{"id":231035,"date":"2026-07-18T11:39:17","date_gmt":"2026-07-18T11:39:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/231035\/"},"modified":"2026-07-18T11:39:17","modified_gmt":"2026-07-18T11:39:17","slug":"juri-luik-ukrainas-otsustakse-euroopa-julgeoleku-tulevik-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/231035\/","title":{"rendered":"J\u00fcri Luik: Ukrainas otsustakse Euroopa julgeoleku tulevik | Eesti"},"content":{"rendered":"

Luik \u00fctles ka, et NATO on viie aastaga naasnud ajaloolise kollektiivkaitse \u00fclesande juurde, aga erinevalt k\u00fclma s\u00f5ja ajast kannavad eurooplased n\u00fc\u00fcd suuremat rolli. Euroopa ja USA poliitilised t\u00fclid ei ole Luige s\u00f5nul Br\u00fcsselis NATO peakorteris t\u00f6\u00f6d seganud nii palju kui karta v\u00f5iks.<\/p>\n

Teil hakkab see viimane ametiaeg siin l\u00f5ppema. Kui te 2021. aastal taaskord siia majja astusite, siis mis need esimesed m\u00f5tted olid, mis sellel hetkel k\u00f5ige t\u00e4htsam oli?<\/p>\n

Tollel hetkel oli mul tunne, et see viis aastat saab olema \u00fcsnagi rahulik. Selle p\u00e4rast, et me tegelesime siin p\u00f5hiliselt relvastuskontrolli probleemidega, mingisuguste tehniliste k\u00fcsimustega, mis puudutavad kaitsev\u00e4ge. Aga muidugi kuskil novembri alguses hakkas ameeriklastelt laekuma luureinfot, et on v\u00f5imalik r\u00fcnnak Ukraina vastu. Saabusid \u00fcsnagi t\u00e4psed r\u00fcnnakuplaanid ja sellest ajast muidugi k\u00f5ik muutus ja 2022 kui algas t\u00e4iemahuline sissetung Ukrainasse, siis muutus k\u00f5ik muidugi totaalselt. Nii et selles m\u00f5ttes ma ei teadnud tollel hetkel, kui ma siia tulin, mis k\u00f5ik juhtuma hakkab. Seda, et me kaks korda kuulutame v\u00e4lja artikli neli, et Soome ja Rootsi saavad NATO liikmeks. Et me muudame t\u00e4iesti kaitseplaneerimise aluseid, nii et need on k\u00f5ik suunatud kollektiivkaitsele ja territooriumi kaitsele esimesest sentimeetrist. Nii et tohutult palju on selle ajaga muutunud.<\/p>\n

Kuidas te seda tagasi vaadates hindate, kas NATO oli k\u00f5igeks selleks valmis? Ma k\u00fcsingi n\u00fc\u00fcd tulevikku vaatavalt, et kui v\u00f5rrelda NATO seisu see hetk, enne kui me teadsime, millised j\u00e4rgmised aastad tulevad ja NATO seisu n\u00fc\u00fcd, p\u00e4rast viimast tippkohtumist. Kui suur erinevus on?<\/p>\n

Ma usun, et NATO on kindlasti ei olnud sellise orientatsiooniga nagu praegu. Praegu ollakse ikka niisugune s\u00f5jaline masinav\u00e4rk, kus eeldatakse, et s\u00f5da v\u00f5ib alata homme. Ma ei \u00fctleks, et enne Ukraina s\u00f5da selline \u00f5hkkond valitses. Loomulikult see \u00f5hkkond kujundab selle organisatsiooni loogika ja k\u00f5ik need praktilised k\u00fcsimused, mida me tegime seoses kaitsev\u00e4gede arenguga ja nii edasi. Nii et jah, \u00fctleme, et l\u00f5ppude l\u00f5puks s\u00f5jalisi v\u00f5imeid ju oli ka tollel ajal. Ja ma pean \u00fctlema, et ega me tollel ajal ju ka ei teadnud, mida venelased tegelikult teha kavatsevad. T\u00e4na me teame t\u00e4pselt, milline oli venelaste s\u00f5japlaan, et see oli ikkagi fokusseeritud Ukraina peale. Aga tollel ajal oli teoreetiliselt ka v\u00f5imalik, et see on massiivne v\u00e4gede liikumine, Kus minnakse edasi ka n\u00e4iteks Euroopasse. Nii et selles m\u00f5ttes oli see v\u00e4ga k\u00f5rgendatud ohu hetk. T\u00e4na on NATO kindlasti v\u00f5imalikuks r\u00fcnnakuks kaugelt paremini ette valmistatud. Aga loomulikult, kui midagi oleks tollal juhtunud, siis s\u00f5da oleks meie poolt NATO poolt peetud. Igal juhul selles m\u00f5ttes \u00e4ra ei oleks j\u00e4\u00e4nud. Aga see heidutus v\u00e4\u00e4rtus, heidutusj\u00f5ud, mis meil t\u00e4na on, on muidugi palju suurem, aga see ei tulene mitte ainult NATO tugevusest, vaid see tuleneb ka Ukraina tugevusest.<\/p>\n

Sellep\u00e4rast, et ma meenutan, kui Ukraina sissetung algas, siis ka siin majas olid paljud seisukohal, et see kestab k\u00fcmme p\u00e4eva, v\u00f5ib olla kuu aega, kuni ukrainlased vastu peavad. Meie, eestlased, ei uskunud seda kunagi, sest me olime veendunud, et ukrainlased on v\u00e4ga sitke rahvas. Meil on nendega olnud pidevalt v\u00e4ga head suhted. Me kunagi ei uskunud, et venelased neist lihtsalt \u00fcle rullivad, aga paljud uskusid. See tingis ka teatava k\u00e4itumise Ukraina abistamisel. N\u00fc\u00fcd on see k\u00f5ik ka totaalselt muutunud. NATO tegeleb Ukraina abistamisega, mis puudutab PURLi n\u00e4iteks. Aga mis veel olulisem Ukraina ise on jalule t\u00f5usnud v\u00e4ga paljudes k\u00fcsimustes, eriti drooninduses, pigem abistab NATOt kui meie neid abistame. Nii, et see on kvalitatiivselt t\u00e4iesti teine tase.<\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4kida viimasest tippkohtumisest, ka just Ukraina punktist kinni haarates, siis NATO tippkohtumisel Haagis tundus, et Ukraina j\u00e4i kuidagi muude teemade varju. See aasta oli natuke teistmoodi ja ma m\u00e4rkasin ka optimismi, et Ukrainale avaneb \u00fcks hetk aken p\u00e4riselt NATO-ga liitumiseks. Olete n\u00f5us, et Ankaras oli optimismi rohkem? <\/p>\n

