{"id":230954,"date":"2026-07-18T09:44:14","date_gmt":"2026-07-18T09:44:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/230954\/"},"modified":"2026-07-18T09:44:14","modified_gmt":"2026-07-18T09:44:14","slug":"arvustus-kuidas-helilooja-kuu-peale-aeti-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/230954\/","title":{"rendered":"Arvustus. Kuidas helilooja kuu peale aeti | Teater"},"content":{"rendered":"<p>Uus lavastus<br \/>Pullitalliteater<br \/>&#8220;Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu&#8221;<br \/>Autor: Kristiina Jalasto-Kallas<br \/>Lavastaja: Reeda Toots<br \/>Kunstnik: Karmo Mende<br \/>Valguskujundaja: Emil Kallas<br \/>Produtsendid: Enno Must ja Elo Kallas<br \/>Osades: Christopher Rajaveer, Garmen Tabor, Kristiin R\u00e4\u00e4gel, Risto Vaidla ja Miika Pihlak<br \/>Klaveril: Tiiu Sisask<\/p>\n<p>Esietendus 26. juunil J\u00e4neda Pullitalliteatris<\/p>\n<p>Reeda Tootsi suvelavastus &#8220;Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu&#8221; oli \u00fchelt poolt lavalugu inimese soovist kuhugi kuuluda, kuid teisalt vastupidi v\u00f5rdpilt \u00fchiskondlikust marginaliseerimisest, lugu sellest, kuidas helilooja Urmas Sisask pidi kogu oma elu jooksul toime tulema pideva t\u00f5rjutuse ja naeruv\u00e4\u00e4ristamisega. Peale kolmetunnist vaatamist, mille sisse mahtus koori- ja klaverimuusikat ning stseene, mille aluseks Sisaski antud intervjuud ja avalikud \u00fcles astumised, ei olnud aga sugugi \u00fcheselt selge, mis on see s\u00f5num, mille publik pidanuks endaga kaasa v\u00f5tma. Kas tootis &#8220;Ood armastusele&#8221; \u00fchiskonda kogemata juurde t\u00e4pselt sedasama, millega Sisask pidi lavastuse j\u00e4rgi kogu elu rinda pistma?<\/p>\n<p>Lavastust m\u00e4ngiti J\u00e4neda m\u00f5isa kompleksi kuulunud endises tallihoones, mida n\u00fc\u00fcd juba 16 aastat Pullitalliteatri nime j\u00e4rgi tuntakse. Tegemist on suveteateriga par excellence nii oma koha poolest, st m\u00e4ngukoht tallis\/k\u00fc\u00fcnis\/saras, kui ka oma seose poolest lavastuse subjektiga. Urmas Sisask elas ja t\u00f6\u00f6tas J\u00e4nedal, asutas seal kammerkoori ja vanamuusikaansambli ning pani p\u00fcsti ka t\u00e4hetorni. Just J\u00e4nedal pani Sisask kirja l\u00f5viosa oma loomingust. Seega v\u00f5is enne m\u00e4ngusaali astumist v\u00e4ikeseid veekogusid ja seal triivivaid luikede ja partide noorperesid j\u00e4lgides ette kujutada, missuguses keskkonnas ta looming s\u00fcndida v\u00f5is.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3709219\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3709219hbe23t24.jpg\"\/>&#8220;Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu&#8221; Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n<p>Lavakujunduse osas mindi tallis endas minimalistlikku teed, peamisteks elementideks laest alla rippuv kiik ning k\u00f5ige kohal k\u00f5rguv suur valge kuu. Need on sobivad kujundid, sest Sisask kiikuski oma elu jooksul pidevalt muusika ja astroloogia, maise ja taevase, armastuse ja t\u00f5rjutuse vahel. Lavastuses k\u00e4igus oli seda kiikumist v\u00f5imalik vaadelda Sisaski lapsep\u00f5lvest surmahetkeni v\u00e4lja. Esimene vaatus keskenduski noore helilooja kujunemisele, r\u00e4\u00e4kis loo \u00fchest autismispektril lapsest, kes tahtis iga hinna eest kuhugi kuuluda. Seda suutmata, p\u00f6\u00f6rdus ta t\u00e4htede poole. Episoodide kestel, mis v\u00f5isid kesta m\u00f5nest sekundist mitme minutini, lendas m\u00f6\u00f6da Sisaski lapse- ja koolip\u00f5lv J\u00e4nedale t\u00f6\u00f6le asumiseni v\u00e4lja. Teine pool lavastusest keskendus juba perioodile, mil tulid tunnustused kui ka \u00fcha s\u00fcvenev alkoholism ja endasse p\u00f6\u00f6rdumine.