad nad \u00fcles, ja kui seal on midagi kaitsealust, k\u00fcll see siis tuuakse ka n\u00e4iteks muuseumisse, sest inimesed on sellest teavitatud.<\/p>\n
Inimestele l\u00e4heb v\u00e4ga korda n\u00e4iteks dinosauruste maailm ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud dinosauruste kondid. Meie kivistised on ju palju vanemad. Miks ei ole tekkinud selliseid seikluslugusid meie kivististe loomadest ja taimedest? Kui vaatame nautiloide, siis nad n\u00e4evad v\u00e4lja nagu \u00fckssarviku sarved ja seal on v\u00e4ga huvitava kujuga tegelasi. Miks meil ei ole n\u00e4iteks nendest multifilme?<\/p>\n
Saurused on v\u00e4gevad ja \u00e4gedad loomad. Nad on ka enamasti maismaaloomad, mis t\u00e4hendab, et inimestel on nendega palju lihtsam suhestuda. Eesti kivistised on k\u00f5ik mereloomad v\u00f5i v\u00e4hemalt veeelustik. V\u00e4ga \u00fcksik liik v\u00f5is kunagi sattuda kuivale maale, aga 99,9 protsenti siinsetest kivististest on mereelustik, millega on v\u00f5ib-olla raske suhestuda.<\/p>\n
Kui vaadata meie kivististe kujusid: tigusid, koralle ja igasuguste karpidega tegelasi, siis kui paljudel neist 450 miljonit ja rohkem aastat tagasi elanud loomadel on t\u00e4na sugulasi v\u00f5i lausa j\u00e4rglasi, kes polegi nagu muutunud?<\/p>\n
Neid j\u00e4rglasi ja muidugi ka sugulasi on tegelikult v\u00e4ga palju. Muidugi pole nad s\u00e4ilinud sellisel kujul, nagu nad olid meil siin 450 miljonit aastat tagasi. Nad on muutunud ja t\u00e4nap\u00e4evase keskkonnaga paremini kohastunud. Aga \u00fcldjuhul on k\u00f5ik need p\u00f5histruktuurid ja p\u00f5higrupid \u2013 korallid, teod, k\u00f5iksugu peajalgsed ja kogu see seltskond \u2013 olemas, lihtsalt kuju on muutunud.<\/p>\n
Millega seletada aga seda, et merest tulid kalad v\u00e4lja ja evolutsiooni tulemusena tekkisid l\u00f5puks inimesed, aga miks on need teised loomad j\u00e4\u00e4nud samasuguseks?<\/p>\n
Osalt on p\u00f5hjus selles, et peale vaadates on nad t\u00f5esti v\u00e4ga sarnased… aga meil on ju ainult see konkreetse kujuga kivistis \u2013 me ei n\u00e4e looma organis\u00fcsteemi ega pehmeid osi. Me ei tea v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas see loom elas, mida ta tegi, kuidas ta liikus ja millised olid tema teised ni\u0161iga kohastumise elemendid. See on v\u00f5ib-olla natuke lihtsustatud, et ta on t\u00e4iesti sama. Usun, et muutus on ikkagi toimunud, aga algne vorm oli lihtsalt juba niiv\u00f5rd hea ja t\u00f5hus, et seda polnud vaja evolutsiooni k\u00e4igus v\u00e4ga palju muuta \u2013 see t\u00f6\u00f6tab ja vajas vaid v\u00e4ikest kohastumist.<\/p>\n
“Kui maa peal oli 350\u2013400 miljonit aastat tagasi elu koha pealt t\u00fchjus, siis esimesed liigid hakkasid seda vaikselt \u00fcle v\u00f5tma, sest seal oli v\u00f5imalus edasi areneda ja oma elu edasi liigutada.”<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest, tulles tagasi elu maale tulemise juurde, kehtib vana t\u00f5demus: loodus ei salli t\u00fchja kohta. Kui maa peal oli 350\u2013400 miljonit aastat tagasi elu koha pealt t\u00fchjus, siis esimesed liigid hakkasid seda vaikselt \u00fcle v\u00f5tma, sest seal oli v\u00f5imalus edasi areneda ja oma elu edasi liigutada.<\/p>\n
Kas ma saan \u00f5igesti aru, et elu tuli merest maismaale, sest konkurents ressursside p\u00e4rast oli vees juba nii k\u00f5va? Kilpide ja ogade enda k\u00fclge kasvatamisest enam ei piisanud. Elluj\u00e4\u00e4miseks tuli p\u00f5geneda sinna, kus teised vastu ei pidanud. Kuiv\u00f5rd v\u00f5iks toonast maismaad pidada sama elamisk\u00f5lbmatuks, kui t\u00e4na on kosmos?<\/p>\n
Ma \u00fctleks, et maismaa oli ikkagi v\u00e4gagi elamisk\u00f5lbmatu. Eks see v\u00f5ttis ka aega, et elu maa peale j\u00f5uaks. Kui m\u00f5tleme elu pikkusele maa peal \u00fcldse, r\u00e4\u00e4gime v\u00e4hemalt kolmest miljardist aastast. Keerukamate hulkraksete organismide \u2013 n\u00e4iteks k\u00e4snade ning neist hiljem korallide, tigude ja selgroogsete \u2013 tekkeni l\u00e4ks veel m\u00f5nisada miljonit aastat aega. Ehk elu maale j\u00f5udmine on suhteliselt hiline n\u00e4htus. \u00dchest k\u00fcljest oli see kindlasti tingitud ressursside nimel v\u00f5itlemisest ja toitainete puudusest. Teisest k\u00fcljest andis see v\u00f5imaluse areneda ja alustada uut elu.<\/p>\n