T\u00e4iesti n\u00f5us. Ja mina loen seda viisil, et see Ukraina tugevus, see Ukraina suutlikkus ise jalul seista ja meid abistada, sest Ankara deklaratsioon \u00fctleb, et Ukraina tegevus annab panuse Euroopa julgeolekusse, p\u00f5him\u00f5tteliselt ka meie julgeolekusse. See on muutnud ka meie vaatevinklit Ukraina liikmelisusele. Kui senini on seda, \u00fctleme ps\u00fchholoogiliselt k\u00e4sitletud pigem, et Ukraina on k\u00fcll suur, aga v\u00e4ga n\u00f5rk riik ja NATOsse kuulumine on meiepoolne kohustus neid kaitsta ja kogu m\u00f5tlemine on sellest l\u00e4htunud, siis n\u00fc\u00fcd l\u00e4htutakse hoopis teisest p\u00f5him\u00f5ttest, et kui Ukraina oleks liige, siis v\u00e4ga paljud NATO kitsaskohad, eriti mis puudutavad maav\u00e4ge, aga kasv\u00f5i sedasama droonindust, oleks p\u00f5him\u00f5tteliselt lahendatud. Nii, et see vaatevinkel on tublisti muutunud. Teil on selles m\u00f5ttes \u00f5igus, et Ankaras \u00fcllatavalt paljud riigid, ja ma \u00fctlen seda muidugi positiivselt, \u00fcllatavalt paljud riigid nimetasid taas Ukraina liikmelisuse olulisust. Ja t\u00f5epoolest, Haagis aasta tagasi ei olnud sellest peaaegu \u00fcldse juttu. Ainult meie, ja \u00fctleme veel kitsas ring riike r\u00e4\u00e4kis sellest.<\/p>\n

J\u00fcri Luik. Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Aga kui r\u00e4\u00e4kida tippkohtumisest Eesti vaates. Poliitikutelt oleme juba kuulnud, et see oli edukas. Pean tunnistama, et mulle oli ka see \u00fcllatav, kui palju v\u00e4ikseid asju, mis Eestile tegelikult t\u00e4htsad olid, juhtus sellel tippkohtumisel. Kuidas teile tundub? Saime k\u00f5ik mis v\u00f5imalik?<\/p>\n

Minu arust oli edukas tippkohtumine. Muidugi tuleb m\u00f6\u00f6nda, et eks esialgsed lootused olid \u00fcsna madalad selles m\u00f5ttes, et kardeti mingit suurt kriisi, mingit suurt plahvatust. Seda absoluutselt ei tulnud. Pigem isegi vastupidi. Kuulasite president Trumpi pressikonverentsi peale kohtumist, kus ta r\u00e4\u00e4kis, et tegu oli v\u00e4ga meeldiva kohtumisega ja Euroopa liidrid on v\u00e4ga s\u00fcmpaatsed inimesed. Ta r\u00e4\u00e4kis seda sama ka kinnisel istungil. Nii et selles m\u00f5ttes \u00f5hkkond oli t\u00e4iesti teistsugune. Aga t\u00f5si on ka see, et me saime mitmesuguseid praktilisi lubadusi ja mingeid, \u00fctleme meie jaoks ikkagi strateegiliselt v\u00e4ga olulisi dokumente. \u00dcks neist on kindlasti \u00f5huturbe \u00fcleminek \u00f5hukaitseks, millest me juba pikalt oleme r\u00e4\u00e4kinud, aga mis alles n\u00fc\u00fcd on reaalselt aset leidnud. Kuna on olemas plaani, dokumendid, otsused, volitused. Osa sellest t\u00f6\u00f6st on v\u00e4ga tehniline ja k\u00f5ik see t\u00f6\u00f6 on n\u00fc\u00fcd tehtud. Ma \u00fctleksin, et Eestile oli see v\u00e4ga edukas. \u00c4mari lennuv\u00e4lja staatus t\u00f5usis, lennukite kohalolu, k\u00f5ik see l\u00e4ks v\u00e4ga selgetele alustele. K\u00f5ik, mis puudutab, SACEURi volitusi, mis on seotud \u00f5hukaitsega, need said kindlale alusele. Nii et minu arvates, eriti just see dokument oli v\u00e4ga oluline.<\/p>\n

Aga selle kohtumise temperatuuri osas ma m\u00f5tlen just seda, et ei j\u00e4\u00e4nud mainimata ikkagi Gr\u00f6\u00f6nimaa t\u00fcli. Ei j\u00e4\u00e4nud k\u00f5lamata karmid s\u00f5nad USA presidendilt Hispaania pihta, kellega on olnud see vaidlus kaitsekulude \u00fcle. V\u00f5ib-olla, kui \u00fcritada niiviisi reaalpoliitiliselt olukorda anal\u00fc\u00fcsida, siis Eesti vaatest \u00e4kki see ongi hea, et ei olnud nii, et Trump tuli kohtumisele, \u00fctles, et k\u00f5ik on h\u00e4sti, k\u00f5ik on suurep\u00e4rane, vaid ikkagi mingisugune surve oli k\u00f5igil peal, et ei saa lipsu l\u00f5dvaks lasta?<\/p>\n

Ja no \u00fctleme, et see Gr\u00f6\u00f6nimaa k\u00fcsimus muidugi on olnud suur probleem ja Trump on seda ka ise omalt poolt \u00f6elnud, et tema suhted NATOga on muutunud problemaatiliseks just Gr\u00f6\u00f6nimaa teema t\u00f5ttu ja see oli v\u00e4ga v\u00e4ga keeruline teema. M\u00f5nes m\u00f5ttes on v\u00e4ga hea, et just NATO on sellele teemale mingisuguse lahenduse toonud, mingi raamistiku loonud Arktika Vahimees ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud muud otsused, mis on seotud Arktika kaitsega. Nii et see on kindlasti positiivne, aga meie poolt \u00fctleme ausalt, mida v\u00e4hem nimetatakse maad, mida v\u00e4hem nimetatakse neid v\u00e4ga teravaid vastuoluliseid teemasid, seda positiivsem.<\/p>\n

M\u00f5ned anal\u00fc\u00fctikud on \u00f6elnud, n\u00e4iteks Meelis Oidsalu kirjutas, et NATO on j\u00f5udnud t\u00f5ej\u00e4rgsesse ajastusse. V\u00e4ga uhkelt oli seal n\u00e4ha, kuidas erinevate lepingute allkirjastamist n\u00e4idati. Kaitsekulude t\u00f5usu n\u00e4idati suurtes numbrites. Peasekret\u00e4r Mark Rutte on r\u00e4\u00e4kinud Trumpi triljonitest. Kas sellega natuke \u00fcle ei pingutata?<\/p>\n