<\/p>\n<p>Kuna Urmas Sisaski k\u00f5nemaneer oli teada-tuntult isep\u00e4rane, s\u00f5nal\u00f5ppe venitav ja j\u00f5nkse viskav, oli Christopher Rajaveeril lihtne sellest ka kohe kinni hakata, tulemuseks natuke v\u00f5imendatud, isegi paroodiah\u00f5nguline versioon Urmas Sisaskist, kes kohe lapsest peale oligi Urmas Sisask, v\u00e4ike t\u00e4iskasvanu, kelle siseilm oli juba nii ilmatult suur. Selleks v\u00e4ikeseks t\u00e4iskasvanuks j\u00e4i Sisask aga ka p\u00e4riselt t\u00e4iskasvanuks saades, lihtsalt siis lisandus j\u00f5udsalt alkoholilembus. Tegu oli kindlasti nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka vaimselt n\u00f5udliku rolliga, sest oli Rajaveer praktiliselt kogu etenduse v\u00e4ltel laval ning pidi esitama pikki ja detailseid lausejadasid, ise seejuures maania piirimail k\u00f5ikudes. Rajaveer tuli katsumusest aga auga v\u00e4lja ja kandis edukalt kogu lavastust enda turjal.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3709210\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3709210h328at24.jpg\"\/>&#8220;Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu&#8221; Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n<p>Ometi, kui tegelane on karikatuurne, tekib oht, et ta j\u00e4\u00e4b pinnapealseks, et vorm l\u00e4mmatab sisu ja meile j\u00e4\u00e4vad k\u00e4te vahele vaid tsitaadid, mille taha piilumiseks ei pruugi teatritegijatel huvi v\u00f5i julgust olla. Kuid lavastaja Reeda Toots teab koorijuhina, et s\u00f5nadesse pandamatut saab edastada l\u00e4bi muusika. Nii p\u00e4\u00e4seski Sisaski siseilmale k\u00f5ige paremini ligi tema muusika kaudu, mida esitasid NUKU koor ja Urmas Sisaski t\u00fctar, pianist Tiiu Sisask, kelle esituses k\u00f5lasid tuntumad klaveripalad &#8220;T\u00e4histaeva&#8221; ning &#8220;Plejaadide&#8221; ts\u00fcklitest.<\/p>\n<p>Koorimuusikast andsid tooni sakraalteosed, mis v\u00f5rreldes klaveripaladega m\u00f5jusid veidi omalt kohalt v\u00e4ljas ja t\u00f5id loosse pigem katkestust, toimides pigem vahem\u00e4ngude kui osana inimese arengut ja siseilma valgustavast tervikust.<\/p>\n<p>Helilooja enda t\u00fctre kaasamine lavastusse lisas aga automaatselt k\u00f5igele lisanduva t\u00e4henduskihi. Siin j\u00e4i see kiht l\u00f5puks aga pigem \u00f5hukeseks, liiga turvaliseks, sest isa-t\u00fctre omavahelisest suhtest ei saa me midagi teada. Nad istuvad k\u00fcll klaveri taga k\u00f5rvuti ja k\u00f5lab muusika, kuid k\u00f5ik tundus liiga s\u00fcdamlik, l\u00e4\u00e4ge. Kuigi see oli ilus kujund, et isa muusika k\u00f5las l\u00e4bi t\u00fctre, oli sel lihtsalt rohkem potentsiaali v\u00f5rreldes sellega, mis lavale j\u00f5udis.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3709213\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3709213h0ea9t24.jpg\"\/>&#8220;Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu&#8221; Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n<p>Pealtn\u00e4ha s\u00fcdamliku ja l\u00f5busa tegevuse foonil tunduski pidevalt kuskil kummitavat mingi tumedam vari v\u00f5i teema. Ometi ei julgetud seda kunagi p\u00e4riselt k\u00e4sile v\u00f5tta, vaid sellest vaadati kas m\u00f6\u00f6da v\u00f5i siis ainult kaudselt l\u00e4bi naeru, et vaat kui veider mehike. Huumor, mis toetus p\u00f5hiasjalikult Sisaski manerismile, h\u00f5ivas liiga suure ruumi, karikatuur hakkas domineerima. Kuskile \u00f5hku j\u00e4i rippuma aga mingi r\u00e4\u00e4kimata lugu, mingi taak, mida v\u00f5is tunnetada muusikas ja pisteliselt paaris episoodis, kuid suures osas j\u00e4i l\u00f5puks peitu, kas siis aukartusest subjekti ees v\u00f5i m\u00f5nel muul p\u00f5hjusel.