Venemaa aktsiaturg on langenud 18 n\u00e4dalat j\u00e4rjest ning Moskva b\u00f6rsi indeks j\u00f5udis madalaimale tasemele alates 2022. aasta oktoobrist. Tegemist on Venemaa aktsiaturu pikima langusega alates 1997. aastast.<\/p>\n
Venemaa 46 suurima ettev\u00f5tte aktsiaid h\u00f5lmav Moskva b\u00f6rsi indeks langes l\u00f5ppeval n\u00e4dalal 8,72 protsenti ja j\u00f5udis 1958,4 punktini \u2013 madalaimale tasemele alates 2022. aasta oktoobrist. Turu n\u00e4dalane langus oli tugevaim alates 2022. aasta septembri eelviimasest n\u00e4dalast, mil Kreml kuulutas v\u00e4lja osalise mobilisatsiooni, misj\u00e4rel indeks kukkus 14,18 protsenti. J\u00e4rjestikku 18 n\u00e4dalat kestnud aktsiahindade odavnemine on pikim langusperiood Moskva b\u00f6rsil alates 1997. aastast peetud arvestuses, vahendas The Moscow Times<\/a> reedel ettev\u00f5tte Kit Finance anal\u00fc\u00fctikud.<\/p>\n Olles m\u00f5ne kuuga kaotanud peaaegu 30 protsenti oma v\u00e4\u00e4rtusest, langes turg k\u00fcmme aastat ajas tagasi: Moskva b\u00f6rsi indeks oli samal, 1900\u20132000 punkti tasemel viimati 2016. aasta suvel. “M\u00fc\u00fcgi ulatus ei viita enam lokaalsele korrektsioonile, vaid Venemaa varade v\u00e4\u00e4rtuse t\u00e4ielikule \u00fcmberhindamisele,” m\u00e4rkis Finami strateeg Jaroslav Kabakov.<\/p>\n Juuli algusest on Gazpromi aktsia langenud 21 protsenti, VTB aktsia 21,1 protsenti, Surgutneftegazi aktsia 20,8 protsenti ja Magniti aktsia 19,6 protsenti. Severstali aktsia on kukkunud 17 protsenti, Nornickeli 24 protsenti, Aerofloti 26,7 protsenti ja MTS-i 28 protsenti. Venemaa suurim kullatootja Poljus kaotas veidi enam kui kahe n\u00e4dalaga 53 protsenti oma v\u00e4\u00e4rtusest. Sberbanki ja Rosnefti aktsiad on kuu algusest odavnenud 10 protsenti, loetles The Moscow Times.<\/p>\n Turgu survestavad geopoliitiline olukord, uute sanktsioonide oht ning ootused, et Venemaa keskpank t\u00f5stab k\u00fctusekriisi t\u00f5ttu intressim\u00e4\u00e4ra. Kuid kaudsed m\u00e4rgid viitavad Kit Finance’i hinnangul veel \u00fchele tegurile \u2013 varjatud m\u00fc\u00fcgisurvele: m\u00f5ned suuromanikud tegelevad s\u00fcstemaatiliselt oma Venemaal asuvatest varadest vabanemisega.<\/p>\n USA majandusuudiste agentuuri Bloomberg andmetel viivad miljard\u00e4rid, sealhulgas Vene re\u017eiimi juhile Vladimir Putinile l\u00e4hedalseisvad \u00e4rimehed, viimastel kuudel Venemaalt aktiivselt raha v\u00e4lja. Nad kardavad majandusolukorra halvenemist, probleeme panganduss\u00fcsteemis ning oma varade konfiskeerimist riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks.<\/p>\n “Osas eliidist kasvab l\u00e4heneva katastroofi tunne,” kirjutas anal\u00fc\u00fctikakeskuse R.Politik asutaja Tatjana Stanovaja. Ressursid ammenduvad ja \u00fcha rohkem ettev\u00f5tteid muutub eluj\u00f5uetuks. Tema hinnangul suruvad k\u00fctusekriis, kaotused rindel ja majandusraskused Putinit t\u00f5en\u00e4oliselt mitte leppimise, vaid eskalatsiooni poole. Samuti suureneb tema s\u00f5nul selliste stsenaariumide t\u00f5en\u00e4osus, mida varem peeti blufiks.<\/p>\n “Ohvreid n\u00f5uab aktsiaturul majanduslik l\u00e4bikukkumine, millesse me k\u00f5ik koos libiseme,” m\u00e4rkis Ivolga Capitali peadirektor Andrei Hohrin. Majanduskasv on praktiliselt seiskunud \u2013 jaanuarist maini oli see vaid 0,2 protsenti \u2013, tsiviilsektorid kahanevad ning investeeringud on v\u00e4henenud k\u00f5ige rohkem alates 2009. aastast.<\/p>\n Olukorda kajastavad indikaatorid viitavad sellele, et Venemaa majandus langeb juulis majanduslangusse ning t\u00f5en\u00e4oliselt kujuneb see pikaajaliseks \u2013 kestab v\u00e4hemalt aasta \u2013, prognoosivad valitsusele l\u00e4hedase anal\u00fc\u00fcsikeskuse TsMAKP eksperdid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa aktsiaturg on langenud 18 n\u00e4dalat j\u00e4rjest ning Moskva b\u00f6rsi indeks j\u00f5udis madalaimale tasemele alates 2022. aasta oktoobrist.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":230918,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,80750,92654,82733,1929,5433],"class_list":["post-230917","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-moskva-bors","tag-varade-valjaviimine","tag-vene-agressioonisoda-ukrainas","tag-vene-ukraina-soda","tag-venemaa-majandus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116940087145156325","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230917","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=230917"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230917\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/230918"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=230917"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=230917"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=230917"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}