No eks tippkohtumine on alati niisugune esindus\u00fcritus. Selles m\u00f5ttes, et k\u00f5ik see, mis puudutab erinevaid dokumente v\u00f5i otsuseid, on ju tegelikult juba valmis. Ja noh, \u00fctleme niimoodi saadikute tasemel \u00e4ra otsustatud ja riigipead pigem kinnitavad need dokumendid. Nii et eks tippkohtumine on niisuguse avaliku kommunikatsiooni harjutus p\u00f5hiliselt. Mis puudutab konkreetseid teemasid, siis noh, \u00fctleme kaitsekulude puhul t\u00f5epoolest, me lisasime oma kaitsekuludele veel \u00fcks koma viis protsenti, aga selle \u00fclesanne ei olnud mitte kaitsekulusid suuremaks bluffida, vaid lihtsalt demonstreerida, milline on see NATO praegune kaitsekulude arvestamise meetod, mille vastu meie olime. Sest me \u00fctlesime alati parem 3,5 k\u00f5igile NATO liikmetele. See on v\u00e4ga tugev ja keeruline eesm\u00e4rk paljudele, mitte meile muidugi, et teeme nii \u00f6elda puhta m\u00e4ngu. Aga l\u00f5puks, kuna suund oli, et peab olema viis protsenti, siis leiti see \u00fcks koma viis, lisaks nii \u00f6elda kaitsega seotud kulutused. Ja noh, me siis demonstreerisime ka oma numbreid seoses sellega, et see ei olnud m\u00f5eldud mingisuguseks blufiks, sest noh, \u00fcldiselt need numbrid ja see jaotus on ju tegelikult k\u00f5igile teada.<\/p>\n

Ja mis puudutab teisi teemasid. V\u00f5tame kasv\u00f5i selle droonileppe, siis me peame aru saama, et see n\u00f5ue, mida ukrainlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud, see on hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega. Piltlikult \u00f6eldes on sellel oma autori\u00f5igused ja selleks, et teha tihedat koost\u00f6\u00f6d Eesti firmadega, peab olema arusaam k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel, kuidas see asi t\u00e4pselt t\u00f6\u00f6tab. See ei ole selles m\u00f5ttes mingisugune s\u00fcmboolne kokkulepe, mis lihtsalt kirjutatakse alla \u00fcldise s\u00f5pruse ja koost\u00f6\u00f6 m\u00e4rgiks. See on ikkagi palju praktilisem.<\/p>\n

J\u00fcri Luik Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Tulles tagasi selle m\u00f5tte juurde, et tippkohtumiste puhul on saadikute tasemel vaidlused juba \u00e4ra peetud ja kokkulepped olemas. Ma olen viimaste aastate jooksul tihti kuulnud seda, et kui k\u00f5rgel poliitilisel tasemel puhkeb vaidlus p\u00e4rast seda, kui USA president \u00fctleb midagi sellist, mis paneb meid k\u00f5iki k\u00fcsima, et miks ta ikkagi nii \u00fctleb, siis tihti \u00f6eldakse siit majast, et t\u00f6\u00f6 tasemel on p\u00e4ev nagu iga teine. Sellest j\u00e4\u00e4b mulje justkui oleks kaks NATO-t. \u00dcks suur poliitiline tasand, kus on vaidlused ja teine tasand on igap\u00e4evat\u00f6\u00f6, mis l\u00e4heb edasi nagu alati. On see nii? Ja kas see on hea v\u00f5i halb?<\/p>\n

Mis puudutab ameeriklaste poliitikat, siis meie jaoks on v\u00e4ga oluline see, millised Trumpi v\u00e4lja\u00fctlemised reaalselt saabuvad alla Ameerika s\u00f5jav\u00e4elastele ja siinsele delegatsioonile nii \u00f6elda piltlikult \u00f6eldes kirjalikult v\u00f5i korraldusena. Ma pean \u00fctlema, et v\u00e4ga palju sellisest arutelust on ikkagi j\u00e4llegi kommunikatsiooni k\u00fcsimus. \u00dcks teema, mida k\u00f5ik Ameerika ametiasutused ajavad, on seotud president Trumpi veendumusega, et eurooplased lasevad ameeriklaste pinnal liugu ja eurooplased peavad rohkem maksma ja ameeriklased on sellest teinud oma poliitika. Sellel on oma v\u00e4ljendused Pentagoni poolt, v\u00e4lisministeeriumi poolt, aga v\u00e4ga paljudes k\u00fcsimustes tegelikult see ei k\u00e4ivitu poliitikana. Nii et selles m\u00f5ttes seda tuleb muidugi arvestada tegu on l\u00f5puks USA presidendiga. Aga see ei peegeldu igap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s. Loomulikult on v\u00e4ga oluline ka see, mida arvavad teised suured NATO riigid, n\u00e4iteks Saksamaa. Saksamaa on v\u00f5tnud praegu Balti riikides, Leedus n\u00fc\u00fcd ka Eestis ja L\u00e4tis v\u00e4ga suure kaitsealase kohustuse. Sakslased on t\u00f5stnud oma kaitsekulutusi \u00fcle kahe protsendi kaks aastat tagasi. T\u00e4na me r\u00e4\u00e4gime 2,5 protsendist, \u00fctleme see protsendi number ei peegelda seda hiiglaslikku raha, mis kaitsesse l\u00e4heb t\u00e4nu sellele, et me r\u00e4\u00e4gime Saksamaast.<\/p>\n

Nii et selles m\u00f5ttes loomulikult on v\u00e4ga oluline, kuidas see suurriikide nelik siin t\u00e4pselt tegutseb. Loomulikult ka paljud teised riigid. Loomulikult on v\u00e4ga oluline, mida Eesti arvab k\u00f5igist nendest teemadest.<\/p>\n

Tahaksin ikkagi k\u00fcsida, et kas see on hea? On see rahustav fakt, et t\u00f6\u00f6tasandil justkui ei ole nii palju segadust, kui vahepeal uudistest lugedes tundub k\u00f5ikide nende suurriikide vahel? Need ei ole ju ainult ameeriklased ja ei ole ka ainult suurriigid. Taanlased on ju ka siin vahepeal r\u00e4\u00e4kinud NATO on l\u00f5ppemise ohust. Tundub, et on suur segadus, aga kui tulla siia majja, siis inimesed on pigem rahulikud ja teevad t\u00f6\u00f6d edasi. Seda v\u00f5iks v\u00f5tta rahustavana. Teisest k\u00fcljest v\u00f5ib ka k\u00fcsida, et kuidas see siis nii on, et poliitiline maastik seda kuidagi ei m\u00f5juta, mida NATO teeb?<\/p>\n