Aga ikkagi v\u00e4ga vaenulikus kohas.<\/p>\n
Kindlasti, v\u00e4ga vaenulikus. \u00dchest k\u00fcljest oli see kuiv \u2013 mitte ainult vee puudumise m\u00f5ttes, vaid ka pinnas polnud selline kobestatud muld nagu praegu, vaid pigem kivine. Taimedel oli seal esialgu v\u00e4ga raske kasvada.<\/p>\n
Ja siis ronis veest v\u00e4lja jalgadega?<\/p>\n
Jalgadega kala ei tulnud veest v\u00e4lja \u00fcle\u00f6\u00f6. Enne seda pidi maal kasvama v\u00e4ga algeline taimestik, mida oli v\u00f5imalik s\u00fc\u00fca \u2013 see tekitas kalale v\u00f5imaluse. Kalal v\u00f5ttis miljoneid aastaid aega, et see kohastumus evolutsiooni k\u00e4igus tekiks ja ta saaks maa peale tulla, seal s\u00fc\u00fca ja \u00fchel hetkel ka t\u00e4ielikult elada. Siis ei olnud ta muidugi enam kala, vaid arenes edasi j\u00e4rgmiseks loomaks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3707470hf1dct24.jpg\"\/)
Lendamine on lihtsalt t\u00f5hus viis elada, toitu otsida v\u00f5i p\u00f5geneda, andes konkreetses keskkonnas eelise ja aidates neil paremini j\u00e4rglasi saada. Kasv\u00f5i lendorav on hea n\u00e4ide liuglemisest, leiab Erik Abner. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kas kui maal l\u00e4ks elu kitsaks, tekkis konkurents ressurssidele p\u00e4rast ja vajadus vaenlaste eest p\u00f5geneda \u2013 hakkasid m\u00f5ned loomad lendama?<\/p>\n
Lendamine on samamoodi asi, mis on evolutsioonis korduvalt v\u00e4lja arenenud. Meil on linnud, aga on ka imetajaid, n\u00e4iteks nahkhiired. T\u00e4iesti erinevad loomar\u00fchmad on lendamise iseseisvalt \u00e4ra \u00f5ppinud. See on lihtsalt t\u00f5hus viis elada, toitu otsida v\u00f5i p\u00f5geneda, andes konkreetses keskkonnas eelise ja aidates neil paremini j\u00e4rglasi saada. Kasv\u00f5i lendorav on hea n\u00e4ide liuglemisest.<\/p>\n
Tundub, et t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcritavad inimesed kosmosesse p\u00f5geneda ja sealt ressursse leida. Seda \u00fcritatakse teha kosmoselaevade ja skafandrite abil. Kas ei ole natukene hullumeelne eeldada, et me v\u00f5ime sinna nii \u00e4kiliselt minna, kui evolutsioon n\u00f5uaks meie kehalt miljoneid aastaid arenemist, et oleksime selleks valmis, kas siis skafandriga v\u00f5i hoopis ilma?<\/p>\n
P\u00e4ris miljoneid aastaid pole vaja, sest \u00f5nneks oleme me intelligentse liigina v\u00f5imelised igasugustele probleemidele vastu astuma. Vaatame kas v\u00f5i seda, mismoodi inimkond t\u00e4nap\u00e4eval planeedil elab \u2013 alates inuittidest p\u00f5hjapooluse l\u00e4hedal kuni k\u00f5rberahvasteni v\u00e4lja. Me oleme v\u00e4ga \u00e4\u00e4rmuslikes tingimustes suurep\u00e4raselt kohastunud. \u00dckski teine hulkrakne liik maakeral seda sellisel kujul ei tee. See on ka \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks inimesed on planeedi \u00fcle v\u00f5tnud \u2013 me mahume igale poole, kuhu tahame.<\/p>\n
“Kosmosesse mahtumiseks on k\u00fcll palju muutusi vaja, aga eks skafandrid ja kosmoselaevad peavad arenema ja meile sinna mineku \u00fcldse v\u00f5imalikuks tegema. K\u00fcll see evolutsioon siis kunagi hiljem j\u00e4rele tuleb.”<\/p>\n
Kosmosesse mahtumiseks on k\u00fcll palju muutusi vaja, aga eks skafandrid ja kosmoselaevad peavad arenema ja meile sinna mineku \u00fcldse v\u00f5imalikuks tegema. K\u00fcll see evolutsioon siis kunagi hiljem j\u00e4rele tuleb.<\/p>\n
Et elame miljoneid aastaid skafandris ja ootame, kuni evolutsioon j\u00e4rele tuleb?<\/p>\n
V\u00f5ib-olla t\u00f5esti.<\/p>\n
Kas poleks loogilisem, et miljonite aastate p\u00e4rast l\u00e4hevad kosmosesse hoopis teised eluvormid, kellel on selleks veel suuremad eeldused? Mina kujutan oma vaimusilmas ette vapsikuid, kes kasvavad kosmoserakettide suuruseks ja lendavad sinna ilma skafandrita, sest neil on selline skafandrilaadne kest juba t\u00e4na seljas.<\/p>\n
