{"id":230856,"date":"2026-07-18T06:39:33","date_gmt":"2026-07-18T06:39:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/230856\/"},"modified":"2026-07-18T06:39:33","modified_gmt":"2026-07-18T06:39:33","slug":"muistse-egiptuse-printsessid-osutusid-osavateks-sodalasteks-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/230856\/","title":{"rendered":"Muistse Egiptuse printsessid osutusid osavateks s\u00f5dalasteks | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Vana-Egiptuse printsesside luustike juurest on leitud muude hauapanuste seas relvi. Uus bioarheoloogiline uuring<\/a> osutab, et k\u00f5rgest soost naised oskasid neid vilunult k\u00e4sitseda. Leid l\u00fckkab \u00fcmber ammuse oletuse, nagu oleks olnud muistsete kuningapere naiste roll \u00f5ukonnas vaid passiivne.<\/p>\n

Ajakirjas Frontiers in Environmental Archaeology<\/a> ilmunud t\u00f6\u00f6 t\u00f5i esile, et kuninglike \u00fclikute luudel leiab m\u00e4rke tugevast f\u00fc\u00fcsilisest koormusest. Nende k\u00e4sivarte silmapaistvalt paksenenud lihaskinnituskohad ja kulumisj\u00e4ljed osutavad relvade pidevale k\u00e4sitsemisele. Vana-Egiptuse kuningannade kehaehitust vormis ilmselt aastatepikkune ning t\u00f5en\u00e4oliselt olid vibulaskmine ja v\u00f5itluskunstid osa nende argielust.<\/p>\n

Keskmise riigi hilisperioodil (1850\u20131700 e.m.a) maeti Dahshuri p\u00fcramiidikompleksi mitu kuningliku pere liiget. Teiste seas leidsid seal viimse puhkepaiga kuningas Hor ning printsessid Ita, Khenmet, Itaweret ja Noub-Hotep.<\/p>\n

Arheoloogid leidsid printsesside haudadest rikkalikult panuseid. Neist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemad on viske- ja l\u00e4hiv\u00f5itlusrelvad, n\u00e4iteks vibud, nooled ja pistodad. Ajaloolased pidasid neid esemeid aastak\u00fcmneid pelgalt s\u00fcmboolse rolliga hauataguseks varaks.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd vaatasid Egiptuse ja \u00dchendkuningriigi teadlased vanad leiud koos luustikega uuesti \u00fcle. Nende anal\u00fc\u00fcsis ilmnesid \u00f5ukonnadaamide skelettidel m\u00e4rgid sitkusest ja sihip\u00e4rasest kehalisest ettevalmistusest. N\u00e4htus, et naised hoidsid ilmselt relvi raudses haardes ja valdasid vilunult vibulaskmise tehnikat. Sellega kaasnenud tugev lihast\u00f6\u00f6 muutis nende luude kuju ja struktuuri.<\/p>\n

Sada aastat oodanud avastus<\/p>\n

Prantsuse arheoloog Jacques de Morgan kaevas uuritud s\u00e4ilmed v\u00e4lja juba 19. sajandi l\u00f5pus. P\u00e4rast p\u00f5gusat esmaanal\u00fc\u00fcsi pakkisid toonased uurijad luustikud lihtsatesse puitkastidesse ja saatsid pealinna. Nii seisid kuninglikud s\u00e4ilmed enam kui sada aastat unustatuna Kairo Egiptuse muuseumi keldris.<\/p>\n

Hiljuti leidsid teadlased tolmused kastid muuseumihoidlast taas \u00fcles ja v\u00f5tsid appi t\u00e4nap\u00e4evased bioarheoloogia meetodid. Nende kasutatud n\u00fc\u00fcdisaegne osteobiograafia v\u00f5imaldab piltlikult \u00f6eldes lugeda inimese elulugu tema luudelt.<\/p>\n

Luustiku koormusj\u00e4ljed peegeldavad nii lapsep\u00f5lve toitumist, l\u00e4bip\u00f5etud haigusi kui ka igap\u00e4evaseid harjumusi. K\u00f5ik see kokku maalib iga inimese minevikust v\u00e4ga \u00fcksikasjaliku pildi. Muu hulgas\u00a0 kummutasidki anatoomilised anal\u00fc\u00fcsid ammuse m\u00fc\u00fcdi aadlinaistest kui n-\u00f6 iluasjadest.<\/p>\n

Uurijate s\u00f5nul kannavad printsesside k\u00e4eluud j\u00e4lgi korduvatest ja r\u00e4nka pingutust n\u00f5udnud liigutustest. Paljude naiste rangluudel ja k\u00fc\u00fcnarvartel on m\u00f5lema kehapoole lihaskinnitused silmapaistvalt paksenneud. Tugevamini arenenud paremad k\u00e4ed viitavad seejuures, et sellega hoiti raskeid relvi ja vinnastati j\u00e4ika vibun\u00f6\u00f6ri. Luude ehitus viitab otseselt aktiivsele ja liikuvale eluviisile.<\/p>\n