Ma arvan, et see on ikkagi tegelikult positiivne, eriti t\u00e4nasel massikommunikatsiooni ajastul v\u00f5i sotsiaalmeedia ajastul, nagu me teame riigipead ja poliitikud, praktiliselt kaksk\u00fcmmend neli tundi kommenteerivad midagi ja v\u00f5tavad mingeid seisukohti tihtipeale v\u00e4ga kiirelt sellisel p\u00fcstolmeetodil. Kui me n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik need loeksime niisuguseks NATO ametlikuks poliitikaks v\u00f5i olulisteks vaidlusteks. Noh, ma arvan, et j\u00f5uaks kuskile kaugele edasi. On m\u00f5ningad teemad, mis on ka siin NATOs v\u00e4ga selgelt teada, sisseharjunud. No \u00fctleme ausalt, et Kreeka ja T\u00fcrgi tihtipeale vaidlevad \u00fches v\u00f5i teises teemas. V\u00f5i n\u00e4iteks riikidel on eri seisukohad, kuidas suhtuda Hiinasse. Kas Hiina peaks olema vaadeldav NATO poolt kui mingi ohufaktor v\u00f5i mitte ja nii edasi. On veel teisi selliseid k\u00fcsimusi, aga P\u00f5hja-Atlandi N\u00f5ukogu laua taga ei ole \u00fcheski k\u00fcsimuses tunnet, et me ei oleks kollegiaalsed ja ajaks \u00fchte asja, ei oleks \u00fchtne meeskond. Selles m\u00f5ttes ma arvan, et NATO on p\u00e4ris heas seisus.<\/p>\n

V\u00f5ibolla natuke filosoofilisem k\u00fcsimus ka: kuidas me peaks ikkagi NATO-st m\u00f5tlema? Mul on tekkinud selline arusaam, n\u00e4hes viimaste aastate jooksul selle organisatsiooni t\u00f6\u00f6d natukene l\u00e4hemalt, et ta on justkui ettevalmistus selleks, et kui tuleb r\u00fcnnak \u00fche liitlase vastu, sekkuks maailma v\u00f5imsaim s\u00f5jaline liit. Aga rahuajal justkui seda allianssi peaaegu et ei olegi olemas. Pigem on see selline erinevate standardite kokkupanemine, eelkokkulepete tegemine. Kas me peaks m\u00f5tlema nii, et t\u00f5ehetk saabub p\u00e4riselt alles siis, kui seda alliansi tegelikult vaja on?<\/p>\n

M\u00f5nes m\u00f5ttes on see \u00f5ige, et me valmistume v\u00f5imalikeks ohtudeks, v\u00f5imalikuks s\u00f5jaks ja NATO muutused on tegelikult v\u00e4ga paljuski seotud selle ohuga, mida tajutakse. Teatud ajal oli see terrorism, Afganistan, ebastabiilsus. T\u00e4na on see ilmselgelt Venemaa, territooriumite kaitse kollektiivkaitse ja sellest tulenevad ka k\u00f5ik muutused. Selles m\u00f5ttes NATO on niisugune ohup\u00f5hine organisatsioon, aga siin on kaks faktorit. \u00dcks faktor on see, et NATOl peab rahuajal olema heidutav m\u00f5ju. See heidutus tegelikult toimub kogu aeg. Me seda iga p\u00e4ev ei n\u00e4e seep\u00e4rast, et see on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige president Putini peas t\u00f6\u00f6tamiseks. See hirm ja ebakindlus, et ei tasu r\u00fcnnata NATO liikmesriike. Aga loomulikult NATO peab olema valmis reaalseks s\u00f5jategevuseks. Kui see peale surutakse, siis ei tohi olla mingit kahtlust, et selleks on olemas vahendid ja tahe tegutseda. Aga see heidutus, mis muidugi on seotud ettevalmistustega, see on v\u00e4ga oluline. V\u00e4ga oluline on, et venelased tajuksid, et meil on, mida NATOs nimetatakse eskalatsiooni \u00fclekaal. Mida see t\u00e4hendab, on see, et kui venelased \u00fcksk\u00f5ik mida teevad, siis nende esimene samm k\u00e4ivitab protsessi, kus kontroll toimuva \u00fcle kaob kohe neil k\u00e4est.<\/p>\n

Ja selles m\u00f5ttes on k\u00f5ik need ettevalmistused v\u00e4ga olulised, et venelased tajuksid, et nad suudavad kontrollida ainult seda esimest liigutust ja siis v\u00e4ljub see nende kontrolli alt. Nii et selles m\u00f5ttes on k\u00f5ik need ettevalmistused \u00fcliolulised. Suured \u00f5ppused, relvastuse ostud, kasv\u00f5i seesama kaitsekulutuste j\u00e4rsk t\u00f5us, see k\u00f5ik tugevdab seda NATO heidutusj\u00f5udu.<\/p>\n

J\u00fcri Luik Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Kas see on ka \u00fcks m\u00f5te, mis on selle NATO 3.0 taga? Mis see \u00fcldse t\u00e4hendab, et meil on olemas NATO 1.0, 2.0 ja n\u00fc\u00fcd ka 3.0? NATO on juba niigi keeruline asi, mida m\u00f5ista. N\u00fc\u00fcd on neid kolm t\u00fckki. Mis need on?<\/p>\n

Tegelikult on see p\u00e4ris lihtne. See on niisugune Pentagonis v\u00e4ljam\u00f5eldud jaotus, et kontseptuaalselt ja v\u00e4ga lihtsalt \u00f6elda m\u00f5ningaid olulisi asju. NATO 1.0 on siis k\u00fclma s\u00f5ja aegne NATO, puhtalt kollektiivkaitse p\u00fchendunud. 2.0 on Afganistan, terrorismivastane v\u00f5itlus, millesse praegu ameeriklased ise suhtuvad v\u00e4ga kriitiliselt ja 3.0 on tegelikult naasmine sellesse 1.0 ehk siis kollektiivkaitse. Aga selle vahega, et eurooplastel on palju suurem vastutus kui ameeriklastel. K\u00fclma s\u00f5ja ajal muidugi oli see ameeriklaste p\u00f5hivastutus, N\u00f5ukogude Liidule vastu seismine. Nii et laias laastus see on see \u00fcks, kaks ja kolm.<\/p>\n

Kas eurooplased on valmis seda vastutust v\u00f5tma? Me oleme n\u00e4inud, et erinevates s\u00f5jalistes juhtimisstruktuurides on rohkem eurooplasi juhtivatele kohtadele tulnud. Kas selline muutus on ka p\u00e4riselt toimumas, et eurooplased on juhtrolli v\u00f5tmas?<\/p>\n

Paljudes k\u00fcsimustes jah. Sellep\u00e4rast, et k\u00f5ik kolm NATO operatiivstaapi, mis peavad juhtima NATO lahingutegevust \u00fches v\u00f5i teises regioonis. Nende \u00fclema koht l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd eurooplaste k\u00e4tte. Ameeriklased annavad \u00e4ra kaks neist, mis m\u00f5lemad olid Ameerika kindralite v\u00f5i admiralite alluvuses. Nii et selles m\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et v\u00f5etakse suurem vastutus. Kui me vaatame n\u00e4iteks Balti riike on j\u00e4lle v\u00e4ga eredalt n\u00e4ha seesama Eesti diviis, Saksa Hollandi korpus v\u00f5i meil on ju l\u00f5puks britid, prantslased on Eestis, sakslased on Leedus, seesama Brunssumi staap, kes peaks juhtima Kesk-Euroopas ja Balti riikides lahingutegevust. See on peaaegu alati kuulunud eurooplastele. V\u00e4ga paljud niisugused suured ja olulised elemendid NATOs kuuluvad juba praegu eurooplaste alla. Aga loomulikult ameeriklased praegu pakuvad selle raamistikku – juhtimiss\u00fcsteemid, satelliidid, luure osaliselt. See on niisugune peen v\u00e4rk, mida on p\u00e4ris raske kiiresti \u00fcle v\u00f5tta v\u00f5i kiiresti endal rajada.<\/p>\n

