{"id":231146,"date":"2026-07-18T14:21:09","date_gmt":"2026-07-18T14:21:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/231146\/"},"modified":"2026-07-18T14:21:09","modified_gmt":"2026-07-18T14:21:09","slug":"egiptusest-leiti-18-iidset-hauda-ja-nende-juurest-enam-kui-20-kuldkeelt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/231146\/","title":{"rendered":"Egiptusest leiti 18 iidset hauda ja nende juurest enam kui 20 kuldkeelt"},"content":{"rendered":"

Hauakambrid, mis leiti Marina el-Alameinis, umbes 100 kilomeetrit Aleksandriast l\u00e4\u00e4ne poole, p\u00e4rinevad Ptolemaioste (322\u201330 eKr) v\u00f5i Rooma (30 eKr \u2013 395 pKr) ajastust, teatas Egiptuse turismi- ja muinsuskaitse ministeerium avastust tutvustavas avalduses<\/a>.<\/p>\n

Ptolemaioste ajastul valitsesid Egiptust Aleksander Suure \u00fche kindrali j\u00e4reltulijad, samas kui Rooma ajastu algas Kleopatra VII surmaga, mil Egiptus liideti Rooma impeeriumiga.<\/p>\n

Uurimisr\u00fchm m\u00e4rkis, et 11 hauakambrit olid raiutud s\u00fcgavale maasse, samas kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud seitse asusid maapinna l\u00e4hedal. Hauakambritest leiti palju esemeid \u2013 eelk\u00f5ige 24 kuldkeelt, mis olid t\u00f5en\u00e4oliselt asetatud muumiate suhu, ning ohvrialtar, mille alus oli kujundatud nii, et see n\u00e4eks v\u00e4lja nagu valeuks.<\/p>\n

\u201ePetikuks on \u00fcks vanimaid ja \u00e4ratuntavamaid elemente Vana-Egiptuse<\/a> matusearhitektuuris. Traditsioonilise egiptuse uskumuse kohaselt s\u00fcmboliseeris see elavate ja surnute maailmade vahelist piiri, mille kaudu surnu v\u00f5is vaimselt vastu v\u00f5tta elavate poolt toodud ohvriande,\u201c \u00fctles<\/a> ministeeriumi Alam-Egiptuse ja Siinai arheoloogia asekantsler Hesham Hussein ajakirjale Live Science.<\/p>\n

Huvitav leid \u2013 kuldkeeled<\/p>\n

Kuldkeeled polnud Vana-Egiptuses mingi haruldus \u2013 neid on leitud muumiate juurest mitmetest leiukohtadest. Vana-egiptlased pidasid kulda jumalate lihaks ja uskusid, et kuldkeeled aitavad surnul nendega teispoolsuses suhelda.<\/p>\n

\u201eKuldkeeled on h\u00e4sti dokumenteeritud tunnusjoon Egiptuse Ptolemaioste ja Rooma ajastust p\u00e4rinevates matustes,\u201c \u00fctles Hussein. \u201eNeid t\u00f5lgendatakse \u00fcldiselt s\u00fcmboolsete matuseamuulettidena, mille eesm\u00e4rk oli v\u00f5imaldada surnul r\u00e4\u00e4kida teispoolsuses, eriti Osirise ees toimuva kohtum\u00f5istmise ajal, v\u00f5i laiemalt suhelda ja lugeda p\u00fchi loitse j\u00e4rgmises maailmas.\u201c<\/p>\n

Huvitaval kombel on \u00fcks \u00e4sja leitud kuldkeeltest kujundatud Horose silma kuju j\u00e4rgi. Horus oli pistrikup\u00e4ine taeva ja p\u00e4ikesejumal. Tema silma kujulisi esemeid leitakse Egiptusest sageli ja neid kasutati kurja eemalhoidmiseks, v\u00e4idetakse avalduses.<\/p>\n

Siiski pole selge, kas m\u00f5ned neist esemetest on tegelikult kullast keeled, r\u00e4\u00e4kis Live Science\u2019ile Attilio Mastrocinque, endine arheoloogiaprofessor Itaalia Verona \u00fclikoolist. Mastrocinque on Kreeka ja Rooma usundist palju kirjutanud, kuid ei osalenud selles v\u00e4ljakaevamises.<\/p>\n