Kui see oleks nii lihtne, oleks seda ehk ka varem juhtunud. Aga me ei tea, et kosmoses mingisuguseid teisi liike oleks. Kosmosega on see probleem, et see on toitainevaene. Sellel vapsikul, v\u00f5i kes iganes sinna kosmosesse tulevikus minna tahab, on vaja seal millestki toituda, mingisugust elukeskkonda ja pinnast.<\/p>\n
Teadlastel on k\u00fcll h\u00fcpotees, et elu v\u00f5is maa peale tulla kuskilt kosmosest \u2013 n\u00e4iteks rakkudena meteoriidi peal. T\u00f5estust sellele k\u00fcll pole, aga on v\u00f5imalik, et elu on kosmoses k\u00f5ige algelisemates vormides m\u00f5eldav. See oleks aga pigem kaootiline, mitte evolutsiooniline kohandumine \u2013 pigem v\u00f5ib juhuslikult midagi kosmosesse sattuda ja kogemata uuesti ellu \u00e4rgata. Aga et keegi kosmosesse elamiseks v\u00e4lja areneb, on ma arvan keeruline.<\/p>\n
No me oleme intelligentsed. \u00dchest k\u00fcljest v\u00f5ime ehitada skafandreid ja kosmoserakette, aga teie olete geneetik \u2013 me v\u00f5ime ju \u00e4kki ka oma geene muuta ja teha endast skafandrita k\u00f5ikv\u00f5imsad tegelased? Ulmefilmid on selle teemaga tegelenud ja tihti on nii, et selleni, millega ulmefilmides tegeletakse, j\u00f5uavad l\u00f5puks ka teadlased.<\/p>\n
Eks see ulme\u017eanr on teadlasi alati inspireerinud. Mulle meeldib fakt, et kui “Jurassic Park” 1993. aastal v\u00e4lja tuli \u2013 kus v\u00f5eti dinosauruste DNA fossiilidest ja sisestati konna DNA-sse, et dinosaurused uuesti ellu \u00e4ratada \u2013, siis teadusartiklite arv paleogeneetikas mitmekordistus. Olen p\u00e4ris kindel, et see film m\u00e4ngis suurt rolli teadlaste inspireerimisel esitama uusi k\u00fcsimusi. P\u00e4ris nii lihtsalt see muidugi ei k\u00e4i nagu filmis, aga kas me v\u00f5ime tulevikus geenitehnoloogia abil inimese kosmosesse v\u00e4lja arendada? Kindlasti v\u00f5ime. Kas me peame seda tegema, on juba eetika k\u00fcsimus.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3707383h3a8dt24.jpg\"\/)
Kui “Jurassic Park” 1993. aastal v\u00e4lja tuli \u2013 kus v\u00f5eti dinosauruste DNA fossiilidest ja sisestati konna DNA-sse, et dinosaurused uuesti ellu \u00e4ratada \u2013, siis teadusartiklite arv paleogeneetikas mitmekordistus Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
K\u00f5ikidel inimestel, ma usun, on sisse kodeeritud soov elada igavesti. Samas \u00fctlevad m\u00f5istlikud inimesed, et elu ja surm k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es ja see on normaalne. Aga minge r\u00e4\u00e4kige kellelegi, et see on normaalne! Miks meil selline igavesti elada tahtmise soov on ja kas see on m\u00e4rk sellest, et evolutsioon liigub suunas, kus me \u00fchel p\u00e4eval ei suregi \u00e4ra?<\/p>\n
Ma ei tea, kas me just k\u00f5ik tahame igavesti elada, aga me tahame kindlasti kaua ja tervelt elada. See on tung, mis meil k\u00f5igil on, ja see on loomulik.<\/p>\n
Selgelt elame me liiga v\u00e4he.<\/p>\n
Jah, tahaks lihtsalt rohkem elada. Aga siin peamegi ratsionaalselt m\u00f5tlema, kas ma elan igavesti \u00fcksinda, v\u00f5i elab igavesti kogu minu \u00fchiskond? \u00dcksinda igavesti elades oleks ilmselt v\u00e4ga \u00fcksildane tunne. Kuidas me selle korraldame, see toob kaasa v\u00e4ga keerukad sotsiaalsed probleemid.<\/p>\n
Miks mitte, kosmos paisub ja kiirenevalt, me mahume k\u00f5ik \u00e4ra, kui \u00f5pime igale poole lendama.<\/p>\n
Me v\u00f5ime ju proovida. Kui aga realistlikult m\u00f5elda, kuidas see geenitehnoloogiaga p\u00e4riselt \u00e4ra teha, siis bioloogilise kella seiskamine praeguses olekus \u2013 nii et me enam ei vananeks ega kahjustuks \u2013 on \u00e4\u00e4rmiselt keeruline. Selle bioloogilise k\u00fcsimuse lahendamine vajab ilmselt aastamiljoneid. Olgu, miljoneid on ehk palju pakutud, aga see on igal juhul v\u00e4ga keerukas.<\/p>\n
Me ju tegelikult j\u00e4tkume oma laste kaudu ja oleme r\u00f5\u00f5msad, n\u00e4hes lapsi ja lapselapsi s\u00fcndimas. Aga ikkagi tahaks ka ise elada tuhat aastat?<\/p>\n
