{"id":231334,"date":"2026-07-18T21:03:48","date_gmt":"2026-07-18T21:03:48","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/231334\/"},"modified":"2026-07-18T21:03:48","modified_gmt":"2026-07-18T21:03:48","slug":"vahur-kersna-eestis-on-tehtud-korgetasemelist-televisiooni-vikerraadio","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/231334\/","title":{"rendered":"Vahur Kersna: Eestis on tehtud k\u00f5rgetasemelist televisiooni | Vikerraadio"},"content":{"rendered":"<p>P\u00fchap\u00e4eval t\u00e4histab ETV 71. s\u00fcnnip\u00e4eva. M\u00f6\u00f6dunud aastal 50 aastat ETV ajalugu telesarja mahutanud Vahur Kersna t\u00f5des, et Eestis on tehtud k\u00f5rgetasemelist televisiooni ka ajal, mil see \u00fclej\u00e4\u00e4nud N\u00f5ukogude Liidule uskumatuna n\u00e4is.<\/p>\n<p>M\u00f6\u00f6dunud aastal valmis Kersnal kuueosaline telesaade ETV esimest 50 aastast. &#8220;Seda materjali on ju tegelikult tohutult palju ja mind kogu aeg \u00e4ngistas see paine, et ma ei j\u00e4taks kedagi sellest ajaloost \u00fclekohtuselt v\u00e4lja. Ma teadsin kogu aeg seda sarja tehes, et mitte keegi, mitte kunagi ei p\u00f6\u00f6rdu enam nende aastate juurde tagasi,&#8221; m\u00e4rkis Kersna.<\/p>\n<p>S\u00fcdametunnistuse piinade vaigistamiseks k\u00e4is Vahur n\u00fc\u00fcd sarja uuesti \u00fcle, tehes sedav\u00f5rd p\u00f5hjalikke parandusi ja t\u00e4iendusi, et kaks seeriat kasvasid lausa poole tunni v\u00f5rra pikemateks.\u00a0<\/p>\n<p>Oluliselt on t\u00e4iendatud ka homme, p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul kell 8 eetrisse minevat p\u00e4ris algust, Tallinna Telestuudio esimest 10 aastat k\u00e4sitlevat osa. &#8220;See oli t\u00f5eliselt kaelamurdev t\u00f6\u00f6, kuna tol ajal l\u00e4ksid k\u00f5ik saated eetrisse otse, isegi filmikaamerad tulid hiljem. Praktiliselt k\u00f5ik toonased tegijad toimetavad juba ammu taevastes stuudiotes, m\u00e4lestusi j\u00e4tsid nad kirjas maha kahjuks \u00fcsna napilt ning k\u00fcsida pole enam kelleltki. Lisaks sellele pole mul ka tollest ajast paraku ka isiklikke m\u00e4lestusi,&#8221; m\u00f5tiskleb Kersna.<\/p>\n<p>&#8220;Mina, kes ma olen 1962. aastal s\u00fcndinud ja kelle ema-isa ostsid Antsla esimese televiisori, olen siiski kogu teadliku elu kasvanud koos televiisoriga. Minu jaoks oli televisioon olemuslikult oluline ja t\u00e4htis. Olen hinganud selle ajastu \u00f5hku, mis tol ajal neid tegijaid ja saateid \u00fcmbritses. Nii et v\u00f5ib-olla olen viimane v\u00f5imalikest tegijatest, kes, v\u00e4hemalt enda arvates, enam-v\u00e4hem adekvaatselt suudab seda k\u00f5ike edasi anda. Kes tulevad hiljem, v\u00f5ivad olla kui tahes head, ka minust paremad tegijad, aga nad ei tunneta tolle ajastu biiti ega v\u00f5nkeid,&#8221; nentis Kersna.<\/p>\n<p>Legendaarne telemees t\u00f5des, et lapsep\u00f5lves teadlikku soovi ise telekasse p\u00e4\u00e4seda tal ei olnud. &#8220;V\u00f5ib-olla alateadlik, peab olema, inimesel ju ikka on oma saatus ja kuskil on see mingis osas v\u00e4hemalt ette m\u00e4\u00e4ratud. Kui ma vaatasin ja kuulasin Valdo Panti, siis mida sai \u00fcks v\u00e4ike laps sellest aru saada. See oli minu jaoks nagu mingisugune ilmutus v\u00f5i muinasjutt. See oli t\u00e4htis, oluline ja ma imetlesin teda,&#8221; t\u00f5des ta.<\/p>\n<p>&#8220;V\u00f5ib-olla see, kui ma k\u00e4isin 10-aastasena esimest korda televisioonis, olles v\u00f5itnud &#8220;TV10 Ol\u00fcmpiastardi&#8221; viktoriini, siis ma tundsin tagasi Antslasse minnes, et \u00fchel p\u00e4eval tulen ma siia tagasi,&#8221; lisas Kersna.<\/p>\n<p>&#8220;Eesti Televisiooni on l\u00e4bi aegade iseloomustanud see, et meie v\u00e4iksusest hoolimata on meie talendid suured. Kasv\u00f5i Rein Karem\u00e4e, kes l\u00f5i pauguga valgeks terve N\u00f5ukogude Liidu televisiooni, Moskva professorid vaatasid neid saateid mokk t\u00f6llakil ja ei saanud aru, kuidas on v\u00f5imalik N\u00f5ukogude Liidus teha sellist televisiooni. Sealt edasi Mati Talvik, Urmas Ott, kes kolm korda j\u00e4rjest tunnustati N\u00f5ukogude Liidu parimaks ajakirjanikuks,&#8221; \u00fctles Kersna.<\/p>\n<p>&#8220;Eestis on tehtud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgetasemelist televisiooni,&#8221; toonitas ta.<\/p>\n<p>ETV kuldaeg j\u00e4\u00e4b Kersna s\u00f5nul aga aastatesse 1965, mil sai valmis praegune telemaja, kuni 1975. &#8220;Tol ajal toimus \u00fchiskonnas sula ja eestlased tajusid selle \u00e4ra. Tuli ekraanile terve plejaad andekaid tegijaid. Neid tuli ja tuli ja nad olid omas ajas v\u00e4ga head tegijad. See kestis nii kaua kuni sula l\u00f5ppes \u00e4ra ja Bre\u017enev v\u00f5imule tuli. Eestis tuli Karl Vaino, keerati kraanid kinni,&#8221; selgitas Kersna.<\/p>\n<p>&#8220;See aeg v\u00f5imaldas teha selliseid saateid, mille tegemisest mitte keegi kuskil mujal N\u00f5ukogude Liidus ei unistanudki teha. Aga Eesti mehed ja naised n\u00e4gid seda v\u00f5imalust. Siin televisioonis on olnud v\u00e4ga palju h\u00e4id tegijaid. Mitte ainult ekraanil, vaid ka ekraani taga. Ka tehnilises plaanis oli ETV meeskond nendel aastatel selline, mille peale vaadati terves N\u00f5ukogude Liidus kui mingitele UFO-dele. Keegi teine ei saanud nende lahendustega hakkama,&#8221; lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00fchap\u00e4eval t\u00e4histab ETV 71. s\u00fcnnip\u00e4eva. M\u00f6\u00f6dunud aastal 50 aastat ETV ajalugu telesarja mahutanud Vahur Kersna t\u00f5des, et Eestis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":231335,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,258,92751,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,13658,30],"class_list":["post-231334","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-etv","tag-etv-71","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vahur-kersna","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116943012836656046","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231334","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=231334"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/231334\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/231335"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=231334"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=231334"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=231334"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}