<\/p>\n<p>Lavastust varjutasid lisaks veel m\u00f5ned konarused. Koori muusikalised etteasted ei pakatanud just enesekindlusest ja j\u00e4id kuidagi harali k\u00f5lama, liiga pingutatult m\u00f5jusid ka koorilauljatele jagatud \u00fcksikud s\u00f5nalised repliigid. Ka m\u00f5ned lavalised liikumised, stseenide vahelised \u00fcleminekud kippusid logisema, eriti tuntav oli see kiirete montaa\u017eilaadsete piltide vaheldumisel. H\u00e4irima j\u00e4id ka kehva kvaliteediga kallid kavalehed, mis olid t\u00e4is tr\u00fcki- ja liigendusvigu ning tundusid mingil m\u00e4\u00e4ral AI-ga tehtud olevat, sest silma j\u00e4id tehisintellektile omased lausekonstruktsioonid. P\u00e4ris andestamatu on ka oma peaosat\u00e4itja nimi valesti kirja panna: Christopherist oli saanud Christofer. Sellest k\u00f5igest j\u00e4i veidi m\u00f5ru maik suhu.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3709216\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3709216hd3a1t24.jpg\"\/>&#8220;Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu&#8221; Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n<p>L\u00f5ppeks ei osanudki ma Urmas Sisaski loole t\u00e4pselt n\u00e4ppu peale panna. Domineerima hakkas l\u00f5puks veider haletsev toon. Ei p\u00fcrgitud m\u00f5istmise poole, vaid l\u00e4htuti arusaamast, et kuna Urmas Sisask pole piltlikult meie planeedilt, ei saagi teda m\u00f5ista. Ja kui l\u00f5puks \u00fcritati k\u00f5igele peale vajutada meeleliigutuse pitser, nagu saanuks Urmas Sisask surres l\u00f5puks t\u00e4htede vahele v\u00f5i kuu peale, m\u00f5jus see pigem v\u00e4ljaheitmise v\u00f5i pagendusena. &#8220;Ood armastusele&#8221; oli seega lugu mehest, kes enda kohta siin maailmas ei leidnudki, sest keegi teda m\u00f5ista ei \u00fcritanud, kuna ajad olid sellised. Ajad on meil aga n\u00fc\u00fcdseks muutunud, kuid m\u00f5ista ei suuda me siiani.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus lavastusPullitalliteater&#8220;Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu&#8221;Autor: Kristiina Jalasto-KallasLavastaja: Reeda TootsKunstnik: Karmo MendeValguskujundaja: Emil KallasProdutsendid: Enno Must ja Elo&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":230955,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37485,37,33,35,173,34,36,140,87688,92657,34826],"class_list":["post-230954","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-christopher-rajaveer","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-ood-armastusele-urmas-sisaski-lugu","tag-pullitalliteater","tag-urmas-sisask"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116940339323782863","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230954","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=230954"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230954\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/230955"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=230954"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=230954"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=230954"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}