Surmahirm ja eneses\u00e4ilitamise tung peavadki igasugusel organismil olema, see on meisse sisse kodeeritud.<\/p>\n
Meil on ju tohutu hulk esivanemaid. Suguv\u00f5sa uurides n\u00e4eb, kuidas juba 4\u20135 p\u00f5lve tagasi on sugulased omavahel abiellunud. Kas me inimkonnana oleme tegelikult k\u00f5ik \u00fcks suur loom?<\/p>\n
Ma sageli ise m\u00f5tlen ka niimoodi, et mitte \u00fcks suur loom, vaid pigem \u00fcks suur k\u00e4rgpere. Geneetilisest vaatenurgast on k\u00f5ik inimesed \u00fcksteisega 99,9 protsenti identsed \u2013 olgu siis mina ja sina v\u00f5i keegi teisel pool planeeti. Oleme peaaegu nagu \u00fcks, lihtsalt v\u00e4ikeste geneetiliste erinevustega. Kui v\u00f5tame \u0161impansi, siis me oleme temagagi 99 protsenti geneetiliselt identsed. See n\u00e4itab, et oleme \u00fchtemoodi arenenud ja \u00fchest algest tulnud.<\/p>\n
Kui k\u00f5nnime m\u00f6\u00f6da kalmistuid, v\u00f5ime m\u00f5elda, et k\u00f5ik need ristid on sisuliselt pandud minule endale. Kivististe juurde tagasi tulles, rannal k\u00f5ndides v\u00f5ime m\u00f5elda, kui kaua me juba olemas oleme olnud.<\/p>\n
Jaa, absoluutselt! Kalmistul v\u00f5ib teha v\u00e4ga lihtsa m\u00f5ttem\u00e4ngu, m\u00f5eldes, kui palju sugulasi meil on. L\u00e4hme P\u00f5hjas\u00f5ja aega, kolmsada aastat tagasi, mis on umbes 12 p\u00f5lvkonda. Hakkame arvutama: mul on kaks vanemat, neil vanavanemat… ja enne kui arugi saad, oled 10 000 inimese juures. Ehk siis vanal surnuaial ringi vaadates on sul seal suure t\u00f5en\u00e4osusega palju sugulasi.<\/p>\n
Uudistest jooksis hiljuti l\u00e4bi taas 48-aastase ameeriklase Brian Johnsoni nimi, kes investeerib miljoneid dollareid sellesse, et p\u00f6\u00f6rata oma bioloogiline vanus tagasi ja elada igavesti. Ta on oma kodust sisuliselt labori teinud ja endast laboriroti. Ta laseb ennast iga p\u00e4ev testida ja s\u00f6\u00f6b sadade kaupa tablette, et k\u00f5ik oleks \u00f5ige. On tal lootust?<\/p>\n
“Eesm\u00e4rk pole elada tuhandeaastaseks, vaid j\u00f5uda tervelt 70\u201380. eluaastani, mis on v\u00e4\u00e4rikas iga. Et me ei peaks olema agoonias ega valudes ja meil poleks kroonilisi probleeme..”<\/p>\n
Ei, bioloogia vastu on ikkagi raske v\u00f5idelda. Mida ta suudab ehk teha, on oma haigusriskide maandamine. See m\u00f5ttemaailm ei ole iseenesest vale \u2013 elada nii kaua kui v\u00f5imalik, aga tervena! Selle peale peaksimegi me k\u00f5ik m\u00f5tlema: eesm\u00e4rk pole elada tuhandeaastaseks, vaid j\u00f5uda tervelt 70\u201380. eluaastani, mis on v\u00e4\u00e4rikas iga. Et me ei peaks olema agoonias ega valudes ja meil poleks kroonilisi probleeme. V\u00f5ib-olla ta kogu oma raha ja energiaga saavutab midagi sarnast, aga vanust ta tagasi ei p\u00f6\u00f6ra. See on paratamatus.<\/p>\n
Tervisekahjude tekkimisel on oma osa juhusel, geneetikal ja keskkonnal. Tal on v\u00e4ike v\u00f5imalus oma tervist ja riske natukene parandada, aga enamat ma ei usu.<\/p>\n
Kilpkonnad elavad v\u00e4ga kaua ja m\u00f5ned puud suisa tuhat aastat. Miks on neile antud selline eluiga ja meile mitte?<\/p>\n
See on osalt geneetiline, bioloogiline ja biokeemiline k\u00fcsimus. Nimelt metabolism ehk ainevahetus, nende keemiliste protsesside tempo on lihtsalt aeglasem kui meil. Meie sagime ja liigume h\u00e4sti palju ringi, vajame rohkem energiat ning p\u00f5letame seda ja seel\u00e4bi ka iseennast kiiremini l\u00e4bi. Kilpkonnad on paiksemad ja liiguvad aeglaselt, mis s\u00e4\u00e4stab neid rohkem. Kuid ka nemad pole surematud ja surevad \u00fchel hetkel ikkagi \u00e4ra.<\/p>\n
The Times kirjutas kaks aastat tagasi, et Venemaa tegeleb riiklikul tasemel inimese eluea pikendamise uurimisega ja v\u00e4idetavalt on v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel vananemisvastased rohud. Mis te arvate, millega nad tegelevad?<\/p>\n
Ausalt \u00f6eldes ei oska ma isegi spekuleerida. Olen aga selle suhtes v\u00e4ga skeptiline, sest teadusmaailm ja infokraanid on Venemaal kinni keeratud ning seal toodetu pole sageli kvaliteetne. Kui neil t\u00f5esti oleks mingi v\u00f5luravim v\u00e4lja m\u00f5eldud, siis usun, et see oleks esmalt avastatud v\u00e4ljaspool Venemaad, kus teadusmaailm ja innovatsioon on palju mahukamad ning vahendeid ja raha on rohkem. See k\u00f5lab pigem nagu meediatrikk.<\/p>\n