Kuidas nende v\u00f5imete rajamisega Euroopas l\u00e4heb? Ei j\u00e4\u00e4nud ka Ankara tippkohtumisel m\u00e4rkamata, et need luurelennukid, mida NATO kasutab, on NATO enda kui organisatsiooni v\u00f5ime, erinevalt sellest, mida riigid tavaliselt pakuvad. Uued lennukid tulevad Rootsist. Just hiljuti Pariisis r\u00e4\u00e4giti ka ballistiliste rakettide vastase kaitsev\u00f5ime loomise koalitsioonist. Uutest pingutustest. Justkui astutakse samme, aga siis, kui k\u00fcsida, siis n\u00e4iteks need Rootsi luurelennukid tulevad alles 2030. aastal. Kui kaua see k\u00f5ik aega v\u00f5tab? On see tehtav?<\/p>\n

See on tehtav. Asjaolu et NATO on vahetanud ameerika luurelennukid, mis on ajalooliselt olnud NATO luurelennukid, niinimetatud AWACS s\u00fcsteem, see suure seenega lennuk, n\u00fc\u00fcd rootslaste lennukite vastu on juba ise t\u00e4iesti ajalooline otsus. Tegelikult see peegeldab seda eurooplaste suuremat rolli ja ka seda, et eurooplased on v\u00f5imelised pakkuma sarnast kvaliteeti, sest neid Rootsi lennukeid ei ostetaks, kui nad ei vastaks neile samadele n\u00f5udmistele, millele see suur AWACS, vastab. V\u00e4ga \u00f5ige on k\u00f5ik see ballistilisi raketikaitses\u00fcsteemi rajamine, see on \u00fcks Euroopa prioriteetne teema. Siin on j\u00e4lle v\u00e4ga huvitav n\u00fcanss, seep\u00e4rast, et sellesse t\u00f6\u00f6sse on haaratud kaasa Ukraina, kes v\u00e4ga vajab loomulikult rakette. Nagu me teame, Patriote on v\u00e4ga v\u00e4he. Ukrainlastel vaieldamatult on hiiglaslik kogemuspagas, mis puudutab rakette ja mis puudutab ka rakettide vastast tegevust. Nii et praegu on loodud erinevatest Euroopa suurfirmadest, kaasaarvatud Ukraina firmadest, siis konsortsium, mis peaks v\u00f5imalikult kiiresti v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama Patrioti odavama aseaine. Ja see on ka \u00fcks v\u00e4ga hea n\u00e4ide sellest, kuidas Euroopa v\u00f5tab \u00fcle sellist tehnoloogilist tegevust.<\/p>\n

NATO k\u00e4sutuses olev radarlennuk E3 AWACS. Autor\/allikas: NATO<\/p>\n

Loomulikult on palju asju, mida on keeruline \u00fcle v\u00f5tta, aga samas, kui me saime k\u00e4tte t\u00e4pse informatsiooni sellest, mida ameeriklased Euroopale ei paku. Kui n\u00e4iteks on samasugune s\u00f5jategevus k\u00e4imas Aasias, \u00fctleme seal Taiwani kaitsmine, siis \u00fcsna kiirelt selgus, et v\u00e4ga palju nendest v\u00f5imetest on tegelikult ka Euroopal olemas ja neid saab kasutada m\u00f5nev\u00f5rra muuta. Euroopas nimetatakse seda efektip\u00f5hiseks l\u00e4henemiseks. V\u00e4ga lihtsustatult, kui sul ei ole enam lennukikandjat, siis sa pead k\u00fcsima, mis efekti see lennukikandja oleks andnud s\u00f5jategevuses ja kas seda lennukikandjat oleks tegelikult vaja v\u00f5i nagu Euroopas, kus territoorium on siiski suhteliselt v\u00e4ike, ei ole \u00fcldse vaja lennukikandjat. Need lennukid v\u00f5ivad samah\u00e4sti olla maa peal. V\u00f5i noh, Euroopal on ligi kolm sada h\u00e4vitajat F35. Ega meil sellest tehnikast tegelikult puudust ei ole. V\u00f5ib olla armee on k\u00f5ige keerulisem, mida on v\u00e4ga keeruline kiirelt taastada ja v\u00e4ga paljud riigid ka ei taha oma maav\u00e4gesid, ei taha neid finantseerida, sest lennukid ja laevad on palju \u00e4gedam ja v\u00f5ib olla paljudel traditsioonilisem investeeringute objekt.<\/p>\n

M\u00f5nikord on ikkagi raske aru saada, mida siis ameeriklased \u00e4ra viivad, mida nad siia j\u00e4tavad, millega nad panustavad, millega mitte. Me teame, et Pentagon tegutseb \u00fclevaatusega, et hinnata oma v\u00e4ehoiakut Euroopas. K\u00f5rvalt vaadates on \u00fcsna raske aru saada. Kuidas te NATO peakorterisaru saate, mida siis ameeriklased Euroopa kaitsel p\u00e4riselt teha lubavad?<\/p>\n

Siin on tegelikult kaks eri teemat. \u00dcks teema on see, et meil on kaitseplaanid, nende kaitseplaanide t\u00e4itmiseks on vaja v\u00e4gesid ja mitte k\u00f5ik Ameerika v\u00e4ed ei ole Euroopas. Neid tuleb ka Ameerikast. Ja m\u00f5nes m\u00f5ttes on see niisugune arvutuslik \u00fclesanne, kus ameeriklased \u00fctlevad, et kui s\u00f5da toimub paralleelselt ka Aasias, siis on teatud s\u00f5jalised v\u00f5imed, mida me ei saa pakkuda. See on lihtsalt fakt, et me ei saa neid pakkuda. M\u00f5nes m\u00f5ttes r\u00f5hutatakse, et see on lihtsalt reaalsus. See ei ole mitte poliitiline soov Euroopast v\u00e4lja t\u00f5mmata, sest kui neid Ameerika pakkumisi vaadata, siis j\u00e4\u00e4b ikkagi t\u00e4iesti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne s\u00f5jaline v\u00f5ime ka Euroopa kaitses. Teine teema on niinimetatud Euroopa hoiak ehk siis need Ameerika v\u00e4ed, mis f\u00fc\u00fcsiliselt kogu aeg asuvad Euroopa territooriumil. Need kaks ei ole tegelikult v\u00f5rdsed ja siin t\u00f5epoolest on n\u00fc\u00fcd tulnud see kuuekuine \u00fclevaatus. Ma r\u00f5hutan alati, et Ameerika on suver\u00e4\u00e4nne riik. See on nende otsustada, milliseid v\u00e4gesid nad Euroopas hoiavad, aga loomulikult see peab vastama nendele \u00fcldiste kaitseplaanide v\u00f5i s\u00f5japlaanide n\u00f5udmistele ja p\u00f5him\u00f5tetele. Ja ma usun, et ameeriklastel on arusaam ka sellest, kuiv\u00f5rd oluline on hoida siiski teatavaid \u00fcksusi idas.<\/p>\n