Ministeeriumi avaldatud fotosid vaadanud, m\u00e4rkis ta, et \u00fchel neist paistab olevat kujutatud nisuk\u00f5rt. Nisuk\u00f5rsi seostati viljakusega ja nende kujutised olid antiikmaailmas populaarsed. Uus leitud eseme sarnaneb h\u00f5bedastest nisuk\u00f5rstest, mida on leitud Rooma p\u00fchamutest Euroopas, \u00fctles Mastrocinque.<\/p>\n

\"Leitud<\/p>\n

Haudade ees oli v\u00f5ltsuks<\/p>\n

V\u00f5ltsuksed on levinud Vana-Egiptuse haudades ning ohvrialtarid asuvad sageli nende uste l\u00e4hedal. K\u00e4esoleval juhul meenutab ohvrialtari alus petikust.<\/p>\n

Varssavi \u00dclikooli arheoloogiaprofessor Krzysztof Jakubiak, kes on varem Marina el-Alameinis kaevamisi l\u00e4bi viinud, kuid viimastes kaevamistes ei osalenud, m\u00e4rkis, et see leid vajab t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00e4iendavat anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n

\u201eOleksin ettevaatlik, kui v\u00e4idaksin, et avastatud altaril n\u00e4htavad ikonograafilised motiivid on otseselt v\u00f5rreldavad v\u00f5ltsuste ikonograafiaga,\u201c \u00fctles Jakubiak Live Science\u2019ile. Ta m\u00e4rkis, et on v\u00f5imalik, et altar j\u00e4i l\u00f5petamata ja selle praegune v\u00e4limus lihtsalt meenutab valeust.<\/p>\n

Ain Shams\u2019i \u00fclikooli arheoloogiaprofessor Hala Mostafa \u00fctles e-kirjas, et tema arvates kujutab altar pigem hierogl\u00fc\u00fcfi \u201eohvriand\u201c kui v\u00f5ltsust.<\/p>\n

Mida sealt veel leiti?<\/p>\n

\u00dches hauakambris leiti 2,5 meetrit pikk graniidist kirst, mille kaas oli avastamise ajal veel paigas. Uurimisr\u00fchm uurib praegu seest leitud luustikuj\u00e4\u00e4nuseid.<\/p>\n

Muude leidude hulgas oli ka poolik skulptuur Aphroditest, Kreeka jumalannast, keda seostatakse armastuse ja iluga. Vana-Egiptuse Ptolemaioste d\u00fcnastia ajal muutusid Kreeka kultuur ja religioon Egiptuses \u00fcha populaarsemaks. Mastrocinque s\u00f5nul on huvitav teada saada, kas kuju l\u00e4hedal asub ka Aphrodite p\u00fchakoda.<\/p>\n

\u201eOn oluline teada, kust see kuju leiti,\u201c \u00fctles Mastrocinque veebiajakirjale Live Science saadetud e-kirjas. \u201eKas selles matusekompleksis asus v\u00e4ike Aphrodite p\u00fchakoda?\u201c<\/p>\n

Marina el-Alameinis tegutseva Poola-Egiptuse arheoloogilise ekspeditsiooni juht Dorota Dzierzbicka \u00fctles, et uued leiud koos varem samas kohas tehtud leidudega n\u00e4itavad, et linn oli kultuuriliselt mitmekesine kogukond, kus egiptuse ja kreeka-rooma traditsioonid eksisteerisid k\u00f5rvuti ning sulandusid nii igap\u00e4evaelus kui ka matusetavades. Ta m\u00e4rkis, et uued avastused tegid kohapeal t\u00f6\u00f6tavad egiptuse arheoloogid.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hauakambrid, mis leiti Marina el-Alameinis, umbes 100 kilomeetrit Aleksandriast l\u00e4\u00e4ne poole, p\u00e4rinevad Ptolemaioste (322\u201330 eKr) v\u00f5i Rooma (30…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":231147,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,7016],"class_list":["post-231146","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-vana-egiptus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116941428422027186","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231146","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=231146"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231146\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/231147"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=231146"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=231146"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=231146"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}