Sellega seoses lugesin just eile uudist \u00fchest arendusj\u00e4rgus ravimist. Selle eesm\u00e4rk on luua inimese kehas rakk, mis oleks v\u00f5imeline ennast ise ravima ja patsienti haigustest p\u00e4\u00e4stma. See on seotud reetinaga (v\u00f5rkkest, silmamuna sisekest, mis muudab silma siseneva valguse n\u00e4rvisignaaliks-toim.), kuna vananemisega kaasnev n\u00e4gemiskadu on v\u00e4ga sage ja enamasti \u00fchesuunaline \u2013 kui see juba tekib, on seda raske p\u00e4\u00e4sta. Proovitaksegi geenitehnoloogia abil s\u00fcstida reetinasse teatud molekule, et n\u00e4gemist mingil kujul taastada.<\/p>\n
See on veel v\u00e4ga algelises faasis. Kui me kunagi ka hakkame inimkeha niimoodi parandama ja uusi rakke looma, siis t\u00f5en\u00e4oliselt piirdub see \u00fcksikute kudede kaupa suurimate kahjude parandamisega. Aga et hakata tervet keha lihtsalt “mudima” \u2013 see l\u00e4heb ma arvan juba ulmesse.<\/p>\n
Venemaa tervishoiuministeerium on v\u00e4ljendanud huvi ka 3D-bioprintimise vastu, mille abil teadlased saaksid tulevikus vajadusp\u00f5hiselt uusi elundeid printida. Kas seda on ehk maailmas juba tehtudki?<\/p>\n
Seda tehaksegi, see on v\u00e4ga hea laborimeetod, millega n\u00e4iteks uusi ravimeid testida. Saabki luua v\u00e4ikse maksa 3D-mudeli v\u00f5i algelise organi, et n\u00e4ha, kuidas ravim m\u00f5jutab tervet elundit, mitte ainult paari rakku. See annab aimu, kuidas kehaprotsessid toimivad. Iseasi on sellest mudelist kasvatada toimiv organ, mille saaks inimesele siirata. Ma arvan, et see on veel aastak\u00fcmnete kaugusel. Neid asju on muidugi katsetatud, aga see pole p\u00e4ris nii lihtne, et paneme printeri t\u00f6\u00f6le ja sealt tulebki uus maks v\u00e4lja.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3707401hcc5ct24.jpg\"\/)
Me otsustame ise oma \u00fchiskonnas, et keegi on eestlane ja keegi venelane. Bioloogiliselt ei ole see n\u00e4htav, leiab Erik Abner. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Venemaal on ka v\u00e4idetud, et l\u00e4\u00e4neriigid arendavad bioloogilisi relvi, mis m\u00f5jutavad ainult etnilisi venelasi. Mis asi on venelases see etniline, mille vastu saab bioloogilist relva kasutada?<\/p>\n
Bioloogi vaatenurgast \u00fctleksin, et jutt k\u00e4ib sotsiaalsest inimeste kastidesse panemisest. See ei ole bioloogiline n\u00e4htus. Me otsustame ise oma \u00fchiskonnas, et keegi on eestlane ja keegi venelane. Bioloogiliselt ei ole see n\u00e4htav. Rakvere p\u00f5line elanik ja Jaanilinna p\u00f5line elanik ei ole geneetiliselt kuigiv\u00f5rd erinevad, nad on tegelikult v\u00e4ga sarnased.<\/p>\n
Ka Kasahstani endine liider Nursultan Nazarbajev kutsus oma teadlasi 2010. aastal \u00fcles avastama surematust. Ja hiljuti tuli kogemata avalikkuse ette Venemaa ja Hiina liidrite vestlus, kus arutati samal teemal. Jutt k\u00e4is elundite siirdamisest ja ka muust.<\/p>\n
V\u00f5imuhullusest tulenevate selliste juttude r\u00e4\u00e4kimine kipub autoritaarsetele riikidele omane olema. Kui r\u00e4\u00e4gime elundite siirdamisest, siis paberil tundub see ju lihtne, aga praktikas eba\u00f5nnestub v\u00e4ga suur hulk siirdamisi, kuna doonororgan lihtsalt ei sobitu ja keha l\u00fckkab selle tagasi. V\u00f5imalus, et organ inimesele sobib ja temaga surmani kaasa k\u00e4ib, on tegelikult v\u00e4ga v\u00e4ike.<\/p>\n
“Kujutage n\u00fc\u00fcd ette, et tahame m\u00f5nel autoritaarsel riigijuhil k\u00f5ik organid \u00fckshaaval v\u00e4lja vahetada! Ma ei usu, et ta operatsioonilaual \u00fcldse elama j\u00e4\u00e4ks, sest organid l\u00fckkuksid pidevalt tagasi.”<\/p>\n
Kujutage n\u00fc\u00fcd ette, et tahame m\u00f5nel autoritaarsel riigijuhil k\u00f5ik organid \u00fckshaaval v\u00e4lja vahetada! Ma ei usu, et ta operatsioonilaual \u00fcldse elama j\u00e4\u00e4ks, sest organid l\u00fckkuksid pidevalt tagasi. Eks nad v\u00f5ivad ju unistada ja oma raha sinna alla panna. Kui nad oma tulemusi ka avalikustaksid, siis ehk areneks seel\u00e4bi ka teadus, muidugi tingimusel, et nad teeksid seda eetiliselt.<\/p>\n