Neil on ju, me k\u00f5ik saame aru, p\u00f5hiliselt heidutav j\u00f5ud. Ehk siis kui vastane \u00fcletab piiri, siis ta satub esimesena kontakti Ameerika v\u00e4gedega. See on v\u00e4ga tugev argument. Nii et ma usun, et see kohalolek Ida-Euroopas, kaasaarvatud Eestis, j\u00e4tkub.<\/p>\n

Kui keeruline on ameeriklastega siin majas suhelda? On see lihtne? Ma m\u00f5tlen selle peale, et teie asemele tuleb saadik, kes on seni olnud Washingtonis. Tal on kindlasti v\u00e4ga hea kogemus, kuidas Valge Majaga praegusel ajal suhelda. Aga kuidas teil siin majas on? On see kontakt tihe? Kas on v\u00f5imalik nendega r\u00e4\u00e4kida, et kui tehakse kuue kuu \u00fclevaatust, siis ei juhtuks nii, et tekiks l\u00fcnk n\u00e4iteks Eestis v\u00f5i Poolas, kus nendel v\u00e4gedel, nagu te r\u00e4\u00e4kisite, on v\u00e4ga t\u00e4htis roll. Kuidas siin majas suhtlus ameeriklastega v\u00e4lja n\u00e4eb?<\/p>\n

Loomulikult kaitseme me pidevalt Eesti huvisid ja need teemad on meil pidevalt laual ja Ameerika diplomaadid siin ja ka Ameerika s\u00f5jav\u00e4elased, sest see NATO s\u00fcsteem on t\u00e4is Ameerika kindraleid, on erakordselt avatud, erakordselt euroopameelsed, liitlaste s\u00f5bralikud. Nii et nendega on v\u00e4ga hea koost\u00f6\u00f6d teha. Ja selles osas ma pean k\u00fcll t\u00e4iesti ausalt \u00fctlema, et mingisugust probleemi ameeriklastega r\u00e4\u00e4kida, oma seisukohti seletada, ei ole. Ja Ameerika suursaadik siin Matthew Whitaker on ka poliitiliselt \u00fclimalt m\u00f5jukas. Ta oli ju l\u00fchikest aega ka president Trumpi esimeses valitsuses justiitsminister, nii et tal on ka niisugust poliitilist m\u00f5juj\u00f5udu ja ta on seda t\u00f5esti kasutanud alliansi h\u00fcvanguks ja tugevdamiseks. Teine kuulus ameeriklane on loomulikult NATO kaitsev\u00e4gede juhataja SACEUR, samuti erakordselt atlandi\u00fclese koost\u00f6\u00f6meelne. Nii et selles m\u00f5ttes siin on v\u00e4ga hea suhelda. Aga loomulikult mul on v\u00e4ga hea meel, et minu asemele saabub siia Kristjan Prikk, kes on nendes k\u00fcsimustes loomulikult v\u00e4ga kursis. Tuleb ise Washingtonis. Samuti on tal kaitseministeeriumi taust, mis on siin v\u00e4ga abiks, sest NATO on \u00fcha rohkem muutunud niisuguseks kaitseteemade p\u00f5hiseks organisatsiooniks. Need poliitika teemad on nagu natuke tahapoole vajunud ja see s\u00f5jaks valmistumine piltlikult \u00f6eldes on ikka praegu m\u00f5istetavalt esiplaanil.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu ei ole Haagi ja Ankara tippkohtumise materjalide hulgas eriti pikki poliitilisi traktaate. S\u00fcvenevalt on deklaratsioonid \u00fchelehek\u00fcljelise, mahuvad \u00e4ra A4-le.<\/p>\n

J\u00fcri Luik Autor\/allikas: V\u00e4lisministeerium<\/p>\n

Kas suhtlus ameeriklastega ongi selle t\u00f6\u00f6 juures k\u00f5ige t\u00e4htsam? Uue saadiku valikut vaadates v\u00f5ib tunduda, et v\u00e4ga loogiline on tuua siia inimene, kellel on Washingtoni kogemus. V\u00f5i on tegelikult t\u00e4htsad ka teised suured liitlased? N\u00e4iteks kui me m\u00f5tleme selle hetke peale, kui Eesti k\u00e4ivitas artikkel nelja, siis ilmselt too hetk oli vaja teiste liitlaste toetust, mitte ainult ameeriklastega suhelda.<\/p>\n

T\u00e4iesti. Sellep\u00e4rast, et Euroopa m\u00f5istes, \u00fctleme Ida-Euroopa m\u00f5istes on ikkagi v\u00e4ga suur s\u00f5jaline j\u00f5ud Saksamaa, kusjuures Saksamaa on kasvav s\u00f5jaline j\u00f5ud. M\u00e4letatavasti on Saksa kantsler Merz \u00f6elnud, et nad tahavad, et Saksa armee oleks peatselt Euroopa tugevaim armee. See on v\u00e4ga tugev poliitiline lubadus. Inglased, prantslased, kes on m\u00f5lemad Eesti territooriumil. Juba seesama teema seob meid nende diplomaatidega. Sellest tuleneb terve hulk arutelu teemasid, aga seet\u00f5ttu on ka nemad s\u00fcvenevalt huvitatud just nimelt Eesti k\u00fcsimustest. Meil on selles m\u00f5ttes v\u00e4ga hea koost\u00f6\u00f6 nii Briti kui Prantsuse delegatsiooniga. Toome n\u00e4iteks ka sellesama Hollandi. Holland on mainimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5stnud kaitsekulutusi. Neil on v\u00e4ga tugev n\u00e4iteks lennuv\u00e4gi, nad on v\u00e4ga aktiivsed Ida-Euroopas. Seesama Saksa-Hollandi korpuse staap. Seal on, nagu nimigi \u00fctleb, v\u00e4ga tugev Hollandi element. Nii et neid riike on palju, mis on meile olulised. Aga need ei ole sugugi ainult p\u00f5hjas. N\u00e4iteks seesama Itaalia. Itaalia piloodid, kes ajasid neid MIG-31sid Eesti \u00f5huruumis taga ja saatsid need meie \u00f5huruumist v\u00e4lja, tegutsedes v\u00e4ga professionaalselt. Saame \u00f6elda ainult kiidus\u00f5nu. Loomulikult peame itaallastega iga p\u00e4ev v\u00e4ga positiivsetes raamides asju ajama.<\/p>\n