Niisugusi silmn\u00e4htavaid muutusi tuvastas t\u00f6\u00f6r\u00fchm mitmel printsessil. N\u00e4iteks olid printsess Noub-Hotepi k\u00e4mblaluud pideva koormuse t\u00f5ttu lausa kaardunud, ehkki ta ei p\u00f5denud teadaolevalt \u00fchtegi haigust. Uurijate s\u00f5nul sobib biomehaaniline muutus h\u00e4sti kokku Noub-Hotepi hauast leitud pikkade nooltega. Printsess Ita k\u00e4eluud reetsid aga m\u00e4rke tugevast haardest, viidates meisterlikule pistodak\u00e4sitsemisele.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsis ilmnesid \u00f5ukonnadaamide skelettidel m\u00e4rgid sitkusest ja sihip\u00e4rasest kehalisest ettevalmistusest. Autor\/allikas: Hashesh et al., Front. Environ. Archaeol., 2026.<\/p>\n

Luustike pealuud on puudu<\/p>\n

Uued leiud avardavad oluliselt senist arusaama Vana-Egiptuse soorollidest. Mainekas positsioon ega \u00f5ukonnaelu ei takistanud printsessidel olemast kehaliselt aktiivne. Vastupidi, kuningriigi kaitse v\u00f5i v\u00e4hemalt selle rituaalne etendamine n\u00f5udis k\u00f5rgklassi naistelt p\u00fchendumist ja j\u00e4rjepidevat relvade k\u00e4sitsemise treeningut. Uurijate s\u00f5nul k\u00e4isid s\u00f5jakunst ja rituaalsed kohustused toona k\u00e4sik\u00e4es.<\/p>\n

Samas n\u00e4itavad luustikud, et rasketest tervisemuredest ei p\u00e4\u00e4senud ka kuninglik pere. Luustike p\u00f5hjal otsustades kannatasid nii printsessid kui ka kuningas Hor lapsep\u00f5lves ainevahetush\u00e4irete ehk metaboolse stressi all. See j\u00e4ttis p\u00fcsivad j\u00e4ljed nende kolpadele ja pikkadele toruluudele.<\/p>\n

Lisaks oli n\u00e4ha, et neist mitmed olid elu jooksul r\u00e4ngalt kukkunud. N\u00e4iteks leidsid teadlased printsess Itawereti roietelt h\u00e4sti paranenud murrud, mis viitavad k\u00f5rgelt kukkumisele v\u00f5i tugevale hoobile rindu. Sarnaseid vigastusi oli n\u00e4ha ka kuningas Horil. Kuna aga m\u00e4rgid t\u00fcsistustest puuduvad, viitab see uurijate s\u00f5nul, et \u00fclikud said tollal haruldast ja silmapaistvalt head arstiabi.<\/p>\n

P\u00f5nevatest avastustest hoolimata varjutab uurijate t\u00f6\u00f6d materjali puudulikkus: Dahshuri luustikel pole pealuid. Need eraldati \u00fclej\u00e4\u00e4nud luustikust juba eelmise sajandi alguses ja viidi Kairo meditsiinikooli anatoomiamuuseumisse. Seet\u00f5ttu pole v\u00f5imalik s\u00e4ilmeid tervikuna praegu hinnata ja j\u00e4reldused tuginevad vaid keldrist leitud luudele.<\/p>\n

Tulevikus loodavad arheoloogid p\u00f6\u00f6rata luid anal\u00fc\u00fcsides uue lehek\u00fclje kuningliku suguv\u00f5sa saladuste uurimises. N\u00e4iteks paljastaks vana-DNA ja isotoopide anal\u00fc\u00fcs t\u00e4psemalt \u00f5ukondlaste p\u00e4ritolu ja omavahelised sugulussidemed. Praegu ootavad autorid laborianal\u00fc\u00fcside alustamiseks Egiptuse turismi- ja muinsusasjade ministeeriumi ametlikku luba.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vana-Egiptuse printsesside luustike juurest on leitud muude hauapanuste seas relvi. Uus bioarheoloogiline uuring osutab, et k\u00f5rgest soost naised…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":230857,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[297,26,27,8855,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,2940,92645,95,19,25,23,24,22,20,7016,92646,30,92,93,94],"class_list":["post-230856","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arheoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dna","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-luud","tag-luustik-skelett-luukere","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vana-egiptus","tag-vana-egiptuse-kuningannad","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116939611683603590","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230856","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=230856"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230856\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/230857"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=230856"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=230856"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=230856"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}