USA president Donald Trump kiitis hiljuti Valges Majas eksperimentaalravimeid ja mainis, et \u00dchendriikidel on olemas ravim, mis on juba \u00fche surnu juba \u00fcles \u00e4ratanud. See v\u00f5is muidugi olla ka lihtsalt Hiina ja Venemaa suunas nokkimine, aga kas USA on t\u00e4na j\u00e4tkuvalt see koht maailmas, kus tehakse k\u00f5ige t\u00f5husamaid ravimikatsetusi?<\/p>\n
USA on selles vallas kindlasti v\u00e4ga tugev, aga ega me saa ka Euroopat k\u00f5rvale j\u00e4tta. See on ikkagi ajude, raha ja tahte k\u00fcsimus. Teistes riikides ei pruugi uuringute ja ravimite arendamine lihtsalt nii lihtne olla. See on v\u00e4ga keeruline protsess \u2013 see ei k\u00e4i nii, et m\u00f5tled idee v\u00e4lja ja k\u00fcmme teadlast teevad \u00e4ra.<\/p>\n
Probleemide lahendamiseks on vaja tuhandeid treenitud ajusid ja muidugi suurt rahakotti. Kas meil on aga ravim, mis \u00e4ratab inimese surnust \u00fcles? Ei usu. Kui see oleks olemas, siis me n\u00e4eksime seda, ja kuna me seda ei n\u00e4e, arvan, et Trumpil oli lihtsalt vaja Putinile midagi ette n\u00e4idata.<\/p>\n
Meie enda president Arnold R\u00fc\u00fctel toetas inimese surmaj\u00e4rgse j\u00e4\u00e4stamise m\u00f5tet. Et kui teadus kunagi areneb, sulatatakse inimene \u00fcles ja \u00e4ratatakse ellu. Maailmas sellise j\u00e4\u00e4stamisega tegeletakse, hea raha eest. Mis v\u00f5iks olla nende k\u00fclmkonteinerisse pistetud isikute tulevik?<\/p>\n
Ma ei usu, et sellel tulevikul v\u00e4ga palju lootust on. Probleem on nimelt selles, et meie aju on \u00e4\u00e4rmiselt kompleksne. Minu aju n\u00e4rvis\u00fcsteem, mis minust minu teeb, on asi, mida on v\u00e4ga keeruline, kui mitte v\u00f5imatu, puutumatuna s\u00e4ilitada.<\/p>\n
“Kui inimene n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4sse panna ja kunagi hiljem \u00fcles sulatada, tuleb sealt pigem v\u00e4lja selline supp, et see pole enam kaugeltki algne inimene.”<\/p>\n
Inimese k\u00fclmutamisel peaksid ajustruktuurid k\u00f5ikides detailides koos oma miljardite rakkudega s\u00e4ilima, aga see pole v\u00f5imalik. N\u00e4rvis\u00fcsteemi rakud saavad j\u00e4\u00e4kristallide t\u00f5ttu paratamatult kahjustada ja see pole enam terviklik. Kui inimene n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4sse panna ja kunagi hiljem \u00fcles sulatada, tuleb sealt pigem v\u00e4lja selline supp, et see pole enam kaugeltki algne inimene.<\/p>\n
Ehk siis geneetikust ei saa Peetrust, kes otsustab, keda ta \u00fcles \u00e4ratab ja keda mitte?<\/p>\n
Me paneme laborites tihti rakke j\u00e4\u00e4sse ja sulatame neid katsete j\u00e4tkamiseks uuesti \u00fcles. Mis alati juhtub, on see, et p\u00e4rast \u00fcles sulatamist on 10\u201350 protsenti rakkudest \u00e4ra surnud. J\u00e4\u00e4kristallid lihtsalt l\u00f5huvad k\u00f5ik seest \u00e4ra.<\/p>\n
Viimastel aastak\u00fcmnetel on suureks jututeemaks olnud kloonimine. Kui esimesed loomad klooniti, tundus, et nii saabki end l\u00f5putult j\u00e4tkata. Kas looduses on kloonimine kogu aeg olemas olnud?<\/p>\n
Jaa, v\u00e4ga algelised loomad teevad seda k\u00fcll, nad lihtsalt tekitavad endast identseid koopiaid.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3707377h974ft24.jpg\"\/)
kloonimisest identset koopiat ei saa. M\u00f5elgem identsetele kaksikutele, kelle DNA on ju ka peaaegu identne, t\u00f5deb Erik Abner. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui ma ennast kloonin, kas see siis olen mina?<\/p>\n
Ei, kloon on identne vaid teatud piirini. Nende genoom on k\u00fcll sama, aga kui me teeme n\u00e4iteks minust koopia ja laseme tal siin minu k\u00f5rval 40 aastat kasvada, ei tuleks sellest t\u00e4pselt samasugust mina. See kloonitud Erik puutuks kokku erinevate toitude, keskkondade ja elukogemustega ning oleks v\u00e4ga teistsugune olend kui mina praegu. Minu kogemused on unikaalsed, nagu saavad olema ka tema omad, ja nende identne taasloomine on v\u00e4ga keeruline.<\/p>\n