V\u00f5i kasv\u00f5i T\u00fcrgi, kes tuleb ju kohe \u00f5huturbeks v\u00f5i n\u00fc\u00fcd siis juba \u00f5hukaitse missiooniks Eestisse. Nii et T\u00fcrgi lennukid peatselt hakkavad startima ja siis j\u00e4lgima Vene lennukeid Eesti lennuv\u00e4ljalt.<\/p>\n

Kuidas \u00f5nnestub NATO peasekret\u00e4ril Mark Ruttel k\u00f5ikide liitlaste kokkutoomine, nende juhtimine? Ma m\u00f5tlen ka seda, et kui meil on ka olnud ameeriklastega t\u00fclisid, siis Ruttel on \u00f5nnestunud neid siluda. Teisest k\u00fcljest, m\u00f5nikord ma kuulen ka Taani kolleegidelt, et neil on valus vaadata, kuidas NATO peasekret\u00e4r istub Ameerika presidendi k\u00f5rval ja kuulab, kuidas Trump r\u00e4\u00e4gib sellest, et Gr\u00f6\u00f6nimaa peaks ikkagi kuuluma USA-le. Natuke on raske hinnata, et kas Rutte kaitseb k\u00f5igi huvisid v\u00f5rdselt v\u00f5i ta meelitab ainult Trumpi. Kuidas Rutte p\u00e4riselt hakkama on saanud peasekret\u00e4rina ja kas ta on ka Eestile hea peasekret\u00e4r?<\/p>\n

Minu arvates on ta hea peasekret\u00e4r ka Eestile. Me peame arvestama, et kui sa istud piltlikult \u00f6eldes Trumpi k\u00f5rval kamina ees, siis loomulikult sa reageerid pidevalt jooksvalt. Sul ei ole v\u00f5imalus igat viimast detaili ette valmistada. Selles m\u00f5ttes ma arvan, et Rutte on v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saanud. Loomulikult, iga v\u00e4lja\u00fctlemist, iga pressikonverentsi v\u00f5ib eraldi kritiseerida, kui see pulkadeks lahti v\u00f5tta, aga \u00fcldiselt on see k\u00f5ik tehtud ikkagi alliansi h\u00fcvanguks. M\u00f5nes m\u00f5ttes on ju hea, et seda teeb NATO peasekret\u00e4r, sest on t\u00e4iesti selge, et riigijuhid, kelle taga on rahvusriik ja oma rahvas, ei saaks teha. Seep\u00e4rast, et paljud niisugused meelitamised tekitavad kohe k\u00fcsimuse kodupubliku ees, et kuidas sa niimoodi k\u00e4itusid? Tegelikult on ju praegu isegi olukord, kus mitmed poliitikud, v\u00f5ib olla Hispaania peaminister on siin parim n\u00e4ide, on toonud selle Trumpi kriitilisuse ka oma sisepoliitikasse ja proovivad punkte v\u00f5tta selle eest, et nad on Trumpi suhtes v\u00e4ga kriitilised. Nii et selles m\u00f5ttes Rutte on sellest pingest vabastatud. T\u00f5epoolest, tema \u00fclesanne on hoida allianss koos. Ta teeb seda oma parima oskuse ja arusaama all. Ma \u00fctleksin ka k\u00f5igile, et tehke paremini, kujutage ennast sellel ametikohal. See on v\u00e4ga v\u00e4ga raske.<\/p>\n

J\u00fcri Luik osalemas arutelul “Igaveseks v\u00e4lja saadetud \u2013 30 aastat Vene v\u00e4gede lahkumisest”<\/p>\n

Soovin selle kiituse peale k\u00fcsida, kas me j\u00e4tame endale ka \u00f5iguse \u00f6elda ei, h\u00e4rra peasekret\u00e4r, me oleme liitlasriik, meil on oma \u00f5igus otsustada ja me ei pea teid kuulama? USA meedias viidati sellele, et kui meie artikkel nelja k\u00e4ivitamisest r\u00e4\u00e4kisime, siis ma saan aru, et korraks tekkis selline v\u00e4ike vaidlus peasekret\u00e4riga, kes ei soovinud, et seda liiga tihti tehtaks. Et kas me j\u00e4tame \u00f5iguse m\u00f5nikord \u00f6elda ei, h\u00e4rra peasekret\u00e4r?<\/p>\n

Ma \u00fctleksin niimoodi, et p\u00f5him\u00f5tteliselt NATO sisemine toimimise p\u00f5him\u00f5te on ju konsensus. N\u00e4iteks NATO n\u00f5ukogu laua taga kordagi ei h\u00e4\u00e4leta mitte kunagi k\u00e4et\u00f5stmisega, vaid \u00fchel hetkel tekib arusaamine, et k\u00f5ik on selle dokumendiga n\u00f5us ja siis pannakse see niinimetatud vaikusele. Kui keegi seda ei protesti, siis loetakse dokument vastuv\u00f5etuks. See on v\u00e4ga konsensuse p\u00f5hine organisatsioon. See t\u00e4hendab ka seda, et see ei \u00fctlemine, mida me oleme siin teinud v\u00e4ga ja v\u00e4ga palju ei ole selles m\u00f5ttes avalik, sest kui me hakkaksime avalikult m\u00f6llama, siis me automaatselt sellega n\u00f5rgestaksime seda sama organisatsiooni, mida me tahame tugevdada. Aga mis puudutab Ruttet, siis siin tuleb aru saada ka seda, et Rutte esindab k\u00f5iki liikmeid. Vahel j\u00e4\u00e4b mulje ja ameeriklased k\u00e4ituvad nii, et Rutte on mingisugune Euroopa esindaja ja tihtipeale tema poole p\u00f6\u00f6rdutakse kui Euroopa juhi poole Ameerikas. Tegelikult nii ei ole. Ta esindab ka Ameerika valitsust. Ta esindab ka president Trumpi. nii, et see seab oma raamid tema tegevusele. Ta peab seda arvestama.<\/p>\n

M\u00f5nes v\u00e4lispoliitilises organisatsioonis on selline komme, et oma ametikohalt lahkudes j\u00e4tta enda j\u00e4rglasele n\u00e4iteks kuvari peale v\u00e4ike m\u00e4rkmepaber kirjaga, mis on k\u00f5ige t\u00e4htsam. Kui te peaksite niiviisi \u00fche paberi peal j\u00e4rgmisele saadikule Kristjan Prikile sellise soovituse andma, mida te talle kirjutaksite?<\/p>\n