Ma arvan, et kloonimisest identset koopiat ei saa. M\u00f5elgem identsetele kaksikutele, kelle DNA on ju ka peaaegu identne.<\/p>\n
Kas \u00fcks neist on siis kloon?<\/p>\n
Nii lihtsalt ei saa muidugi \u00f6elda, aga nad on ikkagi alati erinevad isiksused, erinevate riskide ja teistsuguse olemusega. Sageli saad neile peale vaadates kohe aru, et kuigi nad on sarnased, pole nad identsed. Kusjuures nad on tavaliselt kasvanud \u00fches keskkonnas. Kui me nad veel lahutaks ja erisugustesse tingimustesse paneks, oleks erinevus veelgi suurem. Samamoodi on ka kloonimisega.<\/p>\n
Teadus on viimastel aastak\u00fcmnetel teinud tohutuid h\u00fcppeid, samal ajal \u00f5itsevad vanden\u00f5uteooriad. Miks nii on?<\/p>\n
Osaliselt on see kindlasti vastureaktsioon. Inimestel on vajadus eristuda ja leida keerulistele asjadele alternatiivseid lahendusi. Vanden\u00f5uteooriad lihtsustavad sageli asju \u00fcle ja pakuvad s\u00fcsteemi m\u00f5istmata alternatiivseid selgitusi. Lihtsalt h\u00fcpatakse punktist A punkti Z, ilma et k\u00e4idaks l\u00e4bi kogu seda vahepealset infot. Nii tekivadki valed arusaamad ja j\u00e4reldused.<\/p>\n
Teisalt ma ei usu, et neid vanden\u00f5uteooriad praegu nii palju rohkem oleks kui 20 v\u00f5i 30 aastat tagasi. Sotsiaalmeedia aitab lihtsalt infol palju kiiremini levida ja annab neile teooriatele tugevama k\u00f5lapinna. Ka minevikus usuti igasugu hullusi ja p\u00e4rimusi, need on n\u00fc\u00fcd lihtsalt teises kuues.<\/p>\n
Millega seletada seda, et ka m\u00f5ned teadlased on hakanud \u00fchel hetkel kirglikult mingit t\u00e4iesti ebateaduslikku juttu r\u00e4\u00e4kima? Ja kuna nad on teadlased, liitub nende selja taha kiirelt sekt.<\/p>\n
Keerukas k\u00fcsimus, sest iga indiviid on erinev. Ka teadlased on inimesed oma uskumuste ja kallutatusega. See, et inimene tunneb teaduslikku s\u00fcsteemi ja peaks olema kriitiline, ei t\u00e4henda, et ta vigu ei teeks.<\/p>\n
“Teaduslik konsensus pole alati see, et k\u00f5ik on sajaprotsendiliselt selge, kui paned kolm teadlast tuppa, saad sageli kaksteist erinevat arvamust. Eriarvamused on normaalsed, lihtsalt m\u00f5ned kalduvad oma ideid v\u00e4ga j\u00f5uliselt kaitsma.”<\/p>\n
M\u00f5nikord v\u00f5ibki vanden\u00f5uteoreetikul isegi kuskil taustal \u00f5igus olla, aga ta ei suuda oma h\u00fcpoteesi teaduslikult t\u00f5estada ja ta lahterdub seet\u00f5ttu vanden\u00f5uteoreetikute hulka. Teaduslik konsensus pole alati see, et k\u00f5ik on sajaprotsendiliselt selge, kui paned kolm teadlast tuppa, saad sageli kaksteist erinevat arvamust. Eriarvamused on normaalsed, lihtsalt m\u00f5ned kalduvad oma ideid v\u00e4ga j\u00f5uliselt kaitsma.<\/p>\n
Kas siin pole tegu ka sellega, et k\u00f5ik inimesed ei ole v\u00e4ga head \u00f5ppijad ning k\u00f5ik areneb nii kiiresti ja spetsiifilistes suundades ning tekkinud on l\u00f5he nende vahel, kes saavad asjadest aru ja kes ei saa, kuid tahaks ka millesegi uskuda. <\/p>\n
Vanden\u00f5uteooria kaitsmine ja argumenteerimine viitavad aga ju omakorda m\u00f5tlemisv\u00f5imele.<\/p>\n
Kui esimese inimese DNA kaardistati, tundus, et n\u00fc\u00fcd muutub kogu maailm. Millist kasu on inimkond sellest seni saanud ja mis on j\u00e4\u00e4nud k\u00e4ttesaamatuks?<\/p>\n
Inimkond on sellest saanud v\u00e4ga palju kasu. Mina m\u00f5tlen inimgenoomist kui kokaraamatust, kus on kirjas juhend \u00fche inimese valmiskujundamiseks. See “kokaraamat” on paks ja sisaldab ligikaudu 20 000 retsepti ehk geeni. Suurim v\u00f5it oli see, et me lugesime selle kokaraamatu l\u00e4bi algusest l\u00f5puni ja tegime selle avalikuks. Enne seda olid meile teada vaid \u00fcksikud lehek\u00fcljed ja kogu s\u00fcsteem oli m\u00fcstiline.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd proovime m\u00f5ista, mida need geenid ehk retseptid tegelikult teevad. Inimgenoomis on hinnanguliselt 4000 geeni, mille funktsiooni me veel ei tea ja mille rolli me alles p\u00fc\u00fcame m\u00f5ista. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 16 000 geeni seosed on teaduses hetkel v\u00e4ga kuum teema \u2013 \u00fcritatakse aru saada, mida m\u00f5ni geen konkreetse haigusega teeb. See on ka minu suur lootus, et genoomika suudaks pakkuda inimestele varajast ennetust ja infot haigusriskide kohta.<\/p>\n
Kas see on juba silmapiiril?<\/p>\n
Jaa, see on silmapiiril! Eesti on Geenivaramuga siin esirinnas ning usun, et me oleme \u00fched esimesed maailmas, kes suudavad l\u00e4hiaastatel tuua geneetilise info tavameditsiini. N\u00e4iteks peaks varsti algama rinnav\u00e4hi s\u00f5eluuringu uus s\u00fcsteem, kus geenidoonoritele on v\u00e4lja arvutatud riskiskoorid. Naisi hakatakse s\u00f5eluuringule kutsuma vastavalt geneetilisele riskile. Ehkki patsiendil ei pruugi mingeid s\u00fcmptomeid olla, n\u00e4eme genoomist k\u00f5rgemat riski ja kutsume ta kontrolli 10 aastat varem, n\u00e4iteks 40 mitte 50 aastaselt. Nii saame vajadusel varem sekkuda.<\/p>\n
Kui kaua s\u00e4ilib \u00fche elusolendi DNA ideaaltingimustes?<\/p>\n
Ideaaltingimustes on vanim leitud DNA jupp vist ligi poolteist miljonit aastat vana, see kuulus vist mingile iidsele hobusele. Selline s\u00e4ilimine n\u00f5uab v\u00e4ga perfektseid tingimusi: \u00f5iget jahedust ja niiskust, ning kindlasti ei tohi olla p\u00e4ikesekiirgust, mis DNA-d l\u00f5huks. Miljon aastat ongi umbes piiriks. Tavaliselt r\u00e4\u00e4gime ikkagi vaid tuhandetest aastatest.<\/p>\n
Kui DNA s\u00e4ilib nii l\u00fchikest aega, kas see t\u00e4hendab, et me oleme oma kivististe osas endiselt pimeduses?<\/p>\n
Otseselt me ei tea, milline DNA nendel kivististel oli, aga me saame seda mingil m\u00e4\u00e4ral ennustada. N\u00e4iteks, kui mina jagan t\u00e4nap\u00e4eva kalaga sama geeni, siis oli see ilmselt olemas ka tolles iidses kivistises. On teadlasi, kes teevad ristandeid paleontoloogia ja paleogeneetika vahel: nad viivad t\u00e4nap\u00e4eva kala sisse muudetud geenid ja katsetavad laboritingimustes, kas neil \u00f5nnestub taasluua \u00fcrgse kala tunnuseid \u2013 n\u00e4iteks kuue v\u00f5i kaheksa s\u00f5rmega uime.<\/p>\n
No jah, kui meil oleks kaheksa n\u00e4ppu, poleks meil k\u00fcmnends\u00fcsteemi.<\/p>\n
Oleks kuueteistk\u00fcmnends\u00fcsteem.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3707386h399at24.jpg\"\/)
Raadiomaja ees, kuhu Erik intervjuule saabus,\u00a0 rajasid ehitusmehed parajasti uus teekatet, mille aluskatteks olevast paekivikillustikust leiaks kindlasti sadade miljonite aastate taha j\u00e4\u00e4va elu m\u00e4rke. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Paljud meist praegu puhkavad, eestlased teevad seda v\u00e4ga hea meelega ka looduses, just praegu on aega m\u00f5elda sellegi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":230793,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[13259,26,27,41609,37,33,35,92625,92627,12290,34,36,1866,31,32,11350,92623,21,92624,62528,92626,28,29,92629,19,36205,25,92622,92628,23,24,22,20,30],"class_list":["post-230792","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-biohakkimine","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dna-uurimine","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kivistised","tag-eluea-pikenemine","tag-erik-abner","tag-estonia","tag-estonian","tag-evolutsioon","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenivaramu","tag-genoomika-instituut","tag-headlines","tag-inimgeneetika","tag-kloonimine","tag-kruoonika","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-meditsiini-tulevik","tag-news","tag-paleontoloogia","tag-populaarseimad-lood","tag-pseudoteadus","tag-teadusmuudid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=230792"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230792\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/230793"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=230792"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=230792"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=230792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}