Aga nagu ma \u00fctlesin Kristjanile, kes on minu v\u00e4ga hea s\u00f5ber, ma ei pea tegelikult midagi soovitama selles m\u00f5ttes, et me r\u00e4\u00e4gime praktiliselt iga n\u00e4dal temaga ja arutame just nimelt k\u00fcsimusi, mis puudutavad eelk\u00f5ige Ameerika \u00dchendriike. L\u00fchidalt \u00f6eldes NATO p\u00f5hiline \u00fclesanne on Eesti kaitsmine ja me peame iga teemat, poliitilist, s\u00f5jalist planeerimist vaatama selle nurga alt. Loomulikult me ei saa olla kitsarinnalised. NATO kaitseb iga NATO liikmesriiki. aga me peame kogu aeg k\u00fcsima, mida konkreetselt Eesti sellest lahendusest saab ja kas Eesti kaitse muutub sellest tugevamaks. P\u00f5him\u00f5tteliselt on see ju see, millega me tegeleme ja tegelikult meie suur eesm\u00e4rk t\u00e4itus 2004, me saime NATO liikmeks. Aga sellest k\u00f5ik alles algas. Sellep\u00e4rast, et kogu see NATO tegelik toimimine, mis peab konflikti korral tagama meile liitlaste abi. See koosneb tuhandest teemast, tuhandest detailist. Ja see on see, millega me siin iga p\u00e4ev tegeleme.<\/p>\n

Kui me veel p\u00fcrgisime NATO-sse, siis see oli selge p\u00f5hjat\u00e4ht. K\u00f5ik said aru, mis eesm\u00e4rk on. Kas nende tuhandete detailide vahel on meil samasugune selge p\u00f5hjat\u00e4ht ka siin olemas?<\/p>\n

Minu arust on p\u00e4ris mitu niisugust olulist teemat. Aga kui otsida \u00fchte suurt teemat lisaks konkreetselt Eesti kaitsele, millest ma r\u00e4\u00e4kisin, siis see on kindlasti Ukraina, sest Ukraina saatus otsustab v\u00e4ga paljuski Euroopa julgeoleku s\u00fcsteemi tuleviku. Ukraina on see v\u00f5itluspunkt, v\u00f5itlusareen, kus otsustatakse kahjuks relvade abil. K\u00fclma s\u00f5ja ajal v\u00f5ib tuua n\u00e4iteks Berliini, L\u00e4\u00e4ne-Berliini v\u00f5i Fulda maakitsuse. Seal ei olnud k\u00fcll s\u00f5da, aga nad olid niisuguse v\u00f5rreldava t\u00e4htsusega. NATO tegeleb s\u00fcvenevalt Ukraina k\u00fcsimustega. kogu relvaabi liigub ju praegu l\u00e4bi NATO struktuuride. On olemas spetsiaalne staap, niinimetatud NSATU. K\u00f5ik need lennuv\u00e4ljad, kust abi l\u00e4bi liigub, on praegu NATO objektid. Nii et Ukraina abistamine on kindlasti v\u00e4ga suur teema ja selle kirsiks tordil oleks see hetk, kui Ukrainast saaks NATO liige ja mina seda \u00e4ra ei n\u00e4inud. Aga ma loodan, et Kristjan Prikil see ehk \u00f5nnestub.<\/p>\n

Eestis on viimastel kuudel r\u00e4\u00e4gitud v\u00e4lispoliitikast palju ka presidendivalimiste kontekstis. On olnud see k\u00fcsimus, et kas meil on vaja v\u00e4lispoliitiliselt tugevat presidenti v\u00f5i oleme rahul, et soomlastel juba on selline, et v\u00f5ib olla teist samasugust soome-ugri rahvaste seast ei olegi tingimata tarvis. Kui m\u00f5elda tavalise Eesti kodanikuna, milline v\u00f5iks teie arust olla Eesti president?<\/p>\n

Ma usun, et v\u00e4lispoliitika tundmine on kindlasti oluline ja oluline on ka huvi v\u00e4lispoliitika ja v\u00e4lispoliitiliste probleemide vastu, aga ma ei alat\u00e4htsustaks ka sisepoliitikat. Nagu me n\u00e4eme president peab iga p\u00e4ev kokku puutuma sisepoliitiliste teemadega ja see n\u00f5uab samuti professionaalsust. Tihtipeale \u00f6eldakse, et president ei peaks olema erakonna poliitik, aga \u00fctleme niimoodi, et kui me eeldame, et president oleks neutraalne. See neutraalsus abstraktselt v\u00f5etuna, v\u00f5in \u00f6elda ma olen neutraalne, aga sa pead iga p\u00e4ev otsustama, mida see neutraalsus tegelikult t\u00e4hendab. Seaduste v\u00e4ljakuulutamisel erakondade juhtidega suhtlemisel. Neid teemasid on j\u00e4llegi tuhat t\u00fckki ja seal on v\u00e4ga oluline, et sul on niisugune sisepoliitiline arusaam. See ei pea olema erakonna poliitik kui selline, aga ta peab olema tugev sellel teemal. \u00dcldse on huvitav see, et me ei ole Eesti ei ole presidendile andnud erilist v\u00f5imu, aga omamoodi me otsime niisugust ideaalset inimest, kes t\u00f5esti vastaks v\u00e4ga paljudele tingimustele.<\/p>\n

J\u00fcri Luik osalemas arutelul “Igaveseks v\u00e4lja saadetud \u2013 30 aastat Vene v\u00e4gede lahkumisest”<\/p>\n

Teil kindlasti on ka kogemustepagas, te oleks v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rikas kandidaat sellele ametikohale. Ega te ei ole meelt muutnud? \u00c4kki ikkagi oleksite n\u00f5us selle ameti vastu v\u00f5tma, kui selline pakkumine ja v\u00f5imalus tekiks?<\/p>\n

Mina ei ole meelt muutnud. Kindlasti on Eestil v\u00e4ga palju h\u00e4id kandidaate ja ma olen kindel, et me saame hea presidendi.<\/p>\n

Aga r\u00e4\u00e4kige, mis teil edasi plaanis on, sest seda kogemuspagasit ei tohi Eesti kaotada. Kindlasti ootavad kaasmaalased, et teid saaks ka edaspidi n\u00e4ha Eesti otsuste juures. Mis teil edasi plaanis on?<\/p>\n

Mul antud juhul on plaanis tegeleda natuke akadeemilise t\u00f6\u00f6ga. Loomulikult on mul mitu projektiga seotud v\u00e4lisministeeriumiga, aga niisugust \u00fclis\u00e4ravat ametit, mille kohta siin ka meedia k\u00fcsib, mul praegu ei ole.<\/p>\n

Natuke v\u00f5tate hinget\u00f5mbamiseks ka aega, ma loodan.<\/p>\n

Kindlasti tempo saab olema rahulikum kui v\u00f5ib olla minu eelmistes ametites.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Luik \u00fctles ka, et NATO on viie aastaga naasnud ajaloolise kollektiivkaitse \u00fclesande juurde, aga erinevalt k\u00fclma s\u00f5ja ajast…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":231036,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,26925,35,20526,27671,34,36,31,32,21,2931,36576,28,29,54,62048,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-231035","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-julgeolek","tag-eesti-keel","tag-eesti-valispoliitika","tag-eesti-usa-suhted","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juri-luik","tag-kristjan-prikk","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-nato","tag-nato-tippkohtumine","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116940791468212745","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231035","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=231035"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231035\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/231036"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=231035"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=231035"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=231035"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}